Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Pindpinevust – pindpinevus hoiab vee pisarana ja takistab vee tungimist puhastatavasse pinda. Kui pindpinevus väheneb, siis pääsevad vee molekulid väikestesse lõhedesse, mustusekübemete ja puhastatava pinna vahele ning lükkavad mustuseosakesed pesuaine lahusesse. Tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja sellega vee pindpinevust.
Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. Soojusjuhtivuse põhiseadus: soojusvoo tihedus on võrdeline temperatuuri gradiendiga, jQ = - K (dT/dx). Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub (mida suurem on dT/dx), seda rohkem soojus selles suunas levib.
Pindpinevus – töö, mida on tarvis kulutada molekulide toomiseks faasi sisemusest piirpinnale Isevoolulised protsessid (vabaenergia vähenemise suunas) Kui väheneb pinna suurus, siis väheneb vabaenergia liig pinnaühiku kohta Pindpinevus Vedelikel (eriti suurema pindpinevusega vedelikel) on kalduvus minimiseerida oma pindala.
Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pingeks nimetatakse töö hulka, mida on vaja teha, et viia positiivne ühikuline laeng ühest väljapunktist teise: U= A/q. Pinge ühikuks on üks volt (1 V), mis tekib siis, kui laengu 1 kulon viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö 1 džaul: 1 V = 1 J/1 C. pinnaga risti.
Pindpinevus on nähtus, mis paneb vedeliku pinna käituma kui elastse "lehe". Nii et vedelik on alati justkui õhukese kelme sees, mis üritab vedeliku pinna minimaalseks "sikutada". Millal on vedeliku pind minimaalne? Siis kui ta moodustab sfäärilise, st kerakujulise tilga.
Pindpinevus on vedeliku pinnanähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi püüdes kokku tõmbuda (pinnakiht käitub pinguli tõmmatud kummikelme taoliselt). Vedeliku sees olevaid molekule ümbritsevad samasugused molekulid ja nendevahelised jõud on igas suunas ühesugused.
Pindpinevuseks nim. pinnaosakestele mõjuvat jõudu, mis on suunatud vedelikku sisse (vedeliku pinna puutujat mööda risti kontuuri selle osaga, millele nad mõjuvad), ehk tööd, mis tuleb teha molekulide toomiseks faasi sisemusest piirpinnale.
Pindpinevustegur - arvuliselt = vedeliku pinna 1 ühiku võrra Absoluutselt mitteelastne põrge: selle käigus osa summaarsest Kesktõmbekiirendus-väljnendab ringliikumisel kiiruse muutust ajas an = suurendamiseks vajaliku tööga.
Pindpinevusjõud - jõud, mis mõjutab piki vedeliku pinda seda piiravatele kehadele 14. Kapillaarsus- nähtus, mis seisneb vedeliku taseme tõusus v languses kapillaartorus 15. Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel rõhu ja temp.
Pindpinevus – vedelik üritab omandada võimalikult väikese Fp=σ*l Fp-pindpinevusjõud, sigma-pi- pindala. pi.tegur (N/m), l-pinna piirjoone pikkus (m) Pind käitub pingule tõmmatud kilena, sest mõjub jõud risti
Pindpinevusjõud fp on seotud pinna piirjoone pikkusega l järgmiselt: F p = α. l , kus α on pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pind tõmbab 1 m pikkust pinnapiirjoont.
Pindpinevus on sellel ainel üpriski suur: pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Elavhõbe lihtainena on hõbe läikiv metall, kuid niiske õhu käes kaotab ta oma läike ning kattub oksiidkattega.
Pindpinevus on vee põnev omadus Nähtust, kus mõnda vee molekuli sunnitakse pinnalt eemalduma ja tema kõrval olevad vee molekulid püüavad teda tagasi tõmmata, nimetatakse pindpinevuseks.
Pindpinevusjõud – jõud, mida vedelik avaldabtemaga piirnevatelekehadele Fp=sigma*l 15. Mis on kapillaarsus, milles avaldub, tõusu kõrguse valem, tähised ja 2 näidet loodusest ?
Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton.
Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pindpinevustegur sõltub ka vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur.
Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja rakendub vedeliku mahu sisse, sellest tingitult püüab vedeliku osake võtta max kera kuju.
Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S.
Pindpinevus - Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada
Pindpinevusjõud on suunatud vedeliku kõverdunud pinna puutuja sihis ning on risti s- voolutoru ristlõike pindala pinna piirjoonega igas punktis.
Pindpinevus on vedeliku omadus kokku tõmbuda ning omandada võimalikult väikest pindala, selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju.
Pindpinevus on vedelikusisene rõhk, mille tekitavad vedeliku pinnal paiknevad molekulid, kui nad mõjutavad vedeliku sees olevaid molekule.
Pindpinevus - nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees.
Pindpinevustekuriks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on arvuliselt võrdne vedeliku pinna ühe ühiku võrra suurendamiseks vajaliku tööga.
Pindpinevus on null, siis põhjustab piisakeste koaleerumist, aga piirpindadel olev surfaktandi monokiht vähendab kokkupõrge võimalust.
