Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glükoosi) arvel. Toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad monoosideks, oligosahhariidideks (nende tähtsamad esindajad on disahhariidid) ja polüoosideks. Monooside kesksed esindajad on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Märkimist väärib galaktoos, mis seotuna glükoosiga moodustab laktoosi (piimasuhkru). Glükoos ei ole sugugi kõige magusam suhkur, nagu sageli arvatakse. Suhkrute magususe pingereas on glükoos alles kolmandal kohal peale fruktoosi ja sahharoosi. Kui räägitakse veresuhkrust, mõistetakse sellena glükoosi hulka veres. Glükoos on ka levinum keerulisemate süsivesikute struktuurüksus: ta kuulub disahhariidide (sahharoosi, maltoosi ja laktoosi) koostisse ning on tärklise, glükogeeni ja tselluloosi monomeeriks. Inimese seedekulglast imendub glükoos väga kiiresti. Fruktoos on kõige magusam suhkur.
2. Plastiline ehk ehituslik Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude sisemuses. Nad on ka kõigi taimede, lülijalgsete loomade ja paljude mikroobide põhiline ehitusmaterjal (taimedes - tselluloos ja pektiinained; lülijalgseis ja seentes - kitiin; kõigi organismide nukleiinhappeis - riboos ja desoksüriboos). 3. Reserv(varu)materjal Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos - taimedes; glükogeen - kõrgemais loomades). Varud lähevad käiku vajaduse korral. Glükogeeni depooks Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostas M. Kolga Biokeemia organismis on maks ja lihased. Täisväärtusliku toidu korral talletab maks kuni 10 % glükogeeni,
eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,
ketoonid :glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Funktsioonid inimorganismis : *glükoosi metabolismi vaheühend *nukleotiidide ehitusüksused *süsivesikute metabolismi vaheühend · Oligosahhariidid liitsüsivesikud. Sisaldavad 2-10 monoosijääki, mis on seotud omavahel glükosiidsidemetega: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur, koosneb glükoosi- ja fruktoosijääkidest), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur, koosneb galaktoosi ja glükoosijääkidest), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);maltoos (linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, millel on varuaine ja ehituslikud funktsioonid
Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen
Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen
monosahhariidide hulgas aldoose ja ketoose. Monoosid on glükoos, galaktoos, fruktoos ja riboos. Oligosahhariidid on võrreldes monosahhariididega keerukama struktuuri ja suurema molekulmassiga süsivesikud. Nende molekul koosneb kahest kuni kümnest omavahel spetsiifilise keemilise sidemega ühendatud monosahhariidi jäägist. Inimorganismi ainevahetuse seisukohast omavad neist suurimat tähtsust kahest monoosijäägist koosnevad ühendid ehk siis disahhariidid. Disahhariidid on sahharoos, laktoos ja maltoos. Polüsahhariidid ehk polüoosid koosnevad samuti monoosijääkidest, kuid viimaste arv on erinevalt oligosahhariididest väga suur, küündides mõnest sajast sadade tuhandete ja isegi miljonini. Polüsahhariididel ei ole kindlat molekulmassi, sest monoosijääkide arv nende molekulis võib suurtes piirides varieeruda. Homopolüsahhariid koosneb ainult üht liiki monoosijääkidest, seevastu heteropolüsahhariidi molekuli kuulub vähemalt kahest eri liigist monoose
Tetroosid – erütroos Pentoosid – riboos, desoksüriboos Heksoosid – glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid – sedoheptuloos Disahhariidid: monosahhariidide anhüdriidid valemiga C12H22O11. Moodustavad kahest monosahhariidi jäägist kas kahe poolastetaalse hüdroksüülrühma või ühe heksoosi poolatsetaalse hüdroksüülrühma ja teise alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Inimkeha disahhariidid on: Laktoos – piimasuhkur, galaktoos+glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes. Sahharoos – peedisuhkur/roosuhkur, glükoos+fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos – linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid
Tetroosid erütroos Pentoosid riboos, desoksüriboos Heksoosid glükoos, fruktoos, galaktoos Heptoosid sedoheptuloos Disahhariidid: monosahhariidide anhüdriidid valemiga C12H22O11. Moodustavad kahest monosahhariidi jäägist kas kahe poolastetaalse hüdroksüülrühma või ühe heksoosi poolatsetaalse hüdroksüülrühma ja teise alkoholrühma ühinemisel vee eraldumisega. Disahhariidid on: Laktoos piimasuhkur, galaktoos + glükoos. On piima põhisüsivesik, mida sünteesitakse laktatsiooniperioodil piimanäärmetes. Sahharoos peedisuhkur/roosuhkur, glükoos +fruktoos. On toiduaine ja magustaja, kasutatakse kõrge magususe tõttu konservandina. Maltoos linnasesuhkur, 2 glükoosijääki. Tärklise hüdrolüüsiprodukt taimedes. 21. Homo- ja heteropolüsahhariidid Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, täidavad varuaine ja ehituslikke ülesandeid
oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. Monosahhariidid:Glükoos, galaktoos, fruktoos, mannoos, riboos Disahhariidid: Laktoos, sahharoos, maltoos Polüsahhariidid: Glükogeen, tärklis, tselluloos, kitiin jne 21. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon. Liht-ja liitlipiidid. Lipiidid on vees lahustumatud ja vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid. Rasvhapete (RH) jaotus on mitmekesine, keemilise olemuse põhjal jaotatakse need küllastatud ja küllastumata rasvhapeteks . Küllastatud RH-d on ühendid, milles pole kaksiksidemeid, küllastamata RH-s on üks või enam kaksikside
Liitsüsivesikud, koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiissidemega. Sõltuvalt moonoosijääkidest arvust liigendatakse oligosahhariide di-, tri, tetrasahhariidid. Olulisemad on 2 monoosijäägiga disahhariidid. Glükosiidside on hüdrolüüsitav oligosahhariidid võivad hüdrolüüsuda monosahhariidideni. disahhariid-kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina tähtsamad: Sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijääk )(roo-ehk peedisuhkur, · Maltoos (kaks glükoosijääki)Linnasesuhkur. Tärkilise ja glükogeeni põhikompdonent · Laktoos (galaktoosi- ja glükoosijääk)Piimasuhkur Glükosiidside-hapnikside, kahe molekuli osa vahel. Glükosiidside moodustub poolatsetaale süsiniku ja mingi aine (teine suhkrutsükkel) alkoholrühma vahel Polüsahhariidid: ehitus, nimetused, omadused, kasutusalad - tärklise
◦ 1 grammi süsivesikute lagunemisel eraldub 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat. 2. Plastiline ehk ehituslik funktsioon ◦ Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude põhiline ehitusmaterjal (taimedes tselluloos ja pektiinained; lülijalgseis ja seentes kitiin; kõigi organismide nukleiinhappeis riboos ja desoksüriboos). 3. Reserv(varu)materjal ◦ Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos taimedes; glükogeen kõrgemais loomades). Varud lähevad käiku vajaduse korral. ◦ Glükogeeni depooks organismis on maks ja lihased. ◦ Täisväärtusliku toidu korral talletab maks kuni 10 % glükogeeni, aga ebasoodsates tingimustes võib glükogeeni sisaldus langeda kuni 0,2 %. ◦ Lihastes on glükogeeni umbes 2 %. FUNKTSIOONID ORGANISMIS 4. Kaitsefunktsioon ◦ Mitmesuguste näärmete lima on rikas süsivesikutest või nende tuletistest mukopolüsahhariididest.
aastal. Jaotus: monosahhariidid e monoosid (3-7 C aatomit) (üldmõistena trioosid 3C-ga suhkrud), (fotosünteesi algproduktid ja glükolüüsi vaheproduktid), pentoosid (riboos ja desoksüriboos, palju erinevaid pentoose on nt puidu koostises (ksüloos- ksüloosist tehakse ksülitooli)), heksoosid (glükoos e. viinamarjasuhkur ja fruktoos e puuviljasuhkur, galaktoos). Oligosahhariidid (2- 10... monoosi jäägist), põhiline rühm disahhariidid: sahharoos (glükoos+ fruktoos), laktoos (glükoos+galaktoos), maltoos (glükoos+glükoos). Oligosahhariide leidub membraani välispinnal, oligosahhariide leidub palju kaunviljades (oad, herned, läätsed jms, 1 põhjus, miks kaunviljade söömisel tekivad seedehäired- puuduvad ensüümid, mis lagundaks oligosahhariide). Oligosahhariidide näide: rafinoos. Kahe monoosi vahele moodustub glükosiid side. Polüsahhariidid. (10astmel3 10astmel6 monoosijääki, seotud omavahel glükosiidsidemetetega)
ainevahetusreakts. toimumise keskkond ja osaleja) Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti tekib siiski vedelikupuudus. 2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. Fruktoos (puuviljasuhkur) on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda aeglasemalt kui glükoos. Teda kasutatakse magusainena diabeedi korral, kuna ta ei tõsta veresuhkru taset.
