Oksiidid, alused, happed, soolad. Ioonvõrrandi koostamine. (0)

KONTROLLTÖÖ nr 2
TEEMAD: Oksiidid , alused, happed , soolad . Ioonvõrrandi koostamine.
1. Oksiidide nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited.
2. Hapete nimetused + valemid. Vaata õp lk 132 tabel.
3. Aluste nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited.
4. Soolade nimetused + valemid. Vaata vihiku tabelit ja näited.
5. Oksiidide saamine.
Metall / Mittemetall + hapnik -> OKSIID
Näiteks:
a) 4 Na + O2 -> 2 Na2O
b) N2 + 2 O2 -> 2 NO2
Mittemetallid lihtainetena, millel on alati indeks 2: H2 O2 F2 N2 Cl2 Br2 I2
6. Hapete saamine.
a) Happeline oksiid + vesi -> Hapnikhape
Näiteks:
SO2 + H2O -> H2SO3
Erand : SiO2 veega ei reageeri!
b) Vesinik + vastav mittemetall -> hapnikuta hape
Näiteks: H2 + Cl2 -> 2 HCl
7. Aluste saamine.
a) Aluseline oksiid + vesi -> alus ( leelis )
Tingimus: Veega reageerivad vaid IA ja IIA rühma metallioksiidid, tekib leelis.
Näiteks: Na2O + H2O -> 2 NaOH CaO + H2O -> Ca(OH)2
b) Leelis- ja leelismuldmetall + vesi -> leelis+ vesinik
Tingimus: Veega reageerivad vaid IA ja IIA rühma metallid, tekib leelis ja vesinik.
2 Na + 2 H2O -> 2 NaOH + H2 Ca + 2 H2O -> Ca(OH)2 + H2
c) Vees lahustumatu aluse saamine (sool + leelis -> alus + sool)
Näiteks: CuSO4 + 2 KOH -> Cu(OH)2 + K2SO4
8. Soolade saamine.
1) hape + alus -> sool + vesi (alati toimub)
Näiteks: 2 HCl + Ca(OH)2 –> CaCl2 + 2 H2O
2) metall + hape -> sool + vesinik (vaid pingereas vesinikust vasakul olevate metallidega)
Näiteks: Ca + 2 HCl -> CaCl2 + H2
3) aluseline oksiid + hape -> sool + vesi (toimub alati)
Näiteks: Na2O + 2 HCl -> 2 NaCl + H2O
4) alus + happeline oksiid -> sool + vesi (toimub alati)
Näiteks: NaOH + CO2 -> Na2CO3 + H2O
5) sool + hape -> sool + hape
Tingimus: 1) Esialgsed sool ja hape peavad lahustuma vees, esialgne hape peab olema saadavast happest tugevam hape JA/VÕI 2) Esialgsed sool ja hape peavad lahustuma vees, saadusena tekkiv sool ei tohi lahustuda vees
Näiteks: FeS + 2 HCl -> FeCl2 + H2S
6) sool + alus -> sool + alus
Tingimus: 1) Esialgsed sool ja alus peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vees mittelahustuv alus JA/VÕI 2) Esialgsed sool ja alus peavad lahustuma vees, saadusena tekkiv sool ei tohi lahustuda vees
Näiteks: 2 NaOH + CuSO4 -> Cu(OH)2 + Na2SO4
7) aluseline oksiid + happeline oksiid -> sool (toimub alati)
Na2O + CO2 -> Na2CO3
8) metall + sool -> sool + metall
Tingimus: Reageeriv metall peab olema aktiivsem soola koostises olevast metallist. Sooladega ei reageeri liiga aktiivsed metallid (IA ja IIA metallid).
Näiteks: Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu
Ei toimu sellist: K + ZnCl2 -> X, sest K hakkab reageerima hoopis soola lahuses oleva veega
2 K + 2 H2O -> 2 KOH + H2
9) Metall + mittemetall -> sool (toimub alati, v.a. Au ja Pt)
Näiteks: Ba + S -> BaS
2 Al + 3 Cl2 -> 2 AlCl3
10) Sool + sool -> sool + sool
Tingimus: esialgsed soolad peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vähemalt üks vees mittelahustuv sool.
Näiteks: Ba(NO3)2 + Na2SO4 -> BaSO4 + 2 NaNO3
***Millisele happelisele oksiidile vastab milline anioon :
CO2 -> CO32 - N2O3 -> NO2-
SO2 -> SO32- N2O5 -> NO3-
SO3 -> SO42- P4O10 -> PO43-
9. Elektrolüüdid . Peab teadma elektrolüütidega seotud mõisteid (tugev, nõrk ja mitteelektrolüüt , dissotsiatsioonimäär)
Peab oskama ära tunda tugevat, nõrka ja mitteelektrolüüti. Vihikus!
10. Ioonvõrrandi koostamine.
Peab oskama koostada molekulaarse võrrandi põhjal ioonvõrrandit ja taandatud ioonvõrrandit. Vihikus!