Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööleht: Minu hinnang oma kutseoskustele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hindavad, töökaaslased, erialast, hotellituba, koristada, hindad, põhjenda, erialaga, numbritoa, koristus26,4% väitsid, et nad on kergesti ärrituvad, 18,8% väitsid, et kool on nende jaoks koht, kuhu nad lähevad negatiivsete emotsioonidega, 17% vastasid, et mitte miski ei valmista neile rõõmu ning 9,6% tunnistasid, et nad mõtlevad surmast. Need on autori arvates tõsised probleemid, millega tuleks tegeleda. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 10. Joonis nr 10. Erinevate väidetega nõustumine 21 Küsimusele ’’ Kuidas hindad oma koolistressiga toimetulekut?’’ said õpilased vastata 6 palli süsteemis, kus 1 tähendas ’’Ei oska toime tulla’’ ja 6 tähendas ’’Oskan suurepäraselt toime tulla’’. 29,2% vastanutest hindasid oma koolistressiga toimetulekut 5 ja 6 palli süsteemis, 5,9% vastanutest hindasid 1 ja 2 palli süsteemis. Sellest võib järeldada, et 4/5 Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilastest oskavad hästi toime tulla koolistressiga. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 11.
Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alat
le kokku vastava olukorraga ning peegeldades oma vestluspartneri liigutusi ja ilmeid. Su kehakeel peab väljendama huvi ja tahtmist kuulata. Näiteks peaks sa kasutama noogutusi, silmsidet ja keha avatud hoiakut. Ka kergete nõusolevate ühmatustega saad sa näidata, et kuulad aktiivselt. USA teadlased väidavad, et mida enam teenindajad kasutavad suhtlemisel klientidega toetavaid mitteverbaalseid vahendeid (naeratus, silmside, avatud poosid, puudu- tamine jne), seda meeldivamaks hindavad kliendid teenindust. Mitteverbaalse suhtlemise vahendid on: • žestid ja liigutused; • näoilme, miimika, silmside; • poosid, kehaasendid; • isiklik ala; • puudutused. 24 Karjäärinõustamine 2. Visualiseerimine ja metafoorid Selleks, et endast, oma olukorrast või soovidest paremini aru saada, tuleb leida neile võrdlus- alused ehk metafoorid. Lõpeta laused: • Minu töö on kui… • Minu abielu on kui…
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
"Piisoni lend" James A. Belasco Ralph C. Stayer Kokkuvõte Sisukord Sissejuhatus- Kuidas "meist" sai "mina"................................................................... 3 I osa- Meie personaalse juhtimise teekond.................................................................3 Liidrirolli väljakutse: isiklike kannatuste rada....................................................... 3 Kas juhtpiisonist võib saada haneparve juht?.........................................................3 Ehmatus: mina olengi probleem.............................................................................3 Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas................................................................. 4 II osa- Liidri roll intellektuaalses kapitalismis...........................................................4 Omanduse ülesanne ...............................................................................................5 Omanikutunde loomine.....
