1. ELEKTRITARVITITE ELEKTRIVARUSTUSE KATEKOORIAD I katekooria nende paigaldiste või tarbijate hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operatsiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. Tarbijaid tuleb toita kahest sõltumatust toiteallikast (ühe toiteallika pinge kadumisel säilib teise toiteallika pinge), toitekatkestust võib lubada ainult automaatse reservtoite sisselülitamise ajaks. I katekooria erirühma sinna kuuluvad eriti tähtsad riigiasutused ning sõjalised ja tsiviilkaitse objektid. Nende toiteks tuleb ette näha lisatoidet kolmandast sõltumatust toiteallikast. II katekooria Sellesse katekooriasse kuuluvad masinaehituse ja kergtööstuse ettevõtted, õppe- ning lasteasutused jne
See hõlbustab asja mõistmist. Jadaühendust iseloomustab ühine vool kogu vooluringis. Küll aga on vooluringi eri osadel erinevad pinged. Vaadeldaval juhul on tegelikult tegemist ju üheainsa objekti pooliga. Vahelduvvoolutehnikas on seepärast kasutusele võetud aktiiv- ja induktiivpinge mõiste. Aktiiv- ja induktiivtakistusega vooluring Vool sellises aparaadis või tarvitis: Kus Z on ahela näivtakistus. Poolis tarbitakse nii aktiiv- kui reaktiivvõimsust. Toiteallikast tarbitavat võimsust nimetatakse näivvõimsuseks ning tähistatakse S. Mõõtühik voltamper. Tähis VA. Võimsustegur Võimsustegur näitab millise osa toiteallikast tarbitud elektrienergiast saab muuta teist liiki energiaks (soojuseks, valguseks, meh. liikumiseks). Võimsusteguri väärtused võivad olla 0 kuni 1. vaid aktiivtarviti korral. Majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt püütakse hoida cos vahemikus 0,8...1.
ahelate pingealtid osad (s.o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada juhul, kui vooluahelas on seadmeid, mis vajavad talitlusmaandust, s.t maandust oma normaalseks tööks. Kaitseväikepinget saadakse eraldustrafost, mida sel juhul nimetatakse kaitseväikepingetrafoks või mõnest muust ohutust toiteallikast. Kaitseväikepingetrafo primaar- ja sekundaarmähised on teineteisest eraldatud kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga. Talitlusväikepinge, tähis FELV (ingl. functional extra-low voltage on väikepinge, mis on vajalik teatavate nõrkvoolupaigaldiste normaalseks talitlemiseks (töötamiseks). Talitlusväikepinge allikad ei pruugi rahuldada kõiki kaitseväikepinge allikatele esitatavaid ohutusnõudeid.
ELEKTROONILINE VÕIMENDI Ain Bubnovski, Jaan Kund Elektrooniline võimendi • Võimendi, mis suurendab elektrisignaali. • See saavutatakse toiteallikast võetava energia väljundisse juhtimisega, matkides sisendsignaali kuju, aga suurendades amplituuti. • On olemas suures koguses erineva otstarbe jaoks mõeldud elektroonilisi võimendeid. Võimendi võib olla nii üksik aktiivkomponent kui ka suur süsteem. Transistorvõimendi • Transistorvõimendi puhul on võimendavateks komponentideks transistorid, mistõttu seda tüüpi võimendid on üldjuhul väiksemad ja ökonoomsemad.
1. kategooria tarbijad ja paigaldisi tuleb energijaga varustada kahest sõltumatust Üks vooluahel koosneb kolmest isoleerjuhtmest või kolmest ühe soonelisest kaablist või milles on kolm koormatudsoont. toiteallikast, toitekatkestus võib lubada ainult reservtoite automaatse sisselülitamise ajaks. Sõltumatuks toiteallikaks nimetatakse sellist, millel säilib pinge teiste toiteallikate pinge kadumisel. Juhi ristlõiget määrame järgmise tingimusega: I lub I 1
Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ohmi seadus üldistatud kujul on Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga.
