Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Testid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
monopol, konto, sääst, oligopol, turg, jooksevkonto, investeering, täishõive, miinuses, tootmismaht, kogutulu, diferentseeritud, kartell, elastsus, diskrimineerimine, makroökonoomika, majandusstatistika, eksport, import, omandab, monopson, kartellilepe, monopolina, turgudel, lühiajaliselt, inimkapital, tuletatud, palgatase, käsitlus, nõudluseleTest 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10
teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades samasuur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Test 4 ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7
teise hüvise tarbimise vähendamise arvel (säilitades samasuur kogukasulikkus). Tõene 9. Tarbija lisakasu tekib sellest, et ta saab mõned hüviseühikud tasuta. Väär 10. Piirkasulikkus igast täiendavalt tarbitud hüviseühikust kindlasti alaneb iga hüvise puhul. Väär Test 4 – ettevõtteteooria 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7
Test1 Punktid: 1/1 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Punktid: 1/1 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Vastus: Õige Vale Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Punktid: 0/1 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Väär Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Väär Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus:
Test 1: täiuslik konkurents Question 1 Punktid: 1/1 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 1/1 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1/1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1/1 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Esita Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1/1
väiksem ja väiksem tegelt ÕIGE *on pärast teatud koguse tootmist vaja ikka suuremaid ja suuremaid ressursikoguseid, et toota täiendavat kogust (moodles õige) 44. Asendamise piirmäär mõõdab *tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu tegelt ÕIGE *kahe kauba hindade suhet (moodles õige) Arvestustest 4.1 1. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 2. Monopol erineb monopolistlikust konkurentsist selle poolest, et esimesel juhul konkureerivad omavahel monopolid. Väär 3. Piirproduktitulu = piirprodukt × hind. Tõene 4. Isokvant on samasugust tootmismahtu esindavate tootmistegurite kombinatsioonide jada. Tõene 5. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7
maksimeerimine. a) Õige b) Vale. 13. Et ettevõte saaks positiivset kasumit, peab keskmine muutuvkulu olema kõrgem kui keskmine kulu. a) Õige b) Vale 14. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu, on mõistlik tootmismahtu suurendada. a) Õige b) Vale 15. Kui hind on madalam kui keskmine muutuvkulu, on kasulikum mitte toota. a) Õige b) Vale 16. Kasum on ettevõtte piirtulu ja piirkulu vaheline erinevus. a) Õige b) Vale Monopolistlik konkurents ja oligopol 1. Sarnaselt monopolile on ka monopolistlikult konkureerivas tööstusharus hind kõrgem kui täieliku konkurentsiga turul. a) Õige b) Vale 2. Monopolistliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõte toodab pikaajaliselt tasemel, kus keskmised kogukulud ei ole minimaalsed. a) Õige b) Vale 3. Sarnaselt monopolile maksimeerib ka monopolistliku konkurentsiga ettevõte oma kasumit, tootes koguses, mille juures hind on võrdne piirkuluga. a) Õige b) Vale 4
Majandusteaduste alused. 1. kt 81/100 1. Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul ülejäägi. Valge 2. Optimaalne tootmismaht on sel, kus piirkulu võrdub piirtuluga. Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6
kasutusviiside vahel, et rahuldada piiramatuid vajadusi. · Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: Maa (loodusresurss), kapital, töö (inimressurs), ettevõtlus. · Kahe kauba kõiki kombinatsioone, mida ühiskond suudab kättesaadavate ressursidega toota, kajastab tootmisvõimalustekõver. · Lahenda! · Otsusta iga väite korral, kas see on positivistlik või normatiivne o Monopol peab tootmist täiustama rohkem, kui mis tahes teine firma. Normatiivne o Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne o Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik o Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik o Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne o Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne
Mikro ja makroöonoomika uurivad kuidas jaotatakse piiratud ressurse alternatiivsete kasutusviisidevahel,et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse-maa, töö, kapital Kahe kauba kõiki kombinatsioone,mida ühiskond suudab kättesaadavate ressurssidega toota,kajastab tootmisvõimaluste kõver Kas see on positivistlik või normatiivne- a) Monopol peabtootmist täiustama rohkem kui mis tahes teine firma-N b) Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima- N c) Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind-P d) Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid- P e) Maksude tasu Eestis on liiga kõrge- N f) Valitsus peaks vanurite küttekulusid subsideerima- N Mis suguse veaga on tegemist
36. Vasaku ja parema jala saapad on ... a) Kaashüvitised b) asendushüvitised 37. Auto kütus või auto on ... a)Kaashüvitised b) asendushüvitised 38. Ühe majapidamise nõutavat hüvise kogust mõjutavad põhiliselt: ** a) Selle hüvise hind b) teiste hüviste hinnad 3 Firmateooria 39. Kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka muutuvkulud nulliga a) õige b)vale 40. Kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka püsikulud nulliga a) õige b) vale 41. kui tootmismaht võrdub nulliga, võrduvad ka kogukulud nulliga a) õige b) vale Majanduse alused KT küsimused 42
e) kaudne kulu e. omaniku poolt loodetav kasum. 21000 + (25000* 0,1) = 23500 krooni 11. Mis alljärgnevast on püsikulu? a) tööliste palk; b) kulutused toormaterjali ostmiseks; c) maamaks; d) sotsiaalmaksud. 12. Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi? a) sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla; b) firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet; c) firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini; d) firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu. 13. Mis alljärgnevast leiaks kõige suurema tõenäosusega aset lühiperioodil? a) kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit; b) toiduainetööstusesse tuleb juurde kuus uut firmat; c) talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra; d) kommivabrik Kalev ehitab Pärnusse uue tsehhi. 14. Vastavalt kahanevate tulude seadusele a) piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse täiendavaid
Kui liberaalse majandusmudeli korral välisturu hinnad on madalamad kui siseturu hinnad, siis osa kaubast: Imporditakse Kui maailmaturu hind on madalam kui siseturu tasakaaluhind suletud majanduse korral, siis majanduse avamise korral võidavad sellest: Tarbijad Kui maailmaturu hind on kõrgem kui siseturu tasakaaluhind suletud majanduse korral, siis majanduse avamise korral võidavad sellest: Tootjad TÄIELIKU KONKURENTSI TURG Täielikult konkureeriva firma kasumit maksimeeriva koguse korral: MR = MC Hind, millega firmal tuleb arvestada täieliku konkurentsi turul on: Vastavuses majandusharu kui terviku nõudlus- ja pakkumiskõveratele. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab: See, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab Kas täieliku konkurentsi turul on võimalik hinnadiskriminatsioon Ei ole võimalik
Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver- on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kaasvara alternatiivkulu seadus- mida suurem on antud hüvise tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg- on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad Nõudlus- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus- on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta
tööjõu piirprodukt MPL võrdub ligikaudu: 18 16. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon kohaselt tööjõu piirprodukt MPL suureneb kui: kapitali koggus suureneb 17. Tarbimine (tarbimiskulutused) sõltuvad ...... kasutatavast tulust ning investeeringud sõltuvad ....... reaalsest intressimäärast: samasuunaliselt (positiivselt); vastassuunaliselt(negatiivselt) 18. Kui tarbimisfunktsioon on C=150+85Y ja Y väheneb 1-e ühiku võrra, siis sääst S: väheneb 0,15 ühiku võrra 19. Kui kasutav tulu on 4000 rahaühikut, tarbimine 3500, vaöitsuse kulutused 1000 ja maksutulud 800,siis erasääst = 300 ning avaliku sektori säääst= -200 20. Pikal perioodil on koguprodukti ja rahvatulu tase määratud: tootmistegurite hulgaga ja tootmisfunktsiooniga 21. Töö(jõu) piirprodikt MPL on: täiendav toodang tööjõu üheühikulisel lisandumisel 22
tulumäär (tasuvus). Kas: 12 protsenti 10. Investeerimisfunktsiooni graafiku tõus on negatiivne (alla paremale), sest kui intressimäär alaneb, siis on rohkem investeerimisprojekte mis on kasumlikud. 11. Võrrand Y"katusega"=C(Y"katusega" - T"katusega") + I(r) + G"katusega" on lahendatav, et leida intressimäära tasakaalutase. 12. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500 rü, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis avaliku sektori sääst (avalik sääst) võrdub: ‒ 200 rü 200 rü 13. Tasakaaluseisundis võrduvad koguinvesteeringud: rahvamajanduse säästudega 14. Tarbimine (tarbmiskulutused) sõltuvad……..kasutatavast tulust ning investeeringud sõltuvad…….reaalsest intressimäärast.:samasuunaliselt (positiivselt), vastassuunaliselt(negatiivselt) 15. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 16
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel kogutoodang väheneb, seega kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus antud punktis. Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on püsikulud: Vali üks või enam: tootmisseadmete rent kommunaalkulud maamaks kulutused toormaterjali ostmiseks tootmistööliste palk Tagasiside Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja seadmete rent, bürootöötajate palgad jms). Küsimus 6 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
a. Hindade kasvu b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) a. Kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks b. Suurendab kaubavahetuse defitsiiti majanduskavu pidurdamiseks c. Vahendiks on intressimäärade alandamine d. Kasutab raha pakkumise vähendamist inflatsiooni alandamiseks Klassikalise majandusteooria kohaselt, kui hinnad ja palgad on paindlikud, siis täishõive tasakaal peale majanduslangust saavutatakse a. Eelnevaga võrreldes madalamal palgatasemel b. Ainult tänu tootlikuse kasvule c. Eelnevaga võrreldes kõrgemal hinna ja palgatasemel d. Kõrgemate intressimäärade tingimustes Keynes'i mudelis kogukulutused ei sisalda a. Valitsussektori kulutusi (G) b. Sääste (S) c. Tarbimiskulutusi (C) d. Investeerimiskulutusi (I) Keynes'i majandusteooria väidab, et a. valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta b
loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism
4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel.
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6
5, 6 3 8 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 aasta 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 Slaid 11. Tarbijahinnaindeksi muutus (v.e.a.). Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Probleemid Eestis, mis on jäänud või lisandunud 1. Suur jooksevkonto defitsiit, aastatel 1996 1996-2006 2006 ca 10 10-15% 15% SKPst. Põhjuseks asjaolu, et kaubavahetuses ületab sissevedu märgatavalt väljavedu. Reeglina on see möödapääsmatu üleminekumajanduses, mida iseloomustab kiire majanduskasv, restruktureerimine ja kõrge investeeringuvajadus.
Optimaalne tegurikomplekt-samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt. Samakulujoone ja samatoodangukõvera tõus on sama. Tegurihindade suhe=piirtootlikkuse suhtega. w/r = MPl/MPk Optimaalse toodangumahu puhul on piirkulu hinnaga samal tasemel MC=p. Kasum on saavutanud maksimaalse kasulikkuse siis, kui koguse suurendes, kasum enam ei suurene, vaid hakkab langema. Piirkasum on null (piirtulu ja piirkulu vahe on null) MR-MC=0 MR=MC. Ettevõtte tootmismaht on optimaalne, kui antud eelarve piires toodetakse maksimaalne kogus toodangut. Rahaühiku piirtoodang- näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täienda euro kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Optimaalse tegurikomplekti puhul EI ole vahet kas kulutada raha ühele või teisele tootmistegurile- lisaks saadav toodangumaht on ikka sama suur. TOOTMISKULUD Iga toodangumahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Kulufunktsioon- kulutuste ja toodangukoguse seos
tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.(punktid mis asuvad paremal on kättesaamatud(sinna suunas läheb majanduskasv), vasakule jäävad punktid sümboliseerivad ebaefektiivset majandamist) Kasvavate alternatiivkulude seadus olukord kus ühe hüvise tootmismahu suurendamiseks
d) pideva töötuse liigi alla; e) kõik valed 5. Milline küsimuse 4 vasatustest on õige kui vabatahtlikult töölt lahkunu, satub tööjõu hulka, kuid momendil ei ole leidnud tööd? Keynesi järgi: a) valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust; b) turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme; c) majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel, d) tuleb likvideerida eraomandus; e) kõik valed. 6. Täishõive tingimustes siirdetöötus peab: a) olema 0; b) olema väiksem kui 1%; c) olema väiksem tsüklilise töötuse tasemest; d) kõik vastused õiged; e) kõik vasused valed. Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a) siirdetöötuse; b) struktuurse töötuse suurenemise; c) tsüklilise töötuse kasvu; d) varjatud töötuse kasvu; e) kõik vastused valed. 8
tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. · Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: · alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), · alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on ka umbes 6%-line tööpuudus; 3
rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge – hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid – saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad;
rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav; täielik turutõrge hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, kuna selle hüvise jaoks ei eksisteeri turgu; turuvormid saab eristada 9 turuvormi, mis erinevad üksteisest osalejate rohkuse poolest; monopol pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad;
Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi
Küsimuse tekst Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel koguto kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nullig Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on püsikulud: Vali üks või enam: !!! maamaks kommunaalkulud !!! tootmisseadmete rent kulutused toormaterjali ostmiseks tootmistööliste palk Tagasiside Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja se bürootöötajate palgad jms). Küsimus 6 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte. 2. Selgitage, g g , miks p põhjustavad
Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kujuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit.
annaabi.ee 