Agressiivne kuulamine s.o väga tähelepanelik kuulamine, sellega võidad inimeste südame. Sisekaemuslik juht teab, et oluline inimlik soov on kihk olla mõistetud. Igaühel meist on sügav vajadus omada arvamust ning soov, et selle arvamusega arvestataks. Niisiis on sisekaemuslik juht suurepärane kuulaja. Iroonia seisneb selles, et seda tehes hakatakse rääkima kui suurepärastest suhtlejatest.--- Selle kuulamine, mida teistel on öelda, on märk lugupidamisest.See näitab, et hindad inimesi ja usud nendesse.See on empaatia ilmutamine. Pead ennast samastama teise inimese vaatekohaga. Pead äratama endas huvi isiku vastu, kes sinuga suhtleb.Pead end nende olukorda asetama ja saama jälile, mida nad mõtlevad. Üksnes seda tehes mõistad neid ja ainult siis tunnevad nemad end mõistetuna.Inimene, kes tunneb end mõistetuna, kuulab ka sind, kui on sinu kord kõneleda.(113). Suuremaid kingitusi, mida saad teisele inimesele teha, on kinkida neile oma jäägitu tähelepanu
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
alati õigus“. 7. Kas mood muutub turundustegevuse mõjul? Kas näiteks rõivatootjad peavad tootma seda, mis on (neist sõltumatult) moes, või suudavad nad moodi tuua selle, mida nad toodavad? Ma arvan, et hea turunduse puhul saab moodi muuta kuid kuna rõivatootjad on huvitatud, et riideid kindlasti ostetaks, siis juhinduvad nad eelkõige hetkemoest. 8. Kas nõustud arvamusega, et turundus muudab inimesed liiga materialistlikeks? Põhjenda! Kuigi tooted on vajalikud inimeste erinevate vajaduste rahuldamiseks, siis pidevad reklaamid ning kampaaniad sunnivad pidevalt keskenduma parematele pakkumistele ning pidevale ostlemisele. Kuna erinevaid tooteid on väga palju ning tekib ka järjest juurde, siis on vaja pidevalt mõelda asjadele mida on vaja ning suurest valikust otsustada, milline ost on kõige mõistlikum. Kuna minu enda maailmavaated on pigem suunatud sellele, et vähendada enda
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
kandis? Tähendab, et energia läheb üldisesse kerasse, ja sealt võivad seda saada kõik? D: Ei, kohale jäänud energia kujutab endast jälge vahetult neile asjadele. Näiteks, kui said päranduseks voodi, saad osa sellest, mis elasid üle inimesed, kes selles magasid. Kuid kui sa selle puhtaks pesed, vahetad katte, värvid üle, siis see energia kaob ja voodi muutub kui uueks. Kuid kui jälg asetseb juba keras, siis seda sealt koristada ei saa. A: Aga loomad? D: Neil on oma kera aga väiksem. See on omakorda seotud ülisuure, tohutu keraga, mis sisaldab liigi omadusi ja piirjooni. Sama on ka taimede, kivide ja kõige muuga. A: Ütle mulle, kui inimene sureb, kuhu läheb tema kera? D: Maatriksisse, segmenti, osasse, milleks ta ise on. A: Kas põrgu on olemas? Mõtlen selle all seda, kuidas meie seda mõistame. D: Ma ei tea, kuidas te seda mõistate, kuid kera läheb oma kohale, mis vastab selle lastile
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Kätlin Kalev JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“ Raamatu analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2015 1 2 1. PEATÜKK Raamatu esimene peatükk on eelkõige sissejuhatus tervesse raamatusse. Sissejuhatuses seletatakse ilusti lahti nii mõnigi asi millega ma varem ehk kursis ei olnud, näiteks narratiivne suund. Nõustamine juures on väga olilised sõnad nagu tundub ja selles, need sõnad võivad kliendi panna teisiti mõtlema, ning siis nad võivad oma probleemist paremini aimu saada, millest nad enne aru ei saanud ja tundsid enda jaoks põhendamata kurbust ja ängistust, kuid ei teadnud mis on selle põhjustanud. Nõustamise juures on üks oluline aspekt ja selleks on ruumi loomne asja läbiarutamiseks. Ruum kus toimub nõsutamine, peaks olema kliendi jaoks võima
2) just vastupidine, võimaldab subjektiivseid järeldusi, analüüsi. Et erinevad hindajad jõuavadki (võivad jõuda) erinevatele tulemustele. Kõike analüüsitakse. Ükskkõik kuidas laps käitubs, iis see kõik annab infot, oleneb vaid, kui palju jõutakse tõlgendada/analüüsida. Samas võib üks tõlgendada ühtviisi ja teine teistviisi mingit käitumist. Hindamises kasutatakse mõlemat hindamisviisi. Hindamine ei tohiks olla subjektiivne, vahenditest võiks kasutada selliseid, mis hindavad objektiivselt. Samas alalti pole kõik vahendid objektiivsed, sisse tuleb seega subjektiivsus ja siiski kõik infot peaks analüüsima, sest sealt võib tähtis info peidus olla. Hindamisse tuleks suhtuda kriitiliselt. Et tuleks mõelda analüüsi kohta, kui mõistlik ikka see on, kas saame teha laspe tulevikku puudutavaid otsuseid, järeldusi, elukvaliteeti jne. Paljud uurimisvahendid eeldavad korralikku väljaõpet. Kas uurijal alati ikka on see väljaõpe olemas? Peaks olema
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Liikudes lähemale aktiivse kaasamise nõustamisfilosoofiale ja -praktikale, pühenduvad toetamine, austamine, aktsepteerimine ja hoolimine. Niisuguse suhtumise puhul on nõustajad täielikult sellele, mida teevad. Nad hindavad ka kriitiliselt olemasolevaid piire ja rõhuasetus valmisolekul aktsepteerida teist inimest teda arvustamata. seavad uusi, mis on kujutlusvõime ja aktiivse õppimisega paremini kooskõlas. Ma ei taha öelda, et selle meetodi kasutamisel peaksid nõustajad tegutsema ilma igasuguste piirideta.
