.................12 Kasutatud kirjandus......................................................................................................14 LISAD..........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Risk on ohuteguriga kokkupuutest tingitud vigastuse või tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja töötajat töökeskkonnas kahjustatavad ohutegurid. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna ohutegurid OÜ Mehntack Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restorani koka ametikohal ning hinnata nende mõju töötaja tervisele, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning seeläbi muuta töökeskkond töötajale ohutumaks. Riskianalüüs on läbi viidud Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restoranis, köögis ja
Töökoha riskianalüüs Üliõpilane: Matriklinumber: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 Hinnatava töökoha kirjeldus Töökoht: keevitaja (valitud õppejõu fotode hulgast (Moodle-s) Töö toimub siseruumis, metallide keevitamise töökojas. Seal on töötaja, kes keevitab metallkonstruktsioone ettevalmistatud toorikudest. Töö tegemiseks ta kasutab keevitus seadet, töölauda, materjaliks on metalltorud, mida ta paigaldab kronsteinidega. On arusaadav, et töötaja teeb ainult sellist tööd terve tööpäeva, sest isegi töölaud on mõeldud kindla konstruktsiooni jaoks. Juba tuvastatud ohuteguritest saab märgata: töökohtade vahel vahesein, et mitte pimestada teist töötajat (kes on seina taga); töökoha liikuv ventilatsioon, et vähem mürgitada töötajat (kes hetkel keevitab); piisavat töökoda valgustust, et töötaja vähem
kontroll vastavalt dokumentidele. Klienditeenindaja töö on vaimselt kui ka füüsiliselt koormav. Kasutatavad töövahendid on kassaaparaat, lõikeriistad kastide avamiseks, paberi lõikamiseks, treppredel. Mina olen oma ameti postil teenindaja rollis. Võimalikud ohud: Kukkumine kõrgustel ( treppredeli kasutamisel) Elektrisokk, kontaktis vooluga Lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel) RISKIDE HINDAMISLEHT Tehnilised ohutegurid ,mis võivad põhjustada vigastusi Ettepaneku Oht Esinemiskoht,iseloomust Ohustatud Riski d ja us isikud tase soovitused 1.Lõikeoht 1)Paberinoaga kaubakastide Klienditeenindajad I (madal) terava avamine laos ja kassas (kergete
Tartu 2016 SISUKORD 1.RISKIDE HINDAMINE............................................................................................ 3 2.ANALÜÜS............................................................................................................. 5 2 1. RISKIDE HINDAMINE Mitte OHUTEGURID Tihti Harva kunagi 1. Temperatuur 1 2 5 2. Tulekahju 1 2 5 3. Kukkumisoht 1 2 5 4. Müra 2 2 5 5. Puhkepausid 1 1 5 6. Valgustus 2 3 5 7
ümbrus on isoleerimata Elektrilöögioht Õmblusmasinate juhtmestik on Kasutamiskohas I liiga laiali ja ebakorrektselt paigaldatud Venitusoht Ruloo nöör liiga lühike Tööruumis II Põletusoht Radiaatorid on liiga kuumad Kasutamiskohas II 2. Füüsikalised ohutegurid, mis võivad põhjustada külmetushaigusi, kuulmiskahjustust, vibratsioonitõbe, nägemiskahjustust jmt. Ohutegur Selgitus Esinemiskoht Riskitase Õhutemperatuur 1) Normi piires, kuid halvasti reguleeritav; Kõik ruumid II 2) temperatuuri reguleerimise võimalus puudub, ruumide temperatuur sõltub kütmise intensiivsusest; üldiselt normi piires
......................................8 Töökoht................................................................................................................................8 Tööasendid...........................................................................................................................9 Töömeetodid ja töövahendid................................................................................................9 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist:.........................................9 Keemilised ohutegurid.......................................................................................................11 LISAD................................................................................................................................13 Lisa 1. Ohutegurid, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel........................13 Lisa 2. Tegevuskava koostamine...............
