Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta Mis on andekus? Meie kõrval võib olla peidetud lapsi, kelle võimetest pole teadlikud ei nemad ise ega ka vanemad või õpetajad. Paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, kuid see ei käi mitte kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist
NOOR ÕPPUR LÄHEB MEELSAMINI AEGA TEENIMA © EERIK STRANDBERG; MAREK KÜNNAPAS; TAISI VIIRE 2017 AJATEENIJATE NELI PROFIILI o NOORED ÕPPURID o ISESEISVUMISE ALUSTAJAD o ISESEISEV KVALIFITSEERITUD TÖÖTAJA o PÕHIHARIDUSEGA TÖÖTAVAD NOORED KAITSEVÄGI PEALE KESKHARIDUSE OMANDAMIST o 2/3 ON 19 – 21 ELUAASTAT o 1/5 ON 22 – 24 ELUAASTAT o ALLA 2% 25 – 28 ELUAASTAT o 4% 18 ELUAASTAT o KESKHARIDUSE BAASIL 47% o KUTSE KESKHARIDUSE BAASIL 21% o PÕHIHARIDUSE BAASIL 16% o KÕRGHARIDUSE BAASIL 6% JÄRJEPIDEV ANALÜÜS o TERVIS o FÜÜSILINE VÕIMEKUS
Michal Cooney näidend ,,Rahauputus"(,,Cash on Delivery") pärineb Inglismaalt, kus ta esilinastus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre's, lavastajaks autori isa Ray Cooney. 2002 aasta 6. aprillis esilinastus see ka Eestis, seda lavastas seekord Andrus Vaarik, lavakunstnik oli Pille Jänes, muusikaline kujundaja Andrus Vaarik ja osades palju andekaid näitlejaid .Peaosades olid Mait Malmsten , Tiit Sukk , Maria Avdjushko, Jan Uuspõld ja Ain Lutsepp . Teistes rollides : Viire Valdma, Ivo Uukkivi , Ita Ever ja Pille Lukin .Seda etendust on inglise kriitika nimetanud moodsaks klassikaks . See etendus räägib sellest , kuidas majaomanik Eric Swan petab juba mõningat aega Sotsiaalametit kasseerides väljamõeldud üürnike nimel erinevaid sotsiaaltoetusi. Kui ta otsustab pettusele lõpu teha, ilmub välja sotsiaalametnik, kes vajab ühe olematu üürniku allkirja. Keegi peab väljamõeldud isikut mängima ja alguse saab
maha põlenud, kui küla rahval kiireid käsi poleks olnu. Filmi kõige suurim häda ongi selles et kui ei keskendu filmile siis ei saa filmi mõttele pihta. Kuid ma mõistsin, et Toomas Nipernaadi rändab mõõda ilma ringi otsides tõelisi ideid raamatule, midagi, mis on reaalne. Selle asemel , et asju välja mõelda. Kuid põhiline on, et meil kõigil on oma tee käija, ja seal on nii head kui halba. Toomas Nipernaadi –Tõnu Kark Milla – Viire Valdma Peetrus – Paul Poom Paulus – Egon Nuter Joonatan – Margus Oopkaup Ello – Katrin Kohv Tralla – Aire Koop Kati – Vilma Luik Jaak Lõoke – Ilmar Tammur Jaan Lõoke – Ain Lutsepp Sulane – Oskar Liigand Maret – Rita Raave Inriid – Kaie Mihkelso Jaanus Roog – Jaan Rekkor
Muusika retsensioon Victoria Talpsepp 10B 7. aprillil käisin Tallinn Music Week'i raames toimuval muusikafestivali Sweet Spot'i õhtul Telliskivi Rohelises saalis eesti räpparit Reketit kuulmas. Tom-Olaf Urb, lavanimega Reket on sündinud 2. aprillil 1985. aastal Tallinnas. Ta on eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja. Reketi ema on tuntud näitleja Viire Valdma ja isa laulja Toomas Urb. Tom on tuntud rännumehena, kes on õppinud Santa Monica kolledzis ja lõpetanud Londoni kunstiülikoolis helikujunduse eriala ning elanud ja töötanud Londonis ja Los Angeleses. Ning ka praegu veedab ta tihti aega maailma rännates ja elu kogedes. Pikad rännakud olidki 2008. aastal ilmunud debüütalbumi "Kajapark" põhiliseks inspiratsiooniks. 2015. aastal ilmunud album "Tuule tee" viis Reketi tuntuse järgmisele tasemele, millele
