Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaitsejõudude paraad Tartus (0)

1 Hindamata
Punktid

1.VÄEOSAD JA NENDE ÜLEMATE NIMED:
Kaitseliidu Tartu maleva väeosa juht: Janno Rosenberg
Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste
Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas
Mereväe ülem: Igor Schvede
Politsei- ja Piirivalvekolledži juht: Ken Vaher
Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk
Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav
Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal
Vahipataljoni ülem: Kalle Teras
Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk
Õhuväe ülem: Valeri Saar
2.RELVASTUS:
90mm suurtükid
120mm miinipildujad
122 ja 155mm haubitsad
Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS
Õhutõrjekahur
Kaitsejõudude paraad Tartus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marian Holmberg Õppematerjali autor
24.veebruaril 2012 Tartus toimunud kaitsej]udude paraad. Nimetatud on v\'eosade [lemad ja esitatud relvastus

Sarnased õppematerjalid

Eesti Vabariik 99 paraad
8
pdf

Eesti Vabariik 99 paraad

Eesti Vabariigi 99. Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3

Riigikaitse
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

.....................................29 Riigikaitse demokraatlik juhtimine ........................................................... 30 Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33 Tegutsemine hädaolukordades ..................................................................34 NATO ................................................................................................................38 4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded ..................................... 43 Eesti kaitsejõud ............................................................................................. 43 Eesti kaitsevägi .............................................................................................. 43 Maavägi ...........................................................................................................48 Merevägi .......................................................

Riigiõpetus
Sõda ja Saaremaa
28
doc

Sõda ja Saaremaa

SÕDA JA sAAREMAA Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk S

Ajalugu
Informaatika I arvestustöö 2014 TTÜ
149
xlsx

Informaatika I arvestustöö 2014 TTÜ

ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppeto

Informaatika
Kuues praktika töö diagrammid
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver Tartu 05:16:51 M17

Inseneriinformaatika
Eesti uusima aja ajalugu
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

Toimetajaks sai Jaan Tõnisson, kaasa tegid paljud teised rahvuslikult meelestatud mehed, alustasid kampaaniat rahvustunde tugevdamiseks. 4 1896 Tekkis sõnasõda A.Grenzsteini "Olevikuga". 1901 ­ A. Grenzstein suundus Pariisi, Postimehe populaarsus tõusis järsult. Postimees võitles ka baltisakslaste vastu. Hoo sai sisse karsklusliikumine (I loodi 1889 Tori kihelkonnas, 1892 asutati Tartus karsklusseltside kesktoimkond). Ei tegeletud ainult karsklusliikumisega, tähtis oli see, et karsklusseltside võrk kattis kogu Eestit, tegeleti rahvusküsimustega. Nendes ei osatud ohtu näha. Taas hakkasid elule ärkama ka põllumeeste seltsid. 1898 ­ 1) Venemaa keskvalitsus kinnitas põllumeeste seltside tüüppõhikirja ­ asutamine kiirenes ja lihtsustus 2) Tartu eesti põllumeeste seltsi ette otsa asus J. Tõnisson Spordiseltsid 1898 ­ I 1901 ­ spordiselts Kalev

Eesti uusima aja ajalugu
Informaatika 1 - tekstikorpuse analüüs
258
xlsx

Informaatika 1 - tekstikorpuse analüüs

TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, esimesena valida teadu

Informaatika
Eesti uusima aja ajalugu
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

venestamine. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Järk-järgult toimus politiseerumine. Tartus etendas VSDTP rolli ajaleht Uudised. Ajalehe suurimaks teoks rev päevil oli eestlaste rahvuspoliitilise sihi paikapanek: kõik eestlaste asualad tuleb koondada ühtseks Eesti Kubermanguks. Rev-i süvenemisele ja laienemisele aitasid kaasa ka Eesti valitsejad. ; venestuse taandumine. 1890. aastate keskpaigas hakkas venestamise surve vähenema, võimule sai Nikolai II, kes väidetavalt oli liberaalsem kui tema isa (Aleksander III?) Valitsuse reformipoliitika oli Balti kubermangudes loid

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun