Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Test 3 T.Karm, 44 küsimust,TARBIJA KÄITUMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hüvis, piirkasulikkus, kogukasulikkus, ükk, eelarvejoon, ükskõiksuskõver, hinnavaru, nõudlus, asendusefekt, piirmäär, nõudluskõver, nõgus, kumer, sissetulekuefekt, märgista, suuremaid, asendada, teisega, liikuda, konstantne, ratsionaalse, täiendkaubad, sirgjoon, summat, ratsionaalne, asenduskaubad, korrektne, ostes, elastsuskoefitsientArvestustest 3.1 Küsimus 29 Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija Valmis jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. kõikide hüviste nõudluse elastsuskoefitsient oleks võrdne b. kogukasulikkus, jagatuna tarbitavate hüviste hulgaga, on võrdne piirkasulikkusega c. piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune d. iga hüvise viimase tarbitava ühiku piirkasulikkused oleksid võrdsed
ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b
TLM474 MIKROÖKONOOMIKA Küsimuse tekst Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Piirkasulikkus (MU -- marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks vee tarbimisele -- esimene, janu kustutav klaas vett annab kindlasti suurema lisakasulikkuse, kui näiteks seitsmes klaas vett järjest. Igast täiendavast ühikust saadav kasulikkus (ehk siis seesama piirkasulikkus) on kahanev ja pärast küllastuspunkti muutub negatiivseks, nagu kujutatud ka alloleval joonisel.
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3
Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
Küsimus 2 Nõudluse seadus kehtib, sest: Vali üks: a. mida rohkem hüviseid te tarbite seda kallimad nad on b. mida rohkem hüviseid te tarbite seda suurem on rahulolu c. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb d. kui ühe hüvise hind langeb, siis teise hüvise hind suhteliselt kasvab e. inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: inimesed on nõus ostma rohkem hüviseid kui nende hind langeb. Küsimus 3 Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna : Vali üks: a. kõik variandid on õiged b. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Tagasiside Õige vastus on: piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab. Küsimus 4 Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses organiseerib õppegrupi
Valmis koordinaatide alguspunktist. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Mida madalam on tarbija sissetulek, seda lähemal asub tema eelarvejoon koordinaatide alguspunktile. Küsimus 17 Kui tarbija sissetulek on 20 € ning tarbimist kirjeldab juurersolev Valmis eelarvejoon, siis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: kauba A hind on 2 € ja B hind 4 € kauba A hind on 4 € ja B hind 2 € tarbija saab mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut pole kaupade A ja B hindu võimalik kindlaks teha Kui tarbija ostaks ainult hüvist A, siis ta saaks oma 20 € eest seda 10 tk, seega hüvise
Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C; d) 2 ühikut kaupa A, 5 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C. 1. 1. Mitu ühikut kaupa A ostab tarbija? 2 2. 2. Mitu ühikut kaupa B ostab tarbija? 5 3. 3. Mitu ühikut kaupa C ostab tarbija? 4 4. 4. Kui suur on antud kombinatsiooni kogukasulikkus? 222 Tabelis 1 on ette antud kaupade A, B ja C erinevate koguste piirkasulikkused. Eelarve suurus on 41 eurot. Leia, millise alltoodud kaubavaliku korral on tarbija maksimeerinud oma kogukasulikkust, kui kauba A hind on 5 eurot, kauba B hind on 2 eurot ja kauba C hind on 6 eurot! Valikud: a) kõiki kaupu 3 ühikut; b) 5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C; c) 4 ühikut kaupa A, 4 ühikut kaupa B ja 5 ühikut kaupa C;
c. töö d. maa e. raha Tagasiside Õige vastus on: ettevõtlus. Turunõudlus on tihedalt seotud: Vali üks: a. nappuse piiratud ressursside aspektiga b. töö inimkapitali aspektiga c. alternatiivkulude etteotsustatud aspektiga d. tootmisvõimaluste kõverast tuleneva kasvavate alternatiivkulude seadusega e. nappuse piiramatute vajaduste ja soovide aspektiga Tagasiside Õige vastus on: nappuse piiratud ressursside aspektiga. Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine b. Mõlemad on ühikelastsed c. Nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega d. Nõudlus on täielikult elastne e. Nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine Tagasiside Õige vastus on: Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine. Oleta, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 100 b. 150 c. 50 d. 300 e. 200 Tagasiside
mida ühiskond saab toota. Vali üks: !!! Tõene Väär Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad a Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasaka tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: !!! Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid !!! on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral
Kodutöö II Punkte võimalus saada 20. Kodutöö riputada IVA keskkonda üles 30.09.2012 kella 23:55ks! 1. Kui väidetakse, et banaanide nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2, siis mida see peaks tähendama? (1 punkt) See peaks tähendama seda , et nõudlus on elastne ja see tähendab, et hüvise hinna tõus vähendab ja hinna langus suurendab kogutulu. 2. Nõudluse muutus tähendab seda, et (1 punkt) a. Nõudluse elastsus on vähenenud b. Nõudluskõver on nihkunud c. On toimunud liikumine piki nõudluskõverat d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a
