Turismi poolt tekitatud probleemid Taavi lood LT-11 Uuemõisa 2012 Prügireostus Turistid jätavad loodusesse maha palju prügi. Sobimatu ladestamine võib looduskeskkonda oluliselt rikkuda. Tahked jäätmed ja praht võivad rikkuda vee ja rannajoone väljanägemist. Näide: Väikesaarte (nt Vormsi, Osmussaar) elanikud ei suuda turistide poolt maha jäetud prügi ise kokku korjata ja saare pealt ära toimetada. Kui külastajaid on palju, siis prügikonteinerid täituvad liiga kiiresti , kui prügi üldse sinna jõuab. Tehakse ka palju lõkkeid suvalistesse kohtadesse ning tihtipeale visatakse lõkesse asju, mis ei põle. Nad arvavad, et kui inimene jaksab saarele asjad kaasa võtta, siis peaks jõudma kergema lasti pärast endaga ka tagasi viia Ühenäoliseks muutumine Sihtkohtadel on oht turistide soovidele vastu tulles ühenäoliseks muutuda. Maastikud, majutus, toit ja...
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20 sajandil NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamine algas peatselt pärast iseseisvumist ning lõppes suuremas osas 1997. aastal. http://elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=947&keel=eesti http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916
Orkaan Katrina Uku Ojasild 10d Orkaan Katrina 23.31. august 2005 Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks tänu Mehhiko hoovusele. Ta oli Ameerika ajaloo kõige suuremate kahjustustega orkaan eales. Katrina tekitatud kahjud ulatusid 81.2 miljardi dollarini. Orkaanis ja selle tekitatud üleujutustes hukkus vähemalt 1836 inimest. Kuidas tekkis? Orkaan Katrina moodustus Bahamal 23.augustil 2005 ja ületas Lõuna- Florida esimese astme orkaanina põhjustades seal mõned surmad ja väiksemad üleujutused. Torm nõrgenes enne teist maandumist ja tugevnes vaid mõni tund enne ranniku tabamist kolmanda kategooria orkaanina 29.augusti hommikul Kagu-Louisianas. Kõige enam inimesi hukkus New Orleans-is, Louisianas.
1.Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatud väli. 2.Püsimagnet - keha, mida alati ümbritseb magnetväli nt raud,nikkel,koobalt. 3.4.Oerstedi katse- Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. 5. 1A definitsioon- Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2.10astmes -7, njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper.6. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 7.Vasaku käe reegel- Ku...
Maavärinad ning nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maarja-Liis Salumäe Audentese e-gümaanisum 2013 Tallinn Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon t...
Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed. Maavärina tugevuse mõõtmiseks on kaks moodust. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust, Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust. 1 pall- Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega. 2 palli- Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel). 3 palli- Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma. 4 palli- Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. 5 palli- Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad. 6 palli- Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb.
maailmas ? Järjest suuremad tormid Tornaadod Sulamine Üleujutused Õhutemperatuuri tõus Süsihappegaasi tõus Tagajärjed Temperatuuri suurenemine Veetaseme tõus Sademetemustri muutumine Metsapõlengud Tormid Kõrbestumise ja kliimamuutuste tagajärjed Araali mere piirkonnas Kõik see kokku on hävitav löök elusorganismide liigikusele Mis on põhjustanud kliima soojenemise ? Kliima soojenemine on tekitatud meie inimeste poolt . Kindlasti mõjutavad soojenemist ka looduslikud ning Päikesel toimuvad protsessid, kuid nende osatähtsusust ei saa ületähtsustada Mida saame meie teha ? TAASKÄITLE OMA PRÜGI ISTUTA TAIMI ÄRA HOIA OMA ELEKTROONILISI SEADEDI 24/7 SISSE LÜLITATUNA KASUTA VÄHEM MOTORISEERITUD SÕIDUKEID HOIDU LIIGSEST PAKENDAMISEST KONTROLLI OMA REHVE VAHETA ELEKTRIPIRNID KASUTA VÄHEM SOOJA VETT
eestlastest kinnitavad, et nad ei usu jumalasse. Seega ilmselt on enamiku inimeste jaoks religioon ja teadus pigem eraldiseisvad, teatud juhtudel ka vastuolulised üksused. Konflikti mudel oleks meie ühiskonnale iseloomulik kui religioosset maailmavaadet toetaks rohkem inimesi ning küsimus religiooni ja loodusteaduste suhtest oleks tõstatatum või konkreetsemalt meie ühiskonda puudutavam. Missuguseid probleeme tekitab kristluses kurjuse olemasolu? Kas kurjus on inimeste või Jumala tekitatud probleem? Põhjendage? Kurjuse olemasolu on fakt, mida kõik tunnustavad, kuid selle põhjus ja otstarve on ilmselt suurele enamikule tundmata. Maailmas ilmselge reaalse kurjuse olemasolu tekitab kristluses palju kahtlusi ja erinevaid küsimusi. Kui Jumal on kõikvõimas ja hea, siis miks on olemas see kurjus, millega inimesed iga päev peavad silmitsi seisma? Kurjuse tõus on maailmas aina süvenenud, inimkond on tänu sõjatehnika arengule muutunud metsikumaks. Aina
................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 16 SISSEJUHATUS Iseseisva tööna koostasime Eesti maastikurajooni - Kõrvemaa ülevaate. Harjumaa lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel paiknev Kõrvemaa ulatub kirdesuunast Soome lahe äärest edelasse kuni Navesti jõeni. Maastikukaitseala pindalaga 3130 km2 hõlmab suuri rabasid ning seal leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke. Hoolimata paiga nimest asub Kõrvemaal üle 100 järve ning Soodla ja Paunküla veehoidla. Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana. Kauni loodusmaastikuga puhkepiirkonda kutsutakse Eestimaa Sveitsiks. Lisaks mitmekesisele pinnamoele on piirkond on rikas kaitsealuste taimede poolest (sh kümned liigid käpalisi), samuti pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. 1
nõudeid. Rikkumine leidis aset Hiiumaal Kõpu looduskaitseala Ristna piiranguvööndis. Kohalik jahimees, kes pidas augustikuus Harjumaal Keila vallas linnujahti, küttis seadusevastaselt ühe suurkoovitaja. Suurkoovitaja puhul on tegemist kolmanda kaitsekategooria alla kuuluva linnuliigiga, kelle küttimine on keelatud. Jahimehel tuleb looduskaitseseaduse rikkumise eest maksta 960 krooni trahvi ning lisaks sellele hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 5000 krooni. (17.sept.2009) Keskkonnainspektsioon on kohalike omavalitsuste esindajaid seaduserikkumiste eest ka trahvinud. Näiteks määrati Rannu vallavanemale 12 000 kr trahvi selle eest, et ta laskis rajada teatrilava kaitse all olevasse Rannu parki ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.(2009) Täname kuulamast!
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 2 Sisejõudude süsteem ja epüürid Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kood: 111972 Arvutan algandmed. ° = (16,5 + 7 * 1,5)° = 27° Xp = (3,475 - 7 * 0,275) = 1,55 m XF2 = (3,5 + 2 * 0,1) = 3,7 m XF3 = (4,75 + 2 * 0,075) = 4,9 m M = (1 + 2 * 0,5) = 2 kNm Leian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike). Leian ülessuunas mõjuva jõu. Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal. Xr = 4,9 1,55 = 2,45 m Leian rõhu tekitatud jõu. F = 4 * 2,45 = 9,8 kN Leian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita). 9,8 + 4 + 6 11,345 = 8,455 kN Leian resultantjõu lõigul Xf2 (ilma momendita). R2 = 22,5752 + 11,3452 = 638,34 R = 638,34 25,3 kN 2 Talale mõjuvad jõud ja moment Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria.
EESMÄRK keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund; keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. 2. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted – a. Keskkonnahäiring Keskkonnahäiring on ebasoodne, vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese elule, tervisele, varale ja kultuuripärandile, sh ebasoodus keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. b. keskkonnarisk Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise
Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid Elektrivälja tugevuseks nim elektriväljas pos. Laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja iseloomustavad omadused: ta on pidev ja katkematu,ta on lõpmatu,ta levib kiirusega 300 000 m/s, ta vahendab laengue vastastikmõju. Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade elektromagnetelist vastastikmõju. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Samaliigiliste kehade vahel mõjub tõukejõud,eriliigilistel tõmbejõud. Coulombi seadus Kaks elektrilaengug...
