Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühe...
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks
lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Orgaanilisi ühendeid pannakse kirja kasutades struktuurivalemeid. Tetraeedriline süsinik Kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse kus sidemete vaheline nurk on umbes 109° . Need neli sidet on - sidemed. -side võib ühendada ka süsinike aatomeid omavahel. -side tekib orbitaalide kattumisel ühes ruumiosas aatomi tuumi ühendaval sirgel. Tetraeedriline süsinik Tetraeedriline süsinik (molekuli mudel) (ruumiline struktuurvalem) Süsinikahel omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised). CH3 -- CH -- CH2 -- CH -- C CH | | CH CH3 || CH2 Süsinikahel võib olla:
Orgaaniline keemia-(e. Elusorganismidest pärinevate ainete keemia.) on süsiniku ühendite keemia, süsiniku ühendeid on palju, sest süsiniku aatomid võivad ühendites olla seotud moodustades lineaarseid, hargnenud ahelaid või tsükleid. Valents- näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatomil olla. Tüüpilised valentsid: C/4, N/3, O/2, H/1. Tetraeedriline süsinik- Süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. (Nim. On saanud sellest, et süsinikuga(sp2) seotud 4aatomit paiknevad tetraeedri tippudes e. Kõik nurgad on võrdsed (109c) Sp3- hübriidorbitaalidest moodustub alati 4üksik e. Sigmasidet. Tasandiline süsinik(Sp2)- süsiniku aatom olekus, mis esineb kaksiksidemelvõi aromaatses ringis. Süsinikuga seotud 3 aatomit paiknevad süsinikuga samal tasapinnal(nurgad 120c). Pii-side- tekib 2naaberaatomi p-orbitaalide kattumisel, kui nende teljed on paralleelsed. Lineaarne süsinik(Sp)- nim, on sellest et süsini...
Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastikmõjuks veega. Radikaal osake, millel on paardumata elektron. Pürolüüs aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. 2. Tetraeedriline süsinik, ruumilisus Tetraeedriline süsinik on süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Lk.16 3. H, O, N, C valentsolekud , süsinikahela võimalikud kujud (hargnemata e. lineaarne, hargnenud, tsükliline) Lk.17 4. Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurvalem, tasapinnaline e klassikaline struktuurvalem, molekuli graafiline kujutis) Lk.19 5
teiste aatomite elektronide osavõtul. Süsiniku aatomil on nüüd väga püsiv kaheksast elektronist koosnev teine ehk viimane elektronkiht. Süsiniku aatom molekulis Orgaanilistes ühendites on süsinikul alati neli sidet, hapnikul kaks, lämmastikul kolm ja vesinikul üks side. Süsiniku aatomi olekud molekulis: Hapniku aatomi olekud molekulis: Lämmastiku aatomi olekud molekulis: Tetraeedriline süsinik Nelja üksiksidemega süsinik on tetraeedriline kõigis ühendites. Sidemetevaheline nurk on umbes 109. Omavahel võib olla seotud mitu tetraeedrilist süsinikku ning tekib süsinikuahel. Süsinikuahel võib olla hargnemata, hargnenud või tsükliline. Valemid ja struktuurivalemid Summaarne valem Lihtsustatud struktuurivalem Klassikaline ehk tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem Graafiline kujutis Orgaaniliste ainete oksüdeerumine Süsiniku oksüdatsiooniaste (o.-a
ALKAANID. 1. Mis on alkaanid? Millised sidemed esinevad alkaanide molekulis? Alkaanid on süsivesinikud. Mille molekulid sisaldavad ainult C-C ja C-H üksiksidemed. Neil on ruumiline molekulistruktuur.(tetraeedriline e nelitahukas) Alkaani tunnusteks on järelliide –aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne…). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkus . 2. Millised on Alkaanide omadused? a. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis ja keemistemperatuur. Süsivesinikud vees ei lahustu. b. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad ja ei märgu. c. Madal temperatuuril keevad alkaanid lahustavad rasvu ja õlisid. Kõrge keemistemperatuuriga vedelad ja poolvedelad naftasaadused on libedad ja kasutatakse määrdeainetena. d. Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. e. Alkaanid...
