Ooperi sündmustik Ooperi lõpplahendus Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore Ooperi lõpus toimub suur vahetuskomöödia, kus kohtuvad nii krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. tõelised, kui ka valed paarid. Kohal on ka Figaro, kes usub, et pruut Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda võib teda pulmaööl petta. Segastes oludes jooksevad krahvinna kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, riietuses Susanna & Figaro kogemata kokku. Figaro tunneb temas proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta ära oma armsa pruudi & nad lepivad ära. Samal hetkel juhtub neid
Figaro pulm 1.Tegelase:abiellujad Susanna ja Figaro, majapidajanna Marcellina, Krahv Almaviva, Doktor Bortolo Macellina austaja, paaz Cherubino, muusikaõpetaja Basilio,Krahvinna ja aednik. 2.Tegevus toimub krahv Almaviva lossis Sevilla lähedal. 3.Toimuma peaks Susanna ja Figaro pulm, kuid seda soovib takistada Krahv ja majapidajanna Marcella, kelle vastutegevus luhtub.Toimub suur sekeldus ja kavaldamine, kuid lõpuks tuleb välja, et Figaro on Marcellina ja Bartolo poeg.Ja ka krahv mõistab, et tema vastutegevus on nüüdseks lõppenud. 4.Tegevus toimub 18.sajandi keskel. Hommikust-Õhtuni välja ehk terve päeva. 5."Figaro pulma" mõtteks on õnne poole püüdlemine. Pulm on järsk suunamuutus elus, uue maailma sündimine asjade senist korda muutes. Aga sära, mis kiirgab armunud inimese hingest, torkab nõelana südamesse igaühele, kes ei ole suutnud
Figaro pulm Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, otsustatakse talle mängida vingerpussi
kuulsa prantsuse näitekirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Selles näidendis oli kõike, mida helilooja otsis. See ooper on olnud helilooja ooperiloomingu üks tähtteoseid ja ühteaegu maailma ooperikunsti aegumatuid sedöövreid. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Figarod ja tema sõpru saadab energiline, kiireloomuline ning "ründav", krahvi ja tema lähikondlaseid aga õrn ning rauge muusika. Samal määral kui ooperi tekstid, kõlab ka muusikas tollesama "kolmanda seisuse" pealetung, kes juba mõne aasta pärast astus otsustavalt ning võidukalt välja aristokraatia vastu. Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning
Referaat Wolfgang Amadeus Mozart Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sissejuhatus Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps,geenius,veidrik-mees, kes elas kergemeelselt ja suri vaesena. Möödus palju aega, enne kui poeetiliste legendide taga hakati nägema selle mehise, teovõimsa ning tahtejõulise helilooja tõelist palet, keda kaasaegsed olid küll ülistanud, kuid siiski mitte hästi hinnanud. Mozart polnud ei olnud veel kolmekümne kuue aastanegi, kui ta suri; selle lühikese ea jooksul aga saavutas tema looming taolise küpsuse, mille tavaliselt annavad alles pika elu vältel omandatud kogemused. Mozarti looming oli XVIII sajandi muusikakultuuri suurimaks saavutuseks ja ühtlasi rajas see uusi teid järgenavate põlvkondade kun
"Figaro pulm" Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Mozartit peetakse nüüdisaegse instrumentaalkontserdi loojaks. Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). kõige iseloomulikumaks loetakse sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
Tema libretod lähendasid ooperit valgustusajastu kodanlikule draamale, tema tekste iseloomustab suur musikaalsus ja dramaatiline teravus. Mozart ja Da Ponte tegid tihedat koostööd, kusjuures paljud dramaturgilised ideed tulid kindlasti heliloojalt. Neljavaatuseline ,,Figaro pulm" on koomilise ooperi kohtaebatavaliselt ulatuslik teos, kes peamiseks pole suured soolonumbrid, vaid pingestatud ansamblistseenid. Ilmselt ei huvitanud Mozartit komöödia poliitiline teravus (teener Figaro vastandamine aadlikust isandale), vaid kahe tugeva isiksuse ja võrdväärse baritonirolli- krahv Almaviva ja Figaro- kõrvutamine inimlikus armastusdraamas. Ooperis on palju situatsioonikoomikat, pole aga isanda tavapärast naeruvääristamist. Ooperi 11 tegelast moodustavad ainulaadse karakterite galerii, alates aadellikult suursugusest ja oma väljenduses pigem tõsisesse ooperisse sobivast krahvinnast kuni armuvalus vaevleva paaz Cherubino meisterlikult kujutatud naiivsuseni.
Kõik kommentaarid