Ohmi seadus elektromotoorjõu (emj) allikaga vooluringi kohta Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas on vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R: vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R: Et emj allikal on alati teatav sisetakistus R0, mis jääb järjestikku välise takistusega Rv, siis saab Ohmi seaduse valem kuju Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: kus on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa; on vooluahelasse ühendatud takistuste summa; on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ohmi seadus vahelduvvoolu korral Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu korral kehtib seos
F =B I l , mille suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui see jõud on suurem hõõrdejõust, hakkab juhe jõu suunas liikuma. Kui juhe liigub jõujoontega risttasapinnas kaugusele b, siis tehakse elektrienergia arvel mehaaniline töö Ameh = F b = B I l b , 2 samal ajal kulub osa energiat I R t juhtme soojendamiseks. Siin R on vooluringi kogutakistus ja t juhtme edasiliikumise aeg. Seega vooluga juhtme liikumisel magnetväljas muundub toiteallikast saadav elektrienergia välja jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse kõrvalisest toiteallikast, võib vaadelda kui lihtsaimat elektrimootorit. 4.7 Pöörisvoolud Elektrotehnikas on palju erinevaid aparaate ja masinaid, millel on terassüdamikuga mähised. Nagu juhtmekeerus, indutseeritakse vahelduvas magnetväljas igas juhtivas materjalis, siis ka terassüdamikus voolud. Neid nimetatakse
F =B I l , mille suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui see jõud on suurem hõõrdejõust, hakkab juhe jõu suunas liikuma. Kui juhe liigub jõujoontega risttasapinnas kaugusele b, siis tehakse elektrienergia arvel mehaaniline töö Ameh = F b = B I l b , 2 samal ajal kulub osa energiat I R t juhtme soojendamiseks. Siin R on vooluringi kogutakistus ja t juhtme edasiliikumise aeg. Seega vooluga juhtme liikumisel magnetväljas muundub toiteallikast saadav elektrienergia välja jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse kõrvalisest toiteallikast, võib vaadelda kui lihtsaimat elektrimootorit. 4.7 Pöörisvoolud Elektrotehnikas on palju erinevaid aparaate ja masinaid, millel on terassüdamikuga mähised. Nagu juhtmekeerus, indutseeritakse vahelduvas magnetväljas igas juhtivas materjalis, siis ka terassüdamikus voolud. Neid nimetatakse
Tööpinkide esitlus. Kettassaepink. A......Terakaitse B.....Siselaud C.....Pealüliti D.....Kandesang E.....Tolmuvoolik F......Poolitusnuga G.....Juhtpiire H......Kaldekäepide I.......Tera tõstmise käepide J.......Pööratavate jalgadega alus Joonis 1 Ohutusnõuded: Ei tohi kasutada seadet, kui pealüliti korralikult ei tööta. Kõiki reguleerimis- ja hooldustöid tohib teha ainult siis, kui seade on toiteallikast lahti ühendatud. Uue saetera paigaldamisel peab veenduma, et see on poolitusnoa suhtes sobiv. Poolitusnoa paksus peab jääma saetera paksuse ja lõikelaiuse vahele. Peab veenduma, et saetera on lõigatava materjali jaoks sobiv. Detaili käsitsemine: Käed detailil lõikepiirkonnast väljas. Lükake detaili saetera poole Lõikejoone suunas. Lükake detaili
peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle. Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril keskmiselt 2-3 mm ööpäevas. Peale mõningat kasvamist tekivad kollakad täpid. Viljakehad võivad kasvada kuni 4 cm paksuseks ja isegi kuni poole meetri laiuseks. Majavammi puhul on märkimisväärne ka seeneniidistik. Seeneniidistik võib kiiresti levida mõne meetri kaugusele toiteallikast. Kuna eostel on kaks sugu siis majavamm saab areneda vaid juhul, kui kokku puutuvad erinevast soost seeneniidistikud. Objekt Majavammi toiteallikaks võib olla ainult puit või muud puidupõhised materjalid. Majavamm tekib kui on piisavalt niiske ja jahe. Kuni 27o kraadini suudab majavamm veel kasvata. Kõrgetel temperatuuridel majavamm sureb. Majavamm on suuteline põhjustama olulisi kahjustusi hoonetes ja tarindites. Majavamm ja üleüldiselt kõik seened kahjustavad
· Mis moodustab maailma veestiku ehk hüdrosfääri? Teha skeem. · Veeringe JÕED Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. Sademetest · Jõed on veerikkad vihmaperioodil · Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest · Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke
pidurdustakistuse ja ankruvoolu suurusest. Koormuse pinge ja voolu reguleerimiseks kasutatakse reostaate ja lülititalitluses pooljuhtseadiseid. Lüliti eeliseks võrreldes pidevatoimelise regulaatoriga, nt. reguleeritava takisti või võimenditalitluses transistoriga, on väiksem energiakadu (joonis 4.12). Ud i1 RL R ir i2 Ud i1 RL i2 a) b) Joonis 4.12. Koormuse pinge ja voolu reguleerimine: a) reostaadiga, b) lülitiga Koormuse RL pinge ja voolu reguleerimisel reostaadiga R jaguneb toiteallikast tarbitav vool regulaatori ja koormusvooluks i1 = ir + i2. Kui reguleerida koormuse pinget pooleni (q = 0,5) toiteallika pingest, on regulaatori poolt tarbitav võimsus võrdne koormusele langeva võimsusega, s.t. pool tarbitavast energiast läheb kaduma regulaatoris. () ( ) ( ) 2 2 2 2 2 2 2 1 reg 1 r r 1 =−++=−+= Lr iRiRqiiRqiRqiRqP . (4.1) Sama võimsusbilanss kehtib ka siis, kui regulaatorina kasutatakse pidevtalitluses transistori. Järelikult, võimsuse (s.t
