Monolavastus "Mis järgmiseks" Autor: Anu Roosna Juhendaja: Reet Kruup Alatskivi, 2018 Miks just monolavastus? Idee tekkimine Teema valiku põhjendus Eesmärgid Töö käik Stsenaariumi kirjutamine Lavastamine Proovide tegemine Esietendus Toimus 5. märtsil 2018 Alatskivi lossi galeriisaalis Vaatama oli kutsutud 7.-9. klass Pildid etendusest Pildid etendusest Video etendusest https://www.youtube.com/watch?v=6WkC46qHoII Tulemused Eesmärkide saavutamine Lahendatud probleemid Hinnang enda tööle Tänan tähelepanu eest!
Ühekordseks kasutamiseks kindad on tehase poolt steriilsed, korduvkasutamiseks mõeldud kindad ei ole tehase poolt steriliseeritud. Enda ohutuse tagamiseks on vaja tunda kaitsevahendite õiget kasutamist. (Iivanainen jt 2003: 93). „Kõik töötajad on varustatud kaasaegsete EU standardile vastavate tööriietega eraldi suviseks ja talviseks perioodiks. Kõigile töötajatele on tulenevalt ameti eripärast ja sellest tulenevatest terviseriskidest vastavad kaitsevahendid“. (Kruup 2010: 34). 6 ARUTELU Selles töös tõi autor välja, kuidas õed peavad hoolitsema enda eest, milliseid peaaspekte peab õde järgima oma isikliku puhtuse ja riietumise kohta. Sellega saab kinnitada, et oma igapäevaelus tuleks pöörata tähelepanu isiklikule puhtusele, kuna hügieeninõuete mittetäitmine võib tekitada tõsiseid kahjustusi terveks ülejäänud eluks. Hügieeni nõuded on
on speltanisu väga haiguskindel. SPELTANISU OSAKAAL MAHEPÕLLUMAJANDUSES SPELTANISU KASUTAMINE Speltanisu on hea toiduaine meie igapäeva lauale, kuna varustab meid mitmete vajalike toitainetega. Speltajahu sobib küpsetamiseks nagu tavaline nisujahugi, kuid tema kleepvalk on tavanisust madalam, mistõttu küpsetised kerkivad vähem. Levinumad speltanisu tooted on: spelta täisterajahu, -püüli jahu, -manna, -kliid, -helbed, -kruup, samuti ka erinevad sepikud ja lameleivad. TÄNAME KUULAMAST!
piirkondi, kus kevadel pandigi maha ainult kartuli koori (ERM, EA27, lk 605-626). Mulgi pudru söömise tava hakkas uuesti tõusma ka 20. sajandi teisel poolel, mil seakõrnetega kartuli-tangu putru asuti valmistama ja pakkuma arvukates sööklates üle Eesti. 20. sajandi teisel poolel toimus ka mulgi pudru valmistamisel muudatus, mis levis üle Eesti ja on kasutusel tänaseni, nimelt oli algselt mulgi pudru, nii nagu ka nimetus ütleb kartuli-tangupuder, üheks koostisosaks tang, mitte aga kruup nagu tänapäeval mulgi puru valmistamisel kasutatakse. See muutus tuli seoses toorainepuudumisega Nõukogude Liidu ajal (millega Eesti oli liidetud 19401991) ja kartuli- tangupudru asemel hakati keetma kartuli-kruubiputru. Tänaseks on kartuli-kruubipuder, mulgi pudru nimeall väga laialt levinud aga huvitav on aga see, et enamjaolt retseptides kasutatakse tänini mulgi pudru koostisosana tangu, kuigi lisatakse pudrule odrakruupi. Üheks selliseks heaks näiteks on ka
nõustamiskeskusest. 4 3. Empiirilised alused 3.1.Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas Meie töö üheks osaks oli intervjuu spetsialistiga, alljärgnevad järeldused on tehtud Erika Kruubiga tehtud intervjuu põhjal. Tartu ülikooli arstiteaduskonna terviseteaduse magister, 25 aastat ämmaemandana töötanud ja aastaid noori seksuaalelu valdkonnas nõustanud Erika Kruup on üks Ida-Virumaa noortekeskuse rajajaid. Noortekeskuse idee on nõustada noori seksuaaltervise valdkonnas. 1999. aastal valiti Erika Kruup Eesti aasta ämmaemandaks. Seega on Erika Kruup hinnatud spetsialist, kes vastas meie küsimustele abordi teema kohta. Kruubi sõnul on Kohtla-Järve ainuke koht Eestis, kus nõutakse enne teismelise abordi tegemist lapsevanema allkirja. Kruup on vahendas meile ka noortekabinetis kogetud mitmesuguseid emotsioone.
