Tiina ema ei olnud nõid, ta lihtsalt ravis inimesi ravimtaimedega, aga külarahvas ei mõista seda kuna nad ise ei oska ravitseda. Ta tunnistas, et on libahunt, olles vihahoos. Mari nägi tegelikult kuidas hunt murdis varsa, ning ta tukastas enne seda. Ta ei saanud kindel olla, et see oli Tiina kuna ta ei näinud kuidas Tiina libahundiks muutus. Tiina elas viis aastat metsas oma ema vanas elukohas ja toitus marjadest ning lihast mille hundid murdsid. Lisaks räägib Tiinale kaasa see, et pärast sööki käed ristas ja jumalat tänas. Kui ta oleks libahunt siis ta ei tohiks jumalat tänada. Tiina sai huntidega läbi kuna ta üldse kõikide loomade vastu hea. Ta andis huntidele leiba süüa ning huntid jätsid murtud lamba Tiinale. Selletõttu tahtis üks hunt Marguselt noa pealt leiba võtta. Enne suremist ütles ta sonides, et ta ei tea murtud varsast mitte midagi. Sonides räägivad inimesed ainult tõtt. Peale surma ütles vanaema ,,Ja
Tiina tahtis Vargamäele jääda, kuid Indrekul ei olnud talle tööd pakkuda. Tiina soovis siis Mareti juures abiks olla. Indrek esialgu arvas, et linnainimesena ei saa ta hakkama, kuid lubas tal siiski jääda. Tiina oli 25. aastane. Oskarile hakkas Tiina meeldima. Tiinat huvitas aga Indrek. Perre võeti 25. aastane sulane Ott. Ott tahtis Oskarilt ratast laenata, kuid too ei usaldanud teda. Seejärel lubas Ott Tiina talt üle lüüa. Ta hakkas Tiinale ligi ajama ja käsi umber panema. Oskari ja Oti vahel tekkis kähmlus. Tiina jooksis tuppa Sassi appi kutsuma, kes poisid ka ära lahutas. Mareti tütrele Ellile hakkas Ott meeldima. Ott pööras tallegi tähelepanu, kuid samas naeratas ka Tiinale ja käis teiste tüdrukutega pidudel tantsimas. Karla peastpõrunud poeg Eedi käis Tiinaga juttu räkimas. Tiina õpetas talle viisakust. Eedi rääkis, et Ott käib tema õe Juuli juures. Elli oli Tiina peale vihane, sest see Otile naeratas
poolt ei olnud. Tiina jääb ööseks Indreku juurde sauna ja tunneb ennast seal nagu kodus. XII Tiina saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Indekule see eriti ei meeldinud, eriti siis kui ta järgi mõtles. Alates sellest ajast, kui Tiina tuli ei käinud Mäe lapsed eriti enam väljas. Kahtlustati Oskari ja Tiina suhet. XIII Mäe lapsed laulavad ja Eedi huikama. Oru Karla naine oli Iida. Mäele võeti sulane Ott. Oskar ja Ott kaklevad Tiina pärast, sest Ott tegi Tiinale liiga. Sass arvab, et elu läheb Vargamäel põnevaks. Elli ja Tiina pannakse aidast tuppa magama. XIV Ott käib külapeal, aga Ellit temaga ei lasta. Tiina kurdab Indrekule, et poisid kaklevad tema pärast, aga Indrek arvab, et see on tingitud Tiina headusest. Oru lapsed Juuli, Helene ja Olga. Tiina hakkab suhtlema teispere Eediga ja saab teada, et Ott sehkendab Juuliga. XV Mäel taibatakse, et Ott käib öösiti Orul. Tiina ütleb Ellile, et Ott sehkendab Juuliga
3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast seda kui ta on näinud jõe puhastamise algust. 5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." 6. Ott: Oli Vargamäe sulane Nautis elu täiel rinnal Naistemees Kaval, sihikindel ja põikpäine Valetas palju ja pani teisi proovile Riiukukk- kakles Oskariga Suri oma pahede tõttu 7. Tiina: Vana kuid lapsemeelne Hoidis enda mured endale
käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2.Vanaisa Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta. Samuti otsustab Jüri anda enda elamust kaks tuba Tiinale elamiseks, kes on üliõpilane. Kokkuleppe kohaselt kohustub Tiina koristama Jüri elamut kolm korda nädalas ja tooma talle kord nädalas kauplusest toidukraami. Kuna Jüril oli olemas korralik arvuti ,siis lepiti kokku ,et Jüri annab selle Tiinale ja Tiina tasub Jürile kokkulepitud summa viie kuu jooksul võrdsetes osades. Selgita milliste lepingutega on kõikidel juhtudel tegemist ja oma selgitust põhjenda vastava õigusaktile viitamisega? VASTUS: 1
tõugu. Tiina on aga oma tõu üle uhke, tema peab end vabaks inimeseks ja ärritub igakord, kui talle räägitakse, et ta pole seda ,,õiget tõugu". Mari kuuleb pealt, kuidas Margus ja Tiina metsas räägivad ning kuidas Tiina Margust usutab, mis pere temast arvab ja kas tema ema pärast tedagi nõiaks peetakse. Tiina ei taha, et Margus temast halba arvaks. Mari arvab aga, et Tiina on ainult ühe asja peale väljas, et Margus ära võrgutada ja endale saada. Mari ütles Tiinale, et ta kord nägi, kuidas Tiinast libahunt sai ja ta Pähni talu varsa ära viis, et see oli kindlapeale Tiina. Et Tiina oli mitu päeva seda varssa imelikult vaadanud ja pärast polnud kolm päeva söönud. Aga kui Tiina jätab Marguse rahule, siis ta kellelegi Tiina saladust ei räägi. Tiina on väga jahmunud, et Mari temast nii arvab, ning ta sees kihvatab et nüüd siis arvatakse ikkagi, et tema on ka libahunt. Tiina marulise
Ta oli nõus oma teadmisi kaaskodanike heaks kasutama, kuid rahvas nägi ainult seda, et naine ,,ravis" ebamaiselt inimesi ja seda enam, kui keegi väitis, et Tiina ema olevat külas lehma ,,halva pilguga" vaadanud ja too olevat selle pärast kohe ära surnud, siis oli asi kindel- tegemist on nõiaga, kes võib iga hetk nende endi elude kallale kippuda. Uues peres aga olid juba kõik rollid paika pandud ja Tiinale justkui ei olnud seal enam kohta. Juba üsna lapsepõlves teenis ta ära teise peretütre halvakspanu, sest Margus pidas teda huvitavamaks ja Mari leidis, et tõmmu neiu üritab tema ettemääratud peigu ära varastada. Muidugi muutus Mari armukadedaks ning tegi kõike selleks, et Marguse tähelepanu endale tõmmata, kuid pidi noormehes rängalt pettuma, kui too ,,nuku jooksmises" ikka ja jälle Tiina kinni püüdis, kuigi linalakk poisile enda püüdmiseks korduvalt võimalusi andis. Lõpuks