hooldustööd. Kuid kas või loomuliku kulumise töttu tekivad ükskord häired, mis muudavad sõidu tülikaks, ohtlikuks või lausa võimatuks. Sellisel juhul vajab mõni autoosa, seade, agregaat remonti või välja vahetust. Oma autot tuleks lasta hooldada hästivarustatud töökojas, kus kompententsed töötajad valdavad tööde loetelu ja omavad vastavaid oskusi ning suudavad vaadataka kontrollitava sõlme kõrvale. Hea oleks kasutada regulaarselt sama töökoda, et hooldajal tekiks ülevaade teie auto tehnilisest ressursist. Teemaks on siis autoremondi- ja hooldekoja planeerimine, selle teema valisin sest tahtsin teada kuyi palju läheb raha vaja et remondi töökoda tööle panna ja kas see tasub ära kui seda üksinda teha. Tahtsin teada kui suur tuleb tunni hind kui üksi töökoda teha. Teemas otsin vastuseid siis tööriistad valikule mida oleks vaja alustuseks töökotta ja
Kullamaa Keskkool AUTOMEEDIK OÜ Autoteenindus Angeelika Lõps Rait Roosileht Kullamaa 2016 1. ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE Automeedik OÜ hakkab pakkuma erinevas vanuses ja haridustasemega maksejõulistele inimestele ja erinevas suuruses ettevõtetele autoremondi teenust. Tegevust plaanime alustada lähima aasta jooksul. Töökoda asub Läänemaal Haapsalu külje all. Töökoda hakkab avatud olema tööpäeviti 9.00- 17.00, vajadusel ka nädalavahetusteti. Töid teostavad mehaanikud, kes omavad vastavate erialade pabereid. Tööde vastuvõtt toimub eelregistreerimisega, hinnakiri on olemas, kuid siiski tööde hind sõltub aja- ja materjalikulust, kokkuleppel kliendiga. 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi Automeedik OÜ Ettevõtte juriidiline vorm Osaühing
Randmete ja küünarnukide asend on vaba, aeg-ajalt kergelt pinges. Arvuti töö mul mahuline ja mõnel hetk ei tee pausid, kuna piiratud aega. Olen paremakäeline ja kasutan arvutihiirt parema käega kasutan toetus käerandmele. Klaviatuur ja hiir on ühel tasapinnal. Oma töökoha (Lisa 3) mina olen nii plaaneerinud, et kõik vajalikud vahendid on käeulatuses. 5 2. TERVISERISKIDE VÄLJASELGITAMINE JA KASUTANUD METOODIKA. Enne oma töökohta riskianalüüsi alustada mina kasutasin küsitlusleht (http://www.enop.ee/tok.php) iseendale, et välja selgitada võimalikud puudused töökeskkonnas. Töökeskkonna ohutegurite hindamisel arvestati Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja standardid (Lisa 5), töötamiskohtade ergonoomiline ülevaatus, võetud aluseks järgmistes metoodilistes materjalides antud soovitused:
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja.
tegevuskava koostamisel. Keskmine risk (III tase) – tuleb plaieerida meetmed sõltuvalt ohuteguri võimalikust kahjulikkusest. Suur risk (IV tase) – iimetatud ohud iõuavad kiiret abiiõude rakeidamist. Talumatu risk (V tase) – riski väheidamiie oi vältimatu. Töid ei tohi jätkata ega alustada eiie, kui risk oi kõrvaldatud või väheidatud. Kui väheidamiseks vajalikke abiiõusid ei saa rakeidada vaheidite puudumise tõttu, oi töö ohualas keelatud. Tabel 2. Bioloogiliste terviseriskide hiidamiseks kasutatud riskimaatriks Tõenäosus Tagajärjed Reaalie kokkupuutevõimalus 2. ohugrupi ohutegur 3. ohugrupi ohutegur Väheie risk Vastuvõetav risk Nakatumiie väheleviiud I II Vastuvõetav risk Keskmiie risk Nakatumiie võimalik, esiieb
tundi. Kuvarit ei kasutata järjest 6 tundi, vahepeal on ka pausid. Kuna tegemist on kodustest tingimustes õppijaga siis pauside ajal iga kord ta ei võimle, nagu peaks, kui ta ei võimle siis tegeleb ta muude majapidamises vajalike tegemistega, kus ta liigub juba niigi ilma võimalmisharjutusteta (nt koristamine, söögi tegemine, ahjukütmine, treppidest käimine jne). 3 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS GRUPPIDE KAUPA Füüsikalised ohutegurid Füüsikalisteks ohuteguriteks loetakse: 1. müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja - niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid (Kranich, 2014) Keemilised ohutegurid
Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 1 Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 3
põrandad); - raskete detailide tõstmisel ja kukkumisel töötaja varvastele, esineb traumasid, mis on saadud mittekorras tööriistade ja abivahendite kasutamisel; - Liigeste ja lihaste valud ning nihestused tekkimine raskete detailide tõstmisel; - silmatraumad, tingituna väikeste osakeste sattumisest silma; - lõike-, torke-, muljumis- jm oht masinate, seadmete, instrumentide ja detailide kasutamisel (k.a. pöörlevad osad); - põletusoht kontaktist kuumade pindadega või kuuma auruga. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mürast tingitud kuulmiskahjustused; - vibratsioonioht lähtub käsielektrimasinate kasutamisest; - allergilised nähud kontaktist mootorikütuse, õlide, määrdeainetega. 3. ÜLDNÕUDED. 3.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 3.2
