*toiduaine(MAAG) *Eesti Energia *AS Antares *masina-metalli *Eesti Gaas * aparaadi(Würth) *Eesti Veevärk * *mööblitööstus(BELLUS) * * *keemia t(Fairy) * * Tertsiaarsektor *hulgi ja jaekaubandus OÜ Elektra *hotellid ja restoranid Villa Theresa *transport,laondus ja side Pärnu Bussipark *ilu ja isikuteenindus OÜ Kristina Matsiselt *finants vahendus,kinnisvara ja muu äriteenus OÜ UUSMAA *riigi valitsemine,sotsiaaltöö,haridus ja tervishoid - Väike-Maarja Gümnaasium Ülesanne Vilja kasvatus (primaar sektor) (põllumajandus) vilja jahvatamine (sekundaar sektor) ( leiva küpsetamine(tertsiaarsektor) leiva müük(tertsiaarsektor)
ühiskonnas toimuvaid arenguid ja õige on ka vastupidine väide. Teenindusmajanduse üheks kõige mõistetavamaks näitajaks on teeninduses töötavate inimeste osakaal tööhõives. Teenindussektor on arenenud Lääneriikides, aga ka Eestis, muutunud suurimaks ja kõige rohkem uusi töökohti loovaks tööandjaks. Mitmed ühiskonnauurijad ei pea õigeks majanduse jaotamist sektoriteks: põllumajandus- (primaar-), tööstus- (sekundaar-) ja teenindussektor (tertsiaarsektor), rõhutades, et teenindamine toimub kõikides tegevusvaldkondades, igaüks osaleb teenindusmajanduses ning õigem oleks rääkida tootvatest ja teenindustegevustest. 1.2. Teenindamise filosoofilised alused Filosoofiat peetakse sageli millekski eluvõõraks ja igapäevaelu ning -töö seisukohast mitteoluliseks. Tegelikult on filosoofia, võib ka öelda filosoofiline elutarkus kõigi inimtegevuste aluseks, olles looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi
turism jne. · Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED · HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN
Välistamatud Välistatavad VALITSUSE MAJANDUSLIKUD ÜLESANDED: 1) tulude jaotuse kujundamine ühiskonnas 2) valitsus kogub makse ja jaotab uued ümber Maksud= kaudsed KM (aktsiisid) + otsesed SM (tulumaks) Seadlusandluse kujundamine majandustegevuseks: - konkurentsi seadus - äriseaduslik - maksuseadus - asjaõigusseadus Majandussektorid: Primaar- mets, põllumajandus(kahaneb), kalandus. Sekundaar- tööstus (kahaneb) Tertsiaarsektor- teenindus SKP- sisemajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud lõpptarbimisega kaupu ja teenuseid riigi territooriumil. (1elaniku kohta; kr) RKT-rahvamajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud riigi residentide(kodanike+eestis registeeritud firmade) poolt. SKT arvestamine: 1)kulude meetot - majapidamiste tarbimis kulutused ehk eratarbimine - ettevõtete tarbimine - riigi tarbimine e. valitsuskulutused -puhaseksport(Eestis negatiivne) 2)tulude järgi:
euro ja riigikeeleks on portugal keel. Pealinn on Lissabon. Peamised tööstusharud on: nafta tootmine, tsemendi tootmine, autotööstus ja laeva tööstusharud, elektri-ja elektroonikatööstus, masinad, tselluloosi-ja paberitööstus, tekstiili-, jalatsi-, naha-, mööbli-, keraamika, jookide ja toiduainetööstuse-ja korktooted. Töötlev tööstus moodustab 33% ekspordist. Portugal on maailma suuruselt viies tootja volframi, ja maailma kaheksanda suuruselt tootja veini. Tertsiaarsektor on kasvanud, mis toodab kuni 66%-ni SKT- st ning pakub töökohti 52%-le tööealisest elanikkonnast. Kõige olulisemad kasvumäärad on leitud kaubandussektoris, mis on arenenud tänu ajakohastele vahenditele: transport ja telekommunikatsioon. Turismi on oluliselt arenenud ja annab umbes 5% SKP-st. 2006 aasta uurimuse järgi külastas Portugali 18,9 miljonit turisti aasta jooksul. Portugal on üks kaunimatest sihtpunktidest, kuhu minnakse puhkama ning end ravima. Kalandus ja