4.1 Kasulikkuse teooria lk 79-83 Piiranalüüs, mille aluseks on piirkasulikkuse teooria, lähtub eeldusest, et tarbijad teevad hindade või sissetuleku muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid kui suuri muutusi. Kardinaalne kasulikkus(cardinal utility) H.H.Gossen - Tarbimisest saadava rahulolu mõõt. Rahulolu on suurim siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus on maksimaalne. Gosseni seadused: I Küllastusseadus: Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt. Küllastus- või rahulolu punkti leidmine põhineb piirkasulikkusel (marginal utility, MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (total utility, TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem on järgmine:
koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4. Kui tarbija sissetulek (tarbimiseelarve) väheneb ceteris paribus, siis normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähenev), siis kogukasulikkus TU kasvab kanahevas ulatuses, st hüvise edasisel tarbimisel on võimalik tarbija kogukasulikkuse TU suurenemine kuni maksimumpunktini; 7. Tarbimise tasakaal, mis näitab optimaalset hüviste kogumit asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis; 8. 10. Kui tarbija liigub mööda ükskõiksuskõverat ÜKK-d alla paremale, siis kogetav kogukasulikkus TU suureneb;V
Monopson -ostab terve piirkonna tootmisteenuseid 2. Nõudlusseadus- väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad võivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus) Nõutav kogus-kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbija antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Hind-väärtuse rahaline väljendus Nõudlus- Demand Hind langeb, nõutav kogus kasvab: Piirkasulikkuse langus Asendusefekt Sissetulekuefekt 3. Turunõudlus- erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa Nõudlust mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulek- erievus normaalkaupade ja iferioosete (väheväärtuslike ) hüviste puk.. · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused · Tarbijate arv · Tarbjate maitse ja eelistused 4. Pakkumisseadus- väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad saavad ja on suutelised müüma. Põhimõisted:
suutelised ostma teatud ajaperioodil ( ceteris paribus). Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõisted: 1. Nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt -kindel punkt nõud-luskõveral. Liikumist piki nõud- luskõverat põhjustab selle-sama kauba hinna muutus(cet.par.) kõikide teiste tegurite samaks jäädes. 2. Hind väärtuse rahaline väljendus. 3. Nõudlus "Demand" ing-lise keeles tähistatakse D seos hinna ja koguse vahel, mida soo- vitakse ja suudetakse osta konk-reetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? · piirkasulikkuse langus · asendusefekt · sissetulekuefekt Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid
vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna,
Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.) NB
tootmises suhteline eelis. LINEAARNE FUNKTSIOON näide QS = QD QD = 500 4p QS = -100 + 2p 500 4p = -100 + 2p 600 = 6p ; p=100 NÕUDLUS JA PAKKUMINE NÕUDLUS (D-demand) väljendab seost HINNA ja KOGUSE vahel, mida potensiaalsed ostjad antud ajahetkel soovivad ja tegelikult on võimelised ostma tasudes KEHTIVAT turuhinda (Cetris paribus). Kauba hinna muutus mõjutab nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus
.............................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver
Küsimuse tekst Arvutite tootmisel kasutatavate mikroskeemide hind langes. See põhjustab arvutite: Vali üks: a. Arvutite pakutava koguse kasvu b. Arvutite pakkumise languse c. Arvutite pakkumise kasvu d. Arvutite pakutava arvu languse Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluse seaduse kohaselt: Vali üks: a. Kui hinnad tõusevad, nõutav kogus suureneb b. Kui hinnad langevad, nõudlus kasvab c. Kui hinnad tõusevad, nõudlus langeb d. Kui hinnad langevad, nõutav kogus suureneb Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Alljärgärgnevast vastab kõige paremini pakkumisseadusele: Vali üks: a. Kui kalkulaatorite hind tõuseb, suureneb kalkulaatorite pakkumine, ceteris paribus b. Kui kalkulaatorite hind tõuseb, väheneb pakutavate kalkulaatorite arv, ceteris paribus c
Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud
hilisemat asukohta. VALE Ühiskond toodab alati mingis punktis mis asub tema TVKl. VALE (seespool on ebaefektiivne kasutamine) NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg on institutsioon või mehhanism mille kaudu ostjad ja müjad omavahel suhtlevad ja hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad maksimeerida kasulikkust, mis kujutab endast rahulolu mida nad saavad oma tarbimisvalikust Nõudluskõver näitab hüvise koguseid mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul suudavad ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus). Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa.