2012 Süngelt realistlik ,,Augustikuu" Eesti Draamateatris etendub Tracy Lettsi näidend ,,Augustikuu", mis on võitnud ka 2008. aastal Pulitzeri preemia. Lavastuse esietendus oli 7. märtsil 2010. aastal suures saalis. Tükis mängivad Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann ja Tõnu Kark. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes ja valguskunstnik Kaido Mikk. Draamateatri populaarne lavastus ,,Augustikuu" on publikule pakkunud huvi juba kaks ja pool aastat. Lavastuses avaneb tänapäeva maailm, kus Oklahoma osariigi pereisa saladuslik kadumine toob suure perekonna üle pika aja ühe katuse alla kokku. Näidendile annavad erilise
Lavastaja Andres Dvinjaninov Muusikajuht ja dirigent Kaire Vilgats Kunstnik Riina Degtjarenko Koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits Orkester Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpilased Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid OSADES Spordikad Troy Bolton Ott Leplnad või Kristjan Kasearu Chad Danforth Silver Laas Zeke Baylor Karel Tallermaa Jason Kristo Ukanis Taibud Gabriella Montez Mari Ronimois Taylor McKessie Teele Viire või Marilyn Jurman Martha Cox Carine Jessica Kostla Kratnoff Siim Kornel Rulatajad Ripper Oliver Timmusk Mongo Sandra Mirka Jack Scott Norman Salumäe Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid: Julia Artamonova Mai-Liis Riimaa Helena Hanni Xenia Rudakova Sergei Kondrasev Ringo Sillamaa Saile Johanna Langsepp Monika Tomingas Olga Lans Üüve-Lydia Toompere Maria Mokretsova Indrek Tamm
Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaa...
laste toetamiseks. Teemaarenduses võib lugeda andekuse mõiste tähendusest, andekuse põhjustest ning andekusest hariduslike erivajaduste kontekstis: mil viisil on andekus käsitletud eesti haridusseadustikus ning kuidas andekaid märgata ja aidata. Referaadi teises pooles on võrdluseks ja teema rikastamiseks sisse toodud Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemus andekate hariduses. Käesoleva referaadi peamiseks aluseks on erinevad Tartu Ülikooli teaduskooli direktori ja andekuse uurija Viire Sepa poolt koostatud ja kirjutatud materjalid, mida täiendavad õigusaktid ja teiste autorite kirjutised, sh kaks välismaist artiklit. Antud teemavalik põhineb autori erialasel huvil lastega töötamise vastu ja isiklikul soovil rohkem teada saada andekate laste toetamise ja arendamise võimalustest. 3 1. MIS ON ANDEKUS? Andekus oma keerukuses ja mitmetahulisuses on loonud olukorra, kus ühest kokkulepitud
· Odratoodang moodustab meie teraviljatoodangust 39,7%. · Odra kasvatamine on pidevalt vähenenud, võrreldes 1991. aastaga 43,3%. 19 Odra kasvupind Eestis, tuhat hektarit 20 Sordid (Sordilehel) · Kasvuaja pikkuse järgi jagatakse odrasordid Eestis 3 gruppi: - varajased (`Teele', `Ave'), - keskvarakased (`Mette', `Kinnan', õlleodrasordid `Inari', `Saana'), - keskhilised (`Roland', `Anni', `Leeni', `Viire', `Meltan', `Baronesse', õlleodrasordid `Elo', `Apex', `Goldie', `Marina', `Maresi', `Tofta', `Barke' jt). 21 Nõuded sortidele · Kõrge terasaak. · Tugev kõrs (hea seisukindlus). · Haiguskindlus. · Tera kvaliteet. · Õlleodra tera kvaliteedinõuded erinevad söödaodrale esitatavatest nõuetest. 22 · Linnase- ja õlletööstusele sobivatelt odrasortidelt nõutakse: - kõrget terasaaki,
