..............................................................................................................15 2 1. ARUANNE 1: SWOT analüüsi tulemuste faktoriseering Järgnevas analüüsis on rakendatud SWOT meetodiga kogutud tekstilisele materjalile klassikalist kontent-analüüsi, mis eeldab tekstilise materjali alusel kategooriate süsteemi väljatöötamist konteksti arvestades. Kontent-analüüsil määratleti analüüsi ühikuks maining, mis on väikseim sisuline teksti koostisosa. SWOT-meetodiga kogutud tekstilise materjali analüüsi eesmärgiks on välja selgitada peategurid (faktorid) SWOT-meetodiga määratud valdkondades: TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED ja OHUD. Küsimus on selles, et millised on need latentsed tegurid (faktorid), mis toimivad kollektiivi
kohalikele kommetele. Nädalad ja kuud hoolikat mustandite kirjutamist tasusid ennast ära. Muusikat puudutavad reformid aktsepteeriti pea muutumata kujul ja trükiti pea identses sõnastuses 24. sessioonil 11. novembril 1563. aastal. See 24. sessiooni deklaratsioon adresseeris muusikat veelgi üldisemalt, kui see, mis oli varem 22. sessioonil välja kuulutatud. Prelaadid jätsid taaskord kasutamata võimaluse tõstatada tekstilise arusaadavuse teemat, mis oli jäetud kõrvale aasta eest. Samas dekreedi oluline eritingimus, et selle detailse rakendamise üle otsustatakse kohalikul tasandil, oli sama olulise mõjuga kirikumuusikale kui ükskõik milline teine Trento deklaratsioon. Katsed reformida konventsionaalseid muusikalisi tavasid 25. sessioonil 1563. aastal On irooniline, et kuna muusikaajaloolased lõpetasid oma arutelud Trento muusikaliste reformide kohta 24
KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Kristen Kanep 8. klass Tsirguliina Keskkool TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Suur huvi laevade vastu Soov saada tulevikus kruiisilaeva tüürimeheks EESMÄRGID Seletada lahti mõisted kruiisist ja kruiisilaevadest Kirjeldada nelja erinevat kruiisilaeva 100. aasta lõikes Võrrelda kruiisilaevade parameetreid UURIMISMEETOD Uurimismeetodiks oli tekstianalüüs Tekstilise materjali leidsin internetist Kruiisilaevade kohta sain infot Saksa, Soome ja Inglis keelsetelt interneti lehekülgedelt KRUIIS, KRUIISILAEV LAEV PRINZESSIN VICTORIA LUISE (1900) LAEV WILHELM GUSTLOFF (1937) LAEV ALLURE OF THE SEAS (2010) LAEV QUANTUM OF THE SEAS (2014) TABELI LÜHIKIRJELDUS Laev Prinzessin Wilhelm Allure of Quantum Victoria Gustloff the Seas of the Seas
ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. xml ja html erinevused ja sarnasused: XML-kasutatakse andmete hoidmiseks
ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. XML on laiendatav: alates ülesande püstitamisest on kasutajal võimalik defineerida oma elemente DTD-s
Variante:On 3, võimalik muuta pilti, paigutust ja värvi. · Ekraanisäästja:Ilmub ekraanile teatud aja jooksul, kui pole vajutatud klaviatuuri ega hiirt. Variante:On 3. Saab muuta ekraanisäästjat, saab ekraanisäästjat aja peale panna ja saab parooli alla panna. Aeg:Aega saab muuta vastavalt oma vajadusele, mida suurema aja peale panete seda kauem peate ootama, millal ekraanisäästja hakkaks tööle. Tekstilise teate jätmiseks ekraanile: Selleks tuleks valida ekraanisäästja hüpikmenüüst vooltekst ja seejärel klõpsata nupul sätted. Sätete kastist tuleks tippida teksti kasti soovitud tekst ja paigutus, samuti ka liikumise kiirus. · Ilme, Aknad, nupud (variante):3 varianti. Fondi suurus, Värvid, aknad ja nupud. Värviskeeme (mitu?):22 Fondi suurus:3, Normal, Large, Extra large.