firmad talle ära, tuues ettekäändeks kriminaalkaristuse. Siit järeldus, et tõesti, igaüks on oma õnne sepp ja kui elus on seatud eesmärgid, siis tuleb ka püsida piirides, mis seaks sihtpuntki jõudmisele ideaalsed tingimused. Tuues võrdluseks August Kitzbergi raamatu ,,Libahunt", on seal ehe näide sellest, kuidas võib üks väike tegu muuta kogu elu. Nimelt ühel tantsuõhtul, sai Mari Tiina peale nii armukadedaks, et karjus kogust jõust tiinale, et ta on Libahunt, lõi ta sellega Tiinale halva maine edasiseks eluks. Sellest ajast peale ei suhtlenud muidu abivalmis ja heasüdamlik Tiina Mariga enam kunagi. Mari, ei saanud Tiinalt kunagi andeks, olgugi et ta hiljem kahetses tehtut. Ma arvan, et mitte kellelgi ei ole õigust nimetada kedagi niimoodi, mis hiljem võib tuua kaasa inimesele, kellele on halb märk külge pandud, tulevikus raskusi. Eduard Vilde raamatus, ,, Mäeküla piimamees" on tuua ehe näide sellest, kuidas moraalitu
eitab kõike. 16. (169) Tuleb välja, et Oti ja Juuli suhe on kindel, arutatakse seda teemat igatepidi. Ott ja Elli ja Juuli tunnevad Tiina vastu viha. Nad jäetakse kahekesi aita, sest tuntakse armastust. 17 (180) Otti piinab mõte, kas Elli saaks oma toa aknast välja, nii et keegi ei kuule. Proovisid, aga ei saanud. Juuli on rase ning hoiab kümne küünega Otist kinni. Oru omad tahavad, et Ott Juuli ära võtaks. 18. (191) Eedi läheb Tiinale kallale, tahab teda vägistada. Tiina pussitab teda ta enda noaga, koer tuleb appi Tiinale. Tiina on poolpaljas ja Indrek annab talle oma riided. Tiina ei julge pärast üksi liigelda, tahab julgestust aga Indrek pakub aind koera. 19. (204) Tiina läheb koju, räägib Maretile juhtunust. Pearu räägib Indrekule, et Orule vaja pärijat, tahab selleks Eedi ja Tiina poega. Eedi armunud Tiinasse. 20. (215) Indrek räägib Andresele ja Tiinale Pearu soovist saada Orule pärijat
Näide: Ta kuulab alati ära Marguse mured ja kui oskab siis annab nõu. Perenaine on väga töökas ja hoolid. Näide: Esimese vaatuse alguses ei lõpeta ta ketramist isegi öösel. Margus on noor mees, kes on väga töökas ja sõbralik, kuid tihtipeale ta ei mõista, miks vanemad just nii käituvad. Näide: Siis kui peremees ja naine Tiina kodust välja viskasid läks Margus vanaemale rääkima, et ta ei mõista, kuidas nad sai Tiinale nii teha, kuigi nad olid ta ise üles kasvatanud. 6. Marit võib pidada kõige tugevamaks isiksuseks sellepärast, et ta julges alati oma arvamust välja öelda, ta jäi endale kindlaks ja ei andnud mitte kunagi alla. Näide: Kui Mari jaanitulel Tiinale sisistas, et ta on libahunt ja kinnitas, et ta nägi kuidas Tiina kilavate silmadega varssa vaatas ja hiljem peale varsa kadumist mitu päeva kodus midagi ei söönud
Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu. Nendega samasse mängu veel pannakse ka Märt. Nukumäng algab. Mari loodab, et Margus püüaks tema kinni, kuid Margus ajab Tiinat taga. Mari jookseb Margusele vastugi, et Margus teda püüaks, kuid Margus ei pane teda tähelegi. Rahvas juba hõikab Marile, et ta peab Märdiga leppima, sest Margus tahab Tiinat. Mäng sai läbi. Margus sai endale Tiina ja Mari sai endale Märdi. Mari on jälle vihane ning karjus Tiinale ,,Libahunt!" Tiina saika vihaseks ning ütles, et Margus tahab teda. Rahva seast kostub ka sõna ,,libahunt". Tiina ütleb, et ta on uhke, et ta on hunt, sest see saab olla looduses vabalt ning seal teda ei kiusata, kuid inimeste seas narritakse teda. Tiine põgenes metsa. 4. Vaatus Tiina ei olnud tulnud koju 4 päeva. Margus oli juba mures, sest enne on Tiina kolmandal päeval koju tulnud. Isa küsis pilgates Marguselt, et kas Tiine pole veel koju tulnud
Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu. Nendega samasse mängu veel pannakse ka Märt. Nukumäng algab. Mari loodab, et Margus püüaks tema kinni, kuid Margus ajab Tiinat taga. Mari jookseb Margusele vastugi, et Margus teda püüaks, kuid Margus ei pane teda tähelegi. Rahvas juba hõikab Marile, et ta peab Märdiga leppima, sest Margus tahab Tiinat. Mäng sai läbi. Margus sai endale Tiina ja Mari sai endale Märdi. Mari on jälle vihane ning karjus Tiinale ,,Libahunt!" Tiina saika vihaseks ning ütles, et Margus tahab teda. Rahva seast kostub ka sõna ,,libahunt". Tiina ütleb, et ta on uhke, et ta on hunt, sest see saab olla looduses vabalt ning seal teda ei kiusata, kuid inimeste seas narritakse teda. Tiine põgenes metsa. 4. Vaatus Tiina ei olnud tulnud koju 4 päeva. Margus oli juba mures, sest enne on Tiina kolmandal päeval koju tulnud. Isa küsis pilgates Marguselt, et kas Tiine pole veel koju tulnud. Margus
