Vale 4. Milline peab olema keha asend arvuti taga? Vastata 4-5 lausega. Õige kehaasend arvutiga töötamisel: 1. Küünarnukireegel 2. Randmeliiges peab olema otse 3. Selg peab olema toetatud 4. Jalad peavad olema toetatud 5. Käsivarred peavad olema toetatud. Õige 6. Kas ergonoomilised soovitused töötamiseks sülearvutiga ja tahvelarvutiga on ... Sarnased töötamisele lauaarvutiga 7. Mis on randmeliigese sündroom? Kirjeldada 3-4 lausega. Kui töötatakse painutatud randmeliigesega, siis karpaalkanal aheneb. Tekib pidev surve keskpidisele närvile. Tekivad valud randmeliigeses, käsi võib muutuda tuimaks, nii et ei saa isegi kohvitassi tõsta. Käega ei saa enam töötada. Seda nimetatakse närvi pitsumise sündroomiks ehk karpaalkanali sündroomiks ehk hiirehaiguseks. 8. Milline on ergonoomiline tool? kirjeldada 4-5 lausega. Ergonoomiline tool:
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.2 Küsimused: 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud asendis pikema aja jooksul võib rannet painutavate kõõluste ülepinge ja ärritusetõttu kiiresti tekitada 8.) Selg peab olema toetatud 9
Tunnikontroll nr 3 1.Milline peab olema keha asend arvuti taga ? 2.Mis on ,,küünarnukireegel" ? 3.Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? 4.Kas käsivarred peavad olema toetatud ? EI, JAH 5.Kas randmeliiges peab olema painutatud ? JAH, EI 6.Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ? kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH 1. Keha asend peab olema arvuti taga vaba. 2. Küünarnukireegel soovitav on, et küünarnukk oleks painutatud 90 kraadi. 3. Käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°. 4. JAH. 5. EI. 6. JAH. 7. Randmeliigese sündroom on hiirt liigutava käe tervisehäda, mis tekib sundasendist ja
Töötamine arvutiga Tänapäeval teevad miljonid inimesed tööd arvutitega, kuid kahjuks ei ole paljud teadlikud, kuidas õigesti arvuti ees istuda. Need, kes jällegi on teadlikud, tihtipeale ei järgi soovitusi, kuidas arvutiga töötades õigesti keha hoida. Arvutiga töötades tuleb kindlasti jälgida, milline on sinu istumisstiil. Ergonoomiliselt õige istumine näeb välja selline, et keha on vaba, kuid sirge. Siinkohal kehtib küünarnukireegel, mis tähendab seda, et randmeliiges peab olema otse, selg ja jalad peavad olema toetatud. Ergonoomiliselt õige arvutiga töötamine eeldab, et käte asend on paralleelne põrandaga ja lisaks küünarnukireeglis nimetataud randmetele peavad sirged olema ka küünarvarred. Küünarnukid peavad aga olema 90 120 kraadise nurga all ning kehale lähedal. Lisaks küünarnukireeglis nimetatud jalgade toetamisele ei tohi aga unustada, et põlved peavad olema sama kõrgel kui puusad. Arvutiga töötamisel
tahapoole. Klaviatuuri minimaalne kaugus lauaser-vast on 15 cm. Kui klaviatuur asub laual, peaks selle ees ole-ma vaba ruum küünarvarte toetamiseks, et vältida pingeid õlavarre lihastes. Optimaalne ruum on 20 cm. Kasuta ergonoomilise kujuga klaviatuurid, et randmed asetseksid klaviatuuri kasu- tamisel pingevabalt, neutraalses asendis. Klaviatuur ja hiir tuleks asetada alati ühele tasapinnale, mitte klaviatuuri klavia- tuurialusele ja hiire lauale. Hiire kuju Hiire kuju – optiline, laser sensoriga, rolleriga. Liikumiseks on hea kasutada hiirepatja. Randme õigele asendile aitab kaasa ergonoomilise kujuga hiire valik, mis hoiab randme
See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi. Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : · Jalad peavad toetuma kindlalt maha. · Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge. · Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi. Ergonoomilise töölaua kasutamine. Joonisel on kujundatud optimaalne ergonoomiline töökoht. Töötaja töötsoon on kasutusel täies ulatuses, kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Teisisõnu 92% töötsoonist on kasulik. Kuvar, klaviatuur ja töötaja asuvad ühel sirgel, seega töötaja lihased teevad ühesugust tööd ning on võrdselt koormatud. Kontoritool · mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
arvutis prognoosin palju suuremaks arvutis tehtava õppetöö tõttu. Paljud üliõpilased kasutavad arvutit ka kontaktõppes, mitte ainult veebipõhises õppes, kus arvuti kasutamine on vajalik. Kooliõpilaste arvutikasutamise aja prognoosin väiksemaks, kuna koolis arvutitega veel tööd ei tehta nii intensiivselt kui kõrgkoolis. Keskmiselt kulutab õpilane oma päevast arvutis 1,5-2,5 tundi, mõni lausa 9 tundi (Luik, 2008). Et tagada inimese tervis ja töö produktiivsus, kujundab ergonoomiline arvutitöökeskkond töökoha, mis arvestab inimese antropomeetriliste näitajate ja töö iseloomuga (Kaljuste, 2007). Töökoha all arvutiga töötamisel mõistetakse mööblit (laud, tool), töövahendeid (arvuti, monitor, klaviatuur, hiir), abivahendeid (dokumendihoidja, jalatugi, randmetugi jt), samuti ümbritsev keskkond (müra, valgustus, temperatuur jne) (Kristjuhan, 2000). Arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid on välditavad, kui järgida seadustest
Võrumaa kutseharidus keskus Timo Puistaja IS-10 Eriala kahjulik mõju minu tervisele ja kahjuliku mõju vähendamise võimalused Väimela 2010 Referaat seletab ära arvutiga töötavate inimeste peamised kutseprobleemid ja annab ka probleemidele lihtsalt ja kergestimõistetavad lahendused. Peamisteks probleemideks on alaseljavaegused, hiirehaigus ehk karpaalkanali ehk randmekanali sündroom, hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asend
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool nimi kursus Referaat Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Juhendaja: nimi Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus Arvuti on tänapäeva inimestele lahutamatu osa. Tänapäeva arvutid on muutunud mõõtmetelt väiksemateks ja kiiremateks ning mis peamine kättesaadavaks. Inimesed kasutavad arvuteid nii töös kui ka vabal ajal näiteks suhtlemiseks ning informatsiooni hankimiseks. Aastalt-aastasse muutuvad arvutikasutajad aina nooremaks. Tänapäeval on kujunenud tavaliseks, et lapsed juba päris pisikesest peale oma vaba aja arvutis veedavad ning mänge mängivad. Sellise istuva ning ühelaadse tegevuse tagajärjed ilmnevad aga alles aasta
Kontori ergonoomika Toolid läbi aegade:Algusajal olid toolid ühed hinnatuimad mööbliesemed. Toole kasutati mitte ainult istumiseks, vaid ka tseremooniatel. Toolide areng 1500-1700. aastal · A Toole valmistati puidust ning olid olemas seljatoed. · Peamisteks motiivideks olid roosid ja lainjad motiivid. Toolide areng jätkub · Olemas on mitmekesisemad toolid ning areng ergonoomiliste toolide poole toimub umbes 20.saj. Tänapäevased ergonoomilised kontoritoolid 21.saj · Tänapäevased toolid on ergonoomilised, kuna toetavad selga ja neil on olemas käetugi. Lisaks on toolid reguleeritavad vastavalt inimese vajadusele Probleem · Tänapäeval töötavad väga paljud inimesed arvutiga. Arvutiga on hea töötada, kuna sealt saab kiiresti informatsiooni ja arvuti on kommunikatsiooni vahendiks. · Kahjuks aga unustatakse ennast arvuti taga olles ära ning seetõttu istuvad inimesed ar
elu. TÖÖASEND Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Tool peaks olema viierattaga ja pöörlev. Polstri paksus võiks olla 3-5 cm ja materjalina tulekseelistada tekstiili ("mittehingava" polstrimaterjaliga hakkab selg higistama ja püsti tõustes võib külmetuda). Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20º.Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi. Istumine õige kõrgusega toolil, toetadades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks. Tooli seljatoe kaldenurk peab olema seatud nii, et selg oleks kergelt tahapoole nõjatunud (reie ja selja vaheline nurk umbes 110º). Sellisel juhul on seljalihaste koormus ja surve selgroo lülidevahelistele diskidele tunduvalt väiksem, võrreldes 90º istenurgaga
B 70 cm pinnast KÜSIMUSED 1. Formuleerida järeldus töökoha ergonoomilisuse kohta. Hinnata seejuures antud töökoha tingimusi, etteantud nõudeid (nii „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ kui ka ANSI/HFES 100-1988). 2. Hinnata enda tööasendite ergonoomilisust lähtudes tabelist 4. 3. Miks on oluline, et töökoht oleks ergonoomiline? 4. Formuleerida järeldus magnetvälja mõõtmise, tulemuste ning alusdokumentidega võrdlemise kohta. (Vihje: kas sagedus on teada?) VASTUSED 1. Ergonoomiliselt korraldatud töökoht ning õige asend tagavad kõrge tööviljakuse ning hea ja kestva tervise. Konkreetne arvutitöökoht ei ole piisavalt ergonoomiline: Mööbli paigutus ruumis ei taga inimestele vaba liikumist. Seadmetele igast küljest
sirutage. Tehke seda harjutust ka parema põlve ja parema küünarnukiga 10 korda. Tähelepanu! Äkilise valu ilmnemisel lõpetage kohe harjutuste tegemine. Harjutusi jalgadele Need harjutused aitavad leevendada pikast istumisest tulenevat pinget ja jäikust jäsemetes. 1. Seinakükid: Kui teil on käepärast sein ja kaks kuni neli minutit aega, siis tasub veeta need sellisel moel. Toetage selg vastu seina, harkis jalad harki umbes 35 cm kaugusel seinast. Laskuge istesse hoides jalgu kindlalt vastu maad ning püsige selles asendis 15-30 sekundit. Tõuske püsti tagasi ning lõdvestuge 30 sekundit. Korrake harjutust kolm korda. Ärge kõverdage põlvi rohkem kui 90 kraadi. 2. Kõõluseharjutus: Istuge ja asetage käed ümber parema reie. Tõmmake põlve rinna poole ning sirutage seejärel jalg sirgelt ette, nii kaugele kui saate. Tehke sama teise jalaga. Korrake harjutust mõlema jalaga kolm kuni viis korda. 3. Kõõlusevenitus:
....... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .............................................................. 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus
ARVUTIKLASSI PLANEERMINIE JA SELLE OHUTUS SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva ergonoomika nõuded on läinud aastate jooksul karmimaks ning erinevad asutused peavad ka neid järgima, et säiliks töötajate tervis, ohutus ja heaolu. On hakkatud pakkuma erinevaid tooteid ja lisasi mis muudavad töökohal töötamise tervislikumaks ja vähem väsitavaks. Töökohti on hakkatud paremini projekteerima ja sisustama. Kõik see on vajalik, et töötajate tervist hoida. Tähtsamad töötervishoiu nõuded arvutitega töötamisel on toodud ISO standardis 9241. Järgnevas tekstis toon ma välja näpunäiteid arvutiklasside projekteerimise ja ohutuse kohta. Esimeses teemas käsitlen ma arvutiklasside ehitust ja projekteerimist. Teises teemas arvutiklassi sisustust ja edasises teemas mõningaid häid harjutus võtteid lihaste pinge vähendamiseks, õppetöö pikkusi ja palju muud kasulikku. 3 1. ARVUTIKLASSI PROJEKTEERIMINE Kuna arvutiklass on mõeldud vabaks kasutuseks koo
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Reigo Tooming Aap-13 Töökeskkonnaohutuse eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Arvutiga töötamise kahjulikud mõjud tervisele........................................... 3 2. Tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused.............................................. 4 Kokkuvõte.......................................................................................
Dokumendihoidjat võib olla hea kasutada, et ära hoida kaela ebamugavat asendit ja silmade liigset liigutamist. -Paigutage ruumis oma töölaud ja kuvar nii, et oleks välditud pimestumine ja peegeldumine. Kõige lihtsam on see nii, et ei teie ise istuks ega ka kuvariekraan oleks paigutatud otseselt vastu akent või eredat valgust. Vajadusel kasutada aknakatteid. -Veenduge, et ruum laua all teie jalgade jaoks oleks piisav ning te saaksite jalgu vabalt liigutada. Kõik mittevajalikud esemed laua alt kõrvaldada. -Vältige tooliserva liigset survet reitele ja põlvedele. Jalatoest võib olla palju kasu, eriti just väiksemate inimeste korral, kelle jalad ei ulatu korralikult põrandale. KLAVIATUUR -Paigutage klaviatuur nii, et seda on mugav kasutada. Ruum klaviatuuri ees oleks vajalik selleks, et lasta kätel ja randmetel puhata, kui klaviatuuriga ei ole vaja töötada.
Inimese privaatruumi vajadus enese ümber on erinev osa tahavad omaette töötada, teised eelistavad enda ümber aktiivset suhtlemist. Samuti ei tohiks töötajale keelata pilte seintel või kerget korratust laual, sest ilmselt teeb töötaja ka paremat tööd just selles keskkonnas, mille ta ise endale valinud on. Töötaja heaolu töökohal sõltub paljudest teguritest, kuid töötaja tervise ja hea tööjõudluse säilitamiseks peab kontor olema piisavalt valgustatud, õhutatud ning ergonoomiline, samal ajal ei tohiks alatähtsustada kontori üldist õhkkonda, konservatiivsust, asjalikkust ning visuaalset ühtlust. Töökohti luues tuleks eelkõige arvestada, et need oleksid ergonoomilised. Väsinud ja kutsehaiguste käes kaeblev töötaja ei suuda anda maksimaalset panust. Kvaliteetse töökohaga, mis on küll kallim, kuid säästab märkimisväärselt tervist, on võimalik töötajat ka motiveerida.
...........................................................................8 1.7 Printeritega seotud ohud....................................................................................................9 Ergonoomia.................................................................................................................................9 2. Mis on ergonoomia?............................................................................................................9 3. Ergonoomiline arvutitöökeskkond....................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 1. 2 Sissejuhatus Personaalarvuti on saamas paljude inimeste ja paljude elukutsete lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks
töötajal igas asendis toetada selga (peamiselt nimmepiirkonda). Reguleerimismehhanismid ei tohi põhjustada seljatoe asendi iseeneselikku muutumist; istme kaldenurk peaks olema muudetav. Töötool võiks olla varustatud küünartugedega. Küünartoed ei tohi takistada asendite vahetamist töötamisel. Optimaalseks töökõrguseks istudes töötamisel peetakse üldjuhul küünarnuki kõrgust, kui õlavars on kehaga paralleelne. Jalatugi Istekoht peaks sisaldama jalatuge, kui jalgu ei saa töötamisel põrandale toetada (töötamispind on kõrge ja sellest tulenevalt on tool jalgade põrandale toetamiseks liiga kõrge). Jalatoe pind ei tohiks olla libe ja selle suurus peaks võimaldama jalgade liigutamist. Kestvat istumistööd peab vältima, vaheldades seda seismise ja liikumisega. 4. TÖÖTAMINE SEISTES Seistes töötamine on vajalik siis, kui töö nõuab töötajalt suurt liikuvust, head ulatuvust, keharaskuse kasutamist jõu rakendamisel või head jalgade tuge
1.Käsitsi teisaldamise meetodid- Neid teostavad üks või kaks hooldustöötajat, kes kasutavad oma lihaste jõudu ja võimalusel patsiendi liikumisvõimet. 2.Teisaldamismeetodid, mille puhul kasutatakse väikeseid patsientide teisaldamise abivahendeid. Kõnealuste meetodite puhul kasutatakse eriabivahendeid, nagu vähese 4 hõõrdumisega libistamislina, ergonoomiline vöö, pööramisplaat, voodi päitsisse kinnitatav trapets jms . 3.Teisaldamismeetodid, mille puhul kasutatakse suurejõulisi patsientide teisaldamise abivahendeid.Kõnealuste meetodite puhul kasutatakse elektromehaanilisi tõsteseadmeid . Hooldusvajadus on isiku abi-, toetuse- ja järelevalvevajadus, mille teeb sotsiaaltöötaja hoolduse seadmiseks kindlaks hindamisintervjuu ja füüsilise ning vaimsete võimekuse testidega (edaspidi hindamismetoodika) hooldatava elukohas.
Kas seljatoe kõrgust saab reguleerida? Kas vajaduse korral on olemas käetoed? Kas vajaduse korral on olemas jalatoed? Kas kõige sagedamini kasutatavad töövahendid ja muud esemed on kättesaadavad pead ja keha pööramata? Kas laua kõrgus võimaldab jalgu (ja reisi) liigutada? Kas dokumendihoidikut saab reguleerida; kas selle asendit saab muuta nii, et kasutajal oleks lugeda mugav? Tarkvara ergonoomia Kas tarkvara vastab tööülesande nõuetele? Kas tarkvara saab kohandada algaja tasemele? Kas tarkvaraga on kaasas emakeelsed abifailid?
Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi sisustamisel tuleks lähtuda eelkõige sealsete töötajate vajadustest (4). 1. ERGONOOMILINE BÜROO 1.1. Milline töölaud on hea? Peamine reegel – vältida igasuguseid peegeldusi ja tugevaid kontrastsusi töötsoonis. Seega töölaua pinnaviimistlus peab olema hele vältimaks liigseid kontrastsusi valgete paberitega ja samas ta ei tohi olla liighele (nt valge), kuna pika tööpäeva jooksul see väsitab silmi. Töölaua pinnaviimistlus peab olema matt, sellelt ei tohi peegelduda laevalgustus. Laua
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut ARSTI TÖÖERGONOOMIA, MÕJU TERVISELE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2010 SISUKORD Referaat keskkonna- ja töötervishoius.................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 FÜÜSILINE KOORMAMINE...................................................................................................4 Raskuste teisaldamine.............................................................................................................4 Pipeteerimine....................................................
Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Tool peaks olema viie rattaga ja pöörlev. Polstri paksus võiks olla 3-5 cm ja materjalina tuleks eelistada tekstiili ("mittehingava" polstrimaterjaliga hakkab selg higistama ja püsti tõustes võib külmetuda). Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20o. Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi. Istumine õige kõrgusega toolil, toetadades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks. Tooli seljatoe kaldenurk peab olema seatud nii, et selg oleks kergelt tahapoole nõjatunud (reie ja selja vaheline nurk umbes 110o). Sellisel juhul on seljalihaste koormus ja surve
kaugusena 50-60cm; l Kui kasutatakse kaugnägemise prille, siis võib ekraan paikneda juba meetri kaugusel; l Ekraanile on kasulik vaadata nii, et see paikneb risti vaatesuunaga, st kallutatud tahasuunas paarikümne kraadi võrra; jälgi, et selles asendis ei tekiks ekraanile peegeldust näiteks laelampidest; l Kuvari taga ei või olla liiga eredat pinda (näiteks päikesevalgus); l Vajadusel kasuta ekraani ees peegeldusfiltrit Ergonoomiline tool l Istuja mõõtmetele kohane; l Tool peab toetama erinevaid tööasendeid; l Tooli on kerge reguleerida; l Kõrguse reguleerimine toimub vahemikus 39-50cm, kuid see ei ole piisav liiga pikkadele või lühikestele inimestele l Seljatoel peab saama reguleerida nii kõrgust kui kallet, lülisamba nimmeosa peab saama hästi toetatud; l Seljatugi ei või takistada käte liikumist külgedele ja taha;
Nüüd tõsta istmik maast lahti, nii et keha oleks alates põlvedest kuni õlgadeni sirge. Maad tohivad puudutada ainult käed, jalalabad, õlad ja pea. Hoia kolm sekundit ning korda. 3. Jalgratas-Selili lesides tõsta jalad üles. Üks jalg sirge, teine põlvest kõverdatud. Nüüd kõverda teist jalga ning vii teine sirgeks, hoia seda asendit üks sekund ning korda. Justkui sõidaks jalgrattaga. Mida madalamal jalgu hoiad, seda raskem on harjutust teha ning seda rohkem oma kõhulihaseid treenid. Painuta Kui veedad oma päevad arvuti taga küürus istudes, on väga oluline, et saaksid venitada, painutada ja rohkem liikuda. Et paindlikuna püsida, püüa iga poole tunni järel paariks minutiks püsti tõusta ja venitada, jalutada või seista. Proovi lihtsat harjutust Proovi järgmist harjutust igal hommikul ja õhtul: heida põrandale selili ja tee kaks kuni kolm minutit kätega aeglaselt lumeingleid
Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi
Arvutiga töötaja ohutusjuhend Sisukord Sissejuhatus lk 4 Töötaja kohustused ja õigused lk 4 Nõuded arvutile lk 4 Arvuti igapäevane hooldus lk 5 Kehaasend lk 6 Nõuded töökeskkonnale lk 7 Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga lk 7 Tööreziim lk 8 Elektriohutus lk 8 Tegutsemine tulekahju korral lk 9 Esmaabi lk 9 Näidisharjutusi arvutiga töötajale lk 10 Kasutatud kirjandus, allikad ja kehtivad õigusaktid lk 12 Sissejuhatus Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast t
individuaalsetele vajadustele, et vältida võimalikke terviseprobleeme. Ka ohutusjuhendit kuvariga töötamise kohta tuleb töötajale tutvustada ja teda selle põhjal õpetada. Töökoha kujundamine. See asjaolu viib paratamatult olukorrani, mis paneb meid mõtlema mugavast, sobivast ja optimaalsest töökohast arvuti taga. Kui räägitakse arvuti töökohast, siis tavaliselt mõeldakse selle all arvutit, korralikku töölauda, töötooli. Tegelikult algab korralik ja ergonoomiline arvuti töökoht ruumist, kus inimene teeb oma igapäevast tööd arvutiga. Milline siis peaks olema see inimesega sobiv, temale mugav töökoht? Arvutiga töötaja töökoht tuleb planeerida nii, et otsesed valgusallikad ei asetseks töötaja otseses vaateväljas, akendel peab olema ees valgust reguleeriv kate. Tööruumis peab olema piisavalt ruumi vabalt liikumiseks. Mööda ei saa minna mikrokliimast, mille all mõeldakse ruumi temperatuuri, niiskust ja õhuliikumise kiirust
Neuromuskulaarne skolioos vib tekkida seljalihaste nrkuse, neuroloogiliste haigute tagajärjel muutuvad lülisamba normaalsed kurvid. See vorm tekib enamasti nendel inimestel, kes ei saa kndida tänu neuromuskulaarse aparaadi probleemidele (lihaste, närvide, seljaaju vi peaaju omavahelise töö häirumise tttu - lihas atroofia, aju insuldi tagajärjel) Seda skolioosi vormi vib ka kutsuda müopaatiliseks skolioosiks. Degeneratiivne skolioos. Skolioos vib areneda elu jooksul, kui lülisamba liigesed 6 moonduvad ja sunnivad lülisammast kverduma. Mnikord kutsutakse seda ka vanemaealiste skolioosiks Idiopaatiline skolioos. Kige sagedasem ja üldisem skolioosi vorm, mis areneb tavaliselt noorukitel ja eriti seda Sümptomid ehk avaldumine Haiguse algstaadiumis ei pruugi olla mingeid erilisi sümptomeid. Avaldumine on erinev vastavalt sellele, millises selgroo osas kõverdus on tekkinud. Patsiendi
5-vöötkoodilugeja; 6-kassasahtel. 8 5. MÜÜJA TÖÖS NEGATIIVNE POOL 5.1 Tervisemõjud 1. Seisev töö Paljud müügisaalid on kujundatud nii, et müüja peab olema klientide nõustamiseks pidevalt jalul, puudub istumisvõimalus. Nii saavad suure koormuse osaliseks jalad ja selg. Seisva töö puhul on vaja tagada töötajale ergonoomiline asend ja puhkamisvõimalus. Teenindussaalis on lahenduseks kõrge istetugi, millele müüja saab mugavalt toetada. Tööpäeva jooksul on vaja anda jalgadele ja seljale puhkamise võimalus: istuda ja pikutada. 2. Sundasendid ja raskuste tõstmine Sundasendid on probleemiks peamiselt kassatöötajatele.Sundasendist tingitud ülekoormuse vältimiseks on ergonoomiline kehaasend ja töökoha hea kujundus.
Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav. Tavaliselt kui väljas on valge ja paistab päike, siis valgustab see minu töökohta väga hästi ja mul ei ole vajadust panna tuld põlema. Laud mille taga töötan on paremal pool seina vastas, natuke eemal voodist ja aknast, tool on väga mugav, ongi ostetud spetsiaalne arvutitool. Voodi asub mul akna all ja enamasti kui töötan voodis olles, siis minu selga toestavad kaks patja. Õhtul kuvariga töötades kasutan laelampi, mis valgustab päris hästi tervet tuba aga arvan isiklikult, et oleks natuke parem, kui oleks laual selline lamp, mida saab reguleerida vajadusel, et siis oleks natuke rohkem valgustatud, sest tavaliselt klaviatuurile vaadates tundub siiski, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