kaupade osutamiseks. 2. Millest poolest erineb RKT SKT-st? – 3. Hiina areng majandusturul. – On toimunud suur areng, varem oli arenguriik, nüüd arenenud riik. Teisel kohal maailmamajanduses, esimesel USA kuid arvtakse, et 2020aastaks on Hiina esimesel kohal. 4. Majandussektorid 1) Primaarsektor (põllu-ja metsamajandus, kalandus) 2) Sekundaarsektor (tööstus, mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus) 3) Tertsiaarsektor (teenindus) 4) Kvaternaarsektor (informaatika, haridus) 5. Kuidas mõjutab tööhõive struktuur riigi arengut? – Mida rohkem on sekundaar – ja tersiaarsektoris töötajaid, seda arenenum on riik. 6. Miks on noorte seas suur töö puudus vähem arenenud riikides ja arenenud riikides? – Vähem arenenud riikides: demograafiline plahvatus. Enam arenenud riikides eluea pikenemine ning vanemate inimeste aktiivne osalemine tööturul, kogemuste puudumine.
ISESEISVUSSÕDADEGA INFOÜHISKONNA EELDUSED · TEHNOLOOGIA ARENG VÕIMALDAS INFO KIIRET HANKIMIST JA LEVIKUT · ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUS- TÖÖSTUSE OSAKAALU TÕUS, SEST TOOTMISE EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU · KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS · TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE, VEOKULUDE VÄHENEMINE MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED · HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN
seisukohast vaadatuna (migratsiooni liik) põhjused: 1. looduskatastroofid 2. keskkond, poliitika (sõda) 3. vaesus emigratsioon- väljaränne teise riiki (migratsiooni liik) põhjused: 1. majanduslikud raskused 2. valitsev tööpuudus ARENENUD RIIK VÄHEARENENUD RIIK(ARENGUMAA) INDUSTRIALISEERITUD PRIMAARSEKTORI OSAKAAL ON SUUR TERTSIAARSEKTOR 1.KOHAL(IT-riik) MADAL KESKMINE ELUIGA SISSETULEK ELANIKU KOHTA PIIRATUD TERVISEHOID, MADAL SKP
Tuleb arvestada avaliku sektori ettekirjutuste, maksude, tegevuslubade sekkumisega. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond selles valdkonnas tegutsevatel inimestel ei ole eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum. Ühiskonnad jaotatakse maailmas 3-e gruppi : 1. Primaarsektor 2. Sekundaarsektor 3. Tertsiaarsektor Primaarsektor madala arengutasemega riigid. suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt
Tuleb arvestada avaliku sektori ettekirjutuste, maksude, tegevuslubade sekkumisega. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond selles valdkonnas tegutsevatel inimestel ei ole eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum. Ühiskonnad jaotatakse maailmas 3-e gruppi : 1. Primaarsektor 2. Sekundaarsektor 3. Tertsiaarsektor Primaarsektor madala arengutasemega riigid. suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt
Näiteks on see, kuidas põhjamaade karmis kliimas banaane ei ole võimalik kasvatada, Brasiilias aga kasvatatakse ja neid veetakse ka välja. Samas on põhjamaade inimesed suutnud välja mõelda tõhusa metsatehnika ja kaasaegsed kommunikatsioonitehnoloogiad. Igaüks teeb vastavalt seda, mille jaoks tal on parimad eeldused ja võimalused. 7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsektor ehk Sekundaarsektor ehk Tertsiaarsektor ehk esmasektor tööstussektor teenindussektor Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus Metsamajandus Masinatööstus Transport Kalandus Keemiatööstus Tervishoid Maavarade Autotööstus Haridus kaevandamine Laevaehitus Turism Kergetööstus Finantsteenused
1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2. Keemiatööstus 3. Autotööstus c) Teenindus ehk tertsiaarsektor (ehk ka infoühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse teenindamisega (informatsioon on majandustegevuse peamine alus) 1. Kaubandus 2. Transport 3. Haridus (tervishoid ja turism ka need, mis sobivad ning jäävad kergesti meelde) Ajaloo vältel on eksisteerinud/eksisteerivad ühiskonnad ära jaotatud hõive järgi (ehk pmst