Kolka-Kolka varvis ta kapi ule. 4. Olen Sven-Allan ja keegi ei salli mind. Minu sunnipaevale olid kutsutud minu tadi Agda, onu August ja direktor Elmadahl oma prouaga. Nad kusisid minult kooli kohta ja ma karjusin:MUL LAHEB VAGA HALVASTII 5. Kunstitunnis loikas keegi Sven-Allani pildi katki. Kui Pudel meid pinnis, hakkas Ingrid nutma ja opsid viisid ta klassist valja. Tiina, klassi korrapidaja, leidis kunstiklassist noa. 6. Tiina lohkus kodus peegli ara. Cilla raakis Tiinale, et ta on vist rase. Sven-Allani uus nahkjakk on katki rebitud ja loigutud. Selle korval vedeles see sama nuga, mis oli enne olnud kunstiklassis. 7. Arvatakse, et Ville oli Sven-Allanit kiusanud ja oma noa maha jatnud. 8. Selle uskumiseks oli kaks pohjust: 1)Ville tantsis klassipeol Tiinaga ja keegi (Ville arvates Sven-Allan) oli helistanud Ville isale ja oelnud, et pidu on kontrolli alt ara lainud. Ville isa viis Ville sealt peolt minema. 2)see oli Ville nuga. 9
12) Tiina sai üles Mareti juurde tööle, kuna Indrek ise ei tahtnud Tiinat alla sauna. Elli sai Tiinaga hästi läbi. Oskarile hakkas Tiina hoopis meeldima. Seda aimas ka Maret ja arutasid seda asja Sassiga. 13) Tiina kohtus Eediga, kellele ta õpetas kombeid, mis tüdrukutele meeldisid. Vargamäel oli lastel lõbus, aga mitte kauaks. Sinna võeti suviline Ott, kes olis sportlik ja hakkaja noormees. Oskarile ta sugugi ei meeldind ja ükskord mindi isegi kaklema, kui Ott Tiinale ligi tikkus. Elli ja Tiina sõprus kadus. Sest Ellile meeldis jällegi Ott ja ta oli kade kui Ott Tiinale silma heitis. Tiina ja Elli pidid nüüd tuppa magama tulema. 14) Pinged noorte vahel kasvasid. Elli ja Oskar ei saanud ka enam hästi läbi. Ott ei teinud Tiinast enam välja, ja Oskar pidas viha ikka Otile, kui Tiina talle mõnikord naeratas. Tiina räägib Indrekule kuidas lood üleval tema pärast on. Tiina satub kokku jälle Eediga, kes ajab lolli juttu ja
kuigi hästi läbi. Selle tõttu tekkis talle selline tunne, et keegi ei hooli temast ja tema elu on mõttetu. Tiina oli ka suur mure kui Sven-Allanit ahistati ja ka siis, kui ta sai teada, mis elu elab Ville. Sündmused: ? Sven-Allani kapile on kirjutatud: "Sa pead surema!" ? Keegi on lõhkunud Sven-Allani autoportree. Aga süüdlast ei leita. ? Tiina leiab kunstiklassist Ville noa. ? Peegel vannitoas puruneb ja Tiina saab korraliku peapesu. ? Cilla räägib Tiinale suure saladuse. ? Sven-Allani uus jakk lõhutakse. ? Õpilased kutsutakse kokku aga süüdlast ei leita. ? Sven-Allan leitakse maast lamamast ja ta viiakse haiglasse. ? Tiina vestleb Villega ja saab teada tema vanemate tülidest ja isa suhtest ühe õpetajaga. ? Tiina ja Ville saavad lähedasteks. ? Tiina näeb koju minnes Cillat ja Ralfi suudlemas. ? Tiina läheb haiglasse Svan-Allanit vaatama. ? Sven-Allan tunnistab oma teod üles. ? Ingrid ja Sven-Allan lepivad ära.
Esimene vaatus Rehetaru ja tegelaste iseloomustus. Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, kuid ta saadetakse minema. Viies vaatus Margus tuleb väga hilja metsast tagasi ja ei teata, kus ta oli
ilma, et teda ta abielu säilitamine säilitamine ema pärast mõnitatakse Käitumine Põgenes mets, Ässitas Kuuletus Lähtus Ajasid Tiina ära, otsustaval jooksis kogu oma elukogemustes pooldades Marit ja hetkel probleemide eest külarahva vanematele t vanu tavasid, mis ära ning vältis Tiinale ja allus puudutasid neid kallale, nende Tammarut käitus tahtele hetke ajendil Suhtumine Heatahtlikult, Halvustav, Heatahtlikul Austusega, Halvustaval, olid teistesse sõbralikult, nähvas t, vahel hästi, tõre karmid, ütlesid
" Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on. Samal ajal on Elli suurimaks probleemiks see, et on väga raske Otti ööseks
" Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on. Samal ajal on Elli suurimaks
Mängivad ära ja kuulevad Marguse lehepilli-lugu. Tammaru tahvas tuleb platsile ning algab sosistamine ja peade kokkupistmine. Nukku pannakse jooksma Mari ja Tiina ning Margus ja Märt püüdma. Mari ei lase ennast Märdil tabada, jookseb paaril korral Margusele risti vastu, et sellele võimalust anda ennast tabada. Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab selle järele. Mari on maruvihane ja kui paarid tagasi keskele jõuavad, kus teised on sisitab Mari Tiinale ,,Libahunt!". Varsti hakkab kõikjal seda sõna kostuma ja pilkesõnad Tiina pihta lendama.Tiina nutab ja kaitseb end ning jookseb ära metsa. Kõik hakkavad koju minema, aga Margus ei kavatsegi liikuda. Tema vanemad lähevad teda ümber veenma, et ongi parem, kui Tiina minema läks. Mari astub ka ligi ja üritab lohutada, kuid Margus ütleb talle, et ta ei saa ealeski nii kalliks talle kui Tiina on. Mari on aga kangekaelne ja ei luba eales teda Tiinale anda. 4.vaatus Rehealune
Muidugi pärast seda oli Mari ülimalt õnnelik aga Margus oli väga kurb ja ainult nukrutses. Kui Tiina tagasi tuli ja tahtis uuesti Margusega koos olla, pakkudes talle teist võimalust, et võtnud Margus seda vastu, ta kartis oma pere, mida nad sellest arvata võivad. Nad olid liiga traditsioonides kinni. Margus oli liiga arg. Tiina jooksis viieks aastaks tagasi metsa. Vahepeal abiellusid vanemate sunnil Margus ja Mari, kuigi Margus ei armastanud Marit. Ta süda kuulus kõigest hoolimata Tiinale. Ühel õhtul oli metsas kuulda ulgumist päris maja lähedal ja Margus otsustas uurima minna. Just siis ilmus Tiina nende ukse taha, kuid väljas oli pime ja Margus kogemata tulistas Tiinat. Tiina suri Marguse kätevahel. Mari õnn Margusega koos olla sai saatuslikuks Tiinale ja õnnetuseks, kes veetis oma ülejäänud elu naise kõrval, keda ta ei armastanud. Ka tänapäeval tekib ja on palju armukolmnurki aga enam ei sõimata kedagi nõidadeks ega