AATOMI EHITUS KEEMILINE SIDE Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse laenguga elektronidest Aatom on elektriliselt neutraalne Tuumalaengule vastab elemendi järjekorranumber perioodilisustabelis Meie arusaam aatomi ehitusest on murranguliselt muutunud seoses kvantmehhaanika esilekerkimisega 20 saj alguses ·Rutherford 1909 planetaarne aatomi mudel probleemiks surmaspiraal ·Niels Bohr esimene kvantiseeritud energiaga aatomi mudel - teatud "liikumise olekutes" elektron energiat ei kiirga ·Einstein 1905 valgus on vaadeldav osakeste voona ·De Broglie kõigil osakestel on laineomadused ·Schrödinger 1926 elektron on vaadeldav seisulainena kasutas elektroni kirjeldamisel lainefunktsiooni ·Born - lainefunktsiooni ruut 2 on tõlgendatav kui elektroni leidmise tõenäosustihedus ·Lahendades Schrödingeri võrrandi võime leida elektroni paiknemise tõenäosuse suvalises ruumalaelemendis tuuma mõjuväljas...
Orgaanilise keemia eksami kordamispunktid 1) ORGAANILISTE ÜHENDITE EHITUS · Tetraeedriline süsinik · Süsiniku valentsolekud · HONC-i reegel · Konformatsioon · Molekuli-ja struktuuri valemite koostamine 2) ALKAANID · Homoloogiline rida · Alifaatsed-ja tsüklilised alkaanid · Alkaanide nomenklatuur ja valemite koostamine · Isomeeria ja isomeerid · Keemilised omadused ja saamine 3) ALKEENID JA ALKÜÜNID · Homoloogiline rida ja nomenklatuur · Sigma-ja pi sidemed · Keemilised omadused · Markovnikovi reegel 4) AREENID
....... elektronkihile ja väliskihil on neist ....... elektroni. Süsiniku aatom molekulis Orgaanilistes ühendites on süsinikul alati ...... kovalentset sidet, sageli esinevad süsiniku aatomi kõrval vesinik (... side), hapnik (...... sidet), lämmastik (...... sidet). Kirjutage kastikesse, mitu vastavas olekus aatomit saaks teoreetiliselt ühineda tulbas toodud süsiniku aatomiga. Tetraeedriline süsinik Märkige järgmiste valemite juurde, kas on kujutatud
Alkaan: 1-metaan; 2-etaan; 3- propaan; 4-butaan; 5-pentaan; 6-heksaan; 7-heptaan; 8-oktaan; 9-nonaan; 10-deksaan. Alkaan CnH2n+2. Akrüül CnH2n+1·. Tsükloalkaan CnH2n. Alküülrühma tähis on R. Struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste keemiliste sidemetega. Ühesuguste elementkoostise ja molekulmassiga kuide erineva struktuuriga aineid nimetatakse isomeerideks. Osake millel on üksik paardumata elektron kannab nimetust radikaal. Tetraeedriline süsinik - süsiniku aatom,mille kovalentsed sidemed on suunatud tetareedri tippudesse. Isomeerid ühesuguste elementkoostise ja molekulmassiga kuid erineva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus puudub vastastikmõju veega, ei märgu veega ega lahustu selles, ei moodusta vesiniksidemeid. Hüdrofiilsed esineb vastastikmõju veega, märguvad lahustuvad vees, moodustavad vesiniksidemed. Nomeklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu. -side kovalentne side
Amiinide struktuur ja omadused Lämmastiku aatom on tetraeedriline, kuna ammoniaagi või amiini molekulis on kasutatud 3 lämmastiku aatomi sidet, siis näivad molekulid püramiiditaolistena: Vaba elektronipaar orbitaaril on suunatut tetraeedri tippu. Keemilised omadused: Kuna lämmastik on elektronegatiivsem kui süsinik ja vesinik, siis elektronid on nihutunud lämmastiku aatomi poole. Nukleofiilne tsenter asub lämmastiku aatomil.
NT metaan- CH4 2) alkaanid- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult sigma-sidemeid. Nt: heksaan C6H14 3) alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. Nt. CH3- metüül 4) trivaalnimetus- aine (peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele.Nt. Met(aan) 5) süstemaatiline nimetus- aine nimetus, mis on antud nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedi tippudesse. Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) 9) hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega Nt. savi
Alkaanide kujutamise viisid: H H Täielik struktuurivalem: H C C H Lihtsustatud struktuurivalem: CH3 CH3 H H Summaarne valem: C4*H10 Graafiline kujutis: lihtsalt nuriliselt (nagu nurgilised lained) Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmin...
Keemia KT. Alkaanid Mõisted: Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Ehk kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse. Sigmaside kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. Sigmaside võib ka ühendada omavahel süsiniku aatomeid ja ka süsiniku aatomeid teiste elementide aatomitega. Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..) Tüviühend süsinikuaatomite struktuur, millega on seotud ainult vesinikuaatomid. Teisisõnu peaahel. Radikaal molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Ehk osake, millel on üksik paardumata elektron. Pürolüüs Aine lagunemine kõrge te...
t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit) VALEMID JA STRUKTUURIVALEMID 1. Molekulvalem e
ORGAANILINE KEEMIA Orgaaniline keemia: Orgaaniline keemia tegeleb süsinikuühenditega.Algul oli keemia kirjeldav teadus.Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest.Nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku,lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C,H,O,N,Hal. Lisaks võivad sisaldada veel Si,P ja S metallide aatomeid.1808.a nim.kuulus rootsi keemik J.Berzeluis orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks.Esimene orgaaniline aine mis saadi sünteetiliselt- karbamiid e. kusiaine e. uurea.Süsiniku erilisus: Võimalike süsinikuühendite arv on põhimõtteliselt lõpmata suur.Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid mis omakorda võivad olla kas hargnenud, tsükliks sulgunud või teiste elementide aatomitega seotud jne.Süsiniku omadus moodustada väga püsivaid süsinik-süsinik sidemeid tuleneb selle elemendi aatomi ehitusest.Süsiniku sümbol on C, tema...
orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. -side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes.
Alkoholist happelises keskonnas: 2CH3-CH2-OH =>(H+) CH3-CH2-O-CH2-CH3 + H20 Esindajad: 1. dietüüleeter: lahustine ja uimastava toimega ainena 2. MTBE – metüültertbutüül: bensiini sees, kasutatakse oktaanarvu tõstmiseks Amiinide omadused: 1. Füüsikalised omadused: • Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest. • Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel nõrgad sidemed. • Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: • Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) • Soolade teke (Amiini aluseline omadus): (CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL – dimetüülammooniumkloriid • Reageerib veega: (CH3)2NH + HOH <<<=> (CH3)2N+H2 + OH- • Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniühenditega: CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br see reageerib alustega: CH3(CH3-CH2)NH3Br + NaOH = NABr + (CH3)CH2H5)NH + H2O
Kuidas reageerivad? Radikaal püüab igal võimalusel ühendada oma üksiku elektroni mingi teise osakese elektroniga elektronpaariks, sest nii tekib stabiilne (madalama energiaga) osake. Nt: CH3CH2 + H = CH3 CH3 9. Halogeenilised reaktsioonid. Halogeenid on VII A rühma elemendid (F, Cl, Br, I, At). Alkaani halogeenimine on radikaaliline asendusreaktsioon ja see kulgeb ahelreaktsioonina. 10. Tetraeedriline süsinik 4 üksiksidemega süsinik. Süsinikahel seotud on mitu tetraeedrilist süsinikku. 11. Mida madalam on C o.a., seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. Pürolüüs - lagunemine kõrge temperatuuri toimel. Tahma moodustumine viitab mittetäielikule põlemisele. Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud on alkaanid.
4. Ruumiline struktuuri valem. 5. Graafiline valem ehk molekuli graafiline kujutlus. -) Kriips tähistab sidet kahe aatomi vahel; -) Süsinike ja temaga seotud vesinikke ei märgita; -) Teised elemendid ja nendega seotud H-aatomid märgitakse sümboliga. Alkaanid * Alkaanid on süsivesinikud, mille molekulid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed. -) Alkaanides on ruumiline ehk tetraeedriline süsinik. * Süsivesinik aine, milles on süsinku ja vesiniku aatomid. * Küllastunud ühend sisaldab ainult üksiksidemeid. * Alkaanide üldvalem: CnH2*n+2 * Alkaanide homoloogiline (ühetaoline) rida iga järgnev valem suureneb ühe süsiniku ja kahe vesiniku võrra. * Alkaane saab toornaftast. * Kuni neljandani on alkaanid gaasilised, viies kuni viieteistkümnes on vedelad ning kuueteistkümnendast edasi on nad tahked ehk parafiinid. * Erinevad alkaanid: -) CH4 metaan (maagaas)
-side on nõrgem kui G-side, kuna -sidet moodustavatel elektronidel on energia kõrgem. Ta paikneb aatomeid ühendava sirge kõrval. G-side paikneb aatomeid ühendaval sirgel. Tal on madala energiaga elektronid => tugev side. Sideme tüüp Ühendi tüüp Süsiniku aatomi Sidet moodust-te Sidemed süsinike tüüp el. arv vahel C C üksikside Küllastunud Tetraeedriline 1 paar G-side C=C Küllastumata Planaarne 2 paari G-side ja -side C=C Küllastumata Lineaarne 3 paari G-side ja kaks - sidet Nimetamine, isomeeria Alkeen CH3 - CH2 CH = CH2 but-1-een CH3 CH = CH - CH3 but-2-een
Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. ...
INDIKAATOR aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused KEEMILINE REAKTSIOON ainete muundumine teisteks aineteks KEEMILINE NÄHTUS muutus, millega kaasneb keemiline reaktsioon FÜÜSIKALINE NÄHTUS nähtus, mille käigus muutub aine olek või kehakuju ALKAAN süsivesinik, mille molekulides on ainult kovalentsed üksiksidemed ALKOHOL orgaaniline ühend, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga KARBOKSÜÜLHAPE ühend, mis sisaldab karboksüülrühma SAHHARIID elutähtis ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust RASV elutähtis ühend, mis koosneb glütserooli ja pikema ahelaga karboksüülhapete jääkidest VALK elutähtis ühend, mis koosneb aminohapete jääkidest AMINOHAPE keemiline ühend, mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino- kui ka karboksüülrühma
CH3-NH2 + CH3-CH2-Br => CH3(CH3-CH2)NH3Br see reageerib alustega: CH3(CH3-CH2)NH3Br + NaOH = NABr + (CH3)CH2H5)NH + H2O · Amiini saamine alkoholist: CH3-CH2-OH + NH3 => CH3-CH2-NH2 + H2O ; CH3-CH2- NH2 + CH3-CH2-OH => (CH3-CH2)2-NH2 +H2O Füüsikalised omadused: · on gaasid, Saab moodustada vesiniksidemeid, lahustub vees, lahustuvus sõltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel nõrgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline, molekulmassi kasvuga muutub agregaarolek, vedelaks, ja siis tahkeks, madalamad amiinid lahustuvad vees. nukleofiilne asendusreaktsioon- on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent nukleofiil atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molek...
· Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side o Kolmiksidemel 2 sidet on , ülejäänud
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE TULEB TEADA: 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia, st. et see uurib süsinku ühendite ehitust, omadusi jms. 2.Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid? Süsinikest ja vesinikest (viimasest üks või enam võivad olla asendatud mõne teise keemilise elemendiga või nende rühmaga). 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. SÜSINIK: C: +6| 2)4) 1s2 2s2 2p2 ergastumine 1s2 2s1 2p3 4 paardumata elektroni, järelikult moodustab 4 sidet. Süsinik on nelja valentne HAPNIK: O: +8|2)6) VESINIK: H: +1| 1) LÄMMASTIK: N: +7|1)6) 4. Mis on valents? Aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid). Valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-,...
Loomsete organismide veres on lämmastikoksiidil. Kasvamiseks vajavad taimed lämmastikühendeid. Äikesevihmadega satuvad looduslikult mulda lämmastikuühendeid. o Fosfor eluslooduses Tähtis bioelemet. Nukleiinhapete RNA JA DNA koostises esineb. Fosfaatidena luudes ja hammastes, andes tugevust. Moodustab adenosiintrifosfaadi molekulides. Tänu sellele saavad organismid energiat. Fosforväetisi vajavad taimed arenguks ja viljumiseks. o Tetraeedriline korrapärane nelitahukas. o Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks. o Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. o Fraktsioneeriv destillatsioon - destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike
Kasvamiseks vajavad taimed lämmastikühendeid. Äikesevihmadega satuvad loduslikult mulda lämmastikuühendeid. o Fosfor eluslooduses Tähtis bioelemet. Nukleiinhapete RNA JA DNA koostises esineb. Fosfaatidena luudes ja hammastes, andes tugevust. Moodustab adenosiintrifosfaadi molekulides. Tänu sellele saavad organismid energiat. Fosforväetisi vajavad taimed arenguks ja viljumiseks. o Tetraeedriline – korrapärane nelitahukas. o Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks. o Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. o Fraktsioneeriv destillatsioon - destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike
SÜSIVESIKUD 1. Definitsioon: a d. Süsivesik polühüdroksüalehüüd, -ketoon või aine, mis annab hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Empiiriline valem (CH2O)n. Süsivesikud jaotatakse süsiniku sisalduse järgi: a.i. Monosahhariidid ehk monoosid lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks; C aatomeid molekulis 3...7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad. Vii ja enamat süsiniku aatomit sisaldvad monosahhariidid esinevad vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid. a.ii. Oligosahhariidid liitsuhkrud, mis koosnevad 2...10 kovalentselt glükosiidsidemega seotu...
Farmatseudid asendavad tavaliselt nimetuse ammooniumkloriid nimetusega amiinhüdrokloriid. Sellega rõhutatkse asjaolu, et amiin on reageerinud vesinikkloriidhappega, mille tulemuseks on vees lahustuv lõhnatu ravim. Veel mõningaid omadusi 1. Füüsikalised omadused: · Lahustuvus soltub ahela pikkusest. · Madal keemistemperatuur (madalam kui alkoholidel), sest omavahel on amiinimolekulidel norgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: · Reaktsioon veega RNH2 + H2O RNH3+ OH- RNH3+ + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniuhenditega: NH3 + CH3CH2Br CH3CH2NH3Br see reageerib alustega: CH3CH2NH3Br + NaOH CH3CH2NH2 + NaBr + H2O (seda protsessi saab järkata) · Amiini saamine alkoholist: CH3CH2OH + NH3 CH3CH2NH2 + H2O CH3CH2NH2 + CH3CH2OH (CH3CH2)2NH2 + H2O Nukelofiilide tugevus reastatult: 1. amiinid 2
Rikutud õhus suureneb posit. aeroioonide osakaal. Tööstuse ja transp. Heitgaasid –> looduse saastumine Soojuse ja elektrienergia tootmine - eksponentsiaalselt suureneva elanikkonnaga planeedil ei ole praktiliselt võimalik vähendada. Võre tüübid 1 Aatomvõre - kristallivõre sõlmpunktides aatomid (seotud tugeva koval. sidemega) Iga aatomi naaberaatomite arv = 8 – N (N - elemendi rühmanumber perioodilisussüsteemis) Lihtained: Ge, Si, Se, Te, As, C (teemant) jt. Teemant: C-aatomite tetraeedriline paigutus, koord.-arv 8 - 4 = 4 (4 naaberaatomit, sp3- hübriidorbitaalid kattuvad, väga tugev kovalentne side) Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp., väike lahustuvus ja lenduvus. 2 Molekulvõre - sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (võivad lisanduda vesiniksidemed). Tüüpiline anorg. ühenditele ja tahkestunud gaasidele; H2O, HF
*Kaks elektroni paigutuvad lineaarselt. *Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile. Nelja aatomi korral on molekul trigonaalne (kolmnurkne) tasandiline. Kui aatomeid on kolm ja ükselektronpaaridest on vaba elektronpaar, on molekul nurkjas. *Neli elektronpaari paigutuvad tetraeedriliselt. Vastavalt vabade elektronpaaride arvule võib molekul olla kas nurkjas, kolmnurkne püramidaalne või tetraeedriline. *voos või kuus elektronpaari paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni.
TÄHTSAIMAD MITTEMETALLID H 2 O2 N2 C KOOSTAJA: MARTIN MAASIK VESINIK. H2 · Universumis väga levinud (75% massist) · Maal esineb peaaegu ainult ühendites · Vähesel määral esineb lihtainena atmosfääri kõrgemates kihtides; mõnikord võib eralduda ka vulkaanipursetel või nafta puurimisel · Esineb kolme isotoobina: 1 H prootium, nn harilik vesinik (stabiiilne) 2 H deuteerium (D), nn raske vesinik (stabiilne) 3 H triitium (T), nn üliraske vesinik (radioakt.) Vesinik · Värvuseta · Maitseta · Lõhnata · Kergeim gaas (0,08988 g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,0016g/l) · Hea soojusjuht (ligikaudu 7,2x õhust parem) · Sulamistemp. 14,1K, keemistemp. 20,28K Vesinik · Tavatingimustes ja madalal temperatuuril väheaktiivne · Halogeenidega ühinedes moodustab vesinikhalogeniide, mille vees lahustamisel saab vastavaid happeid Cl2 + H2 = 2HCl · Põleb õhus ja hapnikus 2H2 + O2 = 2H2O ·...
nomenklatuur teaduslike nimetuste süsteem, ehk aine struktuuri ja nimetust siduv reeglite kogum 6. homoloogiline rida rida , mille kõrvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rühma CH2 võrra homoloog homoloogilise rea liige 7. tüviühend pikim süsivesinikahel alküülrühm alkaanidest tuletatud asendusrühmad 8. sigma side kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pild asub aatomeid ühendaval ühel sirgel tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik 9. parafiinid tahked alkaanid või nende segud hüdrofoobsed ained ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu hüdrofiilsed ained ehk vee-lembelised on ained, millel esineb vastastikmõju veega, esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja lahustuvad. 10
KORDAMISKSIMUSED: ALKAANID Misted: atskliline hend- ssinikuahela liigitus, puuduvad tsklid. tskliline hend- ssinikuahela liigitus, sisaldavad ssinikuahelas hte vi mitut tsklit. ssivesinik- ssiniku ja vesiniku hend. kllastunud ssivesinik- org. hendid, mille ssinike aatomite vahel on kovalentsed ksiksidemed. kllastumata ssivesinik- org. hendid, kus ssinike aatomite vahel on kaksik- vi kolmiksidemed. funktsionaalne rhm- ssinikuahela kljes olev tunnusrhm, mis mrab ra aineklassi ja mrab ra talle iseloomulikud omadused. hefunktsionaalne hend- hendid, mis sisaldavad ainult hte liiki funktsionaalrhmi. mitme- ehk polfunktsionaalne hend- kui ssinikuhendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rhmadega. alkaanid- kllastunud ssivesinikud, kus aatomite vahel on ainult ksiksidemed. tskloalkaanid- tsklilised hendid. alkeenid- kus ssivesinike aatomite vahel on kaksiksidemed. alknid- kus ssivesinike aatomite vahel ...
1. Alkoholid- on ühendid, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. R--OH CH4- metaan CH3- OH metanool (puupiiritus) · Saamine: CO + 2 H2 CH3OH; 2CH4 + O2 2CH3OH · Füs. Om.: värvitu, märgine, vedel, madal keemistemperatuur, seguneb veega hästi. · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustin, mootorkütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Saadakse metaani aeglasel oksüdeerumisel. CH3- CH2- OH etanool (viinapiiritus) · Saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute (nt glükoosi) lahusele. Alkoholkäärimine: C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 · C2H4 + H2O C2H5OH · Füs. om.: iseloomulike lõhna, põletava maitsega, värvitu, vest väiksema tihedusega vedelik, seguneb veega, madal keemistemperatuur, hea lahusti. · On vähem mürgisem kui metanool. · Kasutatakse keemiatööstuses vedelate ravimite valmistamisel, desifitseerimiseks, lõhnaõlid, automootori kütusena. OH-CH2-CH2-OH etaandiool (...
nomenklatuur teaduslike nimetuste süsteem, ehk aine struktuuri ja nimetust siduv reeglite kogum 6. homoloogiline rida rida , mille kõrvuti seisvad liikmed erinevad teineteisest rühma CH2 võrra homoloog homoloogilise rea liige 7. tüviühend pikim süsivesinikahel alküülrühm alkaanidest tuletatud asendusrühmad 8. sigma side kovalentne side, mida moodustuvate elektronide pild asub aatomeid ühendaval ühel sirgel tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik 9. parafiinid tahked alkaanid või nende segud hüdrofoobsed ained ained, millel puudub veega vastastikmõju, puudub võime moodustada vesiniksidemeid, veega ei märgu ja vees ei lahustu hüdrofiilsed ained ehk vee-lembelised on ained, millel esineb vastastikmõju veega, esineb võime moodustada vesiniksidemeid, nad on vees märguvad ja lahustuvad. 10
mehhanismi korraga Ser 195 nukleofiil His 57 üldine happe-aluse katalüüs Asp 102 assisteerib Esineb ebastabiilne tetraeedriline vaheühend Esineb kovalentne atsüülensüüm vaheühend Ensüümide aktiivsust mõjutavad keskkonnatingimused aktiivsus Temperatuur Temperatuuri optimum on pH tavaliselt 2540oC
Propaan C3H8 CH3-CH2-CH3 Butaan C4H10 CH3-CH2-CH2- CH3 POLÜMEERID · Polümeerid Ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. ALKOHOLID · Alkohol Orgaaniline aine, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga. · Üldkuju R-OH Valemid ja nimetused Nimetus Valem Metanool ehk puupiiritus CH3OH Etanool CH3CH2OH Etaandiool ehk antifriis Propaantriool ehk glütserool Saamine · Metanooli saamine o CO + 2H2 CH3OH · Etanooli saamine o Alkoholkäärimine: C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO
82) Polümeer kõrgemolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktuurühikutest, mis on õhendatud kovalentsete sidemetega elementaarlülidest. 83) Isomeer ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva ehituse ja omadustega ühend. 84) Funktsionaalrühm asendusrühm, mis määrab org. Ühendi kuuluvuse ühte või teise aineklassi. 85) Alkaan süsivesinikud, milles kõik süsivesiniku aatomid on sp3 olekus. (kõik üksiksidemed, tetraeedriline süsinik) 86) Halogenoalkaan alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu halogeeni aatomit. 87) Alkohol org. Ühendid kus süsivesiniku radikaalis on asendatud mõned vesinikud hüdroksüülrühmaga. 88) Amiin ammoniaagi derivaadid, milles 1-3 H aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga. 89) Alkeen süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kaksiksidet 90) Alküün süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kolmiksidet.
Tekkivad R-NR’R’’ (CH3)2NH2+Cl- + NaOH → (CH3)2NH + NaCl + H2O amiinimolekulidel nõrgad ammooniumsoolad tertsiaarne sidemed. neutraliseeritakse leelisega. • Struktuur tetraeedriline Kõrgemaid amiine saadakse • Ebameeldiva lõhnaga madalamatest amiinidest ka halogeenoalkaanide ja leeliste
· Orgaanilisi ühendeid pannakse kirja kasutades struktuurivalemeid. Tetraeedriline süsinik · Kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse kus sidemete vaheline nurk on umbes 109 o . Need neli sidet on sidemed. 5 side võib ühendada ka süsinike aatomeid omavahel. side tekib orbitaalide kattumisel ühes ruumiosas aatomi tuumi ühendaval sirgel. Tetraeedriline süsinik Tetraeedriline süsinik (molekuli mudel) (ruumiline struktuurvalem) · Süsinikahel omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised). CH3 -- CH -- CH2 -- CH -- C CH
· Orgaanilisi ühendeid pannakse kirja kasutades struktuurivalemeid. Tetraeedriline süsinik · Kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse kus sidemete vaheline nurk on umbes 109 o . Need neli sidet on sidemed. 5 side võib ühendada ka süsinike aatomeid omavahel. side tekib orbitaalide kattumisel ühes ruumiosas aatomi tuumi ühendaval sirgel. Tetraeedriline süsinik Tetraeedriline süsinik (molekuli mudel) (ruumiline struktuurvalem) · Süsinikahel omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised). CH3 -- CH -- CH2 -- CH -- C CH
· Orgaanilisi ühendeid pannakse kirja kasutades struktuurivalemeid. Tetraeedriline süsinik · Kui süsinikul on neli üksiksidet, siis on need suunatud tetraeedri tippudesse kus sidemete vaheline nurk on umbes 109 o . Need neli sidet on sidemed. 5 side võib ühendada ka süsinike aatomeid omavahel. side tekib orbitaalide kattumisel ühes ruumiosas aatomi tuumi ühendaval sirgel. Tetraeedriline süsinik Tetraeedriline süsinik (molekuli mudel) (ruumiline struktuurvalem) · Süsinikahel omavahel on seotud mitu C aatomit, mille vahel võib esineda peale üksiksidemete ka kahe ja kolmekordsed sidemeid (süsinikud ei ole tetraeedrilised). CH3 -- CH -- CH2 -- CH -- C CH
Vees: Vee molekulis on mõlemad OH sidemed polaarsed Mõlema vesiniku sorbitaalid osaliselt vabad O aatomil kaks vaba elektronpaari Vesi esineb mitmest molekulidest koosnevate assotsiaatidena. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektrostaatiline tõmbumine posit (H) ja neg (O) osalaengute vahel. Jääl on vesiniksidemest põhjustatud tetraeedriline struktuur; sulamisel mood peam assotsiaadid (H2O)3 Molekulide arv assotsiaadis väheneb temperatuuri tõusuga. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol protsessides (mis praegu eranditult kulgevad vee osavõtul). Vesiniksidemetel oluline mõju: Molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile Ainete lahustumisele, kristalliseerumisele jne
Süsinikmaterjalid Head, kuna esineb polümorfismi nähtus , saab teha tehisteemante mida laialdaselt kasutatakse, grafiit kõige püsivam, seal süsinikud heksagonaalse võru tippudes, kihid nihutatud üksteise suhtes (1/3 võrra) , kui süsteem on täidetud maksimaalselt mateeriaga, on süsteemi energia madalaim, süsteemi saab täita just nimelt siis, kui kihid nihutatud üksteise suhtes. Kihi sees sp2 sidemed. Tetraeedriline teemant ehk harilik teemant, heksagonaalne teemant saadakse, kui grafiiti hästi kõrgel rõhul ja templ üle kuumutatud Fullereenid vaheldumisi paigutatud pentagonaalsed ja heksagonaalsed süsinikumoodustised C60, (pallikesed). C70 ainult heksagonaalsetest. C540 koosneb 540st süsiniku aatomist. Nanotorud palju erinevaid modifikatsioone, moodustuvad grafeenist tekivad mitmeseinalised süsiniknanotorusi
happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi,karboksüülrühm aga happelisi omadusi. Aminohapped saavad moodustada soolasid nii aluste kui hapetega. Amfoteersus on keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena. Selliseid aineid nimetatakse amfolüütideks.Amfoteersus on ka keemilise elemendi võime esineda metallina või mittemetallina. Molekuli ehitus-aatomi ehitus tetraeedriline. Kuna ammoniaagi või amiini molekulis on ära kasutatud vaid kolm lämmastiku aatomi sidet,siis näivad need molekulid püramiiditaolistena. Tähtsamad amiinid. Amiin on ammoniaagi derivaat,kus vesniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Amiinid on NH3 derivaadid, kus üks või mitu Hd on asendunud radikaalidega.Tähtsamad: ammoniaak(NH3),alküülamiin(RNH2),dialküülamiin(R2NH),trialküülamiin(R3N). Amiidid-rühm CONH2 või CONHR. Hüdrolüüsub leeliste või hapete toimel.
SiO2(s) + 2C(s) Si(s) + 2CO(g) · Pooljuhtide valmistamiseks tuleb sellisel viisil saadud räni edasi puhastada. 29. Räni olulisemad ühendid ((SiO2)n, (H2SiO3)n, H4SiO4, silikaadid, karbiidid, SiCl4, silaanid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Ränidioksiid (SiO2)n on kõva, keemiliselt püsiv võrkstruktuuriga tahkis. · Esineb looduses kvartsi ja liivana. · Ränidioksiidi struktuuriühikuks on tetraeedriline SiO4. Iga tetraeedri nurgas asuv hapnik annab kovalentseid sidemeid kahe räni aatomiga. · Metaränihape H2SiO3 ja ortoränihape H4SiO4 on nõrgad happed. · Ortosilikaadi lahuse hapustamisel tekib ränihappe asemel zelatiinitaoline ränidioksiidi sade: 4H3O+ (aq) + SiO4 4- (aq) + xH2O(l) SiO2(s)·xH2O(gel) + 6H2O(l) · Pesemise ja kuivatamise järel saadakse silikageel, mis on väga suure eripinnaga. 30. Selgitage süsiniku- ja räniühendite reaktiivsuste erinevusi.