Kalibeerimine ja Taatlemine (0)

Kalibreerimise käigus määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Tavaliseks on kalibreerimistulemuseks mõõteviga koos määramatusega. Lihtsamalt öeldes saab mõõtevahendi valdaja kalibreerimise tulemusel kalibreerimistunnistuselt teada, kui palju mingis mõõtepunktis temale kuuluv seade valetab.
Kalibreerimise meetod ja intervall
Igale mõõteriistale, tööriistale ja katseseadmele määratakse kalibreerimise
intervall. Kalibreerimise meetod ja intervall peab vastama mõõteriista, tööriista
või katseseadme tootja juhendis toodule.
Mõõteriistade, tööriistade ja katseseadmete kalibreerimise intervall ei tohi olla
pikem kui 12 kuud alates viimase kalibreerimise kuupäevast. Erandjuhtudel võib
teatud harva kasutatavate mõõteriistade, tööriistade või katseseadmete
kalibreerimise intervall olla pikem kui 12 kuud, juhul kui mõõteriista, tööriista
või katseseadet kalibreeritakse enne iga kasutamist ning iga kasutamine
dokumenteeritakse. Kalibreerimise intervallide määramisel ja nende muutmisel
tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid:
- mõõteriista, tööriista ja katseseadme kasutamine;
- perioodiline kontroll;
- valed mõõtmistulemused;
- keskkonna mõju;
- soovitud mõõtmis- ja katsetamistulemuste täpsus
- mõõteriista, tööriista või katseseadme töökindlus/stabiilsus (hinnang
eelmistele kalibreerimistele.)
Kalibreerimisintervallide määramise protseduurid ja selle eest vastutavad isikud
peavad olema toodud hooldusorganisatsiooni käsiraamatus.
Lubatud hälbed
Lubatud mõõtmise hälbed ( tolerantsid ) peavad vastama tootja juhistele. Kui
vastavad andmed pole kättesaadavad, peavad mõõtmise hälbed vastama
mõõteriista, tööriista või katseseadme täpsusklassile vastavalt siseriiklikele või
rahvusvahelistele (DIN, ISO, AMS, MIL jt) standarditele.
Kalibreerimise kinnitus
Läbiviidud mõõteriista, tööriista või katseseadme kalibreerimise kohta tuleb
koostada kalibreerimise protokoll , mis sisaldab vähemalt järgmist infot:
- kalibreerimiseks kasutatud katseseadme tunnus ja kalibreerimise koht;
- tehnilised andmed kalibreeritud mõõteriista, tööriista või katseseadme
kohta (nimetus, tootja, tüüp, tehase seerianumber );
- andmed kalibreerimise keskkonna kohta (vajalik, kui mõjutab
kalibreerimist);
- kalibreeritud mõõteriista, tööriista või katseseadme lubatud hälbed;
- mõõtevahemik;
- mõõdetud väärtuste tabel koos inspekteerimise tulemustega;
- kalibreerimise kuupäev;
- järgmise kalibreerimise kuupäev;
- võimalikud kasutamise piirangud;
- kontrollija allkiri , nimi ja ametikoht .
Kalibreeritud mõõteriistad, tööriistad või katseseadmed peavad olema varustatud
kleebisega, millele on märgitud järgmise kalibreerimise kuu ja aasta.
Ebakorrektselt kalibreeritud või kalibreerimata mõõteriistad, tööriistad ja katseseadmed tuleb selgelt eraldada ja märgistada (näit. kalibreerimata, defektne ,
vms.).
Tunnustatud kalibreerimisasutused
- standardi EVS-EN ISO 17025:2000 kohaselt sertifitseeritud
kalibreerimislaborid;
- riiklikult tunnustatud ja akrediteeritud katselaborid;
- kehtiva Osa-21 või Osa-145 sertifikaadiga ning vastavaks
kalibreerimiseks sobivat laborit omavad organisatsioonid ;
- mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja, juhul kui tootjal on olemas
vajalik kalibreerimislabor ja kvaliteedisüsteem.
Hooldusorganisatsioon võib kalibreerida oma mõõteriistu, tööriistu ja
katseseadmeid, mille kalibreerimiseks ei ole tarvis kalibreerimislaborit, juhul kui
kalibreerimise protseduur on toodud mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja
vastavas hooldus - või kasutusjuhendis.
Taatlemine on taatluseeskirjadele vastav menetlus, mis hõlmab mõõtevahendi vastavuse kontrollimist mõõtevahendi tüübikinnituses toodud metroloogilistele omadustele ja mõõtevahendi märgistamist meie labori poolt. Lihtsamalt öeldes saab mõõtevahendi valdaja taatluse tulemusel taatlustunnistuselt teada, kas temale kuuluv seade vastab tüübikinnituse nõudmistele või mitte ehk siis kas seda võib kasutada või mitte. Mõõtevea arvväärtus tunnistusel ei kajastu.
Taadelda võib ainult mõõteseadmeid, mis omavad Eestis (Euroopa Liidus) kehtivat tüübikinnitust ning on kantud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistusse Eesti Vabariigi majandusministri määrusega. Vasatavalt mõõteseadusele kuuluvad taatlemisele ka mõõtevahendid, mille näidud on rahalise arvelduse aluseks müüja ja ostja vahel või mille mõõtetulemus on oluline inimese ohutuse tagamiseks.