Liisi ja linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada," ütles Andres Pearule. Maret tunnistavad Marile odrakaraski lugu. Joosepil ja Karlal on teispool Lõpeb sellega, et Andres tuleb öösel kõrtsist ja hakkab piiblit lugema. aeda igasugused ehitised. Andres hakkab põllul kivide vastu sõdima. "TÕDE JA ÕIGUS" V XX Indrek räägib sellest Andresele ja Tiinale. Jutt, et Orule on pärijat vaja, see jutt jõuab Otti kõrvu, kes pettub, et tema ei saagi I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on poolt Oru kohta nagu talle lubatud. Ott süüdistab selles Juulit ja lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on nõuab kinnitust, muidu jätab maha. mõrtsukas
inimesed talle.Tiina ütles vihahoos, et ta on libahunt, kuid vihahoos võib öelda ükskõik mida. Peremees ja perenaine imestasid, kui Tiina pärast sööki tänas jumalat, libahundid ei tee nii. Tol õhtul kui Margus Tiinat lasi, nägi Tiina räsitud välja, Margus arvas, et hundid olid.Margus lasi Tiinat tavalise kuuliga, kuid tõelise libahundi tapab vaid hõbekuul. Pärast seda Tiina sonis ,,Ma ei tea midagi Kiveste Kaarli varsast".Hundid tõid Tiinale selle varsa, sest kui huntidel polnud süüa, toitis Tiina nende poegi leivapalukestega.Tiinal oli huntide juures parem olla kui inimeste.Vanaema sõnad teose lõpus anuvad jumalal võtta patust puhta hingekese enda auriiki. Seega polnud Tiina siiski libahunt.Ta oli tumedat verd tüdruk, kes ei sobinud valget verd olevate inimeste hulka.Tiina tõekspidamised mõisteti hukka.Need teod temast siiski libahunti ei tee.
jooksus oli olnud, sest vanaema arvates ei olnud Tiina Margusele sobiv naine oma päritolu poolest. Marguse arvates pidi olema Tiina neile nagu oma laps. Antud tsitaat on tegelikult näide päriselust. Ka meie ümber on üles kasvanud palju teistsuguseid inimesi (näiteks erinevatest rahvustest inimesed) ning leidub inimesi, kes ei võta neid inimesi kunagi omade hulka. Vanaema: „Aga metsa jooksed sa, latseke, ja oled seal päevad ja ööd!“ Vanaema ütles seda Tiinale selgitamaks talle, et metsa jooksmine pole lahendus tema vihale ja probleemidele, kui Tiina peale libahundiks nimetamist metsast tagasi tuli. Tsitaadil on tõetera all, sest inimesed tihti selle asemel, et otsida lahendusi, põgenevad probleemide eest. Ühel hetkel hakkab vältimine ise muutuma suuremaks probleemiks ning hiljem on probleemiga tegelemine palju keerulisem. ERLE MAIDO
Õpetan matemaatikat nii põhikoolis, kui ka gümnaasiumis. Ta on karm aga õiglane. Ta on karm, aga õiglane. Isa on minu naljade peale alati vaid kulmu kergitanud. Isa on minu naljade peale alati, vaid kulmu kergitanud. Kuulasime laule ,,Kaelakee hääl," ,,Keelatud maa" ja ,,Mere lapsed". Kuulasime laule ,,Kaelakee hääl", ,,Keelatud maa" ja ,,Mere lapsed". ,,Kuulasime raadiost huvitavaid laule," ütlesin Tiinale. ,,Kuulasime raadiost huvitavaid laule", ütlesin Tiinale. Otsus anda korter üürile polnud õige. Otsus anda korter üürile, polnud õige. Kevadepäike, arglik ja paitav, piilus pilvede vahelt. Kevadepäike arglik ja paitav piilus pilvede vahelt. Kirjanik sündis Järvamaal Albu vallas Vetepere külas. Kirjanik sündis Järvamaal, Albu vallas, Vetepere külas. Vetepere külas Albu vallas Järvamaal sündinud meest teavad kõik koolis käinud eestlased
äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde. Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemale tüdrukule meeldi Margus väga. On jaanipäev ja mängitakse mänge. Ühel mängul, nuku jooksul, saavad kõik äkitselt teada, et Margus eelistab Tiinat Marile. Siis saab aga Mari väga kurjaks ja karjub Tiinale kõike mida temast arvab, kaasaarvatud seda, et Tiina on libahunt. Ühtäkki vaatavad kõik Tiina poole ja on kuulda, et rahva seas räägitakse Tiinast, mitu korda on kuulda libahundi nime. Tiina hakkab nutma ja jookseb metsa, kutsub veel Margust kaasa, kui poiss temast hoolib, aga Margus ei suuda pere juurest lahkuda. Mari lohutab Margust ja loodab sellega ,,boonuspunkte" teenida. Tiina lahkumisest on möödas 5 aastat. Margus ja
kasvatasid temast noormehe, kes mõtles peaga. 2) Tiina üks suurtemadest probleemidest oli see, et ta oli väga pikk tüdruk, veelgi rohkem läks ta vihale, kui tema sugulased seda talle ikka ja jälle ütlesid. Isegi Tiina klassivennad kutsusid teda lipuvardaks. Tiinat häiris ka tema suur nina ja väiksed silmad. Vahel tundus talle, et tema vanemad ei hooli ega taha teda mõista. Tiina väikevend Kalle käis talle ka kohutavalt närvidele ja nad tülitsesid alalõpmata. Poiss Ralf, kes tiinale meeldis ei vaadanud tüdruku poolegi. Ralf veetis tiinaga koos aega vaid Tiina unistustes. 3) Tegelaste vahel oli väga vähe usaldust. See 8b klass ei olnud ühtne. Kõik oli kuidagi tusased ja tegelisid omaasjadega. Lapsevanemad ei huvitunud oma laste sisemisestpoolest. 4) Ville vanemad ei saanud enam kuigi hästi läbi nad tülitsesid tihti. Ville ema sattus haiglasse, sest ta oli haige. Ville isa leidis selajal endale uue armastuse, mis ei meeldinud aga sugugi Villele. Ka Ville isaga
