Praktika aruanne (0)

5 VÄGA HEA

Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi
Arvutid ja arvutivõrgud 09
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS
ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 09
Taavi Metsvahi
PRAKTIKA ARUANNE
Aruanne
Juhendaja : A. Sillak
UUEMÕISA 2010

Sisukord

Sisukord 2
Labor 4 3
1.Töövahendid 3
2.Tunni sisu 6
1.Sissejuhatus 6
2. Pooljuht sildaladi dikreet elementidel 6
3. Parameetriline stabilisaator 10
Kokkuvõtte 13

Labor 4

Töövahendid

Nagu ka eelmine tund, tegime me lähemalt tutvust 2 skeemiga, mida olime varem teoorias õppinud. Niiet on ka samad töövahendid:

GWINSTEK GOS-310 ostsilloskoop
- 10 MHz
- Ühe kanaline
- Triggered Sweep
- TV Sync. mood
- Kõrge tundlikus kuni 5 mV/DIV
- X-Y teljestik

LAB-1 3-ühes labori üksus
- 3-ühes: 1 multimeeter, 1 toiteplokk & 1 jootejaam
- digitaalne multimeeter:
  - 3 1/2 taustvalgusega LCD
  - automaatne polaarsuse näit
  - DC pinge: 200mV kuni 600V 5-piirkonnaga
  - AC pinge: 200V ja 600V
  - DC vool: 200µA kuni 10A 5-piirkonnaga
  - takistuse test: 200 ohm kuni 2Mohm
  - dioodi, transistori ja pidevuse test
  - data-hold funktsioon ja buzzer
  - CATI 600V
  - CATII 300V
  - stabiliseeritud toiteallikas:
  - valitavad väljundpinged: 3 - 4.5 - 6 - 7.5 - 9 - 12Vdc
  - väljund: 1.5A (2A peak )
  - LED ülekoormuse indikaator
  - väljundi on/off lüliti
  - väga väike pulsatsioon
  - LED indikatsioon
- jootejaam:
  - madalpinge jootekolb: 24V
  - keraamiline 48W küttekeha termoanduriga
  - temperatuuri vahemik: OFF - 150 - 450°C
  - võimalik ka pliivaba tina joota

Makettlaud GL-36
- 2420 auku
- 224 x 150 x 21 mm

Labori toiteblokk PS3005L
- Input voltage : 230 VAC
- Plug version: DE - , CH -
- Power : 150 W
- Output current : 0...5 A
- Output voltage: 0...30 VDC
- Display : LED-display

Tunni sisu

Sissejuhatus

Eelmine tund sai võetud siis ette pool ja täisperiood aladid ning see tund me vaatasime sealt edasi, nimelt pooljuht sildalaldi diskreet elementidel ja integraalse silla kasutamist ahelis.

Pooljuht sildaladi dikreet elementidel

Õpetaja tegi tahvlile all näidatud skeemi ja andis meile kätte vajalikud detailid. Nendeks osutusid siis:

Trafo Hahn UI396 0102
- Standards EN 61558
- Secondary 14...30 VA, 2 x 6...15 VAC/4 x 6...9 VAC
- Height 36.0 mm
- Primary 2 x 115 VAC, 50...60 Hz ±10%
- Weight 550 g
- Test voltage 6000 VAC
- Ambient temperature max70 °C
- Power 30 VAl
- Secondary voltage 9(2x) VAC
- Output current 1.67 (2x) a
4x Diood DO-41 50 V 1 A, 1N4001G
- Conducting-state current 1 A
- Off-state current ≤50 µA
- Housing type DO-41
- Conducting-state voltage ≤1.1 V
- Peak off-state voltage 50 V
Takisti (2,2 kohm, +/- 5% (punane, punane, punane, kuldne )
Alumiinium elektrolüüt bipolaar kondensaator
- Pitch 5 mm
- Temperature range -40...+85 °C
- Capacitance tolerance ±20%
- ø d 0.6 mm
- Nominal voltage 16 VDC
- ø D 10 mm
- Length 16 mm
- Capacity 100 µF
- Equivalent series resistance 2.26 Ω
Integraal sild W04M
- Peak off-state voltage 400 V
- Input alternating voltage max. 280 V
- Average conducting-state current max. 2 A
- Housing type RUND -9

