Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TL_nr1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arhitekt, graafika, arhitektuur, tarbekunst, fassaad, sakraalne, keraamika, nahkehistöö, moekunst, ümarplastika, tahvelmaal, osadeks, tekstiil, ossa, metalle, väljaraiumine, trükipress, modelleerimine, pintsel, vormiline, pliiats, sepised, õlivärvid, portselan, marit, ehituskunst, profaanne, metallehistöö, puitehistöö, disainTööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi:. Rühma nr.K-08B 1. Kujutava kunsti liigid .Tarbekunst, maalikunst, graafika, skulptuur ja arhitektuur on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on.fassaad ja seal asetseb.sissepääs 4. Peafassaad on alati ehitise kõige esinduslikum külg 5. Sakraalne ehk kiriarhitektuur ja profaanne ehk ilmalik arhitektuur on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks esemed millel on tarbimisväärtuse ja iluväärtuse järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika, klaas, metallehistöö, nahkehistöö, puitehitis ja tekstiil 8
Tööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi: Lenne Lõiv Rühma nr: K-09 1. Kujutava kunsti liigid: arhitektuur ja tarbekunst on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on hoone esikülg ja seal asetseb peasissepääs. 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg. 5. Sakraalne ehk usuline ja profaanne ehk praktiline on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on metallehistöö, puitehistöö, nahkehistöö, keraamika, klaasehistöö, tekstiil. 8
Kujutav kunst 1. Kujutava kunsti liigid tarbekunst ja arhitektuur on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on hoone esikülg ja seal asetseb peauks 4. Peafassaad on alati ehitise esikülg 5. Sakraalne ehk kirikuarhitektuur ja profaanne ehk ilmalik arhitektuur on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika,metallehistöö,puitehistöö,klaasehistöö.nahkehistöö ja tektstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekuntst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kuntstiteos ehk reljeef ja vorm. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa ümarplastika ja reljeef. 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne materjale. 12
KUNSTI LIIGID · MAALIKUNST · SKULPTUUR · GRAAFIKA · ARHITEKTUUR · TARBEKUNST SKULPTUUR mahuline kujund · ümarplastika · reljeef SKULPTUURIDE LOOMISE KOLM PÕHILIST VIISI · väljaraiumine · modelleerimine · abstraktne mahuline kompositsioon MAAL värvidega loodud kujund tasapinnal · tahvelmaal · seina e. monumentaalmaal · miniatuurmaal GRAAFIKA tasapinnaline kujund luuakse trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk ARHITEKTUUR ehk ehituskunst · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub ARHITEKTUUR jaguneb · KIRIKLIK ehk sakraalne · ILMALIK ehk profaanne TARBEKUNST · KERAAMIKA · METALLEHISTÖÖ · PUITEHISTÖÖ · KLAASEHISTÖÖ
tulemused. Looming, eneseväljendus, anne, kultuur Mis on kultuur? - Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Inimkultuur moodustub erinevatest sümboolsetest struktuuridest, milleks on näiteks keel, traditsioonid, religioon, kunst, inimesed Kunsti alaliigid: - muusika - maalikunst - filmikunst - tants - kirjandus - tarbekunst - kujutav kunst - teater Kujutava kunsti alaliigid: - arhitektuur - maalikunst - disain - skulptuur - graafika - fotograafia Maalikunst Alaliigid: - seina- e. monumentaalmaal - tahvelmaal Tehnikad: - guašš - akrüül - fresko - pastell
Tööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi: Maia Kirillova Rühma nr: M-13 1. Arhitektuur ehk ehituskunst on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 2. Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks.Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. Ürgaja kunst 1