Ville. Sven- Allanit ahistati niimodi , et ta autoportree lõigati puruks , ta kappile kirjutati ’’ Sa pead surema’’,Sven-Allani uus jakk lõhutakse ,Tiina leiab kunsti klassist Ville noa ja Tiina arvab et seda kõike tegi Ville.Õpilased kutsuti kokku kiuid süüdlast ei leitud.Tegelikult Sven-Allan tegi hoops kõike ise ja ta tunnistab selle ka lõpuks üles.Tiina näeb ükskord kojuminnes Cillat ja Ralfi suudlemas(Ralf poiss kes Tiinale meeldis).Tiina ja Ville saavad tänu sellele lähemaks.Tiina räägib Vilega ja Tiina saab teada oma vanemate tülidest ja isa suhtest õpetajaga.peegel uruneb vannitoas ja Tiina saa kõvasti pahandada.Cilla arvas , et ta otab last.Cilla tunnistab üles pärast et ta eksis a ta ei ootagi last.Sven –Allan leitakse maast ja ta viiakse haiglasse.Tiina läheb haiglasse Sven –Allanit vaatama ja Sven-Allan tunistas alles siis oma teod üles , et ta põhjustas need asjad
tulnud ja nägid seda pealt. Tiina läks Tammarude ukse taha, tammarud võtsid ta enda kasvatada. Peres olid veel perepoeg Margus ja kasutütar Mari. Mari ja Margus peaks kunagi abielluma. Mari nagu ülejäänud Tammarud, pikameelne ja rahulik. Tiina aga temperamentne ja tõmmunahaline, meeldib Margusele. Oli Jaanipäev, mängiti ,,tagumine paar välja" margus pidi püüdma kas mari't või tiinat, silmi ainult Tiina jaoks. Mari ütleb Tiinale libahunt. Kõik usuvad. Tiina põgeneb metsa, ühel õhtul uluvad hundid, Margus läheb püssiga välja neid maha laskma. Saab tiinale pihta. Tiina sureb Marguse käe läbi. Ta küll hukkub aga jääb võitjaks orjameelsuse üle. Kitzberg taunib Tammarulaste eluviisi(orjameelsus) aga arvab, et see on oluline rahva edasi kestmiseks rasketes oludes. Näidendil on hea kompositsioon. Pinge tõuseb kasvutempos haripunktini.
väljamõeldisi, kuid kunagi pole need kinnitust leidnud,et need üldse olemas on olnud. Raamatus vanaema ütles väiksele tüdrukule pere pisemaile piigale kui tema oli parasjagu õppimas ja väljas oli hundi ulgumist kuulda et:" Ära kutsu metsa kutsut!" selle tsitaadi alusel võib ütelda et rahvast olid need metsakutsud juba l2bi aegade hirmutanud ja sellest ei saadud üle kuni nüüdis ajani mil hakati neid küttima. Antud kontekstis kui ,,libahunt" oli Tiinale antud eelkõige kadueduse tõttu. Kuna Tiina sai omale peigmehe keda tahtis Mari.Mari oli sunnitud selle välja mõtlema kuigi ta teadis et seda Tiina ei ole.Tiina sai sellest aru kuid ta oli v6imetu ennast kaitsma.Sellest oli tingitud tiina õnnetu saatus. Libahunt kui öösiti kui oli täiskuu ja siis oli ta hunt ja päeval inimene.Libahunt ei olnud kui hunt ta oli tugevam kiirem targem ja mõtles paremini ehk loogilisemalt.Libahunt kui ka lumeinimene on ulme kirjandus
Peremees ega ka perenaine ei tahtnud, et Margus Tiina naiseks võtaks, sest nii Mari kui ka ülejäänud Tammaru pere olid heledaverelised, kuid Tiina oli täiesti teistmoodi. Tiina oli tumedavereline ning eluaeg olnud vaba tüdruk, lisaks oleks ka Tiina ja Marguse abielu traditsoonidevastane. Jaanipäeval mängis küla rahvas nukku jooksmist. Seal aga keevad Mari ja Tiina vahelised tunded üle. Kui Mari näeb et Margus teda justkui ei märkaks, ütleb Mari kõigi küla rahva ees kõvasti Tiinale “LIBAHUNT!”,. mispeale Tiina puhkeb nutma ning ütleb: “ Parem olen libahunt kui teiesugune inimene, kes teineteist kogu aeg närivad.” Ta läheb mitmeks päevaks metsa Kui ta lõpuks uuesti koju tuleb ajab Tammaru pere Tiina uuesti metsa. Lahkudes kutsub Mari Margust endaga kaasa kuid Margus ei lähe Tiinaga kaasa. Möödub viis aastat. Selle aja jooksul on Margus ja Mari juba paari läinud. On hiline talve õhtu. Margus tuleb kõrtsist koju. Kodus tekib neil Mariga väike tüli
Oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Kõik kartsid huntide ulgumist. Õhtul aga keegi kraapis ust ning kõik kohkusid. Peremees võttis ruttu püssi ja läks uksetaha. Uksetagant leidis peremees ühe tüdruku. Hiljem selgus, et ta ema oli nõid. Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks. Marguse ja Tiina vaheline armastus oli traditsioonivastane kuna Tiinal oli tume veri kuid Tammaru perel oli hele veri. Saabus Jaanipäev kus kõik mängisid nukku ja seal selgus kõigile, et Margus eelistab Tiinat. Mari rääkis kõigile, et Tiina olevat libahunt kuna nägi ükskord, et Tiina olevat muutunud libahundiks metsas ja rünnanud. Tiina ise tunnistas, et ta on libahunt ja läks nuttes metsa. Ta oli umbes 4-5 päeva kadunud
Ta ei tahtnud siiski oma peret jätta. Peale Tiina sõnu, mis ta ema ja isa vastu ütles, pani Marguse kohkuma. Ta oli näinud milliseks Tiina oli muutunud . Ta tahtis teist võimalust otsida, et see asi saaks lahenduse. Tema jaoks oli see meeletus. 8. Ma arvan, et Marguse vanemad. Kuna nemad läksid külarahva kuulujuttudega kaasa, et Tiina on libahunt ja samasugune nagu ta ema oli. Kuigi olid kasvatanud teda väikesest peale aga siiski pöörasid Tiinale selja. Sellepärast pidi tiina ära minema. Kui seda ei oleks olnud, ei oleks Tiina surnud, sest elaks siiani Tammarulaste juures.. 9. Jah usub, sest ta ise nägi oma silmadega, kuidas Tiina silmad himustasid varssa aasal , kui nad seal olid ja ühtäkki ei olnud ei varssa ega Tiinat. 10. Nende arvates on ta teistsugune, teist verd. Nemad isegi hakkasid teda libahundiks pidama. Nende maine kaoks, kui nad oleksid teiste külarahva vastu, sest teised arvasid samamoodi , et Tiina on libahunt.