Ohutegur: Näited: · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; Füüsikalised · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge ohutegurid või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. · Kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada Keemilised
· Kõrge risk (3) ei ole lubatav · Madal (1) ja keskmine risk (2) on lubatav. Raskuste käsitsi teisaldamise terviseriski hinnati lisaks vastavalt sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusele nr 26 ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" . Ametialaselt on teenindusjaamas esindatud teenindusjaama juhataja, teenindusjaama juhataja asetäitja (edaspidi nimetatud juhataja asetäitja) ja müüja-klienditeenindajad. Terviseriskide erinevused lähtuvalt töötaja tööülesannetest, töötamiskohast ja isikuomadustest on esitatud iga vastavat erinevust omava ohuteguri juures. Kui ei ole täpsustatud töötajaid, siis on ohutegur terviseriskiks kõigile töötajatele või ei ole see täpselt määratletav, sest riskitase sõltub täätaja teadlikust käitumisest ja ohutusnõuete täitmisest ning individuaalsest eripärast. Riskitaseme mitme esinemisvõimaluse korral on arvesse võetud maksimaalne võimalus
....................... 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Sisekontroll on töökorralduse lahutamatu osa ning see põhineb töökeskkonna riskianalüüsil.
Referaat Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................1 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS...............................................4 2.TERVISERISKIDE HINDAMINE.............................................7 3.TÖÖKESKKONNA ohutegurid.............................................9 4.KOKKUVÕTE....................................................................12 5.KASUTATUD KIRJANDUS...................................................13 SISSEJUHATUS...................................................................... 3 1. TÖÖKOHA ISELOOMUSTUS..............................................4 2. TERVISERISKIDE HINDAMINE...........................................7 3. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID......................................
Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - libisemis- ja kukkumisoht garaazis, platvormidel, kanalitel, märgadest ja libedatest põrandapindadest tingituna; - lõike-, torke-, vm vigastusoht töövahendite kasutamisel või nende liikuvatelt, pöörlevatelt osadelt; - varvaste ja sõrmede vigastamisoht, mida võib põhjustada raskete esemete tõstmine ja mahapillamine; - raskete detailide tõstmine võib tekitada valusid seljas või nihestusi; - põletusoht kokkupuutest kuumade pindade või kuuma auruga; Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mürast tingitud kuulmiskahjustused; - vibratsioonioht lähtub käsielektrimasinate kasutamisest; - kemikaalide kasutamine võib põhjustada kroonilisi mürgistusi, silmakahjustusi, nahapõletust jne.; - sundasenditest ja liigutustest tingitud vaevused lihastes ja liigestes. 3. ÜLDNÕUDED. 3.1
Sissejuhatus Selles riskianalüüsis vaadeldav on jahedalao vahetuse vanema ametikohal töötav naisterahvas. Töö ülesanded täidetakse enamasti arvutit kasutades ja istudes, kuid samas on vaja vahepeal siseneda lattu, mille õhutemperatuur on ligikaudu 4oC. Töö eesmärgiks on juhtida ja juhendada jahedalao töötajaid tööperioodil kell 14.00-2.00 ning hoida korras laoseis ning lahendada vahetuse ajal klientidega tekkinud probleeme. Vaadeldava töötaja tööruum asub hoones sees, kus ei ole ühtegi akent vaatega õue (puudub loomulik valgustus). Tööruum on suhteliselt lähedal uksele, mis viib jahedalattu, kuid võimalus on uks vahepealt sulgeda. Töötaja töötab ruumis üksi, kuid kõrvalruumides on teisigi kontoritöötajaid. Ruumi seinad põrand ja lagi on heledates toonides ja laevalgustusele on lisaks võimalik põlema panna laualamp. 3
· ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; · sobiks kasutajale; · sobiks kasutada kindlates tööoludes; · vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga. Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine (1) Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. (2) Pärast ohutegurite selgitamist hinnatakse kaitsevajaduse suurust ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused. (3) Isikukaitsevahendit valides peab tööandja jälgima, et see vastaks sätestatud nõuetele. Arvestama peab ka ohte ja mõjusid, mis kaitsevahendi kandmisega võivad kaasneda.
