"Milline oleks olnud Eesti ala alternatiivne areng, kui võõrvallutust poleks toimunud?" (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks.

Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Peale taasiseseisvumist oleme meie, eestlased, ikka ja jälle endale rusikaga vastu rinda tagudes end kultuurrahvaks ja Euroopasse kuuluvaks tunnistanud. Kuid ka selline suhtumine on ikka õige!? Kuna meie vanavanemad või vanemad on ise võidelnud eesti vabaduse eest, siis oleks õige eelistada eestlaseks olemist. Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest. Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu astumist on paljud eestlased soovinud saada eurooplasteks ja on seda ka oma mõtetes. Kuid mina eurooplaseks olemist ei eelista, kuna eestlane olla on uhke ja hää.

Eesti keel

12

doc

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti noorte inimeste emigratsioon

MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013

Politoloogia

7

doc

Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestil

Mida positiivset ja negatiivset on kahe aasta jooksul Eestile andnud Euroopa Liit? Eesti on täieõiguslik liikmesriik alates 1. maist 2004. Euroopa Liit kujutab endast mitmekeelset ja ­kultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta elada, reisida, õppida, töötada ning sooritada mitmeid otsuseid ning teha tehinguid. Erinevates eluvaldkondades kehtivad Euroopa Liidu kodanikele ka teatud õigused ning samuti tuleb kinni pidada mitmetest reeglitest ja piirangutest. Laienemisega kaasnevad

Eurointegratsioon

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline

Ühiskonnageograafia

6

rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Mis aga juhtuks, kui läheneda identiteedile mitte kui vahendile eesmärkide (poliitiliste? majanduslike?) saavutamiseks, vaid kui eesmärgile iseeneses, ei oska keegi öelda. Ei oska, sest seda pole igaks juhuks proovitud. Ajalugu on järgmine käsitlemist vajav küsimus. Osaliselt on see eelneva valdkonna tekke põhjus, osaliselt tulemus. Siin ei saa Euroopat mõne teise maailmajaoga vastandada; ei saa öelda, et just siinne ajalugu oleks oma sündmusterohkuselt või mingis muus osas neist üle. Ometi saab nii mõndagi esile tõsta. Esiteks, on märkimisväärne osa vähegi muljetavaldavatest sotsiaalsetest süsteemidest (Vana-Kreeka, Vana-Rooma, kogu keskaegne kristlik maailm) sündinud Euroopas või on viimasega vähemalt milleski olulises seotud. Tõsi, oluline hulk tehnikaalastest uuendustest pole sündinud siin, aga väga paljud neist on just siin esmase laialdasema rakenduse leidnud.

Eesti keel

2

docx

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

13. sajandi alguses võtsid asjad eestlaste jaoks pahaendelise pöörde. Nimelt oli alanud ristisõdade ajastu. Laienesid kristliku maailma piirid ja kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Samas tahtsid Saksa kaupmehed oma mõju itta laiendada ja vajasid korralikku tugipunkti. Tuldi Eesti aladele kaupu müüma ja ostma. Kaupmeestega saadeti ühes ka munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, kuid varsti halvenes siiski nendega läbisaamine. Osalt kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud, teisalt kuna sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadetega edasi elada. Kui kaupmehed abipalvega Rooma paavsti poole pöördusid, leiti, et nende huvid ühtivad ja

Ajalugu

9

doc

Valitsev olukord 1938-39 Euroopas

ENNE TEIST MAAILMASÕDA Valitsev olukord 1938-39 Euroopas Suureks saksakeelseks riigiks oli Austria, aga Saksa ja Austria ühinemine oli keelatud. Austrias oli tekkinud ka oma natsionaalsotsialistlik liikumine, aga osa neist olid vangistatud, mitte, et austria oleks demokraatlik (oli autoritaarne), aga mõningad olid ikka vangis. 1938 aasta veebruaris esitati Austria kantslerile kolm nõudmist: 1. Austria natsid, kes vangis olid, tuleks vangist vabastada. 2. Austria natside juht määrataks siseministriks. 3. Austria armee tuleb anda Saksamaa alluvusse. Esialgu austria kantsler lükkas nõudmised tagasi ja arvas, et tuleks korraldada rahvahääletus, et vaadata, mida rahvas arvab, aga vahepeal olid sündmused arenenud teistmoodi

Ajalugu

18

doc

Tuulepealne maa

«Tuulepealne maa» põhitegelased Toomas Roo (Rasmus Kaljujärv) Läänemaa kaluritalust pärit õpihimuline ja sihikindel, rahvuslikult meelestatud noormees. Läheb koolipingist õppursõdurina Vabadussõtta, pärast sõda võitleb piirivalvurina piiritusevedajatega. Tooma isiklik elu kulgeb otsingute, leidmiste ja pettumuste tähe all, nii nagu kogu Eesti areng esimesel iseseisvusajal. Kriitiline suhtumine valitsevatesse oludesse tõukab Tooma mõneks ajaks vabadussõjalaste leeri. Indrek Kallaste (Märt Avandi) Jõuka ja eduka Tallinna advokaadi poeg, aus ja intelligentne, kuid mõnevõrra irooniline noormees. Teeb koos Toomas Rooga õppursõdurina läbi Vabadussõja, kuid eneseleidmine rahuajal ei kulge temalgi probleemideta. Paradoksaalselt on puhuti suurimaks probleemiks tõeliste eluraskuste vähesus

Kirjandus

Kommentaarid (0)