Hankiv majandus(primaarsektor)- eluks vajaike ainete ja materjalide hankimine loodusest(põllumajandus, taimekasvatus, loomakasatus) Töötlev majandus(sekundaarsektor)-hankiva majanduse toodangu töötlemine tarbimiseks sobivale kujule(tooduainetetööstus,puidutööstus,mäetööstus, metallitööstus,keemiatööstus,masinatööstus,ehitusmaterjalitööstus,energeetika(elektroe nergeetika,kütusetööstus),kergetööstus(tekstiilitööstus,naha-ja jalatsitööstus), ehitus) Teenindav majandus(tertsiaarsektor)-teeniste pakkumine eraisikutele,ettevõtetele ja riigiasutustele(haridus,teadus,tervisehoid,veondus,kaubandus,riigihaldus,pangandus,tarb ekunst, infotehnoloogia ja side, meedia ja suhtekorraldus, meelelahutus,muud teenindusharud) 35. Millised majandusressursid määrasid majanduse arengut Minevikus-loodidvarade iseloom ja kogus Tänapäeval-inimetekkelise ressursi ehk kapitali arv 36. Mis on loodusvara? Nimeta Loodusvarad ehk loodusressursid- kõik majandustegevuses kasutatavad
63,0% 14. Kui suur on Eesti prognoositav 2015 a tööhõive tase? 63,3% 15. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad primaarsektorisse? Primaarsektor -- põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. 16. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad sekundaarsektorisse? Sekundaarsektor -- mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. 17. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad tertsiaarsektorisse? Tertsiaarsektor -- kaubandus, teenindus jms. 18. Nimetage 3 Eesti suurema hõivega sektorit (joonis 3 põhjal). Töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus, ehitus. 19. Defineerige mõiste sisemajanduse koguprodukt. Majanduskeskkonna üks peamisi näitajaid on sisemajanduse koguprodukt, SKP (gross domestic product, GDP), mis näitab riigi majanduse aktiivsust. Sisemajanduse koguprodukt on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüviste
Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. Heuss'i 4 turu arengufaasi. 27. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon). Nõudluse dünaamika (kasvav per capita sissetulek, suhteliste hindade muutus). Väikese sissetuleku korral on nõudlus toidu, riiete ning korterite järele kõrge. Kuid kasvava per capita sissetuleku korral suureneb nõudlus selliste tarbekaupade järele nagu autod, kodusisustus ning teenused. 28
Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees. Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. Heuss’i 4 turu arengufaasi. 29. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon). Nõudluse dünaamika (kasvav per capita sissetulek, suhteliste hindade muutus). Väikese sissetuleku korral on nõudlus toidu, riiete ning korterite järele kõrge. Kuid kasvava per capita sissetuleku korral suureneb nõudlus selliste tarbekaupade järele nagu autod, kodusisustus ning teenused. 30
· Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; · Tööstustööhõive kasv maakohtades; · Teenindussektori osatähtsuse kasv. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis 1. Mõisted: PRIMAARSEKTOR põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus 2. SEKUNDAARSEKTOR mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, ITK, ehitus 3. TERTSIAARSEKTOR teenused, sh transport Primaarsektori muutused: · Eesti NSV-s: Madal tootlikkus. Ebaökonoomne majandustegevus. Eesti roll NSVL tööjaotuses. Industrialiseerumine. Moderniseerumine · 1990ndatel ja 2000ndatel: Seniste turgude kadumine. Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks. Tööstussektori muutused: · Eesti NSV-s: Kontsentreerimine ja tsentraliseerimine; sotsialistlik Fordism
struktuurimuutuste seletamiseks on kolme sektori hüpotees (Allan Fisher). Hüpotees kirjeldab turumajanduse pikaajalisi struktuurimuutusi Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. 100% sektori osatähtsus tertsiaarsektor sekundaarsektor primaarsektor 0% nõrgalt arenenud majandus arenenud majandus kõrgeltarenenud majandus Majandussektorite tavaline piiritlemine toimub järgmiselt:Primaarsektor: põllumajandus; metsandus; kalandus.Sekundaarsektor: maavarade kaevandamine; tööstuslik tootmine ja käsitöö