elada, kui tervisega kõik korras ehk kui ravimeid vaja pole. Nad teavad tuttavate näitel, et siis õnnestub pensionipõlves ka mõnda lihtsamat tööd teha. IT-ekspert: 2000 on okei, 3000 juba päris hea Mitmed Õhtulehega rääkinud pealinlased viitasid 1000 eurole. "Kui on ikka perekond, siis naine ja mees peaks teenima mõlemad 1000–200 eurot puhtalt," sõnab Rein. Kontsade klõbinal ühele kohtumisele tõttav 30ndates Viire ütleb, et pigem juba 1500. "Siis saab ka reisimas käia." IT-alal töötav Marta arvab: "Esimene mõte oli 1000 eurot, aga tegelikult ma ei tea küll, kuidas sellega ära elaks." Ta lisab, et temale isiklikult oleks 2000 okei ja 3000 juba päris hea. Kõik sõltuvat elustiilist. "Kui sul on ikkagi üksinda üürikorter, siis on kulud hoopis suuremad. Muidugi elaks ära ka vähemaga, kui koliks näiteks kellegagi kokku." Probleemid: Miinimumpalga suurus Pensioni suurus
Üleliiduline filmifestival I preemia Nipernaadi 1983.aastal valminud ,,Nipernaadi" põhineb August Gailiti romaanil ,,Toomas Nipernaadi". Filmi stsenaariumi kirjutas Juhan Viiding. ,,Nipernaadi" on lugu loovisiksusest, kunstnikust, kes püüab väljuda argipäevasest rutiinist ja üritab põgeneda iseenda eest uute olukordade abil ja kaudu, proovides ja nautides oma võimeid fantaasiates, mängulises tegevuses, mängult-armastuses. Osades: Tõnu Kark (Toomas Nipernaadi), Milla (Viire Valdma), Peetrus (Paul), Egon Nuter (Paulus), Margus Oopkaup (Joonatan), Katrin Kohv (Ello), Ain Lutsepp (Jaan Lõoke) jpt. Toomas Nipernaadi rändab mööda maad. Ta otsib kontakte, publikut, loodust ja iseennast. Oma rännakul esineb ta kord kellegi suguslasena, kord on ta muinasteadlane, kalur, talumees. Nipernaadi imetleb naisi ja loodust, püüab neid mõista ja tunda. Ta tajub
Vaha Vahe -da Vaher Vahtra Vahr -u � LE �v�ru� Vai -a Vaige III v. Valas -e � �vaal� Vald Valla Valev -a Valge Vandemeel -e Vanne Vande Vapper Vapra Vares -e Vari Varju Varjelemb -e Varmas Varma III v. Vasar -a Vask Vase Velbas Velpa III v. � L�E �kaval�, �kelm� Veli Velje Vello Vend Venna Verev -a Vesse Videv -a Vihatsu Vihavald -valla Viher -a � �roheline�, �lopsakas� Vihk Vihu Vihur -i Viidik -a Viiger Viigri Viires Viire III v. � lind Chlidonias Viirg Viiru Viis -i Viit Viida Vili Vilja Vililemb -e Vilimeel -e Vilip�ev -a Vilit�iv -u Vilivald -valla Virb Virva � �noor, roheline oks� Virge III v. Virmaline Virmalise Virve Viu Voog Voo Voor -e V�im -u V�rk V�rgu V�ro � LE �metsa-�, �variku-� V�tteli V�gi V�e V�in V�ina V�its -a v. -e V�le -da V�lk V�lgu V�rat -i V�rb V�rvu V�rvo V�strik -u �dak �dagu � LE ��htu�
Seersanti tuli õnnitlema garnisoni ülem. Ta raputas tükk aega Hodaki kätt ja patsutas sõbralikult õlale. ,,Ei lähe ikkagi tühjade kätega Saaremaale tagasi.'' ,,Kas me siis siit ära läheme, seltsimees leitnant?'' küsis Hodak. ,,Jah. On käsk Kõigustesse tagasi minna...''' Ööl vastu 7.septembrit tulid venelastele ja eestlastest hävituspataljonlastele järele enamvähem needsamad laevad, mis nad saarele olid toonud, lisaks ka aurik ,,Viire''. Laevadele mindi pimedas ja koidikul lahkusid laevad Ruhnu juurest. Suuremosa neist võttis kursi põhja, Kõigustele: aurik ,,Viire'' viis osa hävituspataljonlasi Kuivastusse. Venelaste laevadesalk oli juba Saaremaani jõudmas, kui neid ründasid kolm Saksa pommituslennukit. Üks praam sai tabamuse ja lendas rusudeks. Hukkus kogu Ruhnul olnud inseneriväerühm ja kaks sapöörijagu, eluga ei pääsenud sellelt praamilt keegi
