Vastus leiad õppematerjalist: Termomeetrid

Termomeetrid (0)

Põhikool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on termomeeter?

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Referaat füüsikas
TERMOMEETRID
Õpetaja:
Õpilane:
Klass: 9B
Tallinn 2008
Sisukord

Sissejuhatus

Mis on termomeeter ?

Termomeetrite ajalugu, Termomeetrite erinevad skaalad

Erinevad termomeetrid

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17]
Mis on termomeeter?
Termomeetreid eristatakse kahe tunnuse poolest, ehituse ning temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse nelja liiki: termoelektrilised termomeetrid, manomeetrilised termomeetrid, klaastermomeetrid(ehk kraadiklaasid), dilatomeetrilised termomeetrid. Osad termomeetrid säilitavad peale seadistamist miinimum- või maksimumnäidu, need termomeetrid on miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Inimeste ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas on maksimumtermomeeter.
Igal termomeetril on mõõtepiirkond. Kraadiklaasil, mis on mõeldud kehatemperatuuri mõõtmiseks on mõõtepiirkond tavaliselt 35…42°C.
Termomeetrite ajalugu
1597. aastal ehitas Galileo Galilei temperatuuri mõõtmise seadme, seda hakati kutsuma õhktermoskoobiks. Jan Rey vedeliktermobaromeeter oli esimene vesitermomeeter, teated sellest pärinevad 1632. aastast. Aastal 1650 valmistas Toskaana hertsog Ferdinand II alkoholi- ehk piiritustermomeetri. 1657. aastal valmistati esimene elavhõbetermomeeter.
Esimene vasknitraat termomeeter valmistati 1672. aastal.
Termomeetrite erinevad skaalad
Termomeetri temperatuuriskaala astmik põhineb mingil kindlal füüsikaseadusel. Fahrenheiti, Réaumuri ja Celsiuse termomeetrite skaalad soojuspaisumisel ning Kelvini ja Rankine 'i skaalaga termomeetrid termodünaamika II seadusel. [1]

Fahrenheiti skaala

Mõnes riigis kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Tema leiutatud termomeetritel on sümboliks °F ja skaala on on jaotatud Fahrenheiti kraadideks. 1940. aastani kasutati Fahrenheiti termomeetreid ka Eestis 1 °F = °C *(9/5) + 32

Réaumuri skaala

Rene Antonie de Réaumuri termomeetrit nimetatakse piiritustermomeetriks, mille sümboliks on °Re. Selle termomeetri skaala on jagatud 80 võrdseks osaks ehk Réaumuri kraadiks. Selline skaala võeti kasutusele 1730. aastal. Réaumuri skaalal on vee keemis temperatuur 80 kraadi ja jää sulamis temperatuur 0 kraadi. 1 °C = 0,8 °Re.

Celsiuse skaala

Anders Celsius võttis aastal 1742 kasutusele termomeetri, mille skaala oli jaotatud sajaks. Vee keemispunkt oli 0 kraadi ja jää sulamispunkt -100 kraadi. Aastal 1745 keeras Karl Linne selle skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadi. Sellise skaalaga termomeetrist sai enim kasutatav termomeeter, sümboliks on °C ning skaala on jagatud Celsiuse kraadideks. Celsiuse skaala on Fahrenheiti skaalaga seotud sellise valemiga: 1 °C *(9/5) - 32 = 1 °F

Kelvini skaala

Inglise füüsik William Thomson , keda kutsuti ka lord Kelviniks võttis 1851 . aastal kasutusele Kalvini skaalaga ehk absoluutse temperatuuriskaalaga termomeetri, mis kuulub termodünaamilise skaalaga termomeetrite hulka. Absoluutse temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kalvini kraadist sai ka SI-süsteemi temperatuuri mõõtühik kelvin , sümboliks on K. Üks kelvini skaala jaotus on võrdne ühe Celsiuse skaala jaotusega. 1 K = 1 °C.

