Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toitained, toit ja tervis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vitamiin, rasvad, ainevahetuseks, rakk, toitained, vitamiinid, tsentraalse, valgud, ensüümid, süsivesikud, protsessiks, arenemiseks, vastupanuvõime, fosfor, puuviljad, limaskestade, ajutegevuse, neerupealiste, seedetrakti, vereliblede, kortsude, foolhappe, porgand, magneesium, pähklid, tervikuna, luudes, talitluseks, seedeelundkonna, armkoeKooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8
Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik
infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele, ·vereloomele, ·suguorganite arenguks, ·kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, ·maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, ·sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß- karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. Vitamiin D ·sest see soodustab kaltsiumi 7,510µg, 5 µg D-vitamiini 2 g kalamaksaõlis,
Vit. Vajalikkus Puudus Allikad Omastami Omastami st st takistab soodustab C Tõstab organismi Organismi marjad, puu- Vitamiinid Antibiooti vastupanuvõimet; vähene ja A, B6 ja kumid, Peletab kevadväsimust ja vastupanuvõime köögiviljad, E, seleen, stress, stressi; haigestumisele, nt tsink, kortisooni Vajalik ühendavate veritsevad mustsõstrad, mangaan d, kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami
Rasvlahustuvad: Vitamiinid Mõju Tulenevad probleemid Vitamiin A Biofunktsioon: A-vitamiini täielik A-vitamiinil ja selle vormidel on puudumine (ka bioaktiivsuse Retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline steroidhormoonilaadne biotoime. minetanuna) toidus või nimetus, ka bioaktiivsete,biomikromolekulide A-vitamiinist (geneeriline nimetus) kestev defitsiit võib rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin
Vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin - retinoidid A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, · maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, · sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. A-vitamiini saadakse: · kala- ja loomamaksast · võist · karotenoididest oranzidest ja kollastest köögiviljdest (paprika, porgand, apelsin, papaia) D-vitamiin - kaltsiferoolid D-vitamiini on vaja:
Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida kõhukinnisust Soodustavad kolesterooli väljutamist organismist Aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu 8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? Süsivesikud: On organismi põhiliseks energiaallikaks Kuuluvad rakkude ja kudede koostisse Määravad veregrupi Kuuluvad paljude hormoonide koostisesse Omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises Neil on varuaine roll (maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vasatavalt vajadusele hõlpsasti kasutada 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui
Referaat ,,Vitamiinid" Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on koeensüümidena. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata
· kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %, süsivesikutest 55-65 % ja valkudest 15-20 % 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal.
homotsüsteiini neuropaatia katabolismis ● Homotsüsteinuuria ● Osalemine vitamiin B12-e imendumises B12(KOBALAMIIN) ● aminohapete ● Neuriit (HÜDROKSÜKOBALAMII normaalseks ● Ärritatavus N) ainevahetuseks, ● Mälulüngad ● erinevate aneemiate ● Menstruaaltsüklihäir ennetamiseks (nt ed erütrotsüütide ● Halb kehalõhn valmimise ● Megaloblastiline ja protsessiks koos pernitsioosne folaatidega), aneemia
kandja vahendatud aktiivse transpordina. Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt: PyrDH, suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis), ksantiini oksüdaas (rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid), B2-vitamiin on vajalik juuste, naha ja küünte normaalseks arenguks ning nägemisprotsessis. C2: C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C), valem: C6H8O6 C-vitamiini on vaja: naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude arenguks ja talituseks, haavade normaalseks paranemiseks, organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks, vähendamaks nitrosoamiinide teket, organismi tulnud foolhappe muutmiseks folaatideks, aju normaalseks funktsioneerimiseks, Seedekulglasse näiteks taimse toiduga sattuv C-vitamiin imendub
Vitamiinid funktsioneerivad põhiliselt ensüümide koostises, mis omakorda omavad paljusid tähtsaid funktsioone inimese organismis. Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul mis on toodetud vitamiinist. Ensüümid vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis. Nad on osade biokeemiliste protsesside (kasvamine, ainevahetus, rakkude taastootmine, seedimine) olulisteks teguriteks. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte. Paljud inimesed arvavad, et vitamiinid võivad asendada toitu. Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning süsivesikute muutmisel energiaks, samuti luu- ning lihaskoe moodustumisel. Välja arvatud mõned erandid, ei ole inimese organism ise võimeline sünteesima vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga.
7. Aatom koosneb väikesest raskest positiivselt laetud tuumast(prootonid ja neutronid) ja ümber tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest, mis on jaotatud elektronkihtidesse. 8. Keemilise sideme jaotus- Ioonne, kovalantne 9. Raku tähtsamad osad- Plasmamembraan ehk välismembraan , Tsütoplasma , Tuum , Endoplasmaatiline retiikulum , Golgi kompleks, Mitokondrid 10. Isomeeride jaotus- Struktuursed, steroid 11. Nimetuse süsivesikud tingis teatud orgaaniliste ühendite grupi vaatlemine süsiniku hüdraatidena Süsivesikud = sahhariidid. Sisaldab kas aldehüüdide või ketoonide funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma 12. Suhkrud teatud osa süsivesikutest (magusamaitselised mono-, di-, tri- ja tetrasahhariidid). 13. Süsivesikute jagunemine- monosahhariidid (monoosid), oligosahhariidid , polüsahhariidid (polüoosid) 14
Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla suurenenud infektsioonirisk)
usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett; 14 tonni süsivesikuid; 2,5 tonni valku; 2,5 tonni lipiide. 2. Peatükk. MÕISTEID Toiduained - taimse või loomse (mineraalse) päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained - toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks.
· maks · seemned · idud Defitsiit Tsingidefitsiidiga patsiente iseloomustavad vereringe häired, minestamiskalduvus, valged laigud sõrmeküüntel ja ebamäärased laigud nahal ning juuste väljalangemine. Lisamanustamine on efektiivsem, kui teda manustada koos vase ning vitamiinidega A, E, B6. Üleannustamine Tsingi üleannustamine tõrjub organismist välja vase. Krooniline üleannustamine viib vase vaeguseni organismis ja sellega kaasneva aneemiani. A vitamiinid A-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, mida saadakse põhiliselt kahest allikast: retinoididest ja karotinoididest Vajaduse sümptoomid: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk A-vitamiini on vaja: · kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks,
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg),
Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne). Tavaliselt energia saamine toimub organismis aeroobsel teel, ainult väga intensiivse töö korral võib see toimuda anaeroobsetes tingimustes (sprint, trepist üles minek ja toimub lühikest aega). Peale glükoos saab energiat ka teistest toitainetest, ainult et enamus juhtudel muudetakse need toitained glükoosiks. See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt). Energiat saab ka rasvhapetest, see on aga aeglasem. Rasvhapetest saadakse energiat nälgimise korral, kus ta võtab rasvarakud kasutusele. Rasvhapetest energia saamine võimaldab kokku hoida või säästa lihaskude ja siseelundite rakke liiga varasest ärakasutamisest. Nt. kui inimene hakkab nälgima, siis väheneb lihasmass (ka südame lihasmass ja maksa lihasmass), mitte ainult rasvamass.
metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Nt: hemoglobiin, klorofüll. 3) Denaturatsioon valkude muutumine lihtsamateks. Denaturatsiooni võivad põhjustada: mehhaaniline töö, temperatuur, kiirgused, happed, alused jms. Teatud määral kaitse võõrvalkude eest (nt palavik). Denatureeruvad valgud muutuvad
aktiivsuse trantspordiga. Sisaldub:kalamaksaõlis, munakollases, piimas. A-vitamiin: · Naha ja juuste tervise tagamiseks · Suguorganismide arenguks · Organismi kudede taastootmiseks · Vereloomadele Sisaldub: paprikas, hautatud maksas, porgandis. E-vitamiin: · Rakkude vananemise pidurdamiseks. · Järglaste saaniseks · Vere kollesterooli vähendamiseks Sisaldub: pähklites, idantites, seemnetes, taimsetes õlides. C- vitamiin: · Foolhappe ja B12- vitamiini ainevahetuseks · Aju normaalseks funkisioneerimiseks · Luude vastupidavus, tervete hammaste ja igemete tagamiseks Sisaldub: marjades, puu- ja köögiviljades, kiivis, paprikas, kaalikas. B- vitamiin: · Lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks · Õppevõime parandamiseks · Närvisüsteemi, lihate ning südame normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: päevalilleseemnetes, nisudes, pärmis, seafilees, hernestes.