Kauneid kunste hakati vastandama tehnikale ja teadusele. Kunst on märgisüsteem . Kunst peegeldab reaalset maailma. Kunsti funktsioonid on kasvatuslik, tunnetuslik, kommunikatiivne, hedonistlik(luksusese). Kujutav kunst kunstiharu, mis peegeldab tunnetatavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemismeelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Väljendusvahenditeks hele-tume, valgus- vari, joon, värv, vorm, perspektiiv, rütm. Kk liigid- graafika, maal, skulptuur. Laiemas ka arhitektuur, tarbekunst, tööstuskunst, ruumikujundus ja fotokunst. Kunstiteadus teadusharu, mis käsitleb kunsti olemust ja arenemist ning hindab kunstiloomingu kunsiväärtust, hõlmab kunstiteooria, kunstiajaloo, kunstikriitika Kunstiajalugu uurib ehitus- ja kujutava ja tarbekunsti ajaloolist arengut ning kunsti seoseid teiste kultuurialadega ja ühislondliku eluga
Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d. Nahkehistöö e. Tekstiil f. Puitehistöö Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ehk arhitektuur. Arhitektuur jagatakse kaheks: sakraalseks ja visuaalseks. Sakraalarhitehtuur koosneb kirikutest,
Tähistab lisaks nn vabadele kunstidele (maal, skulptuur,graafika) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini, visuaalreklaami, videokunsti. Veel laiemalt haarab ka teatrit ja kino Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust, inimesi, objekti, keskkonda kujutav kunst. Mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul ( nt: Mona Lisa) ( Nuttev naine- Picasso) Kaunid kunstid - arhitektuur, disain ,film ja televisioon, fotograafia, kirjandus, koomiks, kujutav kunst, muusika, moekunst, tarbekunst, tants,teater Mis on kunstiteos ? Kunstniku roll/staatus erinevatel aegadel- Antiikajal oli käsitöölise staatus, Renessanssil oli käsitöölise status, hinnati manuaalselt käte osavust. Peeti küll jumalikuks.Tekkis metseenlus- kunsti toetamine. Õpiti meistri käe all. 17,18,19 saj tekivad kunstikoolid, kunstnik õppis koolis ning väljus käsitöölise staatusest
jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näiteks seinamaalingud seinte kaunistuseks. Ehitamise eesmärgiks on eelkõige pakkuda kaitset ilmastiku ja metsloomade eest
kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guass, Pliiats, süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö
kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guass, Pliiats, süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia- kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö
Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist on tarbeesemetega,millel on kunstiline tähendus) keraamika (savist esemed), metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. * 20 sajandil - disain, foto, film, video, arvuti, grafiti jne. * Kunstiteos on kavatsuse teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. 2. Kunsti tekkimine koopamaalid, megaliitilised ehitised. Koopamaalid - Altamira Hispaanias, ~ 15 000 a. tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist)
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika
· ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2
20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on visuaalse kunsti nähtused, mille tunnuseks on selle loomise vahend. Klassikalised 5 kunstiliiki: ARHITEKTUUR 1. sakraalarhitektuur religioossed ehitised: kirik, kabel, klooster, temple 2. profaanarhitektuur ilmalikud ehitised: loss, pale, linnus, raekoda, elamu SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund 1. ümarplastika saab igalt poolt vaadata 2. reljeef kujutatu eendub tasapinnast, kuid on sellega seotud, vaadeldav vaid ühest küljest. Jaoutub: kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Skulptuuri jagunemine otstarbe järgi: 1. vabaplastika asukohast sõltumatu 2. ehitusplastika seotud ehitisega või pargikujundusega 3. monumentaalplastika kindla asukohaga nt Triumfikaar GRAAFIKA on taspinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil.
nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. Kunsti saab jaotada eri kunstiliikide vahel. Võib eristada rakendusliku kallakuga kunstiharusid, nagu näiteks arhitektuur (ehituskunst), disain (kujunduskunst), tarbekunst (kunstiväärtusega tarbeesemete loomine). Teine suurem kunstiharu on kujutav kunst - maalikunst, skulptuur ja graafika. 20. sajand on lisanud fotokunsti, tegevuskunsti (mis omab rohkesti ühisjooni teatri- ja filmikunstiga) ning päris uuena multimeediakunsti. 1.2 Mis on arhitektuur? Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist.
kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend
Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud, et jääks kujund Lametrükk e. Litograafia e. Kivitrükk kivile maalitud ja siis trükitud Kõigil neist on veel palju alaliike! o TARBEKUNST (Jaguneb materjalide järgi) Keraamika savist esemed Metallehistöö Klaasikunst Nahkehistöö Tekstiil Puitehistöö
kunstiteoseid. nendeks on kipsi ja saviga täidetud inimkolbad, mis on ülevärvitud. Catalist on leitud esimesi seintele tehtud maale, need olid väikesed ja nirud. seal oli ka esimeen kaart, ehk linnulennult kujutatud linn. Kujutaud on ka veidraid matusekombeid. Meile on need enim tuntud pärsiast ja iraanist, mazdaism. laibad visati lihtsalt kotkastele õgimiseks. Mazdaistid redutavad praegu pakistanis ja põhja indias. [õpik: Mis on kunst?... kunst jaguneb I. arhitektuur II. tarbekunst III. kujutav kunst A. maalikunst B. skulptuur C. graafika kujtavat kunsti võib nimetada ka vabaeks kunstideks. Kaunid kunstid on mõiste mida kasutati varem, sellega kujutati skulptuur ja maalikunsti. Graafika jäi sellest välja. I. arhitektuur A. sakraalarhitektuur e. püha arhitektuur (templid, kirikud, kloostrid, moseed, pagoodid aasias, kabelid) B. profaanarhitektuur e. tavaline arhitektuur(lossid, paleed, raekojad, koolid, teatrid,
Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17 Mõõtmed 31x70m On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje
individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt · 2. Saksa kunst 15.-16. Sajandil Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika, sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli graafikatenikate virtuoos, kuid mitte detailirohkus ja peenus pole tema teostes peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid
Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsai m. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas. Funktsionalismile on iseloomulik: a) lihtsus, kaunistuste vältimine b) ebasü m m e etria, masside vaba jaotus c ) kuubitaolised vor mid (+ sageli ümardatud nurgad) d) lintaknad f) lame katus g ) peened postid h) do mineerib valge värv i) siledad seinapinnad j) hoone väli muses peab pee geldu ma tema otstarve ja ruumide jaotus. Funktsionalis mi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius. Asutas kunstikooli Bauhaus. Bauhausis kavandati m o odsat disaini m ö ö blit, valgusteid, tekstiili, keraamikat, tapeete jne. Bauhausi toodetele ono mane lihtsus, selgus, rangus. Püüti ühendada tööstuslikku vor mi ja ilu. Kuulsa maid funktsionais mi esindajaid on sveitslane Le Corbusier: Villa Savoye Poissy`s elamu Marseilles`s NSV Liidu Statistika Keskvalitsuse hoone Moskvas. Väga kuulus funktsionalis mi esindaja on ka Soo m e arhitekt Alvar Aalto:
Luues lähtuti looduse vaatlemisest. Kreeka-Rooma kultuuri uurimine juhtis täiuseideaali poole. Maalidel kujutati harmoonilisi, terviklikke inimesi suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustal. Töötati välja õpetus inimekeha ideaalsetest proportsioonidest ja nende maalil kujutamise kohta (Vitruvius). Samal ajal kui Itaalias arenesid freskod ja tahvelmaal, pühenduti Madalmaades ka ulatuslikult miniatuurmaalile ja altarikujundusele. Arenes ka graafika, Düreri vase ja puulõiked. Mitmed reness ajastu suurmeistrid, nt Raffael usaldasid maalide lõpetamise oma õpilastele ja abilistele. Tähtsamad maalikunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad". ,,Veenuse sünd") Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse Madonna", ,,Galatea triumf")
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis
Kõige arenenum oli see Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel. Eriti uhked olid suured lossid, mis oma põhiplaanilt olid sedavõrd keerukad, et tekkis müüt labürintidest. Lossides oli eri tasapindadel ohtralt ruume, ladusid, treppe, sambaid. Erilised olid sambad alt ülespoole laienemise poolest. Losside seinad olid kivist, laed puidust. Seintel oli maalinguid ja ornamente. Kogu kunst ja kultuur oli elurõõmus ja loomulik. Keraamika oli värviline ja uhke mustriga, sellel kujutatud stseenid kiidavad meelelisust ja loodust. Suursugustest lossidest ja linnamüüridest on võimsaim Mykene linnamüür, mida kivide suuruse tõttu arvati, et ladusid kükloobid ja samas valminud kuulus Mykene Lõvivärav. Väga kõrgel tasemel oli kullasepakunst. Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 480 e.m.a., klassikaline 480 323 e.m.a
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika
Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika). Naised pidid alluma oma isadele, meestele, poegadele või vendadele. Naised elasid eraldi majaosades. Nad viibisid harva avalikes kohtades, külalise saabudes läksid perenaised oma ruumidesse. Nemad pidid kasvatama lapsi ja maja korras hoidma. Pilet nr. 7- Vana-Kreeka religioon Religiooni põhiolemus ja tähtsus. Templi arhitektuur. Apolloni ja Dionysose kultus kultuuris ja muusikas. Zeus - vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tal oli palju armukesi ja järglasi. Hermes -vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp.
püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja Koostanud: 8Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a luues selge viite maailmaruumile. Arhitektuur oli Egiptuses rangelt seotud ilmakaarte ja astronoomiaga. EGIPTUSE AEDADEST JA ARHITEKTUURIST Iseloomulik Egiptuse aiale oli:2 Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas.
annaabi.ee 