Skeem ise nägi välja selline:
Skeemi järgi tehtud pooljuht sildahelas diskreet elementideli ilma kondensaatorita
See on siis pooljuht sildalaldi diskreet elementidel. See kasutab siis 4 dioodi, 1 takistit ja lisasime ka kondensaatori paraleelselt takistiga, kuid piltidel seda ei ole kahjuks. See alaldi on juba natuke keerulisema ehitusega. Selle pulsatsioon on 15V, sagedus on 100 Hz nind alalisvoolu väljundkomponent on 10V ilma kondensaatorita, mis on samade näitajatega kui täisperiood alaldi mis me eelmine tund tegime. Koos kondensaatoriga oli pulsatsioon toodud 0,5V peale, sagedus jäi aga samaks 100Hz ning alalisvoolu väljundkomponent on 15V, mis on aga jällegi suht samade näitajatega kui täisperioodiline alaldi.
Nüüd aga andis õpetaja meile diood integraal silla, mis asendas meie 4 dioodi ja nüüd nägu välja pilt selline:
Nagu näha on skeem tunduvalt lihtsustatud kuid andmed jäid täpselt samaks.

Parameetriline stabilisaator

Nüüd kus on läbi võetud 4 erinevat viisi kuidas ehitada alaldit, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks, võtsime ette pinge parameetrilise stabilisaatori. Õpetaja joonistas tahvlile uue skeemi ning võtsime lauale labori toiteplokki PS3005L, mis asendaks meie trafot. Skeem oli siis järgmine:
Skeem koosneb siis:

1x takisti 560 oomine ( roheline, sinine, pruun, kuldne)
3x takisti 100 oomine ( punane, must, pruun, kuldne)
1x takisti 55 oomine ( roheline, sinine, must, kuldne
1x diood BZX55/C5V1

Skeemi põhimõte on siis stabiliseerida sinna sisse minev pinge. See on vajalik näiteks mitmetele elektroonilistele detailidele, mis ei talu pingemuutust. Kuna meil ei olnud vaja minevat 360 oomist takistit, panime jada ühendusse 3 100 oomist ja ühe 55 oomise.
Stabilisaatori tööd katsetasime multimeetri ja toiteplokki reguleerimisega ning tulemused on sellised:
Nagu näha pinge tõstmisel, jääb väljundpinge suhteliselt samaks ehk stabilisaator töötab.

Kokkuvõtte

Selle ja eelmise tunniga sai omandatud väga palju uusi teadmisi kuidas elektroonilised detailid nagu takistid ja dioodid oma vahel töötavad ning kuidas luuga algelisi alaldeid ning ka saime valmis ühe stabilisaatori. Minu jaoks ei ole keeruline teha skeemi järgi praktiline asi valmis kuna oman piisavalt loogilist mõtlemist kuid need olid alles ka algelised ja väga väiksed võrreldes skeemidega mis me hakkame tulevikkus loodetavasti kokku puutuma . Minu jaoks on sellised asjad väga huvitavad ning ka seepärast ei hakka mul tundide ajal igav ja alati ootan innuga uut ülesannet. Tulevikus hakkame õppima ka veel operatsioonsüsteeme ehk chipe , mis avab hoopis uued uksed ja võimalused ning kindlalt ootan seda juba.
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anatoli13 Õppematerjali autor

arvutivõrgud metsvahiarvutid pinge takisti diood stabilisaator sild state alaldi elementidel pooljuht labor current vaco dioodi

Sarnased õppematerjalid

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus

114

doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika alused

doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused

108

pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis

Elektroonika