VITAMIINID Helena Lattik Kris Jalas Mis on vitamiinid? ❏ Bioaktiivsed ühendid ❏ Asendamatud mikrotoitained ❏ Kaitsevad ja aitavad ❏ Kestev puudujääk kahjulik ❏ Saadaks segatoidust ❏ Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus Kellele? ❏ Kõigile, eelkõige neile kel vitamiinipuudus. ❏ Vitamiinide vajadus sõltub: ❏ soost ❏ vanusest ❏ kehalisest aktiivsusest ❏ organismi tervislikust seisundist Näiteks: ❏ Rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhape
on toiduenergiavajadus väiksematel lastel suhteliselt suurem. Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on toitumissoovitused orienteeruvad. Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega.
Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 2 Sissejuhatus Toit, mida me sööme, sisaldab erinevaid aineid, mis on vajalikud kõikide organite normaalseks toimimiseks. Need aitavad tugevdada keha, tervendada või kahjustada tervist. Vitamiinid on üks tähtsamaid, elutähtsaid toitaineid koos valkude, rasvade ja süsivesikutega. Sõna "vitamiin" pärineb ladinakeelsest sõnast "vita", mis tähendab "elu". Enamik neist siseneb kehasse toiduga ja ainult mõned neist sünteesitakse soolestikus elavate mikroorganismide kaudu, mis selles elavad, kuid sel juhul ei ole need alati piisavad. Paljud vitamiinid hävitatakse kiiresti ja nad ei kogune organismis õigetes kogustes, nii et inimene vajab neid toiduga pidevat tarbimist.
Vitamiinidest on mees leitud C-, B1-, B2-, B6-, PP- ja K-vitamiini, biotiini, fool- ja pantoteenhapet, samuti mitmeid mineraalaineid. Väga olulised komponendid on fermendid, millest mees leidub diastaasi, invertaasi ja katalaasi. Nende ülesandeks on kiirendada kas otseselt või kaudselt toitainete keemilist muundamist organismis. On arvatud, et ilma fermentideta ei omastu ka kõige toitvam toit. Fermendid ja ensüümid ei talu kõrgeid temperatuure. Et mee väärtus säiliks, tuleb vältida selle kuumutamist üle +40oC, samuti ei tohi mett hoida külmkapis. Mee pikemaks säilimiseks tuleb seda hoida kuivas ja jahedas ruumis. Arheoloogilised kaevamised Egiptuses (surnukambrites oli mitu vaasi meega) on näidanud, et õigel hoidmisel säilitab mesi oma lõhna- ja maitseomadused ka tuhandete aastate jooksul. KÜÜSLAUK: Küüslauk sisaldab praktiliselt kõiki vitamiine ja mikroelemente, sealhulgas ka haruldasi
Inimorganismi toitainete vajadus Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid
D-vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid. Oma lõunasöögi kõrvale joon piima. Piim on väga kasulik, sest sisaldab D-, B1-, B2-ja B12-vitamiine ning rohkesti kaltsiumi ja fosforit. 8 Kokkuvõte Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. · Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras
) osaleb vere hüübimises, Tähtsus: 1. tasandab südame rütmi, vähendab unetust; lihaskontraktsioonis, 2. normaliseerib KNS ja lihaste ärrituvust; neurotransmissioonis, 3. vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks; mitmete ensüümide aktiveerimises, 4. madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset; vitamiin D metabolismis, 5. on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; hormoonide toimemehhanismides, 6. kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse ja vere osmootse rõhu jt. vere osmootse rõhu tagamises NAATRIUM JA KAALIUM 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes naatriumi - 100-110 g ; kaaliumi - 130- 170 g. Ööpäevane vajadus K - 1800-5000 mg; Na - 1200-3500 mg. Naatrium ja
Rakvere Ametikool Vitamiinid Referaat Kevin Kullerkupp MT10 Juhendaja: Tõnu Kurikjan Rakvere 2011 Sisukord 1 . Sisukord .............................................................................1 2. Sissejuhatus ...................................
Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide ülesanded inimorganismis Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks
VASTSELIINA GÜMNAASIUM Kristjan Nedo TOIDU- JA TOITAINED Referaat Juhendaja: Merike Mändmets Vastseliina 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks toidu- ja toitained, kuna tahtsin saada täpsemat informatsiooni nende kohta ning rohkem teada saada nende erinevuste kohta ning ka nende kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana.
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10
annaabi.ee 