ja seepärast ei tohi seal kellegi pearaha suurendada, ja selle loogika vaimus edasi. Eestis on paras hulk inimesi, kellele laste võrdsus on tähtsam kui nende andekus ja areng. Ilmselt ongi võrdsuse sündroom üks põhjusi (lisaks riigi vähesele haldussuutlikkusele), miks andekate õpilaste toetamine on Eestis praeguseni nii suur probleem, et koolijuhid peavad isegi suvevaheajal ministeeriumile sel teemal kirju kirjutama. 3.3 Tähelepanu andekatele 2.06.2006 Viire Sepp Äsja valminud strateegia "Teadmistepõhine Eesti 20072013" ellurakendamine sõltub suuresti sellest, mida tehakse või, paraku, sagedasti ei tehta andekate noorte arengu heaks üldhariduskoolis. Eesti koolinoorte aineolümpiaadidest osavõtnutega tehtud küsitlused osutavad rahulolematusele nivelleeriva ja "halli massi" kujundava õppesüsteemi suhtes. Tihti ei paku koolide õppe- ja ainekavad andekatele õpilastele piisavalt intellektuaalseid
tal nii rõõmus tuju on. Üleannetuses ta tõukab seeni jalaga, ütleb: ,,Mis teist kasu on, teid ei salli väike konn." Aga jälle vihma sajab, tuul nüüd pilvi kokku ajab. Kes sääl seene varjul on? -- See ju pisikene konn. PÕLLUL KULDNE RUKIS.. Rukkirääk Põllul kuldne rukis kiigub, õõtsub, hõljub rukkilill. Kes sääl põllupeenral liigub, silmad nõnda ärevil? Tasa, tasa hiilib Viire, tahab näha seda meest, kes on kaduma nii kiire, kuulda häält vaid rukki seest. Igal õhtul põllult kostab ühtesoodu prääk ja prääk! ,,On see part?" Kuid isa vastab: ,,Põllul laulab rukkirääk!" Tasa, tasa hiilib Viire, tahab näha, kus on rääk, aga kaduma see kiire, kostab ainult prääk ja prääk! Kirsipuu Laps, kui oled marjamaias, tule meile lõikuskuul! Meie päikselises aias marjad valmis kirsipuul. Kevadisest elutungist
siis ma küll ei tea” “tõene” funktsioneerib siin üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana. 2 4. TEADMINE II 1. Mis on propositsiooniline (e. et-teadmine) teadmine? Moodusta näide. “Ma tean, et loeng toimub Narva kolledži uues majas” “Ma tean, et 8 : 2 = 4” “Ma tean, et Viire Viirus-Katk on minu perearst Aprioorne (st kogemuse eelne, sellest sõltumatu) teadmine Empiiriline teadmine • Mõistuspärane/loogiline: (9-5=4) Tean, et päike paistab • Konventsionaalne: ($ - tähendab USA dollarit) 2. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Ilmneb juba Platonil. (tõene arvamus koos seletusega, aga arvamus ilma seletuseta pole teadmine
tulijad ei vaevunud siniseid sussikesi jala otsa suskama - meil olid jalas kas 17 sokid või sussid ning nende pläkerdamine võõraste ükskõiksuse tõttu ajas kopsu veits üle maksa. Seega võtsime kahe tüdrukuga kilesussikorvid kätte ning seisime esimese korruse vahekäigus, jagades võõrastele kilesusse. Kui klassiõed väsisid ära, jäin ma ainsana treppide juurde tõmblema. Siis sattus mulle aga peale Viire, kes kutsus mind koheselt kabinetti ning luges järgmised sõnad peale: "Sinu tegutsemist vaadates arvavad võõrsilt tulevad lapsed, et meie koolis käivad väärakad." Kas koolil on vaim? Kindlapeale. Mida igatsed sellest kooliajast? Igapäevast ümbritsetust oma parimate sõpradega. Laisklevat kulgemist läbi kolme aasta. Turvalist ümbrust enese arendamiseks. Kõiki naerupisaraid :))))
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10
Riet, Pille Rinne, Marilin Ristikivi, Pille Roaldset, Lauri Rooden, Paul-Eerik Rummo, Renate Rutiku, Siret Rutiku, Jüri Ruut, Toivo Räim, Mr S, Laur Saar, Elle Saar, Marit Saar, Indrek Saar, Lennart Saidla, Priit Salumaa, Silvi Salupere, Karl Saluveer, Vilja Saluveer, Tõnu Samuel, Stella Sarapuu, Krista Sarv, Martin Sauk, Indrek Saul, Vlada Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann, Mihkel Solvak, Siim Somelar, Merlin Sooaru, Sigrid Sooman, Allan Soon, Silja Soon, Signe Susi, Erki Suurjaak, Maret Suuroja, Ivar Zarans, Stanislav Zavjalov, Deivi Taal, Annika Tallinn, Andres Talts, Kerst Talving, Riivo Talviste, Hannes Tamjärv, Peeter
annaabi.ee 
