Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töölepingu situatsioonülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööandjatajalepingtasu, terviseseisund, põhjusel, terviseseisundi, vormistatud, tulenevalvõime, koondamine, kuulnud, haigestub, puhata, nädalapäevad, kahjude, hüvitamist, soovime, sõlmima, ajutiselt, elamisluba, ilmu, suutma, tõestama, käisin, sõbraga, temal, maksmata, käid, sealjuures, ülesütlemine, järgidesKui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist 3) TL lõppemine töötaja surmaga /§ 81/ Tööleping lõpeb töötaja surmaga. 23.TL erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel /§ 88/ Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist
(3) Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. 26. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel. (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
(4) Kollektiivlepinguga võib ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust erinevad etteteatamistähtajad. Kui töötaja poleks haigeks jäänud, oleks ta võidud eelnevate paragraafide alusel seaduslikult koondada. Kuna töötaja aga haigestus ja oli haige rohkem kui 4 kuud (ei olnud haige lühiajaliselt ehk alla nelja kuu, mille puhul tuleks jälgida § 92 p 1 lg 3), läheb käiku §88: § 88. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu)
Tööandja võib arvestada töötaja sooviga, lõpetades töölepingu poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, kui tööiseloom seda võimaldab. Kui töölepingu lõpetamise aluseks on mõjuv põhjus, siis on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. (TLS § 91 lg 3). Töötaja peab erakorralise ülesütlemise põhjused kirjalikult avalduses välja tooma. Viimasel tööloleku päeval peab tööandja tasuma töötajale lõpparve, mille hulka kuulub välja teenitud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis. 2
Tööandja peab enne töötasu vähendamist informeerima usaldusisikut või selle puudumisel töötajaid tekkinud olukorrast. 21. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Töötajal on õigus töötasu vähendamise põhjusel tööleping üles öelda. Ta peab ette teatama 5 tööpäeva. 22. Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. 23. Tööandja peab töövõimelisele töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on
terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. 2. Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. 3. Töötaja peab tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta ( TLS § 18). Konkurentsipiirangu ja ärisaladuse kokkuleppe puhul kokkuleppe järgimine- §22-23 TLS § 15 lg 2 (2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1. teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2
töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. * Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. * Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta. * Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse töötajale hüvitist ravikindlustusseaduses ettenähtud tingimustel ja korras. * Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. 10
Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. (TLS § 86 lg 4) Ülesütlemise piirangud TLS § 92 lg 1 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et: 1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; 2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja
kinnitatud ning tööinspektori poolt kooskõlastatud. Tööandja peab tagama töötajale võimaluse igal ajal tutvuda töösisekorraeeskirjadega, paigutades tööreeglid töötajale kättesaadavasse kohta. Samuti peab ta neid tutvustama töötajale tööle asumisel ja töötamise ajal. Tööreeglite nõuete mittetäitmist käsitletakse tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval põhjusel. Tööandja tutvustab tööreegleid allkirja vastu tööreeglite esmakordsel kehtestamisel ning samuti igale uuele töötajale, kes tööle asub. Töökorralduse reeglid sisaldavad kõige tähtsamat nagu: Töötaja tööle võtmist, tööaega, töötasu, puhkuse korraldust, tööalaste korralduste andmise korda, töölähetusse saatmise korda, ärisaladuse hoidmist, varalist vastutust, töölepingu
kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. (3: §86, §96) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja: ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
13. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: a) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; b) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; c) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; d) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; e) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja f) ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; g) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 14. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või tähtajalist
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on t
Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 86 39. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui
Eesti Maaülikool Maaehitus-1 Õigusõpetus Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tartu 2013 Sissukord: 1) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel 2) Töölepingu ülesütlemise piirangud 3) Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtajad 4) Töölepingu ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel 5) Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel, mis tuleneb töötajast või majanduslikust olukorrast. Mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks peab sisalduma ülesütlemisavalduses. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri või faks) või
Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel: Eelduseks on tähtajalise lepingu olemasolu, mis lõpeb tähtaja möödumisel ja puuduvad ajalised ja isikulised piirangud. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist: · Töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu, · Töövõime vähenemine (ebapiisav tööoskus, sobimatus, kohanematus), · Töökohustuste korduv rikkumine. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kolle
töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles
terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. 2. Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. 3. Töötaja peab tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta ( TLS § 18). Konkurentsipiirangu ja ärisaladuse kokkuleppe puhul kokkuleppe järgimine- §22-23 TLS § 15 lg 2 (2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1. teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2
7. PUHKEAEG Tööandja on kohustatud kinni pidama puhkeaja nõuetest. Nõuded puhkeajale tulenevad seadustest. Samuti võivad pooled kokku leppida või tööandja võib ettevõttesisese dokumendiga kehtestada puhkeajale soodsamad tingimused. 7.1 Tööpäevasisene vaheaeg Töötaja peab saama tööpäeva sees puhkepausi einestamiseks ja puhkamiseks. Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit, kuid tööandja võib anda töötajale 30- minutilise vaheaja ka varem. Alaealistele töötajatele tuleb 30-minutiline vaheaeg anda vähemalt 4,5-tunnise töötamise järel. Üldreeglina ei arvestata tööpäevasiseseid vaheaegu tööaja hulka. Tööpäevasisene vaheaeg loetakse tööajaks juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal. 7.2 Igapäevane puhkeaeg
Järelikult, K asus tööle, OÜ aga maksis K pangakontole perioodilist töötasu iga kuu viimasel päeval. Seega, K ja OÜ vahel sõlmitud koostööleping on töölepinguks TLS § 1 lg 1 mõttes. 2. Töölepingu ülesütlemise aluse olemasolu Kaasuse asjaoludest lähtuvalt tuleb analüüsida, kas tööandja ehk OÜ ütles K töölepingu üles õigustatult TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. TLS § 88 lõike 1 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda erakorraliselt üksnes töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. Töölepingu ülesütlemist peavad seega õigustama olulised põhjused, mille esinemisel ei saa tööandjalt töösuhte jätkumist oodata. Sama paragrahvi lõikes 1 esitatud punktidena näidisloetelu mõjuvatest põhjustest. Antud kaasuses on tööandja öelnud töösuhte üles, tuginedes punktile 2, mis annab aluse ülesütlemiseks, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskusega,
terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. (2) Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta. [RT I 2009, 29, 176- jõust. 01.04.2010] (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse töötajale hüvitist ravikindlustusseaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (5) Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. § 19
Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda v.a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791 Erakorraliseks ülesütlemiseks peab mõlemal poolel olema mõjuv põhjus Tööandja Tööandja poolne erakorraline ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel (§88) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita
- Katseajal võib hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. - Tööandja ja töötaja võib töölepingu üles öelda katseaja jooksul. - Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töötaja peab tõendama, et ta vabastati muul põhjusel. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (§ 88 lg 1). - Töötaja isikust tulenevad põhjused. Terviseseisund, ebapiisav tööoskus, sobimatus, töövõime vähenemine. - Töötaja käitumisest tulenevad põhjused. Töökohustuste rikkumine, joobeseisundis tööl, usalduse kaotus, rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. - Kui põhjus on terviseseisund või töövõime vähenemine, siis kohustus pakkuda võimaluse korral teist tööd.
suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus)) 4. Õigusakt. Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Üldakt –suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Üksikakt - annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile
23. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada §79 Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) 24. Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel. 25. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu Töövõime vähenemine (ebapiisav tööoskus, sobimatus, kohanematus) Töökohustuste rikkumine 26. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö
Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel. 7. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: 1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; 2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 8. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda
Üliõpilaste koostatud ja lahendatud kaasused. Kaasus: Töötandja ei maksa töötajale palka, kuna töötajal ei ole nädal aega tööd olnud. Töötaja aga on iga päeve kohal käinud ja valmis tööd tegema, kuid tööandjal pole talle tööd anda ning keeldub talle nüüd tööd mitte tegevate päevade eest palka maksmast. Kas töötajal on siiski õigus nõuda palka? Vastus: Töötajal on siiski õigus nõuda palka, sest tema oli töökohal ning ta ei kasutanud seda aega oma isiklikku asjade eest. Kaasus: Töötaja on puhkusel ja tööandja kohustab teda tulla tööle, et teha kiire tellimuse.Ning ähvardab teda töölt lahti laskma, kuna ta ei täita oma kohustusi. Kas töötaja saab keelduda töötegimisest? Vastus: Jah, töötaja saab keelduda töötegimisest, sest tööseaduse järgi: § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; Kaasus: Malle võttis omale
............................................... 140 § 85. Töölepingu korraline ülesütlemine.................................................................. 141 § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal................................................................. 142 § 87. Töölepingu erakorraline ülesütlemine............................................................ 144 § 88. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel........................................................................................... 146 § 89. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel.................................................................................. 151 § 90. Töölepingute kollektiivne ülesütlemine........................................................... 153 § 91. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt...................
1.Sissejuhatus. Uus töölepingu seadus (TLS) jõustus 01.07.2009. Uue TLS vastuvõtmise eesmärgid: - Eraõiguse kohaldamine töölepingule. Töölepingu regulatsioon viia kooskõlla võlaõigusseadusega (VÕS). Lepinguvabaduse põhimõtete laiendamine. - Halduskoormuse vähendamine. Tööraamatute, isikukaartide, töösisekorraeeskirjade ja tööinspektoriga kooskõlastamise kaotamine. - Tööõiguse regulatsiooni koondamine. Üks seadus võtab kokku neli seadust. - Muuta töösuhted paindlikumaks vastavalt muutunud majanduskeskkonnale. Muutunud on ettevõtlusstruktuur, tööturul on uued trendid. Tähtis ei ole töökoha säilitamine, vaid tööhõives olemine. Uus töölepingu seadus on raam, töötajale kahjulikumalt ei saa töölepingut sõlmida, kui seadus lubab. Tähtsal kohal on mõisted: mõistlik, eelkõige, eeldatakse.
katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Veel ütleb TLS-i § 96, et töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15- kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Ma usun, et see on väga hea, et katseajal ei saa tööandja öelda töölepingut päeva pealt üles. See annab töötajale võimaluse selle 15 kalendripäeva jooksul midagi uut endale otsida. Samuti on hea, et tööandja peab välja tooma põhjused, miks ta pidi töölepingu
töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. 3)uue töökoha pakkumine, korraldades vajadusel täiendusõppe4)mõistliku aja jooksul alates ülesütlemise ajaolu teada saamisest. Põhjused: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); 3) on
11. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et: 1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust; 2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 12. Töölepingu lõppemise alused. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik
tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. (3) Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest. (4) Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul
annaabi.ee 