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui
aga näidisülesandes võib nii teha!). Leidke selle kauba nõudluskõvera (seos nõutava koguse ja hinna 100 vahel): q A q A ( p A ) võrrand. Seos q A . pA Kauba B turu-uuringute tulemusena saadi teada, et juhul, kui kauba hind on 110 ühikut, ei osta seda mitte keegi, kui see on 109 ühikut, ostetakse kaupa 1 ühik, hinna 100 korral 10 ühikut jne. Nõudlus suureneb sama seaduspärasuse kohaselt, kuni koguseni 110, mida tarbitakse juhul, kui kaup on saadaval tasuta. Leidke kauba B nõudluskõvera võrrand. Seos qB 110 pB dq A 100 dqB Leidke nõudluskõverate kuju iseloomustavad seosed (tuletised!). 2 , 1 . dp A p A dpB Kas saadud tulemus kinnitab esimeses punktis leitud seaduspära
situatsioonides tähendab rohkem tarbimist ka suuremat kasulikkust), aga valikuid saab teha siiski oma eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise kauba, mis kulutatud rahaühiku kohta annab talle rohkem kasulikkust juurde (ehk mille piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused.
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
Sõnaga marginaalne tähistatakse väikseid muudatusi. Eelduseks on, et tarbijad teevad hindade või sissetulekute muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid muudatusi. Kardinaalse kasulikkuse teoreetikute kohaselt on võimalik tarbimisest saadavat heaolu mõõta mõõtühiku abil. Gosseni I seadus ehk küllastusseaduse kohaselt ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt ehk rahulolupunkt, mille leidmine põhineb piirkasulikkusel (MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasulikkuse valem MU=(TU1-TU2)/(x1-x2) Küllastuspunkt saavutatakse, kui piirkasulikkus on võrdne nulliga ehk kogukasulikkus on maksimaalne (Gosseni I seadus ehk maksimeerimise esimene seadus). Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt iga täiendava ühiku tarbimisel piirkasulikkus väheneb. Koguse korral, mil
Oluline erinevus tavatähendusest: majapidamine ei tooda mitte midagi, ainult tarbib! Eeldatakse, et tarbimisotsused (hüviste olulisus majapidamise jaoks) on kooskõlastatud ja majapidamine tegutseb ühtse tarbijana. Hüvised on kõik see (tavamõistes kaubad ja teenused), mida majapidamine ostab oma vajaduste rahuldamiseks (heaolu suurendamiseks). Reeglina (kuid mitte ilmtingimata!) on hüvised tootvate majandussubjektide (ettevõtete) poolt toodetud. Oluline on see, et iga hüvis on kellelegi kasulik ja selle tarbimise eest tuleb maksta. (HK) Pere – las pakuvad ise, kui laialt või kitsalt nad seda määratlevad… Täiendavaks aruteluks: kuidas paigutuvad nende määratluste alla: a) vanematest eraldi elav ja teises linnas õppiv tudeng, b) ühist üürikorterit jagavad tudengid? 2. Mikroökonoomikas eeldatakse tarbija (majapidamise või üksikisiku) ratsionaalset käitumist. Ratsionaalselt käituv tarbija valib erinevatest võimalustest selle, mis viib teda
a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige b) Vale 10. Kui kaup X ja Y on asenduskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise. a) Õige b) Vale 11. Sissetuleku vähenedes suureneb inferioorsete hüviste nõudlus. a) Õige b) Vale 12. Nõudlusfunktsioon iseloomustab seost nõutava ja pakutava koguse vahel. a) Õige b) Vale 13. Muude tingimuste samaks jäädes, kui normaalhüvise hind tõuseb, väheneb pakutav kogus. a) Õige b) Vale 14
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: Vali üks: a. on tegemist kasvava mastaabisäästuga b. firma kogeb kahanevaid tulusid c. ei saa midagi kindlat väita d. on tegemist kahaneva mastaabisäästuga Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevas on õige: Vali üks: a. Nõudluskõver on täielikult elastsed nii TKF kui ka TK turu jaoks b. Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga c. TKFnõudluskõver on negatiivse tõusuga, samas kui täieliku konkurentsi turu nõudluskõver on absoluutselt elastne d. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga nii TKF kui ka TK turu jaoks Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Firma minimaalne kogus suurtootmisel Vali üks: a. saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga b. saavutatakse konstantse mastaabiefekti korral c
Arvestustest 2.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 2 ► Arvestustest 2.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/18,00 Hinne 8,89, maksimaalne: 10,00 (89%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Nõudluse seaduse kohaselt: Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Kui hinnad langevad, nõutav
............................................. 26 4.1. TARBIJA VALIKUTEOORIATE OLEMUS ...................................................................................... 26 4.2. KARDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA ................................................................................... 26 4.3. ORDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA...................................................................................... 29 4.4. SISSETULEKU- JA ASENDUSEFEKT ........................................................................................... 31 5. TOOTMINE JA TOOTMISKULUD ......................................................................................... 33 5.1. KASUMI KÄSITLUS MAJANDUSTEOORIAS ................................................................................. 33 5.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS ................................................................................
annaabi.ee 
