SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas
KEILA GÜMNAASIUM 10 B INIMESE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Miniuurimustöö Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 1. Tervislikud eluviisid 4 2. Tervislik toitumine 5 Kokkuvõte 6 Uurimuse analüüs 7 Kasutatud materjalid 8 Lisa 9 Sissejuhatus
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus..............................6 4. Vitamiinide kasulikkus.........................................7 5. Uuritav objekt.......................................................8 6. Analüüs.................................................................9 Kokkuvõte...........................................................
Tuleks liikuda piisavalt värskes õhus ning leida sobiv trenn, see on hea tervise tagatis. Üle- ja alakaalulisus on võrdeliselt tõsised terviseprobleemid. Ülekaalulisust põhjustavad liigne ja ebatervislik toitumine ning vähene liikumine. Paljud neist ei tee sporti ja mõned neist veedab päevas üle viie tunni istudes. Sellega kaasneb südamehaiguste suurenemine, kõrge vererõhk ja kolesteroolitaseme tõusu. Suitsetamine ja alkoholi liigne tarbimine kahjustavad ohtrasti tervist. Suitsetamine hävitab kopse, mis lõpuks võib viia kopsuvähi tekkimiseni ning alkoholi tarbimine, millest võib saada sõltuvuse. Väga tihti puutume kokku mitmete mürgiste ainetega, mida sisaldavad erinevad kreemid, spreid, lakid jne. On olnud juhtumeid, kus liigse laki kasutamisest on jäädud nii haigeks, et on viinud lausa surmani. Järjest rohkem on inimesi, kes ei väärtusta oma tervist. Söödakse rohkesti rämpstoitu ning
...........................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................................................13 2. TUNTUIMAD DIEEDID............................................................................14 3. TERVISLIK ELUVIIS...............................................................................17 3.1. Suitsetamine..........................................................................................17 3.1.1. Passiivne suitsetamine............................................................................18 KOKKUVÕTE............................................................................................20 Kasutatud kirjandus.......................................................................................21 LISA..................................................................................
11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine
Võrumaa Kutsehariduskeskus Tervislik toitumine ja selle aktuaalsus tänapäeval Väimela 2010 Tervislik toitumine Õige toitumine on hea tervise alus. Tervislik ja mitmekesine toidulaud aitab meil säilitada normaalset kehakaalu, suurendab üleüldist heaolutunnet, parandab ajutööd ja vähendab riski lastel vanemaks saades erinevatesse haigustesse jääda. Tervislik toit sisaldab leiba või saia ja teisi teraviljatooteid, kartulit ning samuti puuvilju ja köögivilju. Samuti sisaldab tervislik toit mõistlikes kogustes piima ja muid piimatooteid, liha, kala ning vähesel määral toitu, mis sisaldab rasvu või suhrut. Mitte ükski toiduaine ei suuda pakkuda kõiki inimese funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid. Seetõttu on oluline tarbida laias valikus erinevaid toiduartikleid, et tagada piisav kogus vitamiine, mineraalaineid ning kiudaineid, mis on inimese tervisele vajalikud. Tervisliku toitu
See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Parandab organismi verevarustus, tugevndab südamelihaseid ja vähendadab haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele ning mõjutab maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub suitsetalal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama ning tekivad hingamisraskused. Organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb. Isegi juhul, kui inimene tegeleb spordiga, kuid samal ajal suitsetab, tuleb arvestada, et suitsetamine vähendab füüsilist võimekust. Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti
Saku Gümnaasium TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Autor Juhendaja: Saku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu tervislikule toitumisele. Tervislikult toitudes hoiame ära paljusid haigusi, muidugi ka tänapäeva üks suurimaid põhjusi keha kaalu tõusu. Õigesti süües hoiame ära haigusi ja muutusi oma kehas. Selle teema valisin sellepärast, et saada rohkem teada tervislikust toitumisest ja teada saada teiste teadmisi tervisliku toitumise kohta. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kui palju teavad 8.-9. klasside õpilased tervislikust toitumisest. Selleks seadsin endale järgmised eesmärgid: · Teada saada, mida teavad õpilased tervislikust toitumisest. · Koostada ja läbi viia küsitlus · Koostada küsitluse tulemuste kokkuvõte ja analüüsida tulemusi. Küsitlus koosneb kahest osast. E
9.a klass 2009 aasta Sisukord 1. Toitumine lk.3 2. Söö hästi, siis tunned end hästi lk.3 3. Nõuanded tervislikuks toitumiseks lk.4 1 4. Ärge maiustage liiga tihti lk.4 5. Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine makro ning mikroelemente lk.45 6. Kui tarbite alkohooli, siis ainult mõõdukalt lk.5 7. Suitsetamine lk.56 8. Kokkuvõte lk.6 9. Kasutatud kirjandus lk.6 Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Toitumine · Süsivesikud peavad andma 5565 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 1015 %
hakkama kohe järgmiseks päevaks õppima. Vahel lausa mitmeks kontrolltööks. Samuti käivad mõned õpilased huviringides (klaveriõpe, kitarriõpe jne), mis teda vaimselt arendavad ning selle tõttu ei ole aega ega ka jõudu trennis käia. Tänapäeva noorte seas on alkoholi tarbimine võrreldes eelmise sajandiga märgatavalt kasvanud. Juuakse koos sõpradega ning seda väga sageli. Kahjuks ei teadvusta noored endale tagajärgi, need aga võivad osutuda küllaltki kurbadeks. Suitsetamine, alkoholi ja kanepi tarvitamine on noorte seas kahjuks väga populaarsed. On vähe neid, kes ei oleks eesnimetatuid proovinud. Seda, et need tervisele väga kahjulikud on, teavad samas kõik. Mõnuainete populaarsuse põhjuseks on tahtmine massi sulanduda, vale seltskond. Samuti põhjendatakse, et need annavad hea tunde, leevendavad stressi ja teevad suhtlemise oluliselt kergemaks. Noorte seas on kõige populaarsemad tervist kahjustatavad probleemid alkohol ja kiire eluviis
Tänapäeval sõidetakse tihti autoga punktist A punkti B ja oledki kohal. Inimese keha vajab liikumist. Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele töövõime tõstmiseks, hea enesetunde saavutamiseks, haiguste ennetamiseks ja ka haiguste korral nende kulgemise kergendamiseks. Liikumine ja toitumine mõjutavad otseselt meie südame tegevust. Selleks, et südame töö oleks korrapräne ja inimese organism terve ei tohi suitsetada, tarbida alkoholi ja narkootilisi aineid. Tuleb hoida vererõhku stabiilsena jne. Selleks, et toitumine oleks korras, tuleks toituga mitmekülgselt, süüa õigetes kogustes ja hoida kehakaalu. Süüa rohkel puu-ja köövilja, piimatooteid ja liha. Süüa päevas vähemalt 5 peotäit puu-ja juurvilju. Välita rasvaseid toituaineid jne. Kui me olime väiksed, hoolitsesid meie eest meie vanemad. Tänu sellele sai juba natukene õppida kuidas hoida tervist ja toituda tervislikult
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Ülle Krigulson Essee "Tervislik toitumine - mida see minu jaoks tähendab?" aines Toitumisõpetus Juhendaja: Karmen Raag Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 Tervislik toitumine ei ole küll alati olnud inimese elus tähtsal kohal, kuid tänapäeval on see inimese elus üks olulisemaid aspekte, sest toit on meie organismi kütus. Kui see ,,kütus" on hea kvaliteediga, püsib meie organism enamasti töökorras ehk terve. Igaüks tahab meist olla vormis ja terve kehaga. Tervislikust toitumisest koos tervislike eluviisidega sõltub ka inimese eluea pikkus. Kuigi me pöörame sellele tänapäeval vähem rõhku, sest meil pole aega oma tervise jaoks, meil on vaja tööd rügada ja nii ka meie
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS......................
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nimi ja perekonnanimi TERVISLIK TOITUMINE Uurimistöö Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 RESÜMEE Selle töö eesmärgiks on teada saada rohkem tervisliku toitumise kohta ning uurida minu enda toitumisharjumusi. Tervisliku toitumise uurimustöö käsitleb üldisi teemasid toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust. Samuti koostasin ühe päeva ideaalmenüü, mida võrdlesin enda päevamenüüga. Võrdluses sain teada, et minu toitumisharjumused on tervislikud ning ma ei tarbi liialt palju kilokaloreid n
......1 TÄHTSUS NOORE ELUS..........................................................................................1 Sisukord....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................4 Tervisespordi vajalikkusest noore elus........................................................................5 Tervislikud eluviisid noore elus...................................................................................7 Kokkuvõte....................................................................................................................9 Kasutatud allikad....................................................................................................... 10 3 Sissejuhatus
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just ebaõige toitumine põhjuseks s
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?..............................................................................................................................4 Toitumise põhialused............
rasvadepoodesse. Nii võib kujuneda ülekaal ja sellega kaasnevad tervisehädad. Mitmekesisus tähendab suurt valikut toiduainegrupis ja gruppide vahel. Eri toitude valgud on erineva aminohappelise koostisega. Toiduvalkude väärtus sõltub asendamatute aminohapete vahekorrast ja sisaldusest. Täisväärtuslikud on need valgud, mis 4 sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus koguses ja sobivas vahekorras. Sellised on loomse päritoluga valgud muna, piiim, liha ja kala valgud. Väheväärtuslikud on taimsed valgud, kus puudub üka või mitu asendamatut aminohapet. Sama on ka toidurasvadega. Tahke toidurasv ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Iga köögivili sisaldab erinevaid ja eri koguses vitamiine ja kiudaineid. Kui valime mitmekülgselt saab organism kõik vajalikud toitained kätte! (Lipp,2009)
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul..............................................................