Pindpinevus on nähtus, mille tulemusena vedeliku pind omandab minimaalse võimaliku suuruse, vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile.
Pindpinevus ehk nad ei taha pinnakihi elastsuse tõttu asju endasse lasta ega neist hiljem lahti lasta; samamoodi on lugu ka sõelaga.
Pindpinevusjõud - vedeliku pinna puutuja sihis panna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust ähendada.
Pindpinevus - Vedeliku sees olevad molekulid on (tõmbumis) vastasmõjus kõigist suundadest, pinnakihis olevad molekulid aga mitte.
Pindpinevus - pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata (pinnakihi pot.en. suureneb ja see avaldab survet sisemassile)
Pindpinevus on en kogus, mida on vaja kulut pinna ühikuliseks tuse lühike väljend, kus lähteained ja saadused ant. valemitena.
Pindpinevus – nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele.
Pindpinevus – Pindpinevus on nähtus, mis väljendub pinna omadused kokku tõmbuda, st omandada minimaalset võimalikku pinda.
Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus võtta kerakujuline kuju või pürgida selle poole, kui talle mingid välisjõud ei mõju.
Pindpinevusjõud - Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks
Pindpinevus – energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra.
Pindpinevus on tingitud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega.
Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb.
Pindpinevuse tõttu on veepiisk kerakujuliselt pinnal ja ei valgu pragudesse ning seetõttu ei saa sealt mustust eemaldada.
Pindpinevustegur - vedeliku pinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoone pikkuse suhe on jääv suurus
Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus, mis väljendub vastuseisus vedeliku pinda suurendavatele jõududele.
Pindpinevusjõud on suunatud vedeliku kõverdunud pinna puutuja sihis ning on risti pinna piirjoonega igas punktis.
Pindpinevusjõud - jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele.
Pindpinevus – vee pinda võib vaadelda elastse kilena (vedeliku pinnamolekulidel on suurem pot energia).
Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra.
Pindpinevuseks nimetatakse vedeliku omadust kokku tõmbuda ning omandada võimalikult minimaalset pindala.
Pindpinevus on arvutatud valemiga (1) (Arvutused on tehtud Exceliga, üksikult ei ole välja toodud)
Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda.
Pindpinevusjõud on vedeliku pinna piirjoonega risti mõjuv jõud, mille mõjul vedeliku pind väheneb.
Pindpinevus jõud – Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud.
Pindpinevus on nähtus, mille tulemusena vedeliku pind omandab minimaalse võimaliku suuruse.
Pindpinevusjõuks nim. jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele.
Pindpinevus on nähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi omaduses võimalikult kokku tõmbuda.
Pindpinevus on vedelikel olemas sellepärast, et neil on teiste aineolekutega eraldav pind.
Pindpinevus - pinnakihi vedeliku omadus säilitada tingimuses võimalikult väiksemat pinda
Pindpinevus on jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahus
Pindpinevus - …seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest
Pindpinevusj6ud on j6ud, mida kokkut6mbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele.
Pindpinevus - Vedeliku pinnakihi omadus omandada antud tingimustes võimalikult väiksem
Pindpinevuse tõttu on vesi kaetud “kilega”, millest ei õnnestunud nõelal läbi tungida.
Pindpinevuse tõttu on veepiisk ........kerakujuliselt........ pinnal ja ei valgu pragudesse
Pindpinevustegur alfa on arvuliselt võrdne jõuga, millega pind tõmbab ühikulise pikkusega
Pindpinevusjõud - jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele
Pindpinevusjõud on pinnal asetsevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud.
Pindpinevusteguriks nimetatakse vedeliku keemilistest omadustest ja temperatuurist.
Pindpinevusjõud – Jõud, mida vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele.
Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga vedeliku pind.
Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile.
Pindpinevus - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele
Pindpinevus - pinnanähtusega, kus vedeliku pind käitub elastse kilena.
Pindpinevusjõud on väiksem kui vedeliku ja pinna vaheline jõud Kasutamine:
Pindpinevus - et vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud kilena.
Pindpinevus on vedeliku võime hoida endas sisalduvaid osakesi koos.
Pindpinevus - keha yritab saavutada vimalikult v2ikest pindala.
Pindpinevus – vedeliku omadus püüda oma pinda vähendada.
Pindpinevusjõud on suurem kui pinna ja vedeliku vahel olev jõud.
Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga.
Pindpinevustegur on α = 0,0170 ± 0,0015 , tõenäosusega 0,95
Pindpinevus on seda suurem mida väiksemad on poorid.
Pindpinevus - Nt kui vesi ei märga piibelehe lehte.
Pindpinevus - vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda.
Pindpinevuse tõttu on vedeliku pind enamasti kõver.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pindpinevustegur - näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pindpinevus - igavedeliku pind püüab nii palju kokku tõmbuda kui võimalik, sest pinnal asuvaid molekule tõmmatakse vedeliku sisse teiste molekulide poolt.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pindpinevus - Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pindpinevuse tõttu on raskendatud mustuse eemaldamine pragudest, kuna veepiisk on kerakujuliselt pinnal ja ei valgu pragudesse.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun