nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 23.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Kasutatud seadmed 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendujuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid 3. Katseseadme skeem 1 2 4 3 7 5
võrdlustermopaar; 4-vedeliktermomeeter; 5-voltmeeter; 6-termostateeritud klemmlaud; 7- termopikendusjuhtmed; 8- kalibreeritav termopaar; 9-küttemähis; 10 ühendusjuhtmed. Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f 1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. Kasutatud seadmed: 1. Elektriahi. 2. Autotrafo. 3. Kontrolltermopaar. 4. Taadeldav termopaar. 5. Potentsiommerid. 6. Elavhõbetermomeeter. 7. Termilised ühtlustusjuhtmed. 8. Termopaaride gradueerimistabelid. Katseseadme ja töö käigu ülevaatlik kirjeldus: Termopaari taatlemine viiakse läbi tema poolt arendatava termoelektromotoorjõu võrdlemisel kontrolltermopaari termoelektromotoorjõuga. Termoelektromotoorjõu mõõtmiseks kasutatak- se elektroonilist potensiomeetrit, vabade otste temperatuuri mõõtmiseks aga tavalist elavhõbe-
vedeliktermomeeter; 5 – voltmeeter; 6 – termostateeritud klemmlaud; 7 – termopikendusjuhtmed; 8 – kalibreeritav termopaar; 9 – küttemähis; 10 – ühendusjuhtmed 1. Töö eesmärk Määrate tehnilise termopaari termoelektromotoorjõud E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid 3. Katseandmete töötlemine Võrdlustermopaar Kalibreeritav Absoluutne Termopaari külmiide
09.09 Esitatud: Arvestatud 0 Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga Tööks vajalikud abivahendid: 1. Elektriahi 2. Võrdlustermopaar (plaatina-plaatinaroodium termopaar) 3. Kalibreeritav termopaar 4. Voltmeetrid 5. Vedeliktäitega klaastermomeeter 6. Termopikendusjuhtmed 7. Termostateeritud klemmlaud 8. Termopaaride gradueerimistabelid Töö käik: Ahju elektriline toide lülitatakse sisse ahju esipaneelil paikneva lüliti abil, süttib kontroll lamp. Ahju toite sisselülitamisel antakse elektriline toide ka automaatregulaatorile, mis peale kontrolltesti on valmis tööks. Ahju kütteelement saab elektrilise toite temperatuuri reguleerimise süsteemi kaudu
Füüsika laboratoorne töö nr 3 Ampermeetri kaliibrimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampertmeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks, et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina, tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn sunt Rs (joon.1). Sundi ülesandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri lõppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. kus Rg on galvanomeetri sisetakistus. Oletame, et galvanomeeter on vaja kaliibrida
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Ampermeetri kalibreerimine Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampermeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtus etteantud mastaabis. Mõõteriist kaliibritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1µ) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galv
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 4 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 2704.2011 Tallinn 2011 Arvutused U = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 31.4 mV/° Un = C * U0 = 331*C = 331* 31.4/1000 = 10,39 V Mõõdetud pöördenurk Mõõdetud pinge koormamata Uv (V) Mõõdetud pinge koormatult Uk (V) Pinge väärtus arvutuslikult (nominaalne väljundpinge) Un = Ci Pöördenurga piirviga = ± 0,5° Viga sisendühikutes Uv = |Uv Un| Koormamata anduri mõõteviga väljundühikutes i = |Uv / 0,040| Koormatud anduri mõõteviga Uk = |Uk Un| Uvvi multimeetri viga u(U) Standardmääramatus u(U) = Uv/ 3 u() Standardmääramatus u()=/ 6 u(Uvi) - Liitstandardmääramatus koormamata katsest 2 2 Uvi Uvi u(Uvi)= u Uvi u Uvi
Nurk Uv V Uk V Un Uv i Uk Uvv % 0 0,034327 0,034268 0 0,5 0,034327 0,858 0,034268 0,039 33 0,9849 0,94916 0,9438 0,5 0,0411 1,028 0,00536 0,015 66 1,9305 1,793 1,8876 0,5 0,0429 1,073 -0,0946 0,009 99 2,8808 2,6219 2,8314 0,5 0,0494 1,235 -0,2095 0,0087 132 3,8095 3,4367 3,7752 0,5 0,0343 0,858 -0,3385 0,0085 165 4,742 4,2517 4,719 0,5 0,023 0,575 -0,4673 0,0084 198 5,6898 5,1262 5,6628 0,5 0,027 0,675 -0,5366 0,0084 231 6,6243 6,0459 6,6066 0,5 0,0177 0,442 -0,5607 0,0083 264 7,5772 7,0654 7,5504 0,5 0,0268 0,67 -0,485 0,0083 297 8,5255 8,1936 8,4942 0,5 0,0313 0,782 -0,3006 0,0082 330 9,4302 9,4169 9,438
Kõik kommentaarid