Suitsetamise mõju Kahjuks jäävad suitsetamisest põhjustatud kahjustused inimesele terveks eluks. Sõltub sellest kui kaua inimene on suitsetanud ja millised kahjustused sellest on tekkinud. Suitsetamisel koguneb kopsu peale tõrva veel väga mitmeid kahjulikke aineid, mis võivad põhjustada raskeid haiguseid nagu kopsuvähki, emfüseemi jne. Nende ja paljude muude haiguste esimeseks vältimise võimaluseks on suitsuvabade eluviiside järgimine Passiivne suitsetamine Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab. Harva teatakse, et passiivne suitsetamine on sama ohtlik kui aktiivne suitsetamine. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü
SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.TOITAINED.............................................................................................................................4 1.1.Vitamiinid..........................................................................................................................4 1.2.Mineraalid.........................................................................................................................4 1.3.Probiootikumid..................................................................................................................4 1.4.Valgud................................................................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID..................................................................................................................5 2.1.Püramiidi alus
Tervislik toitumine Tervisliku toitumise info muutub koguaeg. See mis on täna õige, leiab keegi mõne päeva pärast, et see on puha vale. Ei ole olemas imetoiduaineid, tähtis on tervisliku toitumise põhimõtted. Tuleks süüa vastavalt vajadusele. Kuna organism peab saama nii elutegevuseks vajaliku energiat, kui ka vajalike toitaineid. Kindlasti tuleks hommikuti süüa, kuna hommikusöök on aluseks päeva põhitoidukorrale. Hommikut on hea alustada klaas veega ja sinna juurde süüa täistera tooteid. Et organism ei jääks ilma vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetes võiks süüa põhitoidu juurde näiteks kas köögivilju, kas siis toorsalatina, hautatud või keedetult. Kala võiks süüa 2-3 korda nädalas, kuna sealt saab organism omega 3 rasvhappeid. Rasvarohkeid toite ja magusat tarbida minimaalselt. Enamjaolt armastavad inimesed toite praadida, kuid saab ka teismoodi. Hautades või ahjus küpsetades võib samuti saada maitsva toid
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala ENDA TERVISLIKUKÄITUMISE MUUTMINE Projekt Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Kaidi Kiis JÕHVI 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ÜLEKAALULISUSE ENNETAMINE........................................................................4 2. TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED..............................................................5 3. ÜLEKAAL JA ALA
mõõdukus ja toidust saadava energia vastavalt vajadusele. Mitmekülgsus tähendab, et süüakse erinevaid toiduaineid. Mitmekesise toiduga saab inimene piisaval hulgal kõiki vajalikke toitaineid. Toidu tasakaalustatus tähendab seda, et igapäeva menüüs on kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid. Mõõdukus tähendab toidukoguse arvestamist. Vastavalt vajadusele tähendab, et toit peab andma vajalikus koguses energiat ning varustama organismi vajalike toitainetega. Alapeatükk ,,Söögikorrad" Hommikueine peab andma organismile vajaliku hulga toitaineid, mis peavad katma veerandi päevasest energiavajadusest. Lõunasöök peab tagama umbes kolmandiku energiast, mida inimene päevas vajab. Seega on lõuna üks põhilisi söögikordi. Õhtusöök peab üldjuhul katma viiendiku päeasest energiavajadusest.