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25
Töökeskkond Töökeskkonnaks on siseruum, mille keskmine valgustatus on 320 Luxi. Ruum on kuiv ning põrand on isoleerivast materjalist. Ruumis paikneb keevitusgaaside eemaldaja ning tulekustuti. Ruumis viiakse läbi üliõpilastele keevituspraktikume. Ohutegurid Keevitamisel tekib mitmeid erinevaid ohte. Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elekterkaarkeevitusel elektroodi ja keevitatava detaili üheaegsel puudutamisel satub keevitaja vooluallika tühijooksupinge alla. Tühijooksupingest põhjustatud vool käest- kätte või käest-jalga on inimesele ohtlik.
Sisukord Sissejuhatus Igal erialal töötavat persooni ümbritsevad ohud. Pole olemas sellist ametit, mis on sajaprotsendiliselt turvaline. Tööjuhendis saab kirjutada ja loetleda suurel hulgal tööga kaasnevaid ohte, kuid ei saa tuua välja, et töö on ohutu ning et töötajale on garanteeritud sama hea tervislik seisukord ka aasta või isegi aastakümnete pärast alates päevast, mil ta tööle asus. Millised on aga minu eriala, ärijuhtimise, ohutegurid? Töökeskkonnas hinnatakse füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja füsioloogilis-psühholoogilisi ohutegureid. Füüsikaliste ohutegurite grupp on enim levinud, kuna iga tööline puutub kokku nende ohuteguritega tahtes seda või mitte. Bioloogilistest ohuteguritest ohtlikuimad on bakterid, viirused, seened, endoparasiidid. Tihtipeale ongi märgata esimesena vaid nende kahe grupi ohutegureid, sest need puudutavad
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: · Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine · Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine · Töötajate tervise kontrollimise korraldamine · Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine · Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.)
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine Töötajate tervise kontrollimise korraldamine Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.)
Sisekontroll on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. Tegevuskava on töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, kus on välja toodud avastatud puudus, puuduse likvideerimise tähtaeg ja puuduse likvideerimise eest vastutaja. Mõisted ja terminid Füüsikalised ohutegurid 1. müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2. õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3. masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Töökoha sisekliima õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus, värske õhk. Sobiva
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Kinnisvara haldamine xxx RISKI-JA OHUTUSÕPETUS Riskianalüüs Õppejõud: xxx Tallinn 2014 1. SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada Äripäev AS ärikliendi konsultandi töökeskkonna ohutegurid, ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata, milliste meetmetega on need lahendatavad. Riskianalüüsi põhjal koostatakse tegevuskava riskide vähendamiseks töökeskkonnas, hinnatakse ja analüüsitakse töökeskkonna ohutuse vastavust seadusandlusele ning ettevõtte tegevusest ja töökeskkonna spetsiifikast tulenevaid ohtusid. Peamine on avastada tervist ohustavad tegurid enne nende toime avaldumist. Teadlikult saab
Tööriista kasutamisel tuleb veenduda selle ohutuses Töökohad, stendid Tööriistad ja rakised tule seada käepäraselt ja korralikult. Töölaud hoida puhtana. Tagasi pannes peavad tööriistad olema terved ja puhtad. Kanalid Kanaleid tänapäeval uutemates töökodades eriti ei näe. Põhjus selleks on, et kanalites on suhteliselt ebamugav töötada. Kanal vajab lisavalgusteid ja veermiku remondiks vajab ta eraldi tõstukit. Tänapäeval on kanalid kasutuses suurtemates autobaasides ja põllumajandusettevõttetes. Autobussi parkides näiteks peab igal hommikul buss kanalist üle sõitma, kus tehnik veendub et kõik tähtsamad sõlmed on töökorras. Kanalist ei tohi kunagi üle hüpata. Selleks kas minnakse ringiga või siis on kanalite vahel spetsiaalsed sillad-ületuskohad.
1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada
5 TÖ Foto 2. Vaade töökohale paremalt nurgast. ÖK OH A RISKITASEMETE HINDAMISE ANKEET Riskitegur Riski iseloom; Riski tase Riski 7 mõju vähendamise tervisele viis Füüsikalised ohutegurid Valgustatus * Vähene * Vajadusel loomulik valgus I asendada ruumide valgustus * Ebapiisav võimsamate ruumide valgustitega. üldvalgustus * Vajadusel
Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude kontsentratsioon. Müra, vibratsioon, kiirgus ja muud kahjulikud tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme või madalad. Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused pandud tööandjale. Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist, teavitama töötajaid töökeskkonnas valitsevatest riskidest ja varustama neid isikukaitsevahenditega. Töökeskkonnaspetsialist tootmisettevõttes on pädev insener töökeskkonna alal või tootmistegevusega mittetegelevas ettevõttes ka muud töökeskkonna-alast õpetust saanud spetsialist, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