kasutatakse peremeeslooma valgu sünteesimisel. Järelikult ei ole nende loomade puhul otstarbekas arvutada välja sööda valgusisaldust, vaid leitakse proteiinisisaldus. Arvutatakse välja lämmastikusisaldus söödas ja lähtudes sellest, et keskmiselt sisaldab valk 16% lämmastikku, leitakse lämmastikule vastav valgu kogus. SÜSIVESIKUD - energiakandjad põhiliselt taimsetes söötades (harva ka loomsetes N: glükogeen maksas, laktoos piimas jne). Neist saavad taimtoidulised loomad põhiosa eluks vajaminevast energiast ja neist moodustuvad keha- ning piimarasv ja piimasuhkur 3. RASV - on energiakandjaks põhiliselt loomsetes söötades (vahel ka taimsetes, N: õli päevalilleseemnetes, pähklites jne). Rasv on väga energiarikas ja loomad katavad energiatarbe selle arvel väga hõlpsasti. Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks
2) Taandav ehk redutseeriv Üks poolatsetaalne hüdroksüül ja üks alkohoolne OH rühm (4ndal kohal olev OH) Maltoosi tüüpi Sahharoos ehk lauasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Normaaltingimustel on glükosiid-sidemed stabiilsed Hüdrolüüsitakse kiiresti. Hüdrolüüsimine toimub, kas 1) hapete ja kuumuse või 2) ensüümide (sahharaas, invertaas, amülaas) poolt. Mittetaandavad disahhariidid Sahharoos (roo-ehk peedisuhkur) Taimedes ja puuviljades Glükoos ja fruktoos on seostunud -1,2-glükosiidsidemega. Taandavad disahhariidid 1) Maltoos (linnasesuhkur) Koosneb kahest glükoosi jäägist Nõrga magusa maitsega 2) Laktoos (piimasuhkur) Kõigi imetajate piima regulaarne koostisosa Hüdrolüüsub D-glükoosiks ja D-galaktoosiks (laktoos D-glükoos + D- galaktoos) Oligosahhariidid
a)ühendid on vaadeldavad kui süsiniku ja vee liitühendid. b) rahvusvaheliselt tunnustatud nimetus süsivesikud - mõiste võttis kasutusele C. Schmitt 1844. Süsivesik on üldisem mõiste võrreldes suhkruga. Süsivesikute jaotus : a)Monosahhariidid - üksikmolekulid, 3-7 süsiniku aatomit. HEKSOOSID(6 C-sed suhkrud) : Glükoos, fruktoos. PENTOOSID (5 C-sed suhkrud) : riboos, ksüloos. b)Oligosahhariidid - 2-10 monoosijäägist. DISAHHARIIDID (2 C-sed suhkrud) : Sahharoos (glükoos+fruktoos) Laktoos Maltoos (linnasesuhkur, glükoos+glükoos). + Sahharoos on taimne suhkur. suhkruroos on <25%. + Laktoos on loomne suhkur (piimas 4-5%) + Maltoos on taimne suhkur, mis moodustub tärklise osalisel lagunemisel. c)Polüsahhariidid. Polüoosid - koosnevad enam kui 1000 monoosijäägist. Taimne süsivesik. Tärklist esineb muundunud võsudes ja seemnetes. Tselluloos - taimne süsivesik. Esineb puidus rakukestades. Glükogeen - loomne süsivesik
päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen
Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist. Loomsed rasvad sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid. Päevane rasvavajadus on 70 g, millest taimsed peavad moodustama vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist
AH lämmastikuvaba jääk oksüdeeritakse, aminorühmast moodustub aga mürgine ammoniaak ja sellepärast sünteesitakse sellest kohe urea ehk kusiaine, mis pole enam mürgine ja eemaldatakse organismist neerude kaudu. Süsivesikute seedimine ja imendumine. SV-d on inimesele tähtsamaks energiaallikaks , sõltumata sellest, kas tegemist on sportlase või kehaliselt väheaktiivse indiviidiga. Toidus põhiliselt tärklis, aga ka glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, mitteseeduvad SV-d ehk kiudained. SV-te seedimine algab suus sülje toimel. See protsess jätkub mao ülemises osas sülje amülaasi toimel ja katkeb, siis, kui toidumass segunenud happelise maonõrega distaalses maoosas. Peensooles jätkub SV-te seedim peensoole ensüümide toimel. Toidus leiduvad SV-d, mida inimese seedetrakt suudab lagundada, lammutatakse seedetrakti vastavate ensüümide poolt monosahhariidideni, eelkõige glükoosiks, kuid vähem ka laktoosiks ja fruktoosiks. SV-d