rasvakudedega. Veresoonte sein muutub tihedaks tekitades trombe. Tulemusena kannatab selle organi verevarustus, kus asuvad kahjustatud arterid [9]. Ateroskleroos tavaliselt on meestel vanuses 50-60 ja naistel peale 60. eluaastat. Kuid viimasel ajal on märgata, et haigus on noorenenud ja kannatanud on juba 30-40- aastased. • Põhjused: geneetiline soodumus või mõned haigused – arteriaalne hüpertensioon, ülekaalulisus, suhkrutõbi, lipiidide tõus veres, passiivne eluviis, suitsetamine, emotsionaalne ülepinge [9]. 2.3. KOKKUVÕTTE: Vastates teise ülesande küsimusele, uurimuse autor analüüsis läbi, missugust negatiivset mõju dieet avaldub organismile ja tegi järgmised järeldused: Mitte kõik dieedid on sobilikud organismi jaoks. Valides enda jaoks kohase dieedi, tuleb lähtuda sellese individuaalselt, vaadates missugused haigused on, kas on olemas probleemid siseorganitega, küllastanud kogus toitained jm
Nõo Reaalgümnaasium Sonja Gross 10.c TERVISESPORT Referaat Nõo 2017 Tervisesport on rahulik treening, mida saad enda tunde järgi teha täpselt nii palju kui ise jaksad. Tervisespordi eesmärk on hoida või parandada oma tervist ning tõsta füüsilist võimekust - nii suudab meie keha vastu panna igasugustele haigustele, tuju on parem ning energiat palju rohkem. Hea kehaline ja vaimne enesetunne ning töövõime aitavad igapäevaelus paremini toime tulla. Mida tervemana, jõulisemana ning enesekindlamana ennast inimene tunneb, seda väärtuslikumalt mööduvad päevad ja see loob eelduse elukvaliteedi parandamiseks. Tervisesport on küllaltki ohutu, kuid siiski tuleb kontrollida ennast, et ei tekiks liigset koormust ning treeningvõtted oleksid õiged Tervisesport Eestis Tervisesporti teeb Eestis iga kolmas inimene. Siin tegeleb vabal ajal spordiga ligi 425 000 inimest ning kõige aktiivsemad nendest on noored, vanuse kasvades väheneb ka
30% Toitumispüramiid • Mitmekülgsus-Süüa tuleb erinevaid toiduaineid.Nt piimatoodete hulgast tuleks valida igaks päevaks erinev toiduaine. • Tasakaalustatus-Iga päeva menüü peaks sisaldama kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid, mida laiem on valik,seda kindlamalt saab inimene kõiki toitaineid. • Mõõdukus-tToitu tuleb tarbida parajas koguses.Ole ettevaatlik selliste toitude suhtes mis sisaldavad palju • Vastavus vajadusele-Toit peaks andma vajalikus koguses energiat ning varustama organismi vajalike toitainetega.Inimeste energiavajadus on erinev , seega ei ole olemas kindlaid koguseid.Energiat tuleb kulutada sama palju ,kui toiduga seda saadake. • Hommikusöök-Peaks andma organismile veerandi energiast ,mida inimene päevaks vajab.Sobilikud võiksid olla :puder,puu-ja juurviljad,piimatooted,munatoidud ning müsli. • Lõunasöök-peaks tagama kolmandiku energiast,mida inimene päevaks vajab
Ainult mitmekülgne toitumine ja õiged toiduvalmistamise viisid tagavad toidu vitamiinide ja mineraalainete piisava sisalduse. Alustuseks tuleks meelde jätta, et süüa tihti, aga vähe. Hommikuti tuleb alati midagi süüa, kuna see on päeva tähtsaim toidukord ja sellest saame me energiat terveks päevaks. Ei tohiks süüa palju rämpstoitu nagu näiteks kartulikrõpsud, kummikommid, burgerid, friikartulid ja pitsad. Peale kella kuut pole soovituslik süüa, sest siis ei saa magu piisavalt puhata. Aga ega ainult söömisega ei saa täielikku tervislikku eluviisi elada. Peab ka natuke liikuma, et üleliiksed söödud kalorid saaksid põletatud. Ja eks väike jalutuskäik looduses ei tee kellegile paha. Spordi tegemiseks on palju võimalusi . Mõtle vaid, mis sulle rohkem meeldib. Valikuid on palju, näiteks : ujumine, jooksmine, jalutamine, uisutamine, tantsimine, võitluskunstid ja neid valikuid on veel palju palju. Sport teeb figuurile head, sul on rohkem energiat. Sport on hea
· Piira küllastatud rasvade tarbimist, just piimatoodete näol (näiteks jäätis ja või) ning palmi- ja kookosõli puhul. Kui näete pakile kirjutatud järgmisi koostisosi, siis teadke, et toidus on küllastatud rasvade osakaal väga suur: palmiõli, kookuspalmiõli, osaliselt küllastatud taimeõli. · Piira kõrge kolesteroolitasemega toitaineid - munakollane ja maks. Pole soovitav süüa üle 4 munakollase nädalas. · Tarbi väherasvaseid piimatooteid. Tervislikud eluviisid Referaat Autor: Klass: Juhendaja: 2010
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