Ville. Sven- Allanit ahistati niimodi , et ta autoportree lõigati puruks , ta kappile kirjutati '' Sa pead surema'',Sven-Allani uus jakk lõhutakse ,Tiina leiab kunsti klassist Ville noa ja Tiina arvab et seda kõike tegi Ville.Õpilased kutsuti kokku kiuid süüdlast ei leitud.Tegelikult Sven-Allan tegi hoops kõike ise ja ta tunnistab selle ka lõpuks üles.Tiina näeb ükskord kojuminnes Cillat ja Ralfi suudlemas(Ralf poiss kes Tiinale meeldis).Tiina ja Ville saavad tänu sellele lähemaks.Tiina räägib Vilega ja Tiina saab teada oma vanemate tülidest ja isa suhtest õpetajaga.peegel uruneb vannitoas ja Tiina saa kõvasti pahandada.Cilla arvas , et ta otab last.Cilla tunnistab üles pärast et ta eksis a ta ei ootagi last.Sven Allan leitakse maast ja ta viiakse haiglasse.Tiina läheb haiglasse Sven Allanit vaatama ja Sven-Allan tunistas alles siis oma teod üles , et ta põhjustas need asjad mis talle ''tehti'' ise
Ta ei tahtnud siiski oma peret jätta. Peale Tiina sõnu, mis ta ema ja isa vastu ütles, pani Marguse kohkuma. Ta oli näinud milliseks Tiina oli muutunud . Ta tahtis teist võimalust otsida, et see asi saaks lahenduse. Tema jaoks oli see meeletus. 8. Ma arvan, et Marguse vanemad. Kuna nemad läksid külarahva kuulujuttudega kaasa, et Tiina on libahunt ja samasugune nagu ta ema oli. Kuigi olid kasvatanud teda väikesest peale aga siiski pöörasid Tiinale selja. Sellepärast pidi tiina ära minema. Kui seda ei oleks olnud, ei oleks Tiina surnud, sest elaks siiani Tammarulaste juures.. 9. Jah usub, sest ta ise nägi oma silmadega, kuidas Tiina silmad himustasid varssa aasal , kui nad seal olid ja ühtäkki ei olnud ei varssa ega Tiinat. 10. Nende arvates on ta teistsugune, teist verd. Nemad isegi hakkasid teda libahundiks pidama. Nende maine kaoks, kui nad oleksid teiste külarahva vastu, sest teised arvasid samamoodi , et Tiina on libahunt.
Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast Vargamäelaste elu on aastate jooksul seda kui ta on näinud jõe puhastamise muutunud kergemaks. Tööd on küll palju algust. kuid kõike pole vaja enam uuesti alustada. 5. Tiina ja Indrek Omavahelised suhted on sõbralikumad. Pole enam rehenuti pidamist ja kohtus käimist. " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale Õnn oli Vargamäe õuele tulnud, sest keegi ei ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt tahtnud sealt enam lahkuda. alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Inimesed olid Vargamäel õnnelikud Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda ja ei tahtnud sealt ära näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." Maa oli viljakam ja kuivem Ott-Oli Vargamäe sulane, Nautis elu täiel Elanikud olid leplikumad ja
naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid.Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Draamalooming: · 1984 "Punga Mart ja Uba Kaarel" · 1903 "Rätsep Õhk" · 1906 "Tuulte pöörises" · 1912 "Libahunt" · 1915 "Kauka jumal" · 1919 "Enne kukke ja koitu" Komöödjad: · 1910 "Püve talus" · 1915 "Kosjasõit" · 1923 "Neetud talu" Tekstinäide MARGUS (on Tiinale näkku vaadanud, südantlõhestavalt): Tiina! JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu vastukaja): Tiina! MARI (ahastades): Tema! Ikka tema! VANAEMA (ägades): Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal! MARGUS (Tiinat kandes): Oh jumal! Tiina! Tuled sa nõnda! Ja mina... (hääl murdub) m i n a olen su tapja! TIINA (peaga jaatades): Jah! Ma tänan sind, Margus! MARGUS (on Tiina õrnalt istuma pannud, tema ette maha langedes, meeleheitlikult): Kõigest sest, mis seni oli, ei olnud veel küllalt
Ainult Margus oli see, kes norutas ja nukrutses. Kui Tiina talle teist võimalust pakkuma tuli, hoidis teda tagasi vaid perekond ja nii kadus tüdruk viieks aastaks. Lõpuks vanemate sunnil Mari ja Margus abiellusid, kui järeltulijaid neil ei olnud. Margus ei suutnud Tiinat unustada. Kui viimane taaskord nende õuele ilmus, oli väljas pime ja värske peremees Margus tulistas Tiinat ning ta suri. Mari õnn Margusega koos olla sai Tiinale saatuslikuks ning õnnetuseks poisile, kes selle naisega oma ülejäänud elu veetma pidi. Tänapäeval on asjalood muutunud. Mitte, et sääraseid armukolmnurki ei tekiks, aga nüüd ei sõimata üksteist libahuntideks ega nõidadeks, vaid saadetakse korda üsna alatuid tegusid. Suurel uhkel tehnoajastul nuhitakse armastatu kaaslase järgi, saadetakse ähvarduskirju, aetakse liikvele kuulujutte ja kõike muud säärast. Ekstreemsematel juhtudel kiputakse isegi teineteise elude kallale
