tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 16. Mis oli usupuhastuse eeldused? 17. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. See oli esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest kogu tiraa hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Usupuhastus oli religioossete loosungite all toimunud revolutsioon, mis, nagu revolutsioonid ikka, tõi palju hea kõrval kaasa piisavalt halba. Pärast usupuhastuse võitu esindasid ülevad ja alamad ühelt poolt ordu ja piiskopid, teiselt linnad ja vasallid erinevaid usutunnistusi. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused. Liivimaa Ordu jätkas küll tegevust, kuid kaotas ainsa kindla liitlase. Seesmiselt lõhestatud Vana-Liivimaa seisis ihuüksinda silmitsi kasvava idaohuga
oma sisseoste mõni tund tagasi avatud Pärnu Keskturul. Kahjuks aga juhtub sellises kiires elutempos elades ka mõni õnnetus, mis vürtsitab või pigem siiski rikub meie edasise positiivse suhtumise päeva. Selline ootamatus tabas kahte autojuhti, kellest üks oli kiirustamas tähtsale kohtumisele. Ootamatuse tõttu sinna aga ei jõutud. Siinkohal pean silmas reedel, 6. detsembril, 2013. aastal toimunud liiklusõnnetust Aia ja Kuninga tänava vahelisel ringteel, milles osales õnneks vaid 2 autot. Üks osapooltest juhtis eelmisel sajandil tootmisliinilt lahkunud tumerohelist Volkswagenit ning teine kõigest kahe aasta vanust luksuslikku, eritellimusel valminud musta sõiduautot Jaguar. Esimeses autos viibis juht üks ent teises mees, koos oma elukaaslase ning hiljuti sündinud lapsega. Otstarbekas oleks tänada kindlasti ka Maanteeametit, sest tõenäoliselt tänu nende aastatepikkustele
Laupäeval, 11. septembril, aastal 2009 toimus Paide spordihallis seoses Pärdi 75. sünnipäeva puhul peetud pidunädalatega "Arvo Pärdi sünnipäevakontsert". Kontsert sai alguse kell 12, sest täpselt sel ajal 75 aastat tagasi sündis Arvo Pärt. Kogu üritus kestis umbes ühe tunni ja 15 minutit. Kontserdil astusid üles Tütarlastekoor Ellerhein, ETV tütarlastekoor, Rakvere, Tapa ja Järvamaa lastekoorid ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kes mängis Paides esimest korda. Dirigentideks olid Paides samuti esimest korda dirigeerinud Neeme Järvi ning Aarne Saluveer. Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta alustas oma muusikaõpinguid 7- aastaselt Rakvere Muusikakoolis ning juba 14-15 aastaselt suutis ta iseseisvalt heliteoseid komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, kus oli tema kompositsiooniõppejõuks Veljo Tormis. Aastatel 1958-1967 töötas ta Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas...
Muusikaretsensioon Alexander Sitkovetsky & Wu Qian Käisin 17.jaanuaril algusega kell 19.00 kuulamas Estonia kontserdisaalis Alexander Sitkovetskyt(viiul) ja Wu Qiani(klaver). Alexander Sitkovetsky sündis 1983.aastal Moskavas muusikatraditsioonidega perekonnas ning andis oma debüüdi 8-aastaselt, solideerides kammerorkestri ees Montpellier`is Prantsusmaal.Ta kutsuti õppima Yehudi Menuhini kooli, kus tema õpetajateks said Natalia Bojarski ja professor Hu Kun.Õpingud jätkusid Londoni Kuninglikus Muusikaakdeemias. 1998.aastal võttis ta osa Maxim Vengerovi meistriklassist, mida kajastati kõikjal Euroopa telekanalites.Praegu õpib A.Sitkovetsky Pavel Vernikovi juures ning äsja võeti ta vastu prestiizikasse magistriõppesse Kronbergis, kus tallle hakkab tunde andma Anna Chmachenco.Ta on üles astunud paljudel rahvusvahelistel muusikafestivalidel üle Euroopa . A.Sitkovetsky on ka meisterlik helilooja- on loonud kaks balletti.Ta on ka välja andn...
15.05.2010 Kadrioru loss Annaliisa Pillak (metsosopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"...
Maailm enne Teist maailmasõda Enne Teist maailmasõda elas maailmas 2,2 miljardit inimest, s.o. ligi kolm korda vähem kui täna. Tänasest oluliselt erinev oli ka maailma jaotus. Viimase 60 aastaga on toimunud suured muudatused Euroopa, Aafrika ja Aasia mandril. Eriti suured muudatused on toimunud Aafrikas, kus enne Teist maailmasõda oli vaid kaks iseseisvat riiki - Egiptus ja Libeeria. Kogu ülejäänud Aafrika manner kuulus inglastele, prantslastele, hispaanlastele portugallastele, itaallastele ja belglastele. Tänases Aafrikas on enam kui poolsada riiki. Suur osa Aasiast oli enne Teist maailmasõda USA ja Euroopa riikide asumaa. Aasia põhjaosal asus siis Nõukogude Sotsialistlike vabariikide liit - praegune Venemaa. Sellest lõuna pool asusid N
Tartu Kivilinna Gümnaasium 16-19 sajand Euroopa suurriikides Referaat Tartu, 2007 Sissejuhatus Selles referaadis käsitlen Kesk-Euroopa, põhiliselt Inglismaa, Saksamaa ja Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19 sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige...
Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised.............................................................................
Käisin 27. novebril kell 18.00 kuulamas Alfred Schnittke 75 juubeli kontserdil Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Enne kontserdi algust oli veel ettekanne Alfred Schnittke loomingust ja eluloost, mida esitas üks muusikateaduse üliõpilane Aleksandra Dolgopolova. Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves tsellol, Maksim Stsura klaveril. Süit vanas Stiilis kandsid ette Eva-Maria Sumera viilulil ja Jaan Ots klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge...
Vabadussõda Eestis toimus vabadussõda 1918. aasta novembrist kuni 1920. aastani Nõukogude võimu vastu ja 1919. aasta juulis Landeswehri vastu. 11 novembril jäi Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Lääneliitlastele alla. 13. novembril tühistas Nõukogude Venemaa valitsus ühepoolselt pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust, Saksa keisririigiga sõlmitud Brest - Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laial rindel taanduvate saksa vägede järel, kuid kindel käsk oli see, et kindlasti hoiduda relvakonfliktidest Saksa keisririigi armeega. 28. novembril ründas Punaarmee kahe diviisi jõududega Eestit sooviga taastada Nõukogude võim Eestis. Toimus Narva lahing
Retsensioon Käisin Pärnus, Jõulujazzi festivali raames toimuval jõulukontserdil. Kontsert leidis aset 5.detsembril 2014.aastal kohvikus Fookus. Esines Eesti viimase aastakümne säravaim vokaalansambel Estonian Voices. Kontserdil esitleti kauaoodatud debüütalbumit "Ole hea" ning põneva originaalmuusika kõrval sai kuulda ka rahvamuusika seadeid ning lõbusaid arranžeeringuid tuntud hittidest. Enamike vokaalseadete autoriks oli Kadri Voorand keda võibki pidada grupi loominguliseks liidriks. Koos temaga laulsid ka Mikk Dede, Arno Tamm, Maria Väli, Mirjam Dede ja Aare Külama. Antud kontsert oli minu jaoks uus ja eriline igast küljest. Esiteks külastasin kohvikut Fookus ise teist korda ja kontserti käisin seal kuulamas esimest korda. Samuti olin siis ka Estonian Voicest väga vähe kuulnud. Seepärast olin kontserti alguses üsna vaimustunud. Tõeliselt vägev oli kuulda nii võimsaid hääli koos kõlamas. Üh...
01.09.1939 algab II maailmasõda 03.09.1939 prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaale sõja 17.09.1939 stalini punaarmee vallutas poole idaosa (lääne-ukraina ja lääne-valgevene alad), septembri lõpuks andsis poolakad alla 22.06.1941 saksamaa koos liitlastega tungib nõukogude liidu aladele (venemaal nimetatakse seda suureks isamaasõjaks), lõppes sõprus saksamaa ja nõukogude liidu vahel 07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents toimus 1943 aasta lõpus. Otsustati, et usa ja suurbritannia avavad prantsusmaal teise ri...
Chiose veresaun 1822. aastal saatis Türgi Egeuse meres asuva Chiose saarel vastupanu osutunud elanike vastu sõjalaevastiku ning korraldas seal enneolematu massimõrva: üle 20 000 inimese tapeti ja ligi 50 000 müüdi orjaks. Chiose veresaun vallandas Euroopas ulatusliku protestilaine ja pani aluse filhelleenide liikumisele. Filhelleenidega liitusid palju tolle aja Euroopa vaimuinimesed, kes korjasid raha ja hankisid relvi kreeka vabadusvõitlejatele. Intervjuu Victor Hugoga kes toestas filhelleenidide liikumist. K: Mida arvate praegusest olukorrast Chiose saarel? V: Kuna olukord Chiose saarel on täiesti vastuvõetamatu, siis otsustasime kaasmaalastega hakata protestima, ebainimliku käitumise Kreeklaste vastu. K: Kas te olete mõelnud ka sellest enneolematust Chiose veresaunast ka raamat valmis kirjutada? V: Jah, olen tõesti mõelnud, et tulevastel põlvedel oleks midagi lugeda, siis võiks ju sellisest sündmusest midagi...