joonkiirust. Selle pōhjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal. Töövahendid Elektrofereesi kiirust mõõdetakse joonisel 1 kujutatud seadmes. See koosneb U-kujulisest torust (1), gradueeritud skaalast piirpinna edasiliikumise ulatuse määramiseks (2), kraani abil U-toruga ühendatud külgtorust (3), agar-agariga ja KCl-ga täidetud soolasillast (4), CuSO 4 vahelahusest (5), Cu-elektroodidest (6) ja alalisvoolu toiteallikast. Teoreetilise alused Tahke ja vedela faasi liikumisel teineteise suhtes ei toimu libisemine vahetult tahke aine pinnal, vaid kaugemal. Adsorbse kihi ioonid ja ka osa difuusse kihi ioone jäävad paigale, ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga. Elektrokineetiline potentsiaal on potentsiaal sellisel kaugusel piirpinnast, kus vedel faas hakkab liikuma tahke faasi suhtes. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka
, · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A) · U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). Ohmi seadus vooluringi kohta Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: , kus · I onvooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa · R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa · R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ampere'i seadus magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse,
o rikke korral voolu alla sattuda võivad osad) maast eraldatud, s.t pole ühendatud kaitsejuhtidega. Maandatud väikepingesüsteemi tuleb kasutada juhul, kui vooluahelas on seadmeid, mis vajavad talitlusmaandust, s.t maandust oma normaalseks tööks. 3 Kaitseväikepinget saadakse eraldustrafost, mida sel juhul nimetatakse kaitseväikepinge trafoks, või mõnest muust ohutust toiteallikast. Enamasti kasutatakse 12V või 24V väikepinget. Reeglina peab kaitseväikepinge trafo asuma kuivas kohas. Väikepingeseadmed võivad asuda ka niiskuse käes (väljas). Kaitseväikepinge trafo primaar- ja sekundaarmähised on teineteisest eraldatud kahekordse või tugevdatud isolatsiooniga. Elektriseadme isolatsioonitase peab vastama suurimale nimipingele. Enamasti teostatakse kaitse standardite nõuetele vastavate vahendite kasutamisega.
See tagatakse: pingestatud osade isoleerimisega. Selle, nn põhiisolatsiooni isolatsioonitakistus peab olema vähemalt 0,5 M%, et läbiv lekkevool jääks joonisel 1.3 toodud graafiku I.-sse piirkonda; kaitsekatete ja kestadega. Rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt on kaitse otsepuute eest piisav, kui on välistatud pingestatud osade puudutamine sõrmega; kaitsetõketega juhusliku puute eest; kaitselahutusega lahklüliti abil, tagamaks lahutamise toiteallikast enne remondi- või veaotsingutöid; paigaldamisega väljapoole puuteküündivust; isoleertöövahenditega (isoleerlülitamiskepid, isoleerredelid ja - platvormid, isoleerkäepidemega haaratsid ja tööriistad, isoleertangid. - kummikindad, -botikud, -kalossid, - matid jms). PIIRKONNAD piirkond 1 – voolu mõju pole tavaliselt tuntav; piirkond piirkond 2 – puudub füsioloogiliselt kahjulik mõju; piirkond
II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes see on aeglasem(kuvar, TV kineskoop). Elektronid ei tohi ekraanile jääda ja toimub sekundaaremisioon ehk see, mis tuleb lööb ühe välja. Pannakse grafiidikiht, et püüda sekundaarelektrone ja see ühendatakse vooluringi. Elektronkiire torus pinged ulatuvad 3000 30000 V 1.4. Mis on võimendi Võimendi on seade, milles väikese võimsusega signaal(P 1) reguleerib tunduvalt suuremat energiavoogu(P2) toiteallikast tarbijasse. P1 on signaali võimsus P0 on toiteallikast saadav võimsus P2 on võimsus tarbijas 2 Kp on võimsuse võimenduse tegur. Sagedustel 100Hz...10MHz on Kp > 1000000 Kui teoreetikud uurivad võimendit ei arvestata toiteallikat. Pidevate signaalide võimendamine raadio, TV, makk Digitaalsignaalide võimendamine voolu sisse/välja lülitamine 1.5
Suurimad veekasutusalad-Põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. Soojuselektrijaamades kasutatakse vett jahutamiseks, aga ka näiteks põlevkivituha transportimiseks settebasseinidesse. Jõgede toitumine maailma erinevates piirkondades-teatud intensiivsusega saju ajal või järel valgub vesi mööda maapinda jõgedesse. Lumeveest ja liustikujääst saab jõgede toiteallikas alles pärast lume/jää sulamist. Jõgede neljandast toiteallikast, põhjaveest, jõuab aga vesi jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Mussoonkliimaga aladel etendavad suvise suurvee tekkes peamist osa suvised mussoonvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn viies aastaaeg.
54. Mis on väikepinge ja kus seda kasutatakse? Väikepinge on pingepiirkond, mille korral pinge ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 50 volti, alalispinge puhul 120 volti. Väikepingete piirkonnas eristatakse kaitseväikepinget tähisega SELV ning PELV ja talitlusväikepinget tähisega FELV. Väikepinge on sedavõrd madal, et inimese keha läbides ei kutsu vool esile elektrilööki. Erinevalt talituspingetest saadakse see väikepinge eraldustrafost või mõnest muust ohutust toiteallikast. 58. Milliseid isoleerivaid kaitsevahendeid tuleb kasutada elektritööristadega töötamisel ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides? Sõltuvalt ruumide ohtlikkusest tuleb elektritööriistadega töötamisel kasutada isoleerivaid kaitsevahendeid: kummikindaid, -saapaid, -matte, mis on valmistatud spetsiaal isoleerkummist. Tavalised kalossid ja kummist jalamatid sisaldavad tahma täite- ja värvainena ning juhivad elektrit. Samuti ei tohi usaldada kummitallaga jalatseid.
hendatud vrku ja tarbivad elektrienergiat. Elektrienergia tarbijad, edaspidi tarvitid, on seadmed, milledes toimub energia muundamine teisteks energialiikideks selle rakasutamise eesmrgil. Elektrivarustus phineb enamasti elektrienergia saamisel avalikest elektrijaamadest ja energiassteemidest - s.o. tsentraliseeritud elektrivarustus, nende kauguse, kohapealse elektri odavuse vms. korral ka kohalikust, tarbija juurde kuuluvast toiteallikast - s.o. autonoomne elektrivarustus. Mlemat toiteviisi vidakse rakendada koos. Selles kursuses vaatleme tstusseadmete elektrivarustust. Tstuslikud elektritarbijad vib jagada 4 gruppi. 1.Elektriajamid 2.Elektritehnoloogilised seadmed 3.Elektrivalgustus. 4.Juhtimise ja info ttlemise seadmed Traditsionaalselt nimetatakse kahte esimest jutarbijateks Elektribilanss - elektrienergia saamise ja kasutamise vrdlev struktuurkokkuvte. Selle
matemaatilist funktsiooni eksponentfunktsiooniks ja kõverat eksponendiks. Ettekujutuseks: Kui kondensaatori mahtuvus C = 10 µF, siis pinge saavutab 63% väärtuse 10 sekundiga kui takistus R = 1 M, 1 sekundiga kui takistus R = 100 k, 0,1 sekundiga kui takistus R = 10 k. Täispinge saavutatakse siis vastavalt umbes 50, 5 või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast saadavast energiast osa takistis R soojuseks, osa salvestub kondensaatori elektriväljas. Laadimise käigus kondensaatori laeng kasvab võrdeliselt pingega, sest Q =CU. Elektriväljas tehtud töö võrdub laengu ja pinge korrutisega: A= Q U . Laadimisprotsessi vältel kondensaatori pinge muutub nullist kuni toiteallika pingeni. Keskmine pinge võrdub siis poole lõpp-pingega. Järelikult on laetud kondensaatori energia U We = A = Q . 2
matemaatilist funktsiooni eksponentfunktsiooniks ja kõverat eksponendiks. Ettekujutuseks: Kui kondensaatori mahtuvus C = 10 µF, siis pinge saavutab 63% väärtuse 10 sekundiga kui takistus R = 1 MΩ, 1 sekundiga kui takistus R = 100 kΩ, 0,1 sekundiga kui takistus R = 10 kΩ. Täispinge saavutatakse siis vastavalt umbes 50, 5 või 0,5 sekundiga. Sama kaua kestab ka tühjakslaadimine. 68 5.7 Elektrivälja energia Kondensaatori laadimisel muundub toiteallikast saadavast energiast osa takistis R soojuseks, osa salvestub kondensaatori elektriväljas. Laadimise käigus kondensaatori laeng kasvab võrdeliselt pingega, sest Q =CU. Elektriväljas tehtud töö võrdub laengu ja pinge korrutisega: A= Q U . Laadimisprotsessi vältel kondensaatori pinge muutub nullist kuni toiteallika pingeni. Keskmine pinge võrdub siis poole lõpp-pingega. Järelikult on laetud kondensaatori energia U We = A = Q . 2
vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 S/d Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q/2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U2/2 Elektrivälja energia-Kui pinge toiteallikaga ühendatud kondensaatoril tõuseb, siis suurenevad laengud viimase elektronidel ning suureneb väljatugevus dielektrikus. Toiteallikast saadava energia arvel kasvab seejuures ka kondensaatori elektrivälja energia. Kondensaatori pinge suurenemisel dU võrra on tema elektrivälja energia juurdekasv dWc=dA=QdU Kondensaatorile rakendatud pinge kasvamisel väärtuselt uc=0 väärtudeni uc=Uc salvestud tema elektrivälja energia Wc, mida saab arvutada elementaarseid energia juurdekasve dWc summeerides. Seega kondensaatori elektrivälja u c =U c Uc 2
pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline elektromotoorjõudude summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I=E/R Vooluringis, mis koosneb, ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestikku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgnevalt: I=E/R+r d)Kirchhoffi seadused I Seadus: Hargnemispunkti sisenevate voolude summa võrdub sealt väljuvate voolude summaga. ∑I=0 II Seadus: Valitud kontuuris(kinnises ahelas) on elektromotoorsete jõudude algebraline summa võrdne voolutugevuste ja takistuste korrutiste summaga. ∑E=∑IR 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel
Samuti püsib alalisvool ühe õla transistori rikke tõttu. Et need voolud ei vigastaks kõlarit varustatakse võimendi sageli kaitselülitusega. Väljundastme ebasümmeetria puhul katkestab kaitselülitus kõlari toite vooluringi. Võimsusvõimendi toide Skeemil B oleva vastastakt lülituse puhul on vaja kahte võrdset kuid vastandpolaarsusega toiteallika pinget. Vastastakt astet on võimalik toita ka ühest toiteallikast, seljuhul jääb transistoride emitterite ühenduspunkti pool toitepingest. Eralduskondensaatori mahtuvus (mikrofaradites) tingimusel, et võimsus koormustakistil Rk ei väheneks madalam piirsagedusel Fa rohkem kui 1 dB. Ce peab olema suurem või võrdne 10 astmel 6 / x Fa x Rk. Elektrolüütkondensaatori kasutamisel sidestuselemendina tuleb arvestada järgmisi iseärasusi: · Elektrolüütkondensaatorit läbiv lekkevool normaalse polaarsuse korral on tühine, kuid
kollektorpinge alaliskomponendi, paneb paika ka teise astme tööpunkti. Peale selle, kõikvõimalikud tööpunkti mittestabiilsused esimeses astmes kanduvad võimendatult edasi ja seepärast tuleb esimese astme tööpunkt võimalikult rangelt stabiliseerida. Nagu juba nimetatud, peab lähtetööpunkt olema kõrge, et vältida liiga kõrget kollektorpinge alalikomponenti. See asjaolu muudab voolutarbe seisukohalt otsese sidestuses võimendi väheökonoomseks, sest toiteallikast tarbitav vool on suur. Sellest saab üle kui kasutada vaheldumisi n-p-n ja p-n-p transistore (joon.1.29). +E R C RC1 E2 RC3
Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul. 25.Ohmi seadus suletud vooluringi kohta Ohmi seadus vooluringi kohta Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolu tugevus (I) võrdeline elektromotoorj õ udude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb, ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgnevalt: I on vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A). E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude (emj) algebraline summa, mõõdetuna voltides (V). R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa, mõõdetuna oomides (). R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa,
Elektrivarustuskindlustuse järgi jagatakse tarbijaid- · I rühm-Toide 2 sõltumatust allikast vajadusel lisatoidet kolmandast allikast(haiglad, keeruka tehnoloogiaga ettevõtted) · II rühm- kasutatakse kas ühte eritingimuse ehitatud või kahte sõltumatud toiteallikat, ümberlülitamise teeb valvepersonal või operatiivprigaadid(tööstusettevõtted, ) · III rühm- kuuluvad kõik ülejäänud mida toidetakse ühest toiteallikast Elektrivõrgu ühendusskeem e. Konfiguratsioon on määratud harude ja sõlmedevaheliste ühendustega selle tunnuse järgi jaotatakse võrke- · Radiaalvõrkudeks- ainult otsekulgev, kui peale trahvot liin katkeb pole kuskil voolu edasi · Ringvõrudeks- üks katkestus ei vii küike rivist välja, saab ümberlülitada · Silmusvõrkudeks- on võimalik mitmelt poolt toita kui rike on · skeem eelised Puudused
· I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A) · U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). Ohmi seadus vooluringe kohta-Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: , kus · I on vooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa · R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa · R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. 18. Takistus
mangetvälja mõju piirkond on tunduvalt suurem. 12. Selgitada, mida mõistetakse takistuste sobitamise all. Tegemist on protsessiga, mille käigus võrdsustatakse kaheliinisel juhtmel koormus ja lainetakistus. Koormus valitakse nii, et se vastaks lainetakistusele. See lubab luua lõpliku suurusega toiteliinis levivlainereziimi. Siis tekivad liinis kulglained, energia tagasipeegeldumist ei teki ja kogu toiteallikast võetav energia siirdub tarbijasse: sobitatud liinilõiku saab kasutada energia ülekandmiseks. 13. Selgitada, kuidas toimuvad võnkumised Hertzi vibraatoris. Võnkumised Hertzi diipolis (antennis) toimuvad nagu koondatud parameetritega võnkeringis. 14. Selgitada, mis määrab ära vibraatori omalaine pikkuse, kas ja kuidas mõjutab vibraatori omalaine pikkust vibraatorivarda läbimõõt?
emittertakistusel pingeks umbes ½ E, millega saame suurima võimaliku tüürimisulatuse, Väiksemate sisendpingete korral võib lähtetööpunkti valida ka allapoole. Takistused R1 ja R2 võivad selles lülituses olla küllaltki suured (kuni 100 kW), mistõttu ei ole karta astme sisendtakistuse olulist vähenemist nende toimel. 6.5.4 Parasiitne tagasiside Parasiittagasisides e. soovimatu tagasiside liikidest on üks olulisemaid sedalaadi tagasiside, milline tekib siis, kui ühisest toiteallikast toidetakse mitut võimendusastet (joon.6.21). Joonis 6.21. Parasiitne tagasiside mitmeastmelises võimendis [4]. Kui väikeseks me ei püüaks ka teha toiteallika sisetakistust, on ta reaalselt olemas (kas või mõni sajandik oomi) ja kuna viimase astme vool on alati kõige suurem, siis tekib Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 44
,kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A), U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V) ja R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (Ω). Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: ,kus I on vooluahelat läbiva voolu tugevus, E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa, R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa ja R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ühenduse kogutakistuse leidmiseks osatakistused liidetakse, olgu tegu siis kas jada- või rööpühendusega
17 kus I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A); U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V); R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω). Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas on vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R. Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt. kus on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa, on vooluahelasse ühendatud takistuste summa, on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. 4. Juhitakistus (+ valem, mõõtühik ja joonis) Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust
15) valitakse esmalt väljundtunnusjoontelt kooskõlas sisendsignaali muutustega sobiv tööpiirkond ehk töökäik. See on punktist C punktini B. Sisendsignaali puudumisel on tööreziim määratud punktiga A ja lähtetööpunktiks see punkt A ongi. Seejuures "keelatud piirkonnad" algavad punktidest D ja E kus siis vastavalt tekib sulge- või küllastusreziim. Kui võimalik, siis püütakse tööpunkt valida võimalikult madalale, sest lähtetööpunkti reziim määrab astme poolt toiteallikast tarbitava voolu. On ilmne, et väikeste signaalide puhul on soodne madal tööpunkt, suuremate puhul on aga vaja kasutada kõrgemat tööpunkt. +E E VT RC RB RC +E E VT R1 R2 Ipj (pingejaguri vool) I0B U0BE 55 I0B JOONIS 4.16. Tööpunkti võib fikseerida kahel viisil, kas andes transistori sisendisse sobiva väärtusega baasioolu või baasi ja emitteri vahele sobiva pinge(joon.4.16).
15) valitakse esmalt väljundtunnusjoontelt kooskõlas sisendsignaali muutustega sobiv tööpiirkond ehk töökäik. See on punktist C punktini B. Sisendsignaali puudumisel on tööreziim määratud punktiga A ja lähtetööpunktiks see punkt A ongi. Seejuures "keelatud piirkonnad" algavad punktidest D ja E kus siis vastavalt tekib sulge- või küllastusreziim. Kui võimalik, siis püütakse tööpunkt valida võimalikult madalale, sest lähtetööpunkti reziim määrab astme poolt toiteallikast tarbitava voolu. On ilmne, et väikeste signaalide puhul on soodne madal tööpunkt, suuremate puhul on aga vaja kasutada kõrgemat tööpunkt. 39 +E +E I R RC
Aktiivtakistust läbiv vool on alati faasis takistile rakendatud pingega. Efektiivväärtuste jaoks, jagades maksimaalväärtuse Um avaldise Im = mõlemad pooled läbi r amplituuditeguriga 2 , saab Ohmi seaduse U efektiivväärtuste jaoks I = . r Võimsuse hetkväärtus võrdub pinge ja voolu hetkväärtuste korrutisega p = u i = U m I m sin 2 t. Graafikust nähtub, et toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel. Keskmist võimsust perioodi vältel nimetatakse aktiivvõimsuseks ja tähistatakse tähega P. Pm U m I m U m I m P= = = =U I . 2 2 2· 2 Kuna U = I r , siis P = U I = I 2 r. P aktiivvõimsus vattides (W) U pinge efektiivväärtus voltides (V) I voolu efektiivväärtus amprites (A) Aktiivvõimsuse mõõtühikuks on vatt (W).
F =B I l , mille suund määratakse vasaku käe reegliga. Kui see jõud on suurem hõõrdejõust, hakkab juhe jõu suunas liikuma. Kui juhe liigub jõujoontega risttasapinnas kaugusele b, siis tehakse elektrienergia arvel mehaaniline töö Ameh = F b = B I l b , 2 samal ajal kulub osa energiat I R t juhtme soojendamiseks. Siin R on vooluringi kogutakistus ja t juhtme edasiliikumise aeg. Seega vooluga juhtme liikumisel magnetväljas muundub toiteallikast saadav elektrienergia välja jõudude mõjul mehaaniliseks energiaks ja soojusenergiaks. Magnetväljas liikuvat juhet, mida toidetakse kõrvalisest toiteallikast, võib vaadelda kui lihtsaimat elektrimootorit. 4.7 Pöörisvoolud Elektrotehnikas on palju erinevaid aparaate ja masinaid, millel on terassüdamikuga mähised. Nagu juhtmekeerus, indutseeritakse vahelduvas magnetväljas igas juhtivas materjalis, siis ka terassüdamikus voolud. Neid nimetatakse
PväljK = UKm··IKm/2; Kasutegur: = ast ·trafo PväljK U Km I Km / 2 U Km I Km ast = = = Pt .all U KEp I Kp 2U KEp I Km Juhul, kui oletada et IKm = IKp; UKm = UKEp, trafo = 1,0 siis max = 0,5 . Reaalselt: = 0,35 0,45. Vastastaktskeem (kahetaktiline). Klass B. 88 Transistori valik pinge järgi: UKElub 2EK. Võimsus, mida võetakse toiteallikast: 2 I Km EK Pt .all = I t .all EK = 2 I Km I t .all = I Km Sind = kus 0 U Km I Km
14.Vool poolis Elektrivooluks nimetatakse laenguiga aineosakeste suunatud liikumist. Vabade elektronide korrapäratu soojusliikumine metalljuhtmes ei tekita veel elektrivoolu. Kui aga ühendada juhtme otsad toiteallikaga, mis tekitab juhtmes elektrivälja, hakkavad vabad elektronid välja mõjul ühesuunaliselt liikuma ja tekib elektrivool. Voolu tekkimiseks peab olema: 1. Pinge, mida tekitavad ja säilitavad toiteallikad 2. Kinnine vooluring. Lihtsaim vooluring koosneb toiteallikast, tarvitist, ühendusjuhtmest, lülist, mille otstarve on vooluring sulgeda või katkestada, ning vajadusel mõõteriistadest. Elektriahelaid kujutatakse skeemidel tingmärkide ja töhiste abil. Skeem on elektriseadmete üksikelementide ja nende omavaheliste seoste tignlik lihtsustatud kujutis, mis selgitab seadme struktuuri ja tööpõhimõtet. Voolu ja pinge keskväärtus Vahelduvvoolu hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste
põlengute korral võib viia nende kustumiseni. Vähemalt on aga elektripinge kaudu tekkiv oht tule kustutamisel kõrvaldatud. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et kohalikud puhvertoiteallikad võtavad välise toitevoolu väljalülitamise järgselt üle vooluga varustamise ning ühendatud seadmed jäävad pinge alla. Seepärast tuleb avariilüliti installeerimisel jälgida, et ka puhvertoiteallikas lülitataks välja ning mitte ainult ei lahutataks välisest toiteallikast. Avariilüliti tuleks paigaldada ruumi sisse ukse kõrvale (soovitavalt viitega asukohale ukse juures väljaspool ruumi) või ukse kõrvale väljaspool ruumi. Seejuures on aga võimalik, et avariilüliti aktiveerimine võib toimuda ka ekslikult või tahtlikult ilma ohuolukorrata. Seepärast tuleb avariilülitile paigaldada kate, et kaitsta seda eksliku aktiveerimise eest. Negatiivne näide: Keskmise suurusega ametiasutuse serveriruumi paigaldati umbes 10 serverit, 5
voolu piiramine toimub ainult käivitusreostaadiga, mille sektsioone juhitakse kiirenduskontaktoritega KM3 ja KM4. Pidurdamise ajal on kõik ankru- või rootori- ahelasse lülitatud kontaktorite peakontaktid avatud ja nimetatud ahelate takistused on maksimaalsed. Dünaamilise pidurduse skeemide jõuahelaid on kujutatud joonisel 1.6. Alalisvoolumootori võõrergutusega dünaamiliseks pidurdamiseks lahutatakse mootori ankruahel liinikontaktori KM sulguva peakontakti avanemisega toiteallikast ja ühendatakse pidurduskontaktori KM2 sulguva peakontakti sulgumisega pidurdus- takistiga R2 (joonised 1.6.a ja b). Ergutusmähis LM jääb aga ühendatuks toiteallikaga kas vahetult (rööpergutusega mootor, joonis 1.6.a) või läbi pidurduskontaktori KM2 teise sulguva peakontakti ja käivitusreostaadi R1 ning ergutusahelasse lülitatud voolu- piirava takisti R3 (jadaergutusega mootor, joonis 1.6.b). Mootor hakkab tööle võõr-
R i2 Ud Ud RL ir RL Joonis 4.12. Koormuse pinge ja voolu reguleerimine: a) reostaadiga, b) lülitiga Koormuse RL pinge ja voolu reguleerimisel reostaadiga R jaguneb toiteallikast tarbitav vool regulaatori ja koormusvooluks i1 = ir + i2. Kui reguleerida koormuse pinget pooleni (q = 0,5) toiteallika pingest, on regulaatori poolt tarbitav võimsus võrdne koormusele langeva võimsusega, s.t. pool tarbitavast energiast läheb kaduma regulaatoris. Preg = q R i12 + (1 − q ) R i r2 = q R (i r + i 2 )2 + (1 − q ) R i r2 = R L i 22 . (4.1) Sama võimsusbilanss kehtib ka siis, kui regulaatorina kasutatakse pidevtalitluses transistori.
juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastus on võetud välimistelt pooljuhikihidelt. Trioodtüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.29. Joonis 3.29. Türistori struktuur ja tingmärk [2]. Türistori tööpõhimõtet illustreerival skeemil joonis 3.29 on näidatud reguleeritava pingega anoodtoiteallikas UA, anoodvoolu piirav koormustakisti Rk ja reostaat RG. Restaadiga saab reguleerida tüürvoolu, mida võetakse teisest toiteallikast UG. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 36 Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0), on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike (mA...mA) ja see kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate liikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Anoodpinge teatud
on väike ega ületa 20 ... 30 %. Harilikult töötavad selles reziimis eelvõimendusastmed ja väikese võimsusega lõppastmed. B-klassi reziimis valitakse eelpinge U0 selliselt, et jõudepunkt P asuks peaaegu dünaamilise I(U)-läbivkarakteristiku alguses. Sisendsignaali olemasolu korral kulgeb vool võimendusastme väljundis signaalipinge muutumise poolperioodi vältel, nii et kujuneb pulseeriv pinge lõikenurgaga = /2. Sisendsignaali puudumisel võrdub toiteallikast saabuv vool peaaegu nulliga. Väljundvoolu väikese alaliskomponendi tõttu on võimendi kasutegur kõrge - kuni 60 ... 70 %. Kuid B-klassi reziimi iseloomustavad A-klassiga võrreldes suhteliselt suur mittelineaarmoonutus, sest väljundvool on impulsikujuline. Võimendusastme töötamisel C-klassi reziimis valitakse eelpinge U0 selliselt, et jõudepunkt asub dünaamilise I(U)-läbivkarakteristiku algusest vasakul. Siis on väljundahela jõudevool null. Siin < /2 ja kasutegur on kuni 85 %
1 1.2 ELEKTRIPAIGALDISTE LIIGITUS Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad; 1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud protseduure; 2) plahvatusohutsoonis; 3) suurõnnetusohuga objektil; Esimese liigi tarbijaid peab olema võimalik toita kahest sõltumatust toiteallikast. Toite võib katkestada ainult reservtoite automaatse sisse- lülitamise ajaks. Teise liigi elektripaigaldised on: 1) elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit; 2) elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööga seotud töö- ja laboratooriumiruumis; 3) elektripaigaldis tervishoiuteenuse osutuja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus ei tehta anesteesia ega üldnarkoosiga seotud protseduure;
kaudu teda ei ole tavailiselt seadme kavandamisel võimalik täpselt ette ennustada ja tema toime ilmneb seadme esimeste eksemplaride valmimiselt ja katsetamisel. Parasiitne tagasiside võib tekida ahelate vaheliste (juhtmeliste vaheliste) mahtuvuste kaudu, trafode puistemagnetvoogude toimel, kui näiteks väljundtrafo kiirgab ümbritsevasse ruumi signaali sagedusega magnevoogu või ühise toiteallika sisetakistuse kaudu, kui sellest toiteallikast toidetakse mitmeastmelist võimendit. On ilmne, et paljudel juhtudel parasiitse tagasiside tekimine sõltub lülitus elementide vastastikusest asendist. Üldreeglina on parasiitse tagasiside tekimise oht seda suurem mida kõrgem on signaali sagedus. Joonis 2.7.1 Kui meil on kaks juhet mis paiknevad lähestiku ja nende vahel on parasiit mahtuvus C0 siis vahelduvoolulise signaali korral läheb osa esimese juhtme voolust
Kui VT2 sisendsignaal on nüüd positiivne ning tekib kolektrovool Ic2. Kolektorvoolude summa on väljundtrafo primaarmähistes vastassuunalised, nad tekitavad erisuunalisi magnetvoogusid ning nende toimel indutseeritakse sekuntaarmähisesse normaalne vahelduvsignaal. Põhiline vastastakt lülituse eelis on kõrge kasutegur, mis ulatub 70 %, ning selle põhjuseks omakorda on transistoride tööpunkt suletud oleku piiril, millega on viidud kolektorvoolu keskväärtus ja toiteallikast tarbitav vool madalaks. On ilmne et taoline lülitus hästi ainult sel juhul kui tema mõlemad pooled on ühesuguste omadustega, selle saavutamiseks tuleb valida võrdse voolu võimendusteguriga transistor (müüakse kaupluses paaristransistoridena) trafot loetakse kaasaja tehnoloogias tülikaks elemendiks, kuna tema valmistamise töömaht on suur. Sisendtrafo asemel kasutatakse faasipöörde lülitust, mis
täiendavaks genereerimiseks elektrivõrkudes kompenseerimisseadmeid, mis paigaldatakse selleks kõige sobivamatesse kohtadesse, et vähendada reaktiiv- võimsuse edastamisest põhjustatud suuri elektrivõrgu kadusid. Reaktiiv- võimsuse kompenseerimisseadmeid (kompensaatoreid) kasutatakse lisaks reaktiivvõimsuste bilansi tagamisele ja võimsus- ning energiakadude vähen- damisele edukalt ka pinge reguleerimiseks. Olgu vaadeldud lihtsat võrku (joonis 3.1), mis koosneb toiteallikast (sõlm 0) ja tarbijat (koormusega S = P + jQ ) toitvast liinist. Tarbija juurde on paigal- datud reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 58 Joonis 3.1 Reaktiivvõimsuse kompenseerimine kondensaatorpatarei võimsusega QK . Liinis edastatav võimsus
Kuvari ja antenni sünkroniseeritud asendi puhul võib antenni asendi järgi määrata objekti suuna. Punktikujulise objekti puhul määratakse tema suund antenni suunadiagrammi maksimumi järgi. Joonised (1) ja (2) näitavad ainult raadiolokatsioonilise objekti koordinaatide määramist. Raadiolokatsiooni saatjad Radari saatja koosneb - sünkronisaatorist, - modulaatorist - ülikõrgsagedusgeneraatorist – magnetronist - kõrgepinge toiteallikast Sünkronisaator genereerib etteantud sagedusega lühikesi impulsse, mis käivitavad saatja ja indikaatori laotuse. Teoreetiliselt peab impulsside kordumissagedus olema selline, et kaja ka kõige kaugemalt objektilt jõuaks vastuvõtjasse enne kui lähetatakse järgmine impulss. Tegelikkuses on impulsside kordumissagedus palju väiksem. Kui objekti kauguseks võtta 40 miili, siis peaks teoreetiliselt kordumissagedus olema 3 *105 2173 148,
annaabi.ee 