neid lisada või kujundada oma mall. · Esile hüppavad aknad (Popup) võimaldavad lisada pikemaid seletusi ja kommentaare. · .Küsimused (questions) võimaldavad lisada lehele valik vastusega küsimusi (Single Choice Question ja Multiple Select Question), järjestamise küsimusi (Ordered Items Question), arvulise lühivastusega küsimusi (Numerical Fill-in- Blank Question), tekstilise lühivastusega küsimusi (Text Fill-in-Blank Question) või vastavusse seadmise küsimusi (Matching Pairs Question). · Simulatsioonid (Simulations) võimaldavad määrata testi ja ülesannete läbimise loogikat. · Testid (test) võimaldavad lisada teste. Kui hiljem kasutada loodud materjali SCORM paketina mõnes õpikeskkonnas, siis testi tulemused kanduvad üle ka.
oma tõekspidamiste üle muste kajastamisel mõistab ajalehe kujundust mõjuta- Teksti vastuvõtt vaid ja määravaid printsiipe rühmatöö: visuaalse ja tekstilise info võrdlemine 11. Reklaam 1 reklaam, kom- Õ lk 56–59, reklaame Teksti vastuvõtt Õpilane mertsreklaam, sisaldavad ajalehed reklaami ja ajakirjandusliku teksti eris- analüüsib trükireklaami ülesehitust
muuta, töödelda, vaadata andmeid) · üksteisele järgnevate tegevuste (transaktsioonide) kogum, mida tarkvarasüsteem teostab, et jõuda mõõdetava tulemuseni tegutseja jaoks - tegevused võivad sisaldada suhtlemist teiste kasutajate ja süsteemidega · seos tegutseja ja kasutusjuhtumi vahel. Näitab, milline tegutseja saab kasutusjuhtumi teostusest kasu Kasutusjuhtumi tekstilise (sõnalise) seletuse põhimõtted/küsimused · mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk? · kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi? · milliseid andmeid tarkvarasüsteemis kasutatakse või muudetakse? · millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad), mis on seotud "väärtusliku asjaga", mida · tarkvarasüsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks? · milliseid sõnumeid tegutseja ja tarkvarasüsteem omavahel vahetavad?
Käsud täidetakse alati järjekorras. Väljastame tervituse konsoolile. 3. Õppime kasutama muutujaid. Alustame kõige enam kasutatavatest muutujatest. Deklareerime muutuja ja anname talle algse väärtuse. Väljastame muutujad konsoolile. Kuidas deklareerida? See käib üldise reegli järgi: Tüüp nimi = algväärtus; Peame meelde jätma, et: a) teksti kirjutame alati jutumärkidesse! b) Numbri kirjutame jutumärkidesse vaid siis, kui tahame, et see oleks tekstilise tähendusega. Üldjuhul on see ilma jutumärkideta. c) Jah-ei väärtuse korral kirjutame algväärtuseks kas true(jah, tõde) või false(ei, vale), muid variante pole. d) kommentaari ette paneme alati kaks kaldkriipsu, seda lauset programm ei loe. DEKLARATSIOON: String tekst = "Tere hommikust!"; - tüüpi String deklareerime ALATI suure S tähega, kuid see on ainuke muutuja tüüp, mis suure tähega algab. Nimi võib olla enda vabalt valitud ja see võib sisaldada ka numbrit.