Kontserdiarvustus 4. augustil kell 21.00 toimus Võru- Kubja laululaval Jaan Tätte hüvastijätu tuuri ,,tuulevaiksel ööl" kontsert. Nimelt läks Tätte sügisel ümbermaailmareisile ja 4. augustil laulis ta Võrus koos sõprade; Marko Matvere, Udupasuna, Liisi Koiksoni ja Maarja-Liis Ilusaga nö hüvastijätuks eestlastele armsaks saanud laule. Minu ootused olid enne kontserti väga kõrgele seatud ja milleski pettuma ma õnneks ka ei pidanud. Kontsert oli väga, väga hea. Selles mõttes, et Matvere ja Tätte olid lihtsalt suurepärased ja seda mitte ainult vokaalse ja pillimängu poole pealt, vaid ka vahepealsed nö jututunnid olid super, moodustades koos muusikalise osaga unustamatu terviku. Kontserdil laulsid peale Matvere, Udupasuna ja Tätte veel ka Liisi Koikson ja Maarja-Liis Ilus, kes olid samuti tasemel ja laulsid oma osad ilusasti ära, aga Tätte... Tätte lihtsalt oli midagi üleloomulikult vägevat. Ta oli lihtsal...
Muusikaretsensioon Reedel 30. märtsil kell 18.00 käisin ma Eesti Muusika ja Teatriakadeemias kuulamas proffessor Jakko Ryhäneni lauluklassi kontsertit. Esinejateks olid: Aule Urb, Toomas Kolk, Sarah Nagel, Kadri Kipper, Olari Viikholm, Maria Kallaste, Simo Breede, Ott Indermitte ja neid saatis klaveril Piia Paemurru. Vanade aegade meenutuseks laulsid Jakko Ryhänen ja Teo Masite koos Rossisi ooperist ,,Sevilla habemeaja" kuulsa Don Basilio aaria. Kava oli väga mitmekülgne ja esitusele tulid aariad Mozarti, Rossini, Donizetti ja Verdi ooperitest. Teo-Endel Maiste sündinud 29. veebruaril 1932 Võrus on eesti laulja (bass) ja näitleja. Lõpetas Tomski Muusikakooli A.Tihhomirova lauluklassi 1957. 19571958 õppis Novosibirski konservatooriumis. 1962 lõpetas Tallinna Riikliku Konsevatooriumi (J.Siimoni kl.). 19601965 teater Vanemuine solist. 1965. aastast teater Estonia solist. Alates 1970 töötas TRK/ EMA õppejõuna; ...
Narva Eesti Gümnaasium K- 11.klass Kontserdiarvustus Referaat muusikaõpetuses Juhendaja: -- Narva 2012 22.märtsil 2012.aastal kell 17.00 Jõhvi muusikakoolis toimus õpilaste korraldatud kontsert kus osalesid kõik vabatahtlikud. Enamus esitajad olid Jõhvi muusikakooli õpilased, kuid leidus ka julgeid publikust kes oma ülesandega hästi hakkama olid saanud ja esitasid ühe või mitu lugu. Esitused olid erinevad, oli laulmist , muusika instrumentide mängimist ja isegi väikeste bändide esituses valikulist muusikat. Kokku esinejaid oli 12 , kelle vanus varieerus 10st-16ni. Nooremad õpilased esitasid traditsioonselt kuulsate muusikute palasid ,kuid teismelised kippusid kuulsate lauljate muusikat paradeerima, mis neil ka lõppkokkuvõtes õnnestus.:) Kontserdi ajal oli esitatud kaks, tänapäeval kuulsa esitaja, Adele laulu ,,rollin...
Kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnudki Kindlasti on paljud mõelnud, et mis oleks saanud, kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnudki, et milline oleks Eesti siis nüüd ja kas see oleks hea või mitte. Arvatavasti, poleks eestlased kaotanud vabadust 700'ks aastaks, eestlased poleks jäänud ilma oma eliidist, poleks nii palju inimesi hukkunud, poleks toimunud nii palju lahinguid, samuti oleksid maade piirid teistsugused ja kindlasti poleks ristiusk nii laialdaselt levinud ja palju muud sarnast. Kindlasti poleks toimunud nii palju erinevaid lahinguid. Suure tõenäosusega poleks muidugi jäänud muud lahingud tulemata, oleks leitud teised põhjused, miks võidelda. 1217. aastal toimus Madisepäeva lahing, mis oli eestlaste jaoks Muistse Vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. Seega
Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel Anita Algus 8.b klass Kadrina Keskkool 27.02.2018 Eestlasi esindas Pyeongchangi olümpiamängudel 22 sportlast kuuel alal. (5 naist, 18 meest) Kiiruisutamine Marten Liiv Sünniaeg: 23.12.1996. Treener: Hannes Wolf. M 1500m 13.02.2018 (35 osalejat) 33.koht, ajaga: 1:50.23 (kaotus võitjale 6.22) M 1000m 23.12.2018 (36 osalejat) 18.koht, ajaga: 1:09.75 (kaotus võitjale 1.80) Marten Liiv.
Pärnumaa maalihked Viimastel aastatel on Pärnu ümbruse jõeorgudes olnud tähelepanuväärselt palju maalihkeid. Audru jõe lihke tagajärjel paigutus ümber osa vanast Audru-Lihula maanteest. Pärnu jõe lihe Tammistes leidis aset vaid mõnekümne meetri kaugusel suvilatest, jättes nendevahelise tee vahetult lihke pervele. Reiu jõe külgorus toimus lihe vaid mõne meetri kaugusel elumajast. Võiks olla pisut üllatav, et Eestis on maalihkeid enim kirjeldatud just Pärnu ümbruses väga väikeste kõrgusvahedega meretasandikul. Tegelikult on selle piirkonna jõeorgudes ja nendega piirnevatel aladel nii geoloogilised kui ka morfoloogilised maalihete tekke-eeldused täiesti olemas. Nimelt katavad nii Pärnu madalikul kui ka Lääne-Eestis tervikuna moreeni kohati kuni paarikümne meetri paksuse kihina jääjärvelised savid ehk viirsavid. Nagu eespool mainitud, on just viirsavi oma väikese tugevuse tõttu eriti lihkeohtlik. Need setted...
1. Mis on funktsioon? Mis on sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja? Kui hulga X igale elemendile x on seatud vastavusse kindel element y hulgast Y. sõltumatu muutuja ehk argument, sõltuv muutuja ehk funktsiooni väärtus 2. Mis on funktsiooni määramispiirkond muutumispiirkond? Mis on funktsiooni loomulik määramispiirkond? Määramispiirkond - argumendi x selliste väärtuste hulk, mille korral on võimalik funktsiooni f(x) väärtust välja arvutada. Muutumispiirkond - muutumispiirkonna Y all mõeldakse funktsiooni kõikvõimalike väärtuste hulka. loomulik määramispiirkond - Argumendi väärtuste hulk, mille korral funktsiooni määrav eeskiri on rakendatav. 3. Millised on funktsiooni põhilised esitusviisid? Graafikuna, tabelina, analüütiline 4. Mis on funktsiooni graafik? Funktsiooni f graafik on kõikide järjestatud paaride (x, f(x)) hulk, kus x on määramispiirkonna X element....
Mere erinevad näod Külastasin 31. märtsil kell 12.00 Kadrioru Kunstimuuseumi näitust ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski töid. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid. Näituse pealkiri aitas luua õige meeleolu maalidega tutvumiseks ning aitas kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja meeleolu väga osavalt edasi anda. Tihti pani mõni Aivazovski maal näit...
Nii sündis Eesti riik 20. sajandi algul kiirenes Eesti ühiskonnas majanduse ja poliitilika moderniseerumine. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Loodi palju uusi seltse, majandusühistuid. Populaarset ajalehte ,,Postimeest" asus toimetama Jaan Tõnisson. Rünnati baltisakslust ja kadakasakslust, demonstreeriti eesti keelt. Segased sündmused Vene impeeriumis viisid 1905. aasta revolutsioonini, mille ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16. oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe ümber moodustati esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Detsembris suundusid mitmed salgad vihast sakslaste vastu mõisaid põletama, millele järgnesid suured karistamised. Poliitilised olud olid järgnevatel aastatel rahutud, põrandaaluse tegevuse juhtmise haarasid enda kätte enamlased. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Tuge...
Kontserdiarvustus Käisin teisipäeval 24. november Estonia kontserdisaalis kuulamas Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdit „Kohtumispaik Eesti“. Solistina esines Mihkel Poll klaveril ning sümfooniaorkestriks oli Põhjamaade Sümfooniorkestri Kontsert algas pianistide lemmikloo Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, mille solistiks oligi Mihkel Poll, kes õpib praegusel hetkel Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki...
kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu. 1434-1436 toimunud ülestõusuga saavutati Erik XIII kukutamine ja ülestõusu juht sai Rootsi riigi eestseisja tiitli. Võitlused 16.sajandi algul 16.sajandi esimestel kümnenditel kujunes Rootsi ühiskonnas välja kolm poliitilist suunda: 1.Uniooni pooldajad, põhiliselt see osa Rootsi kõrgaadlitest, kellel oli läänivaldusi mõlemas riigis. Seda suunda toetas ka Taani kuningas, kes püüdis säilitada uniooni, et kasutada Rootsi ressursse Saksamaa surve tõrjumiseks. 2.Rootsi iseseisvuse pooldajad. 3
Esimene Nõukogude okupatsioon toimus aastatel 1918-1919 mis algas 28.novembril Venemaa ja Eesti piirilinna Narva vallutamisega ning see lõppes 30.mail 1919 pärast Venemaa vägede väljatõrjumist Eestima pinnalt Vabadussõja võidu tulemusena. 2 veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahu leping Eesti ja Venemaa vahel. Leping teatas, et Venemaa loobub kõikidest õigustest Eesti territooriumil. Leping lõpetas ühtlasi Vabadussõja ning Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseiseisvust. Teine Nõukogude okupatsioon Eestis toimus aastatel 1940-1941. 24 September 1939 Nõukogude sõjalaevad saadeti Eesti sadamatesse ja Nõukogude pommitajad lendasid ähvardavalt üle Tallinna. Moskva nõudis Eestilt luba, et rajada sõjabaase Eesti pinnale ning viia oma väed Eestisse. Seda nõudsid nad selleks, et strateegiliselt Eesti asukohta ära kasutada toimuva Euroopa sõja jaoks. Eestlased olid ultimaatumiga nõus ning kokkuleppele kirjutati alla 28 september 1939. 16 Juuni 1940 Nõ...
Ühe eluaegse kinnipeetava armastuslugu Kadriliis Rääsk Käesolev jutt on anonüümne, kuid põhineb reaalselt sündinud faktidel. Õnnestus teha intervjuu eluaegse kinnipeetavaga perekonnasotsioloogia õppeaine raames. Intervjuu toimus kokkusaamisruumis. Ühe küsimusena sai temalt küsitud, mida ta muudaks kõigepealt vanglasüsteemis. Vastuseks oli, et ta võtaks selliseid inimesed tööle, kes tahaksid seda tööd teha, et oleks eelnev kogemus, sest tööd ei saa teha alati ainult raha pärast. Kinnipeetavad tajuvad ära need inimesed, kes tulevad vanglasse ennast välja elama, oma võimu näitama. Ka selles süsteemis hinnatakse ausust, inimlikkust. Osata teha julgeid otsuseid ja nende eest vastutada. Tänapäeva vangla ei ole pelgalt karistusasutus, vaid koht, kus kinnipeetav peaks arusaama, mida ta on valesti teinud, et mitte korrata tehtut, kuna olnut enam olematuks ei tee. Ta on hetkeseisuga istunud 10 aastat vangis. K...
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmär...
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : M...
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Antant : Keskriigid: Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa...
Adamson-Ericu muuseum Visiit Adamson-Ericu muuseumi leidis aset 17. veebruaril kunstikogude külastamise tunni raames. Eesti Kunstimuuseumi filiaal Adamson-Ericu muuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lühike jalg 3- tänaval. Keskajal asusid hoones vase- ja lukkseppade töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lesest naise suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas žanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust modernistlikust loomingust aastatel 1924–1968. Esimesel korrusel toimuvad mitu korda aastas vahetatavad näitused. Näitus, mida käisime vaatamas, oli kujundatud Inga Heamäe poolt ja see kandis nime „Jumalate jälgedes.“ Seal eksponeeriti jaapani kunstniku Torii Rei maale (nimi tähendab otseses tõlkes kummardust värava ees). Maalimiseks ...
Põhjasõda 1700-1721 Rootsi <->Venemaa Karl XII Peeter I Taani Frederik II Poola August II Tugev Põhjused: *Soov nõrgendada Rootsi võiku läänemerel ja selle ümbruses. *Venemaa soovis Ingerimaad. *Poola soovis Eesti-ja Liivimaad. *Taani Soovis Holsteini. *Ööl vastu 12.veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia pikaajaline piiramine. *Taani<->Rootsi. 1700.a august-Traventhali rahu. *Venemaa<->Rootsi. 19.nov 1700- Narva lahing. *1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel. *1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisi...
Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Lood...
Kontserdi analüüs 2008. aasta sügisel, 1. septembril külastasin ma kooliaasta alguse puhul Estonia kontserdisaali. Eesti kontserdi hooaja avakontsert algas kell 19:00. Publikule pakkusid suurepärast esitlust Peterburi Maria Teatri Sümfooniaorkester, keda dirigeeris maailmakuulsa Neeme Järvi poeg Kristjan Järvi. Kavas olid: Rimski-Korsakov. ,,Seherezade", Grieg. ,,Peer Gynt", süit nr 1 ja Stravinski. ,,Tulilind" (1919). Kristjan Järvi sündis 13. juunil 1972. aastal. Järvide perekond kolis Ühendriikidesse ning ta alustas seal ka õppimist. On õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist, täiendanud end Salzburgi Mozarteumis pianistide meistriklassis. Kristjan Järvi asutas 1993. aastal New Yorgis ansambli Absolute Ensemble'i. Tänaseni on ta ka selle ansambli kunstiline juht ja peadirigent. Külalisdirigendina on ta juhatanud mitmeid sümfooniaorkestreid Valencia...
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadar...
Eestlased I maailmasõjas Tauri Busch 10B TTG Sõja algus Algselt ,,Maailmasõda" Algas 28. juuli 1914 Eestisse jõudis otsene sõda alles 1917 Eestisse koondati 250 000 sõjaväelast pärast Riia all Saksamaalt lüüa saamist Eesti osalus sõjas Vene armeesse ligi 100'000 sõdurit kellest langes 10'000 Eesti sõdureid pandi kõigile rinnetele Mobiliseerimse tõttu jäid põllud sööti ja hobused ning kariloomad rekvireeriti Sõjategevus Eestis 1912 aastal hakati ehitama rannakaitsepositsiioni, et kaitsa Peterburgi võimalike mererünnakute eest 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Sõja algusest lasi Venemaa merre 38'500 meremiini ja Irbe väina ainuüksi 10'000 m...
Pärsia lahe piirkond Juhendaja:Gerda Neito Autor:Madis Valdlo Kalmetu Põhikool 2012.a. Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.1960 a. Iraanis toimunud valge revolutsioon 3.1970.a. Iraani rahvarahutused 4.Iraak ja Saddam Hussein 5.Kurdid 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus. Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad.Selle moodustavad Aasia,Aafrika,Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid.Tänapäeval ühaenam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada .Kolmanda maailma suurimad probleemid on raske majanduslik olukord ,sõltuvus endistest emamaadest,sagedased
"Milline oleks olnud Eesti ala alternatiivne areng, kui võõrvallutust poleks toimunud?" Võõrvallutused on jätnud Eestile sügavad jäljed. Siiamaani räägitakse ja tuletatakse meelde veel Teist maailmasõda, eriti veel vene küüditamist.Eesti riik on pidanud palju üle elama ja pidevas vaesuses olema, võrreldes skandinaaviamaadega. Väga paljude eestlaste unistus on elada ja töötada paremal järjel riigis. See on ka üks põhjustest, miks paljud eesti kodanikud lähevad tööle ja elama näiteks Norra, Rootsi, Taani ja Soome.
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Olümpiamängud Vana-Kreekas Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Olümpiamängude saamislood Olümpia pidustused olid algselt pühendatud Kreeka peajumalale Zeus'ile, mille raames peeti suurejoonelisi spordivõistlusi. Ajaloolased ei ole suutnud kokku leppida ühisele saamisloole, kuid "käibel" on mitmeid müüte. Üks müütidest räägib sellest, kuidas Idaiose Herakles tahtis tähistada ja kiita enda ning oma vendade tehtud töid võidujooksudega iga viie aasta tagant. Teine müüt pakub, et sellele pani aluse pooljumal Herakles, et tähistada oma võitu kuningas Augeiase üle, mida korraldati iga nelja aasta tagant. Kolmanda müüdi kohaselt pani pidustustele aluse Zeus ise, et tähistada võitu titaan Kronose üle. Samuti arvatakse, et jooksud loodi Olümpia ...
Gümnaasium, mis muudeti 1632 TÜ'ks. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. 1631 avati Tallinnas gümnaasium. Talupoegade elu Rootsi ajal: Eesti ajal valitses pärisorjus, mida Rootsi riigis ei tuntud. Tühjaks jäänud mõisad läksid Rootsi riigi kätte. Mõisnikud, kes seda valdasiv, ei omandanud pärandamisõigust. Õige varsti aga sattusid need mõisad erakätesse. Reduktsioon Karl XI ajal toimunud ettevõtmine riigitulude suurendamiseks, eramaade taasriigistamine. See tekitas mõisnikes tugevat vastuseisu. Aadlipositsiooni juhtis Johann Patkul, Liivimaa maamarssal. Talupojad: 1645. a fikseeritud maakorraldusega kinnitati sunnismaisteks ja pärisorjadeks Eestimaa kubermangus. 1668 a. Liivimaa kindralkuberner Karl Tott toonitas pärisorjuslikku seisundit. Riigimõisates aga reduktsioon vabastas talupoja pärisorjusest. Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatutes
INDUSTRIAALSED TOOTMISVIISID INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19.sajandi lõpp teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, raadio, telefon, uued tööstuskaubad 4) 1960.aastast tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980.aastast koduarvutid, mobiilid, GPS, GIS INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED: a) ISESEISEV - Üleminek uuele too...
1924-2007 Võrreldes filmi ,,Detsembrikuumus" ja 2007 aasta aprillirahutust Tallinnas, siis leidub seal nii ühiseid kui ka erinevaid jooni. Suur sarnasus on see, see nö. rõhutud rahvas tuli tänavale. On teada ka, et aprillirahutust ei planeerinud ainult Eestis elavad vene rahvusest elanikud, vaid sellele aidati ka piiri tagant, Venemaalt kaasa. Suureks erinevuseks võib lugeda seda, et 1924 riigipöördekatse oli läbi viidud tulirelvadega ning seal sai palju inimesi surma. Õnneks aprillirahutuste ajal seda ei juhtunud, hukkus ainult üks inimene. Erinevuseks saab arvata ka seda, et 1924 üritati korraldada korralik riigipööre, aga 2007 aastal kutsuti vene noori lihtsalt tänavatele märatsema, aga jumal tänatud, et asi kaugemale ei arenenud, kuna suur rahvamass on tavaliselt rumal ja kui mingisugune loll oleks karja etteotsa roninud ja nad Toompeale oleksid roninud, oleks võinud asi päris k...
veebruaril ajakirjanikke 13 Venemaa Föderatsioonile kuuluva sõjaväetrantspordilenniki IL-76 maandumisest Gvardiiske sõjaväelennuväljale. Iga selline lennuk võib pardale võtta 225 inimest või kuni 45 tonni lasti või kuni 3 soomukit. 3.märts Venemaa esitas Ukraina vägedele Krimmis 3.märtsil ultimaatumi alistuda hiljemalt 4.märtsis hommikul kella 5:00-ks. Tähtaja möödudes rünnakut siiski ei toimunud. Kanalil BBC World News 15.märtsil näidatud videosalvestustel võis muuhulgas näha nii baaside kaitsjaid kui ka baaside ette kaitsjate perekondadest moodustatud inimkilpi. 7.märts Suveräänse Ukraina riigi koosseisus oleva Krimmi poolsaare de facto okupeerimine Venemaa Föderatsiooni relvajõudude poolt jõudis suurema osa maailma riikide teadvusse. Kartus idapoolsete, valdavalt venekeelse elanikkonnaga asustatud Ukraina
novembril 1918 kuulutati välja Ungari Demokraatlik Vabariik. Moskvas olid aga kaks nädalat varem Béla Kuni ja Sándor Garbai juhitud Ungari kommunistid, kellest suurem osa oli Venemaale sattunud sõjavangidena, moodustanud Keskkomitee. 24. novembril saabusid esimesed kommunistid Ungarisse ja kuulutati välja Kommunistide Partei Ungaris. 21. märtsil 1919 tõugatigi Ungari president Mihály Károlyi võimult ja loodi Ungari Nõukogude Vabariik. Peale 24. juunil toimunud sotsiaaldemokraatide mässu mahasurumist alustati repressioonidega. Need vähendasid kommunistide toetust. Nüüd ei suudetud enam võidelda mittekommunistlike naabrite Tsehhoslovakkia ja Rumeeniaga. 30. juulil murdsidki Rumeenia väed läbi ungarlaste nõrgast kaitsest ja jõudsid nädal aega hiljem Budapesti. Selleks ajaks olid kommunistid põgenenud Austriasse, jättes maha vaid mõned liikmed uue põrandaaluse kommunistliku partei organiseerimiseks. Kuigi moodustati
Reedetu on lihtsam olla kui reetur. William Shakespeare ,,Hamlet" Kui petetakse, siis tuleb seda hiljem ka kahetseda. Selle heakstegemine on juba raskem. Miks aga üldse nii tehakse ja mis reetja elu raskeks ajab? Seda, et noa selga löömine on väga jube ja vahel suisa andestamatu tegu, teab ilmselt igaüks. Kuid kõigil ei teki süümepiinu ja kõigil pole soovi või tahtmistki andeks paluda. Endale tuleb tuhka pea peale raputada, sest puhtalt vabandamine ei aita, neid sõnu tuleb mõelda siiralt, öelda südamest, mitte niisama lausuda. Loetud raamatus lõi Hamletile noa selga Laertes, olles esialgu tema sõber ning hiljem soovides printsi surma, et Hamlet ta isa tappis ja kuninga käsul tegi ta seda samuti. Ka prints Hamleti ema reetis teda mingil määral, abielludes paar kuud hiljem pärast endise kuninga surma printsi onuga. See on küll rohkem kuninga reetmine kui printsi, aga si...
History in 1888 Emperor Wilhelm I of Germany dies after a 27-year reign, during which he saw the unification of Germany and the birth of Germany's welfare state. The Ndebele king accepts a British protectorate, giving Cecil Rhodes exclusive mining rights in West Africa. The Ndebele will rebel against British rule in the next decade. American voters elect Republican Benjamin Harrison president, ousting Grover Cleveland. The first railway in China goes into operation. Croatian-American Nikola Tesla invents an alternating-current electronic motor. He also develops early radio technology, but he gets little financial reward for his achievements. American socialist Edward Bellamy writes Looking Backward, a utopian science- fiction novel depicting the United States in the year 2000; in Bellamy's world, all industry had been socialized, and w...
Retsensioon Ma käisin teisipäeval 22.veebruaril 2010 külastasin ma Kuressaare Raegaleriis kunstinäitust, mis kandis nime ,,Meie leidikud". Näituse oli kokku pannud Jasper Zoova, kes on Eesti üks väga hea loovusega kunstnik, kogudes kahekümnelt leidikult töid. Kunstinäituse kujundaja oli samuti Jasper Zoova. Näitusel osalevad peamiselt kujutavkunstnikud ja muud tegelased, kes tavaliselt ei tegele tarbekunsti ja disainiga ja kellele seega pakutakse võimalust tegeleda enda jaoks uudse küsimusega. Raegaleriisse sisse astudes sain ma kohe aru, et tegemist on väga huvitava näitusega. Tegu polnud tavaliste maalide ega joonistustega. Need olid hoopis igasugu leiutised, mis nägid kunstiliselt väga huvitavad ja omapärased välja. Näituse tegi väga huvitavaks see, et esindatud olid mitmed...
AS Nuga ja Kahvel tegevdirektorile Enda Nimi juhataja Seletuskiri 12. veebruaril 2017 toimunud varguse kohta Varastati mobiilne kaardimakseterminal. Sündmus leidis aset õhtul kella 19.15 paiku. Mees, kes oli umbes pool tundi restoranis viibinud, toidu tellinud ja hiljem arve tasunud kõndis lahkudes baarileti juurest mööda. Kuna ühtki teenindajat hetkel leti juures ei viibinud, sai mees haarata mobiilse terminali ning kiirelt restoranist lahkuda. Sel hetkel, kui mees oli leti juures, olin mina just välisuksest sisse astunud. Seejärel nägin väljumas
Retsensioon 21. mail kell 20.00 toimus Pärnu Endla Teatri Küünis Eesti ühe armastatuima muusikalise koosseisu Jäääär uue albumi ,,Pojaga restoranis" esitlus. Sissepääs vapustavale muusikaelamusele läks maksma 150.- , mis tõelisele fännile kindlasti suuremaks probleemiks ei tulnud. Õhtu jooksul toodi kuulajate kõrvu mitmeid hilisemaid palu ning ära ei jäänud ka muusikalembeliste armastatumad lood läbi aegade. Jäääär on ansambel, mis tegutsenud alates 1991. aastast ning oma tegutsemisaja jooksul Eesti rahva südamete muusikalisse poolde oma jälje jätnud. Bänd on oma koosolemise jooksul liikmeid vahetanud, kuid senini on truuks jäänud järgmised liikmed: Andrus "InBoil" Rootsmäe (laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo "Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu "Tõun" Timm (kitarr). Nagu Jäääär' ile omane, oli kogu õhkkond küünis soe ja hubane, just nagu nende muusikagi. Inimesi, kes nende au...
oli väga liigutav, et kontserdi lõpus mängiti popkuninga "Don't Stop Til You Get Enoughi". Arvatavasti kujuneski see kõlanud lugude seast minu lemmikuks. Võrreldes kontserti näiteks paar nädalat enne Madonnat Eestit külastatud The Wailersi kontserdiga, olid reggaelegendid mulle kindlasti palju rohkem meeltmööda, ning erinevalt popkuninganna kontserdist, tahaksin ma The Wailersi kontserti kindlasti uuesti kuulata. Üheks põhjuseks on juba näiteks see, et Pirita lossivaremetes toimunud reggaekontserdil oli rahvas ja õhkkond palju soojem ja mõnusam, kui popkuninganna "hiigelkontserdil".
1.VÄEOSAD JA NENDE ÜLEMATE NIMED: Kaitseliidu Tartu maleva väeosa juht: Janno Rosenberg Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas Mereväe ülem: Igor Schvede Politsei- ja Piirivalvekolledzi juht: Ken Vaher Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal Vahipataljoni ülem: Kalle Teras Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk Õhuväe ülem: Valeri Saar 2.RELVASTUS: 90mm suurtükid 120mm miinipildujad 122 ja 155mm haubitsad Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS Õhutõrjekahur
annaabi.ee 