Koostasid: Minna Liisi Liivrand, Erli Haavasalu, Keili Kase, Karin Kruup Taime- ja loomaliikide hävinemine Põhjused Kliima soojenemine Elupaikade hävinemine inimtegevuse tagajärjel Mürgine ümbrus Happevihmad Küttimine Kliima soojenemine Kliima soojenemise Click to edit Master text styles tõttu kaovad senised Second level elupaigad ja paljud liigid Third level
Töötlema majanduse ettevõtted .Tikuvabrik.Metsatööst.-puidutööst.allharu,tarbe(saemat.paberipuit- seina,mööbliplaadid),küttepuit.Puidutöös tus-metsa,puidu,tselluloosi,paberitööstus.Toiduainetetööst-põllumaj.toodang vajab töötlemist.Piima-veerand kogu toiduain.toodangust Tln piimatööst.,Liha-tood.vorsti,sinki,lihakonserve,Rakvere Lihakomb.Kala-saart el,põhjarannikul,soolatud/külm/sool kala.Teraviljakomb.ja leivatehased-jahu,kruup,leib,sai- teravili.Kondiitri- Kalev,sokolaad,kommid,tordid.Karastusj/õlle/veini/viinavabrikud,Saku.Masinatö-juhtiv maj.haru,masinad,me tallist masinaosad,sulamid.Aparaadiehitus,mikroelektroonika-vähe metalli,oskustöölised,insenerid,konstrukto rid,töökogemused.Leibur ja Elcoteq on tööstusharud!Kõrgtehn.tootm-füsa,keemia,bio uusimad saavutused ,teadusmahukus,keerulised tööoperatsioonid,arvutite tootm,mikroelektr.robotitehnika,geenitehn,kõrgtehn.aren gut sood.ajude sissevool
Tasakaalustatus Möödukus Mitmekesisus Vastavaus vajadusele Kesmiselt vajab inimene 2000 kcal ! 28. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntuimad eesti rahvusroad. Hapukapsas, peet, kaalikas, porgand, hernes, uba, sealiha, räim. Mulgikapsas, verivorstid, hernesupid, hapukapsasupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama- rukis, oder, kaer, nisu, hernes Kama jook 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa (herne)supi valmistamist Hapukapsasupp- hapukapsas, porgand, sealiha, kruup Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad Põhjamaades põhjapõdra ja ulukiliha, leibadest näkileibu, piimatooted, liha-laöapallid, lihatoitude kõrvale süüakse pohlamoosi
Neeme Raudsik 3/12/1989 m põhi 3/13/2012 Veera Kuzmina 7/20/1968 n kesk 10/27/2006 Mihhail Prutš 4/15/1978 m kesk-eri 8/12/2008 Jaan Vahtrik 3/21/1979 n põhi 4/14/2007 Krõõt Just 12/15/1969 n kesk-eri 9/22/2010 Meeri Suislep 7/13/1993 n kutsekesk 4/25/2006 Milvi Kruup 12/22/1973 n kõrgem 8/8/2007 Kuno Press 12/26/1972 m kesk-eri 1/8/2006 Alla Kosmik 11/27/1982 n kesk 4/17/2004 Peeter Sahva 8/8/1979 m kesk 7/25/2010 Elle Metsala 4/5/1969 n kesk 3/14/2003 Mati Noop 2/7/1966 m kesk-eri 12/28/2011 Kert Pall 5/19/1990 m kutsekesk 12/10/2006
trenni. Mainisime ka pilti osteoporoosist ja tavalisest luukoest. Osteoporoosi vältimiseks tuleks lisada kidnlasti toidu sisse kaltsiumi. 7. Kasutatud allikad 9 1. Eesti Osteoporoosi Selts. [WWW] http://www.osteoporoos.ee/index.html 2. Katre Maasalu, Aare Märtson, Ingrid Kull, Riina Kallikorm, Agu Tamm, Terje Raud, Ivo Valter. 2006. ,,Osteoporoosi ravijuhend" 3. Erika Kruup. Powerpoint ,,Osteoporoos ohud ja ennetamine." 10
- linnaseekstrakti, - õlut jm. · Umbes 7580% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. 33 Odrakruubid · Saadakse teradest väliskesta eemaldamisel, alles jäetakse kestaalune kiht (aleuroonkiht). · Kruubid lihvitakse hästi. · Kruubid on kõige toitvamad, eemaldatud on väga vähe toitaineid. 34 Odratangud Jämedama jahvatusega: - ei lihvita, - on peenem kui kruup, - odratang on kaotanud mitmeid toitaineid (eriti vitamiine ja mineraalaineid), - eemaldatud on peaaegu kogu aleuroonkiht. 35 Peenema jahvatusega: - endospermid on purustatud veel peenemaks, - tera on kaotanud: - idu, - osa vitamiine, - mineraalaineid, - kiudaineid, - rasva, - valke. 36 Odrahelbed: - terad kooritakse, - tuumad aurutatakse, - valtsitakse õhemateks või paksemateks helvesteks. Odrajahu:
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast
Oliiviõli oliividest valmistatud õli Odratang - Eestis on saada kahte sorti odratange: peenema jahvatusega odratange ja jämedama jahvatusega Lõuna-Eesti tange. Viimast kasutatakse nt mulgipudru valmistamisel. Oranzh paprika paprika Oranzh riisikas - Sarnane kuldriisikale värv kuldpruun või ereoranzh. Odrakruup - Hulled barley - eemaldatud vaid väline kest. Tervislikum variant. Pearl barley - veidi enam lihvitud kruup. Populaarsem, sest küpseb kiiremini. P Paella - See maailmakuulus roog peab kohalike arvates sisaldama peale riisi ilmtingimata ka kana-, küüliku- ja lambaliha, krabilakkasid, tomatit, paprikat, artishokki ja herneid. Muud paellad nii rikkalikud pole, kuigi enamasti leidub neis siiski vähemalt kaht erinevat liha, peale selle kala ja/või mereande ja köögivilja. Paella maitsebukett võib olla kas mahe või ka väga põletav. Passeerima kiiresti praadima Pak choi hiina lehtkapsas
106 lk. ...KOGUMIKES Esimene esimene september : [jutte ja luuletusi kooliminejale]. Tallinn : Ilo, 2008. 64 lk. Lk. 31, 52 Contra. Esimene koolikell ; Ranitsakandja : [luuletused] Jõulutunne ongi see : [jõululuuletused]. Tallinn : Sild, 2002. 56 lk. Lk. 13-14 luuletus : Päkapikuootus Ruttu tuttu! : Eesti isade unejutte. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2005. 105 lk. (Pere ja Kodu raamat) Lk. 29-40 Contra. Talumees Tambet ; Nõiatädi Ella ; Kruup hakkab autojuhiks : [jutud] Kuldmuna : kuus tükkü latsilõ ja noorilõ : [lastenäidendid]. Obinitsa : Hal'jas Kunn, 2007. 95 lk., lk. 8-20 Contra. Mõmmi-Piitre löüdmine : [näidend] TEOSED Luulekogud · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10. lend" (1997) · "Tarczan" (1998) · "Ei ole mina su raadio" (1998) · "Päike ja lamp" (1998) · "Naine on mees" (1999)
Vormile võib raputada ka riivjuustu. Vormiroog küpsetatakse praeahjus 250kraadi juures 35-45min. 9. Millised toiduained sobivad seenetäidistesse? Seened, köögiviljad, munad, tangained, pastatooted, liha ja kala. 10. Millistes roogades kasutatakse seenetäidiseid? Kapsarullide täitmiseks, pitsades ja teistes pärmitaignatoodetes. Soojade võileibade kattena. 8. PUDRUD JA TEISED TERAVILJATOIDUD 1. Missugused tandained pestakse enne kuumtöötlemist? Hirss, kruup, tatratangud. 2. Kuidas keedetakse sõmeraid putrusid? Valmistatakse tatra-, odra-, nisu- ja riisitangudest ja kruupidest, mannast. Mõnikord röstitakse ka riisikruupe, mannatangu kuivatatakse ahjus ja segatakse sulatatud võiga enne pudruvedelikule lisamist. Vedelikuna kasutatakse peamiselt vett, harvem puljongit. 1 kg tangaine kohta võetakse 5-6 l vett, kuumutatakse see keema ja maitsestatakse soolaga. Sool lisatakse 1 liitri vedeliku kohta 10-15g. Keevasse vedelikku pannakse
leotada, see lühendab tunduvalt nende kuumtöötlemise aega. Hirsitangu ja kruupi pestakse mitme kuuma veega või kupatatakse, et kõrvaldada kibedat maitset. Tatratangu ja kruupi sõmera pudru keetmiseks ei pesta, vaid röstitakse parema värvuse ja maitse saamiseks, samuti kiiremaks pehmenemiseks, praeahjus temperatuuril 110-120C kraadi juures helepruuni värvuseni. Sõmeraid putrusid keedetakse tervetest või purustatud teraviljadest (riis, tatar, oder, nisu, hirss, kruup ja tangudena), vedelate ja tihkete putrude keetmisel saab kasutada kõiki teraviljasid nii tervete, purustatud kui ka jahvatatutena. Putrusid võib valmistada pliidil, ahjus, veevannil, Tangained lisatakse vedelikule ning segatakse peale lisamist hoolikalt läbi. Vedelikul lastakse keema tõusta ning jätkatakse tasasel tulel kaane all. Sõmerad putrudele võetakse 1 kg tangaine kohta 5-6 liitrit vett. Vesi kuumutatakse keemiseni, maitsetakse (soola lisatakse 1 l vedeliku kohta 10-15 kg)
Hirsitangu ja kruupi pestakse mitme kuuma veega või kupatatakse, et kõrvaldada kibedat maitset. Tatratangu ja kruupi sõmera pudru keetmiseks ei pesta, vaid röstitakse parema värvuse ja maitse saamiseks, samuti kiiremaks pehmenemiseks, praeahjus temperatuuril 110-120C kraadi juures helepruuni värvuseni. Sõmeraid putrusid keedetakse tervetest või purustatud teraviljadest (riis, tatar, oder, nisu, hirss, kruup ja tangudena), vedelate ja tihkete putrude keetmisel saab kasutada kõiki teraviljasid nii tervete, purustatud kui ka jahvatatutena. Putrusid võib valmistada pliidil, ahjus, veevannil, Tangained lisatakse vedelikule ning segatakse peale lisamist hoolikalt läbi. Vedelikul lastakse keema tõusta ning jätkatakse tasasel tulel kaane all. Sõmerad putrudele võetakse 1 kg tangaine kohta 5-6 liitrit vett. Vesi
leevendamiseks. Makse koguti samaamoodi edasi ja kõik oli ikka vanamoodi. Iirimaa ajalootraditsioonis on kuninganna Victoria tuntud kui nälja Victoria (vmt). Kartul oli odav tooraine kogu aeg. Näljahädade vastu otsiti lahendusi ja populaarseks oli aseainete väljatöötamine ja leidmine. 19.saj alguse leid oli teaduslik toitumine. Rumfordi supp 19.saj töötas Rumford välja supi,mis oli väga toitev ja kaloririkas, aga mille tegemiseks kulus kõige vähem raha. Suppi läksid kruup, kuivatatud herned, kartul, sool, vana hapuks läinud õlu(leidis ikak ja alati). Tuli keeta nii kaua, kuni ta paksuks läks. Hakati jagama vangidele ja vaeste supiköökides, armeetoitulustuses. Rahvastikuprotsessides oli oluline areng19.saj ka linnastumine, mis oli selge tendents kogu 19.saj jooksul kogu Euroopas(eriti läänes). Juhtivat rolli mängis Suurbritannia. Ennekõike mõjutas urbaniseerumist tööstuse kasv. UK juhtiva lipulaevana saavutas selle, et 19
Mihkel Kama, Laur Kanger, Marge Kanne, Karin Kapp, Silva Kasela, Arvi Kass, Ind- rek Kaus, Ilmar Kerm, Renee Kermon, Andres Kert, Kerttu Kibbermann, Källi Kiik, Martin Kiilo, Hele Kiisel, Jaak Kikas, Ülle Kikas, Krõõt Kilvet, Kirke Kisand, Andres Kitter, Kaiko Kivi, Kristi Klaasmägi, Kadri Klaos, Aivar Kodumäe, Raivo Kolde, Anas- tassia Kolde, Junika Kolga, Riivo Kolka, Anti Konsap, Kaspar Korjus, Piret Korjus, Markko Krause, Karel Kravik, Toomas Krips, Ivo Krustok, Mari-Liis Kruup, Ivo Kruu- samägi, Kaie Kubjas, Andres Kukk, Külli Kukk, Meelis Kull, Ivo Kund, Külli Kund, Mirjam Kundla, Tiia Kurel, Hanno Kuus, Anni Kuusik, Elis Kõivumägi, Sulev Kõks, Elvis Kõll, Mirko Känd, Oskar Kärmas, Lauri Kärner, Emilia Käsper, Rainer Küngas, Kadri Kütt, Eve Laasi, Alvar Laigna, Anu Lajal, Rivo Laks, Margus Lamp, Johann Langemets, Taavi Larionov, Rene Lasseron, Leho Laul, Henri Laupmaa, Teele Lem-
annaabi.ee 