· Juhtidel on mõistlik olla asjas ninapidi sees. Frederic Taylori ideed leidsid rakendust Henry Fordi tehases. Toimus tööliste spetsialiseerumine. Ford T hind pidi olema nii madal, et iga tehase töötaja võis seda endale lubada. See ühtlasi tähendas ka seda, et palk pidi olema nii hea, et iga töötaja võiks endale sellist autot lubada. Põhiidee: protsessi jagamine elementaarseteks allosadeks ja nende osade pidev täiustamine kasutades tugevaid, kitsa erialaga spetsialiste. Tulemuseks täiustatud protsess. Põhilised seiuskohad: · Inimene kui süsteemi osa, kes reageerib materiaalsetele stiimulitele · Organisatsioon on huvitatud inimese õpetamisest ja arendamisest, et inimene oleks maksimaalselt kasulik organisatsioonile Töötas välja töö organiseerimise põhiprintsiibid Max Weber bürkokraatia koolkond Iga isik organisatsioonis teab, mida teeb, kes kellele allub, millised on kohustused, vastutus ja õigused
d) Kanna need riigid konturkaardile! 12 e) Millise kokkuvõtliku järelduse teed EL-s ja kandidaatriikides kehtivate maksude kohta? f) Millised Eestis kehtivad maksud on diagrammil kajastamata? g) Milliseid üldist maksukoormust puudutavaid järeldusi ei tohi antud diagrammi põhjal teha? Miks? h) Mis võiks juhtuda Eesti maksupoliitikaga Eesti liitumisel EL-ga? Kas nõustud H. Hololei arvamusega allikas B? Põhjenda vastust. i) Mida tähendab ettevõtte tulumaksu puudumine Eestis - siinse ettevõtja jaoks, - Eesti riigi jaoks, - teiste riikide ettevõtjate jaoks, - teiste riikide jaoks? j) S. Kallas väidab, et maksud sõltuvad võimulolijast (vt. allikas C). Millised on Eesti erakondade seisukohad üksikisiku tulumaksu osas? k) Missugust maksupoliitikat pooldad sina? Miks? l) Kes kehtestab maksud? Too kaks näidet. ÜLESANNE 2 A
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
armastaksid, siis sa seda ei teeks. o Motiveerimine saab aru mis toimub ja see on kasulik selgitamine (kasudest, TEISE väärtuste ja vajaduste kaudu), tasu kaudu, tunnustamise kaudu/KIIDA!. Motiveerimine toob eelduse vastutustunne tekkeks. 1)ISIKLIK ASPEKT- väärtuste ja eesmärkidega kooskõlas. 2)VALIKUVABADUS see on kohustuse vabatahtlik võtmine. Et koristada koos- rääkida lapsega perekonna eesmärkidest. Lapse motiveerimisel peaks põhirõhk asuma huvi tekitamisel. SUHTLEMISTASANDID : 1) rööbitilised pareleljnqje T-T ja T-T mõlemad on täiskasvanu tasandil nt Kas sul on õpitud? Jah, põhiliselt küll. V-V ja V-V mõlemad on vanema tasandil, mõlemad kasutavad probleemist kõneledes üleolevat, kõiketeadvat hääletooni, kuid nad on vestulspartneri suhtes võrdsed nt klatsijuttud, tagarääkimised
annaabi.ee 