Rankine'i skaala

William John Macquorn Rankine'i poolt aastal 1859 kasutusele võetud termodünaamiline temperatuuriskaala kasutab sama jaotust nagu Fahrenheiti skaala, kuid sellel skaalal on null-punkt ühtlasi absoluutseks nulliks. Sümboliks on °R vahel ka °Ra. Rankine’i ja Kelvini kraad on omavahel seotud niimoodi : 1 K = 9/5 °R.
Celsiuse kraadiga aga nii : 1 °C = 5/9 °R - 273,15
Erinevad termomeetrid

Klaas- ehk vedeliktermomeeter

Klaastermomeeter ehk kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool , metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C – +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C.[1]

Manomeetriline termomeeter

Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, mille pikkus ei ole määratletud, ja temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas , vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C – +300 °C.[1]

Dilatomeetriline termomeeter

Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit.[1]

Termoelektriline termomeeter

Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar , termotakisti või mingi muu elektriline termoelement.
Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede ühendukoht pannakse temperatuuri mõõtmise kohta. Termopaari vabade otste vahel tekkib termopinge, mis on otseses sõltuvuses temperatuuri muutumisest liitekohas ja mida mõõdetakse millivoltmeetri või mõne teise mõõteriistaga. Täpismõõtmistel kasutatakse differensiaaltermopaari (kahte termopaari) mille ühte termopunkti hoitakse püsitemperatuuril näiteks sulavas jääs. Erinevate termopaaridega saab mõõta temperatuure vahemikus -270 °C – +2500 °C.
Takistustermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga logomeetrit või mõõtesilda.[1]
Kokkuvõte
Seda referaati tehes sain ma teada palju uut termomeetrite ja skaalade kohta. Ma arvan et seda referaati võivad kasutada inimesed, kes tahavad lähemalt tutvuda termomeetritega ja nende ehitusega. Seda saavad kasutada ka õpilased, kes peavad tegema näiteks uurimustöid või midagi sellist termomeetritest.
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Termomeeter

Füüsika õpik 9. klassile, Enn Pärtel, Jaak Lõhmus, kirjastus Koolibri, 2000

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kertu_k Õppematerjali autor

Füüsika referaat

termomeeter termomeetrite ajalugu skaala fahrenheiti skaala celsius celsiuse skaala réaumuri skaala rankine i skaala kelvin kelvini skaala manomeetriline termomeeter vedeliktermomeeter

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Termomeeter

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

iseärasusi.Termomeetrid on kasutusel meie igapäeva elus. Vaadates ringi näeme mitmeid elu valdkondi, kus kasutatakse termomeetreid. Tänu termomeetrite leiutamisele teame, kui soe või külm on väljas, kas meie keha temperatuur on normis, kui soe on vesi jne. Seega võib lugeda termomeetrite leiutamise lugeda suureks arenguks üldises elukorralduses. Termomeetrite tööpõhimõtteks on tavaliselt soojuspaisumine või soojusjuhtivus. Seega on termomeetrid tihedalt seotud füüsika ja füüsikutega. 3 Üldine Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt:

Füüsika

doc

Termomeeter

Paisuva vedelikuga, mis võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium, täidetakse anum. Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. [1.] Vedeliktermomeetritkasutatakse ka organismide kehatemperatuuri mõõtmisel. Termoelektriline termomeeter Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede

Füüsika

doc

Referaat termomeetrite ajaloost, kasutamisest, töötamisest

Sissejuhatus Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, elusorganismide ja tahkete ainete temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Sõna võttis prantsuskeelsena (thermometre, praeguses kirjaviisis thermomètre) 1624 kasutusele Jean Leuréchon. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos "soe" ja metron "mõõt" pärinevatest koostisosadest. Ajalugu On teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõtis õhktermoskoobiga 4. saj. e.m.a. Philo Bütsantsist ja 3. saj. e.m.a

Füüsika

doc

Termomeeter

Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid

Füüsika

docx

Temperatuur

Termomeeter Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Termomeetrid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C.

Füüsika

ppt

Termomeeter

vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. (3)

Füüsika

pptx

Soojuspaisumine

Viies tase Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. 1 °F = °C *(9/5) + 32 Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala

Füüsika

docx

Mõõtevahendite lõpueksami küsimuste vastused

manomeeter. Manomeetriga mõõdetakse süsteemi täiteainega, milleks võib olla gaas, vedelik või aur, toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. 5. Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast

Elektrimõõtmised

Rohkem sarnaseid