Indrek pole enam see talupidaja poeg, kes ta oli gümnaasiumisse minnes, temast on saanud revolutsiooni edasikandja. Ühes oma vestluses räägib Indrek Kristile nendest kolmest momendist, kui ta on end õndsana tundnud. Esimest korda tundis Indrek õndsust, siis kui temalt teises osas küsiti, kas ta annaks verd kui seda läheks vaja. Teine kord oli samuti teise osa tegevustiku ajal kui tema usk andis jõudu Tiinale ning too ratastoolist tõusis. Kolmas kord on hetk, mil ta kirjutas oma ,,jumalatapu" essee. Eelmainitud hätta sattunud soldati abistamisel tundis Indrek neljandat korda elus õndsust. Sündmuste arenedes, leiab Indrek, et tal on tarvis kojuminna, mis langeb kenasti kokku revolutsionäride plaaniga, minna linnast maale mõisadesse raha ja relvi korjama. Kõik lõppeb, aga arutu põletamise ja rüüstamisega, kus vähesed mõistlikud (k.a
seisime klubi turvameestega vastakuti. Seisime kindlalt ja julgelt nagu kolm musketäri, upitasime end koguni kikivarvukile, et veidigi pikemad tunduda. Paraku ei veennud mu sõbrad turvamehi ning neil paluti dokumendid esitada. Üllatus, et me kõik sisse ei saanud valdas meid kõiki kolme. Sobrades oma taskutes, mis meenutasid Tootsi omi, suutsin ma õnneks kiirelt telefoni leida. Helistasin oma täisealisele sõbrannale, Keevitaja-Tiinale, kes on kümnepunkti skaalal väärt üheksat punkti, kes oli meeleldi nõus minuga õhtut veetma. Sõbrad läksid oma teed. Ma ei tahtnud enam pikalt ukseesist ummistada ning astusin klubi Angelisse sisse. Jäin baarileti taga seistes sõbrannat ootama. Oodates teda, avastasin ma, et olen tõeline geimagnet. Absoluutselt iga mööduja tegi mulle silma ja üritas minuga jutule saada. Tänu sellele, et vahepeal oli mu viimne
talu pärijat. ,,Tõde ja õigus" kuj. inimese tõeotsinguid, võitlust enese, teiste, ühiskondlike oludega. I in. võitlus maaga, põhikonflikt I isa A ja P vahel erineva elufil., rivaalitsemise pärast. A töö õigus, P- nauding, huumor võit. I viskab emak kogemata kiviga mille pärast jääb süüd tundma. II I kooliaastad Tartus Mauruse koolis, armusuhe Mauruse tütrega, kes haige sureb. I vaevad küs. Kas jumal olemas leiab, et pole, mida ütleb väiksele Tiinale, kuna Tiina jalad haiged ta oli lootnud, et jumal aita, hakkab nutma, I võtab sõnad tagasi Tiina hakkab käima. III I tööaega Tallinnas, kuj. 1905 revolutsiooni, in. tulistamist Uuel turul, mõisade rüüstamist. I naaseb Vargamäel, aitab emal tema soovil surra. IV Tallinnas I, Karini abielu, teenijannaks Tiina kuid I ei saa aru, et see tema, abielu kriis, tuleneb erinevatest eluvaadetest, maj. kriis. I põhj. Kogemata Karini surma. V I Vargamäel üritab füüsilise
lubas testamendi ümber kijurada, kui eedist ei saa peremees t ja annab talu Joosepile. XVIII ja XIX Maret pidas plaani kuidas Tiinaga rääkida, kuid lollikindel plaan kukkus läbi kuna tiina otsustas ringiga koju minaa läbi soo, et näha seal indreku ja seda kui kaugel kraavide kaevamine on. Äkki ilmus põõsast välja eedi kes soovis tiinaga rammu katsud, kuid tiina ei olnud nõus nii läkski Eedi tiinale kallale ja hakkas talt riideid seeljast kiskuma kuna ilus tüdruk pidi poisist mehe tegema. Tiinal õnnestus eedi vöö vahelt saada puss ja torkas eedit , tiina karjumist kuulsid ka indrek ja mulla kellest viimane pures eedit kõvasti. . järgmine päev kui sass laadale läks tuli temaga imelikul mole peale 7 aastat karla rääkima, kes ütles et teil seal mäel on litsid naised kes tapavad mehi ja selletõttu pole orul pärijaid. Toimus äge vaidlus
Suurhans. Sten Suurhans ei jää ema kaua leinama, juba mõne aja pärast tuleb talle "külaline" - Marika. Marikaga suhe ei kesta kaua nagu järgmisedki - Meeli, Mirjam ja Merike. Peale neid lühiajalisi suhteid taipab Sten Suurhans, et talle ei sobi sellise algustähega naised. Ta valib uueks täheks "T" - järgmine naine on Tiina. Jürgeni pilgu läbi on Tiina naiselikum ja soliidsem. Jürgeni "ärikaelust" on teada saanud Sten Suurhans ja teatanud sellest ka Tiinale, kes on Steni külastanud juba mõnda aega. Tiina arvab, et kui ta tahab jääda Steni juurde, siis peab Jürgen lahkuma. Tiina põhjendab, ta ütleb et ei taha kasvatada võõrast ja äriga tegelevat noorukit. Sten ütleb seda Jürgenile ja palub tal Steni korterist lahkuda. Enne seda on Sten endale hankinud kusagilt Eldor Moorasti (Jürgeni isa) telefoni numbri ja aadressi. Jürgen teadis enne ainult seda oma isa kohta, et ta on revident (kohtunik). Jürgen kolib küllaltki ruttu oma isa
olnud ühendanud omavahel. See ka aitaks näha, kas Mari on tõenäoliselt väiksem kompetentne või see on lihtsalt mitte põhjustatus süüdistused. 3 TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Ületöötamine, Tiina juhul, võivad ka tuua tervise probleemidele. Kui see on tõsiselt on nii, peab juht selgitada Tiinale, et ülekoormus viib mõnedele nii psühholoogilistele kui ka füüsilistele probleemidele. Konfliktne töötaja Projektijuhtimise osakonnas on näha, et eesmärke ei suudeta enam täita. Osakonna juhataja püüab asjas selgust saada ning uurimise käigus saab ta teada, et enamik töötajaid kurdavad ühe kindla töötaja käitumise üle, kes pidevalt genereerib konflikte ning takistab teiste koostööd. Tema nimi on Juhan.
Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid teel räägib ta Maretile ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Naised lähevad tagasi sauna, kus Tiina Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Lõpusõnad: “ Ja ta (Indrek) pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed.” Romaani osadest: http://sinkandus36.pbworks.com/w/file/fetch/103277319/6.%20T%20ja %20%C3%B5%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf I köide- inimese võitlus maaga. AHT: ideeks on Vargamäe, vargamäelaste võitlus Vargamäega. Kahe eluhoiaku vastasseis: Andres – Pearu. Mäe Andrese
peaks jääma teisejärguliseks, esikohal peaks olema siiski täisväärtuslik toitumine ja liikumine. Aeglane ja püsiv kaalukaotus 0,5 1 kg nädalas on ohutuim viis kaalust alla 12 võtmiseks. Samuti võiks soovitada patsiendile pidada toitumispäevikut, tänu millele saab jälgida oma toitumisharjutusi. Tiina sooviks küll kõndimas käia, kuid sobiva kaaslase puudumisel jääb see tal tihtipeale katki. Pereõde võiks Tiinale soovitada eakate võimlemist, mida tehakse tavaliselt 2 korda nädalas, juhtumist jääb selgusetuks kus Tiina elab, kuid näiteks Pelgulinna Rahvamajas on sobiv treening olemas, ühe korra hind on 2 eurot ja juhendajaks on 20 aastase staaziga treener. Mõnest sellisest ringist saab proua kindlasti selliseid tutvusi, kellega ka mõnel päeval jalutamas käia. Liikumine peaks saama igapäevaseks harjumuseks. 13 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD
üks poiss. Kui mäng pihta algas siis lasi Mari end Margusel mitu korda kinni püüda, kuid Margus ei teinud seda vaid jahtis Tiinat . Kui mäng läbi sai siis sai Maril hing täis ja ta otsustas kõigile oma valet rääkida. Ta lausus kõva häälega et Tiina on libahunt. Kõik kohkusid ja Tiina hakkas nutma ning läks metsa. Peale seda oli Margus masendunud ning kui jaanituli kustus läksid kõik kartlikult koju kuid Margus jäi veel hõõguvate süside juurde seisma ning mõtles Tiinale. Möödus üks päev ja Margus ootas Tiinat pikisilmi kuid Tiina ei tulnud. Peremees ütles Margusele et võtku mari ära ja tehku pulmad sügisel. Kuid Margus ei kuulanudki teda ja ootas ikka Tiinat. Möödus teinegi päev kuid tiina ei tulnud ja nii ka kolmandal päeval. Kuid Margus ootas ikka ja vaatas pikisilmi metsa poole. Neljandal päeval ei julgenud Margusega keegi sõnagi paotada kuid vanaema kes oli juba peaaegu pime läks Marguse juurde ja rääkis, et teine
Nende suguvõsas oli nimelt traditsioon, et abielluda võib ainult endasugusega, antud juhul siis heledaverelisega, kelleks oli Mari. Margus aga ei tundnud oma kasuõe vastu vähimatki kirge, samas kui tõmmu ja keevaline Tiina ajas ta pea sassi. Ühel päeval teatab Mari kõigile, et Tiina on libahunt ja olevat varsa maha murdnud. Kogu küla uskus seda, tammarulased esiti ei teinud sellest välja. Mõni aeg edasi toimus Tiina ja Mari vahel tüli, mille käigus Mari ütles Tiinale näkku, mida ta arvab, st sõimas teda libahundiks. Tiina solvus ja jooksis minema. Kogu pere oli rahul, et nad Tiinast lahti said, kuna ta oli vaid tülisid tekitanud. Ainuke kes polnud õnnelik oli loomulikult Margus, kelle süda oli murdunud. Kord kui kõik tammarulased peale Marguse olid kirikusse läinud, tuli Tiina tagasi, et Margust endaga ühes kutsuda, et koos mägedes elama asuda, kaugel kõigest muust. Margus keeldus ja Tiina jooksis taas minema
on Marguse peale vihased, et too Mari asemel Tiinat kätte üritab saada. ,,No mis see nüüd olgu!" (lk 37) kostab perenaine pahaselt Margusele. Margus ei hooli aga ei millestki muust kui Tiinast. Lõpuks õnnestub tal Tiina kätte saada ning Mari jääb seega Märdiga ning mäng saab lõpu. Mari on meeletult vihane Tiina peale, et too Marguse valituks sai. Suur kadedusevimm valitseb Mari sees, nii suur, et ta seda sees ei suuda hoida ning Tiinale vihaselt ,,Libahunt" kähistab. (lk 38) Siin võtabki aset kolmas väljatõukamine kolmandas vaatuses. Inimestes võtab sisimas võimust karjainstinkt ning mängijate ümber hakkavad kõik samuti ,,Libahunt" ütlema ning paari hetkega on terve atmosfäär täidetud vihaga Tiina vastu. Selleks et muuta Tiina olukorda veel drastilisemaks, on Kitzberg lisanud, et Tiina on nüüd keskele üksi jäänud ja kustuva tule kuma paistab veel ainult tema peale. See süvendab veel tema väljatõugatu rolli
" Tegelikult on nii Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga "maadlema", kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab, sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on. Samal ajal on Elli suurimaks probleemiks see, et on väga raske Otti ööseks enda juurde saada,
annaabi.ee 