· Soovitatav on eelnevad kokkulepped: kui pika aja vältel, kui palju "kirjavahetust", millist pühendumist osapooltelt eeldatakse. · Eelised: võimaldab korduvaid kontakte pikema aja vältel, kirjalikus vormis, osalejatele sobival ajal; läbimõeldumad vastused. · Piirangud: keerukas on rapport loomine, suhte hoidmine ja lõpetamine. Vähem spontaansust. Kirjaliku teksti loomine võib intervjueeritavale olla kokkuvõttes aeganõudvam. INTERVJUUDE (JA MUU TEKSTILISE ANDMESTIKU) ANALÜÜSI PÕHISAMMUD Andmete ettevalmistus: intervjuusalvestuste transkribeerimine (või vaatlusmärkmete korrastamine, dokumentide koondamine). 1. Andmete esmane analüüs: lugemine, reflekteerimine, esmaste seoste otsimine (-> uute andmete kogumine). 2. Kodeerimine: andmete analüütiline "avamine" ja märksõnadega "märgistamine". 3. Kategooriate arendamine: koodide täpsustamine, koondamine, ümberorganiseerimine. 4
19415''ja L0=24°00' lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m ja y0=+500 000m o Mercatori põiksilindriline projektsioon on ka Eesti baaskaardi projektsioon. Baaskaart on tehtud 1994-1995, mõõtkava 1:50 000, TM Balti telgmeridiaan on 24kraadi E. o Topokaart nt Eesti põhikaart. · Atlas mingit ala kajastav teatud printsiipidest lähtuv kaartide kogum koos sinna juurde kuuluva tekstilise seletusega. Loeng 5 Kaardielemendid · Vektorandmete esitus sõltub kasutatavast geomeetrilisest primitiivist o Punktobjektid 0D o Joonobjektid 1D o Pindobjektid 2D o Ruumilised objektid 3D · Reljeefi kujutamise viisid o Horisontaalidega (samakõrgusjoontega) o Kalde edasi andmine joonte tihedusega o Hüpsomeetrilised kujutusviisid, reljeefi edasiandmine varjutusega · Teemakaartide tüübid
l le R T e S IR Selle teksti puhul n M o on MIRRTEXT = 0 Peegeldustelg Tekstilise materjali peegeldust mõjutava põhimuutuja MIRRTEXT toime * * * OFFSET Käsk OFFSET kujundab valitud joon(t)est või joontest koosnevate kujutis(t)e rööpse joone etteantud kaugusele. See kaugus salvestatakse põhimuutujas OFFSETDIST ka siis, kui kasutatakse rööpse joone joonestamist läbi etteantud punkti. Esialgne joon võib olla joonestatud käskudega ARC, ARRAY, CIRCLE, ELLIPSE,
<
aga tegelikult võib Saussure´i lugeda ka nii, tähistaja ja tähistatav luuakse üheaegselt ja suhtuvad teineteisesse nagu paberilehe kaks külge. Nende suhe on dünaamiline ja vastastikku pöörlev. Vt. keskaegseid märgiahelaid, mille kõiki liikmeid võis vaadelda igas võimalikus asenduses. See kõik annab märgilisele tekstile dünaamilisust ja ambivalentsi. 4. Barthes. Tekst ja teos. Nauding tekstist. "Tekstilise" analüüsi põhimõtted Artikkel “Teosest tekstini” (1971).Tekst on protsess. Teos on lõpetatus, ta üritab lugejat vangistada, ta on nagu õngekonks. Loetav raamat on nii teos kui tekst. Need mõisted on erinevad. teos on esemeline fragment, hõlmab teatud raamaturuumi. teose saab riiulisse panna. ta on nähtav, kombatav. Tekst on metodoloogiline operatsioonide väli, see, mis ilmsiks tuleb, tõestatud saab, vastavalt reeglitele või reeglite vastaselt.
Võrdlemine vaatluse alla võetakse vähemalt kaks teksti. Strateegia aitab uurijal materjalist distantseeruda, nägemaks enesestmõistetavaid eeldusi. Asendamine võrdluse vorm; võrreldava teksti loob uurija (nt asendab sõna mõne teisega, mida teksti autor ei kasutanud), nägemaks, kuidas valitud sõnad või muud diskursuse struktuurid loovad teatud tähendusi. Detaili esiletõstmine olulise või kummalisena tunduva tekstilise detaili vaatlemine kogu tekstikorpuses, vastamaks küsimusele, millised on selle detaili kasutamise alternatiivid. Multivokaalsuse analüüs erinevate häälte (teatud tegelasi või sotsiaalseid rühmi või identiteete esindavate kõnelejate ja nende keelekasutusviiside) väljatoomine, selgitamaks ühtlasi välja intertekstuaalsust. Multivokaalsuse analüüsimisel tasub vastata järgmistele küsimustele. o Mis eri hääli iseloomustab?
mille liikmed jagavad ühiselt semantiliste, süntaktiliste ja morfoloogiliste omaduste ainulisi kogumeid. Enamik sõnaliike kohandub mitme semantilise kategooriaga (nn taaskasutatavus), nt nimisõnad ei väljenda ainult isikuid ja asju, vaid ka sündmusemõisteid, JNE. Sõnade jaotamisel sõnaliikidesse on kaks üldisemat tasandit: sõna leksikaalsed omadused ja sõna grammatilised omadused. Ühte sõnaliiki peaksid kuuluma sõnad, millel on ühesugused tekstilise kasutamise võimalused. Igal sõnaliigil on oma tsenter ja ka perifeeria, millesse kuuluvatel sõnadel on mingi iseloomulik seda klassi iseloomustav tunnus kas üle või puudu. Tsentris paiknevad need sõnad, millel on kõik selle liigi tunnused olemas. Niisiis võib öelda, et sõnaliigid ei sisalda mitte ainult selliseid elemente, mis kuuluvad neisse mööndusteta, vaid ka neid, mis kuuluvad ühte klassi rohkem kui teise.
Need teemad on kõik piisavalt leidnud käsitlemist ning toonud juurde teadmisi reklaami mõjuseaduspärasuste kohta. 6 Kui hakata üldistama tänapäevase reklaamipsühholoogia andmestikku ja uurimustulemusi, võiks rääkida ka nii öelda neljast vaalast, millele rakenduslik ja uurimuslik reklaamipsühholoogia toetuvad ja need oleksid siis: 1) seaduspärasused sõnalis tekstilise teabe mõjust inimpsüühikale (sh sõnakasutus, sõnade kõla, mõjud, tähendused, loogika, otsustamine, arutluskäigu reeglistik, sisendamine, demagoogia jne) 2) psüühiliste protsesside seaduspärasused, rakendatud reklaamiteadete vastuvõtule, töötlemisele, mälus säilitamisele ja kasutamisele (aistingud, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus) 3) seaduspärasused inimese tundeeluliste/afektiivsete seisundite ja protsesside kohta
(infosüsteemi kontekstis lisada, muuta, töödelda, vaadata andmeid) üksteisele järgnevate tegevuste (transaktsioonide) kogum, mida tarkvarasüsteem teostab, et jõuda mõõdetava tulemuseni tegutseja jaoks - tegevused võivad sisaldada suhtlemist teiste kasutajate ja süsteemidega seos tegutseja ja kasutusjuhtumi vahel. Näitab, milline tegutseja saab kasutusjuhtumi teostusest kasu · Kasutusjuhtumi tekstilise (sõnalise) seletuse põhimõtted/küsimused mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk? kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi? milliseid andmeid tarkvarasüsteemis kasutatakse või muudetakse? millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad), mis on seotud "väärtusliku asjaga", mida tarkvarasüsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks? milliseid sõnumeid tegutseja ja tarkvarasüsteem omavahel vahetavad?
me ei suuda leida vajalikku infot. Innovatsioon ja kordus. Moderni ja postmoderni esteetikate vahel 1994 Siin on lühidalt kokku võetud kogu Eco viimase 30 aasta repertuaar: -- "avatud teksti" poeetika -- lugeja roll, erinevad lugejaauditooriumite tüübid -- "võimalike maailmade" teooria seoses lugeja ootuste analüüsiga -- erinevus avangardistliku ja postmodernistliku esteetuikate vahel -- massmeedia ja massikultuuri probleemid -- "tekstilise kompetentsi" mõiste, mille aluseks on lugeja "entsüklopeedia" -- "seerialise" kunsti analüüs jne Kitsh kui "ideaalne toit laisale auditooriumile", kes tahab saada rahuldust ilma jõupingutusteta, kes on kindel, et naudib tõelist maailma representatsiooni, aga tegelikult on võimeline vastu võtma vaid "kujundite esmase võimu teisest imitatsiooni". Massmeedia suhtes on positiivselt meelestatud -- see
2) loodavale firmale; 3) kommertspankadelt laenu saamiseks ja erainvestorite leidmiseks; 4) ettevõtlustoetuste saamiseks omavalitsustelt, erinevatelt fondidelt või toetusstruktuuridelt; 5) koolitööna. Esimesel juhul võib äriplaan olla suhteliselt vabas vormis koostatud ning koosneda pigem finantsaruannetest, kuhu selgitusi eriti lisatud ei ole, sest autor teab oma mõtteid. Teisel juhul tuleb siiski pingutada ka tekstilise osaga, sest äriplaanist saab loodavale ettevõttele vajalik strateegilise planeerimise dokument, mille alusel tegutseda. Kolmel viimasel juhul tuleb lisaks sisulisele poolele anda äriplaanile tema hindajate poolt nõutud ülesehitus ning vormistus. See nõue ei ole sugugi egotsentristlik – olukorras, kus tuleb hinnang anda suurele hulgale äriplaanidele, on selle lugejal oluliselt lihtsam erinevate tööde sisu võrrelda, kui ta ei
See mis strukturaalselt oluline info ühel tasandil võib olla lärm teisel tasandil. Just nimelt tasandite koosmõju on see mis kunstilise efekti tekstis tekitab. Lotman: üritab kaitsta teksti mitmetiloetavust ja ambivalentsuse teesi. erinevalt prantsuse strukturalistidest, elas Lotman keskkonnas kus sõnavabadus oli piiratud ja inimesel ei olnud mõttevabadust. kõikidel tekstitel pidi olema üks lubatud, partei lubatud tõlgendus ja õige viis tekstist aru saada. Tekstilise mitmetimõistetavus. Võimalikud struktuurid selles tekstis on olemas meist sõltumatult tema sees, et need aktualiseeruvad meie jaoks erinevates situatsioonid, mitte ei teki. Avas ukse teistele laiematele lähenemistele, mis järgnevatel aastatel tekstiteoorias mõjule pääsesid. Lugeja tekstis: Varem oli alati vaikne eeldus, et Teksti tähendus on enesesamane, tekstil on üks õige tähendus, mis võib olla
Põhimõtteliselt võiks seda kirjeldada kui konteinerit, mille sisuks võib olla näiteks tekst või number. Ja kuna tegemist on muutujaga, siis selle sisu võib alati muutuda. Meie võimuses on määrata ise muutujale nimi ja määrata, mis on selle sisuks - oluline on et muutuja algaks dollariga ($). Näiteks: mul on vaja hoida mälus eesnimesid. Selleks pean välja mõtlema muutujale nime, millel võiks olla mingi tähendus. Valin selleksks $enimi. Nüüd omistan (=) sellele tekstilise väärtuse näiteks "Karin". PHP's tuleb see kirja panna nii: $enimi="Karin". NB! Kõik tekstid lisatakse jutumärkide vahele! Kasutusel on nii ühekordsed (' ') kui ka kahekordsed (" ") jutumärgid. Mis on nende vahe, vaatame kohe allpool. Muutuja nime andmine Panen keelud ja lubadused loendina, sest nii peaks asjad paremini meelde jääma: Iga muutujal peaks olema tähendus (see annab võimaluse hiljem koodist paremini aru saada)
Samuti tuleb registreerumissoov oma elektronpostiaadressilt kinnitada ning eraldi veel viis minutit oodata näitamaks, et keskkonna kasutamise huvi tõsine on. Kui need sammud läbitud, siis lubatakse Control Panel-i ning File Manageri juurde, mille abil vajalikke faile serverisse laadida. Veebifailid tuleb panna kausta webroot. Praegusel juhul piisab vaid peokuulutus.html-ist. Ning tuttav leht kaugeski serveris üleval. Piltide kasutamine veebilehel Veebileht võib piirduda ainult tekstilise teabega. Tahtes seda aga ilusamaks muuta, on pildid igati omal kohal. Kes autoriõigustega ei karda pahuksisse minna, saab omale veebist igasuguseid vahvaid kujutisi muretseda. Kui aga joonis ise kokku pandud, siis ei saa kellelgi muret olla, et seda üles panna ei tohiks. Siin kuulutuse juures joonistati kokku rebase moodi kujutis. Ning et seda oleks mugav veebilehestiku juures pruukida, siis salvestati olemasoleva HTML-failiga samasse kausta
kuidas on dokumenti võimalik hiljem uurida sellest hiljem järeldusi teha. Kui info maht pole väga suur, siis on võimalik teha teaduslikke järeldusi, mis puudutavad ühte väiksemat isikute ringi tavaliselt. Reeglina see materjal, mida sotsioloogias analüüsitakse, on mahukas. Kasutatakse meetodit, mida nimetatakse kontentanalüüsiks, mille vajaduse heaks näiteks on ajakirjandusliku ja internetist pärit materjali analüüs see on massilise tekstilise materjali ülekandmine arvulisse keelde. Eristatakse kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid ühikuid. Kvalitatiivseid ühikuid nimetatakse ka mõttelisteks ja kvantitatiivseid arvestusühikuteks. Sisuliselt tehnika on lihtne. Objektid, mida reeglina suurest laustekstilisest materjalist hakatakse otsima, saab kokku võtta nelja gruppi: 1. mõisted 2. teemad 3. nimed 4. ühiskondlik sündmus
2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks. Lapsed, kes on jäetud kaitseta sellise visuaalse meedia ees, nagu animafilm ja video,
programmeerimisel vigu vähendada. Järgnevas näites loodi liides IViisakas. I on liidesel ees sõnast Interface. Liidese juurde käib enamasti sisuline seletus selle kohta, millised seda liidest realiseerivad objektid on. Ning lisaks võivad olla mõned käsklused, millele vastavat liidest realiseerivad objektid on võimelised reageerima. Liidese IViisakas puhul valiti selliseks käskluseks Tervita, is saab omale tekstilise parameetri. Ehk siis eeldatakse, et iga viisakas tegelane mõistab tervitusele vastata juhul, kui talle öeldakse, kellega on tegemist. Nagu näha - Lapse ja Koera puhul need tervitused on erinevad. Kuid nii nagu liides nõuab - nad on olemas. Sinnamaani suudab kompilaator kontrollida. Ülejäänu on juba programmeerija hoolitseda, et kindlaksmääratud nimega käskluse juurde ka vastavale klassile sobiv sisu saaks. static void TuleSynnipaevale(IViisakas v){ v.Tervita("vanaema");
mõeldud kursuste konspektide sisukordade loomiseks. Magistritöö järgseks ideeks on teostada 56 konspekt veebipõhise andmebaasina, kus lisaks etteantud sisukordadele on lugejal võimalus koostada päring teda huvitavatest teemadest. Konspekti prototüübi loomisel sai katsetatud hüpoteesi paikapidavust praktikas. Õpiobjektide metaandmete baas osutus heaks abivahendiks objekti tekstilise osa koostamisel. Moodulite kordamine sama kava sees või järjekorra muutmine teise kava raames ei tohtinud halvendada loetavust. Hoolimata sellest, et valdkonna hierarhilises analüüsis võeti aluseks projektijuhtimise valdkonna liigendamine projektifaaside järgi, õnnestus suhteliselt valutult samade moodulite järjestamine projektijuhtimise valdkondade järgi. Kaduma läksid vaid mõned üldised sissejuhatused (neli erineva
programmeerimisel vigu vähendada. Järgnevas näites loodi liides IViisakas. I on liidesel ees sõnast Interface. Liidese juurde käib enamasti sisuline seletus selle kohta, millised seda liidest realiseerivad objektid on. Ning lisaks võivad olla mõned käsklused, millele vastavat liidest realiseerivad objektid on võimelised reageerima. Liidese IViisakas puhul valiti selliseks käskluseks Tervita, mis saab omale tekstilise parameetri. Ehk siis eeldatakse, et iga viisakas tegelane mõistab tervitusele vastata juhul, kui talle öeldakse, kellega on tegemist. Nagu näha - Lapse ja Koera puhul need tervitused on erinevad. Kuid nii nagu liides nõuab - nad on olemas. Sinnamaani suudab kompilaator kontrollida. Ülejäänu on juba programmeerija hoolitseda, et kindlaksmääratud nimega käskluse juurde ka vastavale klassile sobiv sisu saaks. static void TuleSynnipaevale(IViisakas v){ v.Tervita("vanaema");
õnnestub programmeerimisel vigu vähendada. Järgnevas näites loodi liides IViisakas. I on liidesel ees sõnast Interface. Liidese juurde käib enamasti sisuline seletus selle kohta, millised seda liidest realiseerivad objektid on. Ning lisaks võivad olla mõned käsklused, millele vastavat liidest realiseerivad objektid on võimelised reageerima. Liidese IViisakas puhul valiti selliseks käskluseks Tervita, mis saab omale tekstilise parameetri. Ehk siis eeldatakse, et iga viisakas tegelane mõistab tervitusele vastata juhul, kui talle öeldakse, kellega on tegemist. Nagu näha - Lapse ja Koera puhul need tervitused on erinevad. Kuid nii nagu liides nõuab - nad on olemas. Sinnamaani suudab kompilaator kontrollida. Ülejäänu on juba programmeerija hoolitseda, et kindlaksmääratud nimega käskluse juurde ka vastavale klassile sobiv sisu saaks. static void TuleSynnipaevale(IViisakas v){ v
(antud juhul on kursori risti suuruseks 15 % joonestusvälja kõrgusest). Arvuti poolt pakutud „vaikimisi” väärtus 15 on toodud < >-sulgudes) ja arvuti küsib uut väärtust. Arvuti poolt soovitatu kasutamiseks piisab vajutamisest ↵, kuigi mõnikord on igaks juhuks soovitatav korrata vastavat võtmetähte või arvu või klõpsata vastava valiku hallil alal. Kui aga soovitakse muuta, vastata uue (olenevalt põhimuutujast – arvulise, loogilise või tekstilise) väärtuse sisestamisega, antud juhul näiteks kui soovisime, et kursor oleks üle terve joonestusvälja, mis soodustab eriti objektivalikuid, sisestame: ja vajutame ↵ Kursori ristile on võimalik objekti haaramise ajaks kujundada ka sihiku- ruudukest – Aperture Box, mille kuvamine on määratud põhmuutujaga: APBOX = 0 – sihiku-ruudukest ei kuvata (“vaikimis”); APBOX = 1 – sihiku-ruuduke kuvatakse. DWGNAME ↵ Märkus
Väljundid: kaasaaitamine ruumilisele planeerimisele ja otsustusprotsesside koordineerimisele ning omavahelisele seostamisele, sh ka informatsiooni kogumine; osa keskkonnamõjude hindamisest, loodushoiu meetmete selgitamine; teemaplaneeringute koostamine (n: väärtused maastikus, roheline võrgustik, puhkealad ja mänguväljakud, jalgrattateed ja matkarajad; liiklusega seotud haljastus ja muu kaitsehaljastus jne) 190. Maastikuanalüüsi tekstilise ja kartograafilise osa struktuur. aluspõhi (geoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavete kaitstus), • reljeef (mikrokliima, erosioonioht, valgustatus, rekreatsiooniks sobimatud piirkonnad), • veed (põhjavesi, pinnaveed ja -veekogud, vete liikumine, ajutiselt ja pidevalt liigniisked alad), • õhk (mikroklimaatilised inimesele sobimatud maastikuelemendid, tuulekoridorid), • pinnas (mullastik, taimestiku kasvukohatüübid),
annaabi.ee 