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METABOLISMIST Inimese organismis
kuuluvad erinevatesse aineklassidesse. Näiteks: etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 79. küllastunud süsivesikud Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: · glükoos (viinamarjasuhkur); · fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: · sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; · laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); · maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur- lehmapiimas kuni 5% MAGUSUS: Fruktoos, sahharoos, glükoos, maltoos, laktoos
Plastiline ehk ehituslik funktsioon Reservmaterjal/varufunktsioon energeetiline varuaine Kaitsefunktsioon näärmete sekreedi koostises lima on rikas süsiveskute poolest kaitseb õõneselundeid mehaaniliste vigastuste ja haigustekitajate eest Regulatsiooni funktsioon Spetsiifiline funktsioon osalemine antikehade moodustamises, veregruppide sptesiifilisuse tagamises. Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline Klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Glükoos (viinamarjasuhkur) reguleerb veres osmootset rõhku, põhiline energialiikas inimese organismis. Frutoos (puuviljasuhkur) imendub soolestikus aeglaselt, maguaine diabeedi korral, ei tõsta vereshukru taset, magusaim süsivesik Galaktoos looduses esineb vabal kujul vähe, maksa jt. Elundites muutub kergesti glükoosiks.
6.Spetsiifiline moodustavad On anorgaanilised (vesi,mineraalained) ja Difusioon-lahustunud aine molekulide liikumine linoleenhape - õlid)need on ASENAMATUD antikehad,veregruppide spetsiifilususe tagamine. Orgaanilised ained lahuses madalama kontsentratsiooni rasvhapped,mida organism peab saama tingimata 7.Toitefunktsioon- rinnapimas laktoos on vastsündinule (monosid,aminohapp.lipiidid,nukleotiidid, suunas.Osmoos-lahusti liikumine poolläbilaskva toiduga,nende segu nimetatakse vitamiin F-iks. oluline toitaine.Taiskasvanul vajalik normaalse toitumise oligosahhariidid,peptiidid membraani kaudu lahusesse,kus lahustunud jaoks.
Ratsionaalse e tasakaalustatud toitumise teooria käsitleb probleemi lihtsustatult. Adekvaatse teooria kohaselt tekib seedimise käigus kahjulikke aineid ja nende hulk tõuseb inimese vanuse tõustes. Haiges organismis suureneb bakteriaalsete metaboliitide hulk. Joonis 3. Ratsionaalse ja adekvaatse toitumise skeemid 7. Peatükk. INIMTOIDU KOMPONENDID 7.1 Süsivesikud Toidu peamisteks süsivesikuteks on: · glükoos (viinamarjasuhkur); · fruktoos (puuviljasuhkur); · sahharoos (peedi- või roosuhkur); · laktoos (piimasuhkur); · tärklis (taimne varuaine); · glükogeen (loomne varuaine); · polüoossed kiudained (pektiin - veeslahustuv ja tselluloos - vees lahustumatu). Süsivesikud on koos rasvadega organismi peamised energiaallikad (sealjuures võivad nad üksteist asendada). Optimaalseks süsivesikutest saadud energiakoguseks peetakse 52......60% üldisest energiakulust. 1g süsivesikuid annab 4 kCal
kitiin (ehitus, kaitse-loomad, putukad, seened). Lülijalgsete välisskeletis, aga ka seente rakukestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polüsahhariidide hulka. Selle monomeeriks on lämmastikku sisaldav suhkur. III Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel; ENERGIA SAAMINE. Laktoos ehk piimasuhkur- koosneb glükoosist ja galaktoosist. Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Funktsioon- energeetiline väärtus. Sahharoos=glükoos+fruktoos. See on peedi- ja roosuhkru peamine koostisosa (nö tavaline suhkur). Nukleiinhapped DNA, RNA päriliku info säilitamine ja edasikandmine (DNA); RNA-päriliku info avaldumine. Biomolekulid= sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (vitamiinid, aminohapped, nukleotiidid-madalamolekulaarsed)
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin
j) Epimeerid - Diastereomeeride paar, mis erineb konfiguratsioonilt ainult ühes kiraalses tsentris. 2. Milliseid esindajate gruppe hõlmab termin süsivesikud ? Nimetage vähemalt kaks esindajat igast grupist ja kirjeldage nende bioloogilisi funktsioone. Termin süsivesikud hõlmab 3 gruppi monosahhariidid, oligosahhariidid ja polüsahhariidid. Näiteid igast grupist: Monosahhariidid : glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid: maltoos, sahharoos. Polüsahhariidid tärklis, glükogeen. Bioloogilised funktsioonid: 1. Energeetiline organismile kõige kiiremini kasutatav energiavaru. 2. Stuktuurne taime rakkudes olevad süsivesikud(põhiliselt tselluloos); seenerakkude kestades kitiinil ja lühijalgsete heteroskeleti kitiinil; rakupinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad rakkudevahelised kontaktid ja on ka retseptoriteks. 3
88. Kas toodud isomeeride üksteiseks üleminek on võimalik ilma kovalentsete sidemete katkemiseta? (võivad olla erinevad isomeerid) jah 89. Millised toodud suhkrutest on oksüdeeritud? (minu küsimus!:) 1 ja 3 minu arust ka, ehkki ma täpselt ei tea miks, Helene 90. Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid? Desoksüsuhkrud on derivaadid, milles suhkru OH rühm on asendatud Hga. 91.Milline disahhariid on pildil? (küsimuses esineb üks neljast maltoos, tsellobioos, laktoos või sahharoos). Laktoos 92. Kas pildil olev disahhariid
Süsivesikud cn (H2O)m (Tartu Ülikooli professor võittis esimesena kasutusele) 1. Monosahhariidid 3..7 süsiniku aaromist koosnev tervikmolekul 2ja3 osast 2. oligosahhariidid 3C->trioosid ühendid, tekib fotosünteesis ja glükosiinis, koosneb 2...10 monosahhariidi jäägist, mille jääke seob glükosiidside a)nt: disahhariidid · sahharoos= glükoos+fruktoos, · laktoos = glükoos+galaktoos, · maltoos = glükoos+glükoos, · trehaloos(seenesuhkur) = glükoos+glükoos, b)nt: trisahhariid · rafinoos 3. polüsahhariidid 5C->pentoosid ühendid, nukliinhapetes, siia kuulub ka puidusuhkur(arabinoos) ainult süsivesinukest koosneb · 10(astmes4)...10(astmes7) monosahhariid jääki glükosiidside: a)ehitusüksuseks glükoos: teslluloos taimedes, kitiin lülijalgsetes ja seentes, b)ehitusüksuseks on fruktoos: korvõielistes inuliin. SU + muu osa
Seedeensüümid eritab pankreas inaktiivsete proensüümidena (sümogeenid). Pepsionogeen pepsiin (mao happelises keskkonnas aktiveerub). Peensoolerakkudest enteropeptidaas aktiveerib trüpsinogeeni trüpsiiniks. Trüpsiin aktiveerib teised proensüümid. Tekkivad oligopeptiidid lagundab di- ja tri-peptiidideks, mis viiakse rakkudesse. Aminohapped vereringe kaudu jõuavad teistesse kudedesse. Süsivesikute lagundamine: Polüsahhariidid tärklis, glükogeen; lihtsamad nagu disahhariid, sahharoos jm. Tärklis hüdrolüüsitakse pankreasest pärit alfa-amülaasi poolt di- ja tri-sahhariidideks lagundades alfa-1,4-sidemeid. Jäänukdekstriine, kus on alfa-1,6-sidemed, lagundab alfa-dekstrinaas; maltoosi aga maltaas. Tekib glükoos. Sahharoosi lagundab invertaas. Laktoosi lagundab laktaas. Monosahhariidid viiakse vereringe kaudu kudedesse. Lipiidide seedimine: Toidurasv triatsüülglütserool (TAG) ei lahustu vees. Maos emulgeeritakse toidurasv