· Tööviljakus tähendab seda, et ettevõtted võivad oma tootmiskulusid suurendamata maksta töötajatele kõrgemat tasu. · Tootlikkus madalam hind tarbijale suurem teenistus omanikule, suurem palk. · Kui nõudlus tööjõu järele on suurem, kui pakkumine, siis palk on suurem. · Esimene e primaarsektor: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus jne · Sekundaarsekor ehk teine: töötlev tööstus, ehitus ja kaupade tootmine. · Tertsiaarsektor ehk kolmas: teenuseid pakkuvad alad. · Inimesed töötavad seal, kus elavad. Nad jäävad paikseks. · Riigi seadusandlus ehk suurim tööturgu mõjutav tegur turust väljaspool. · Töörurg turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja töötandja ostab seda, makstes talle selle eest palka. · Ametiühingud püüavad kaitsta oma liikmete huve ja õigusi. · Tööandjate ühendused ettevõtluskeskkonna parandamine ja ettevõtluse soodustamine.
majandussubjektid - majandustegevuses osalevad indiviidid, ettevõtted ja valitsus majandussüsteem - mehhanism, mis ühendab kõiki tootmistegureid ning arusaamu ja teadmisi majandamise reeglitest majanduse (valdkonnad) põhisektorid - primaarsektor ehk hankiv tööstus ( põllumajandus, jahindus, metsamajandus,kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus makroökonoomika(4) - majandusteadus, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviksüsteemi uurimisega mandaat (3) - valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Vastavalt saadikukohtade arvule eristatakse ühemandaadilisi ja mitmemandaadilisi valimisringkondi. merkantilism (2) - koolkond XVIII sajandi Prantsuse majandusteaduses, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses mitteaktiivne rahvastik(4) - inimesed, kes ei saa või ei taha tööl käia
1. Primaarsektor e. esmasektor tegeleb tooraine saamisega (maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, jahindus). Hõive selles sektoris on üks riigi arengutaseme näitajaid. Mida suurem on hõive primaarsektoris, seda mahajäänum on riik. Siis on põllumajandus põhiline. 2. Sekundaarsektor e. teisene sektor tegeleb toorainet töötlevate harudega( energeetika, metallurgia, masinatööstus, keemiatööstus, toiduaine- ja kergetööstus) 3.Tertsiaarsektor e. kolmandane sektor ühiskonda teenendavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevused (teenindus, haridus, tervishoid, riigivalitsemine ja organisatsioonide juhtimine). Hõive selles sektoris on oluline riigi arengutaseme näitaja. Arenenud maades töötab selles sektoris üle 70% tööjõust. (vaata ühiskonna arenguetappide põhtunnuseid infoühiskonnas on teenindus põhilline ) 4. Kvaternaarsektor e. neljandane sektor majandustegevuse moodsaim
hädavajalik minimaalse elatustaseme tagamiseks (nt auto, televiisor, pesumasin) lõpptarbimine kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks majanduse põhisektorid (valdkonnad) primaarsektor ehk hankiv tööstus (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus majanduslangus ehk depressioon olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulekud vähenevad majanduslik efektiivsus võimalikult suure hulga tarbijate soovide ja vajaduste rahuldamine võimalikult madala ressursikuluga majandussüsteem mehhanism, mis ühendab kõik tootmistegurid ning arusaamad ja teadmised majandamise reeglitest makromajanduspoliitika poliitika, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku arengu suunamisega
loob tarbijate jaoks suurema valiku, parema kättesaadava kvaliteedi ja alandab hindu. 35. Sektoriaalne struktuuripoliitika Majanduse sektoraalne struktuur on sisemajanduse kogutoodangu jaotus erinevate majandussektorite vahel. Allan Fisher toob välja kolm sektorit, mis kirjeldavad turumajanduse pikaajalisi struktuurseid muudatusi: 1) primaarsektor: põllumajandus, kalandus, metsandus 2) sekundaarsektor: maavarade kaevandamine, käsitöö, tööstustootmine 3) tertsiaarsektor: teenused (kaubandus, transport, haridus, tervishoid jne) + 4) kvaternaalsektor - intellektuaalteenused, teadus ja haridus, teabekorraldus, konsultatsioonid, sümbolanalüüs, loov töö, kus standardid on raamiks, mitte otseseks käitumisjuhiseks Nõudluse dünaamika vastab inimeste sissetulekule. Pakkumise dünaamika: tooteinnovatsioon, protsessiinnovatsioon, asukoha innovatsioonid
69,1%. Kahel viimasel aastal kasvas primaar- ja tertsiaarsektoris hõivatute arv. Sekundaarsektori tööhõive kasvas märkimisväärselt 2011. aastal, kuid 2012. aastal veidi vähenes; seda eelkõige töötlevas tööstuses hõivatute arvu kahanemise tõttu. MÕISTED Primaarsektor – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Sekundaarsektor – tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus, ehitus. Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms 18 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Töötuse määr Euroopa Liidus, 2011, 2012 Hispaania 2011 Kreeka Portugal Läti 2012 Iirimaa Slovakkia Leedu
-Hinnad võivad siiski jätkata tõusmist (rohkem raha). -Laene peab vähem tagasi maksma -Kohalikud pangad võivad intresse tõsta. 10. MAJANDUSE STRUKTUUR 1. Esmasektor e primaarsektor tooraine hankimine (põllumajandus, metsamajandus, kalandus, maavarade kaevandamine) 2. Tööstus e sekundaarsektor tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, autotööstus, laevaehitus, kergetööstus, ehitus jne) 3. Teenindus e tertsiaarsektor teenindamine (kaubandus, transport, tervishoid, haridus, turism, finantsteenused, riigivalitsemine jne) *1897 põllumajanduslikust tootmisest on üle mindud tööstuslikule Eestis. Põllumajandus on hankiv sektor 10.1 Millega seletada kaasaegses ühiskonnas tööstusliku tootmise osatähtsuse langust: 1) Muuta tootmine efektiivsemaks, muuta tootmise mahtu, samas toodang jääb samaks. Vaja on vähem töökohti. 2) Teenindava sektori kasvu tõttu jääb maha. Maht võib olla sama. 10
vähenenud. Sekundaarsektor Sekundaarsektori moodustavad töötlemisega tegelevad ettevõtted. Samuti kuuluvad siia energeetika-, gaasi-, vee- ja ehitusettevõtted. Sekundaarsektor: 1. töötlev tööstus (toiduaine, puidu, paberi, tselluloosi, mööbli, masina, metalli, aparaadi, keemia, rõiva, tekstiili) 2. energeetika-, gaasi- ja veevarustus 3. ehitus Tertsiaarsektor Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus ja toitlustamine, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äriteenindus jpm. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Kõige väiksema riskiastmega on raha paigutamine pangahoiusele. Ehkki ka panganduses on toimunud kriise ja pankrotte, on klientide pangahoiused enamasti riiklike mehhanismide abil tagatud
kaubandustegevusega. tegevusvaldkond Toiduainetetööstus Masinatööstus Mööblitööstus Keemiatööstus Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus 5 Ehitus Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad ka kakubandustegevusega seotud ettevõtted Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris. Hulgi- ja jaekaubandus Tertsiaarsektor Hotellid ja toitlustus Veondus, laondus ja side Finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus Riigivalitsemine ja kaitse, haridus,
Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ük-le. Neid pakubki riik. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ük maailmas jaotatakse laias laastus kolme rühma: Madala arengutasemega riigid, kus suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid, kus enamik inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor Arenenud riigid, kus ülekaalus on teenindussektor tertsiaarsektor Sotisooloogide stratifikatsiooniteooriatest on tuntumad: Karl Marxi teooria aluseks on võetud omandisuhted, millest lähtudes on elanikkond jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahenidd. Kapitalistlikus ük- s on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, s.o tehased, kaevandused, kaubandusev-d
Ebameeldiv kohustus pigem suurendab stressi. 2.3. TÖÖTURU STRUKTUURIMUUTUSED Lisaks peamiste tööturu näitajate muutustele on tähtis jälgida ka tööturul toimunud struktuurimuutusi. Majanduses jagatakse kõik tegevusalad kolme sektorisse: 1) primaarsektor põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus; 2) sekundaarsektor mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus; 3) tertsiaarsektor teenindus. Tabel 1. Hõive struktuur eesti majandussektorite lõikes 1997-2006, protsenti 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Primaarsektor 9,2 8,9 8,1 7,2 6,9 7,0 6,2 5,9 5,3 5,0 Sekundaarsektor 33,2 33,1 32,1 33,3 33,0 31,3 32,5 34,9 34,0 33,5 Tertiaarsektor 57,6 58,1 59,7 59,5 60,1 61,7 61,3 59,2 60,7 61,5
teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: o madala arengutasemega riigid - suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses - primaarsektor; o keskmise tasemega riigid - enamus inimesi on seotud töötava sektoriga - sekundaarsektor; o kõrgelt arenenud riigid - ülekaalus teenindussektor - tertsiaarsektor. Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid (kihistumusteooriaid). Tuntumad on: o Karl Marxi teooria - siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lahtuvalt on elanikkond jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid - tehased, kaevandused, kaubandusettevõtted. Teiseks on
22 SKT sisemajanduse kogutoodang; riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus inimarengu indeks riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT- st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) majanduse struktuur majandue koosseis; primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaarsektor Põllumajandus, metsandus, Töötlev tööstlus. Teenindus. Info töötlemine, kalandus, jahindus Tekstiilitööstus, metallurgia, edastamine, transport jm. masinatöötus jm. Kasutatavad ressursid: maa, Maavarad Informatsioon mets, vesi Tegevuspiirkond: maakond, Riik (kolooniad) Kogu maailm provints (rahvusvahelised firmad)
löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus 3 gruppi: Madala arengutasemega riigid suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid enamus inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor Kõrgelt arenenud riigid ülekaalus teenindussektor tertsiaarsektor Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks
löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: Madala arengutasemega riigid suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid enamus inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor Kõrgelt arenenud riigid ülekaalus teenindussektor tertsiaarsektor Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks
Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: Madala arengutasemega riigid suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid enamus inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor Kõrgelt arenenud riigid ülekaalus teenindussektor tertsiaarsektor Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid. Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus ning temale kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid, milleks on tehased, kaevandused, kaubandus ettevõtted. Teiseks on tootmisvahenditest ilma jäetud
haarab, eristatakse avalikku ja eramajandust. Majanduse põhisektorid (valdkonnad) - primaarsektor ehk hankiv tööstus (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus) selles majandussektorid töötab tänapäeval kõige rohkem inimesi madala arengutasemega riikides; sekundaarsektor ehk töötlev tööstus (energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus) tänapäeval on tööhõive töötlevas sektorid kõige kõrgem keskmise arengutasemega riikides; tertsiaarsektor ehk teenindus teenindussektor on kõige enam arenenud tänapäeval kõrge arengutasemega riikides. Ühiskond tunneb ajalooliselt erinevaid majandustüüpe: tavamajandus, turumajandus, plaanimajandus, segamajandus. Tavamajandus: Tavamajandussüsteeme leidub maakera kõige vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades. Nendes süsteemides toodetakse selliseid kaupu ja teenuseid, mida on toodetud juba palju aastaid või isegi terveid põlvkondi
annaabi.ee 