Reisil lõõgastutakse, ollakse koos sõpradega, tutvutakse uute kultuuridega, nauditakse ümbrust, arendatakse ennast. Tärnid antakse 1-5 tärni. Klassifitseeritakse kindlate füüsiliste näitajate järgi. 7. Miks puudub maailmas ühtne hotellide klassifitseerimise süsteem? Kuna kõik hotellid ei ole samasugused. · Tubade arv · Dussi või vanni olemasolu toas · Lifti olemas olu jne. 8. Nimeta vähemalt 3 inimese ja 3 looduse poolt tekitatud atraktsiooni. Inimese poolt tekitatud: · Hiina müür · Lossid · Paleed Looduse poolt tekitatud: · Grand Canyon · Koopad · Järved 9. Missugune peab olema kliendile antav turismiinfo? Täpne, selge (arusaadav), sisukas ja oskuslik. 10. Mis on Sinu meelest 2 kõige suuremat globaal- probleemi? Miks just need? Terrorism- inimesed sõdivad väga palju. Õhusaaste- aina rohkem on autosid ja tehaseid jne. 11. Mis on igaühe õigus? · Õigus elada
võimalik mõõta ajaühikutega. Määratledes mõisteid “varem” ja “hiljem” kasutatakse põhjuslikkust, kui sündmus põhjustab uue olukorra, soos leiab ta aset teise sündmuse suhtes varem. Püüd aja mõistet lahti filosofeerida on tekkitanud sajandite jooksul palju erimeelsusi ning konsensuseni pole tänaseni täielikult jõutud. Kas aeg on absoluutne või põhineb suhtel või põhineb aeg inimese tekitatud meelepettel. Töö jaguneb teoreetiliseks ning uurimuslikuks osaks. Teoreetilise osa jagan kolmeks suuremaks alapeatükiks milleks on “Aeg füüsikalise terminina ja relatiivsusteooria”, “Aeg filosoofias” ja “Aeg psühholoogias” kõigi alateemade raames keskendun ka nende arengule läbi inimkonna ajaloo. Uurimuslikus leian vaste küsimusele "Mida teavad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased aja mõistest."
Essee 2016 kõigis on peidus loomingut. Kui alles hiljaaeguni lükkasin ümber ütlust, et ‘’jalgratast enam ei leiuta’’, siis praeguseks hetkeks olen jõudnud sinna punkti, et ega ei leiuta tõesti. Ükskõik, mis vallas või millise entusiasmiga me ka mõnda loomingut ei looks, tuleb siiski tõdeda, et suuremal või vähemal määral astume varasema loomingu otsa. Pigem tuletame enda tekitatud probleemidele uusi lahendusi, lisame legendidele särtsu, vaatleme saavutatud teise nurga pealt või lisame hoopiski värve. Selle arvamuseni jõudsin alles hiljuti, kus tegelesin enda arvates uue loominguga ning hilisemal vaatlemisel selgus, et kolmest loomingust kõik olid peaaegu, et täpselt üks-ühele juba varasemast ajast täiesti eksisteerivad. Miks see nii on, on hea küsimus - kas mingisugused mälupildid on
Pärast pikaajalist töötamist aga 2,4 Ω. Millise temperatuurini mähis soojenes? 3. Kui suur on järjestikahela takistus, kui järjestikku on ühendatud viis 4 Ω tarvitit? 4. Kui suur on ahela takistus, kui rööbiti on 12 Ω ja 4 Ω tarviti? Korda mõisted Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi. Vahelduvvoolugeneraator - seade vahelduvvoolu tekitamiseks. Seade koosneb püsimagnetist, mille vahele on paigutatud induktiivpool. Induktiivpooli sümmeetriateljega rist on läbi pooli asetatud pöörlemistelg. Kui pöörlemistelg on magnetväljaga risti, hakkab pooli pöörlemisel pooli läbiv magnetvoog harmooniliselt muutuma, mis kutsub pooli keerdudes esile induktsioonielektromotoorjõu.
Arvutuste tulemused: Massiga 786g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 47 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 44,37 Hz. (Laine levimiskiirus: 89±0,35 m/s). Massiga 1600g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 67 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 63,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 127±0,50 m/s). Massiga 2368g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 81 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 77,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 155±0,61 m/s). Massiga 3208g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 87 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 89,63 Hz. (Laine levimiskiirus: 179±0,71 m/s). Massiga 5576g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 117 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 118,17 Hz. (Laine levimiskiirus: 236±0,93 m/s).
4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Tsiviilvastutus on üks vastutuse liikidest, muud võimalikud vastutused on kriminaalvastutus, haldusvastutus jmt. Tsiviilvastutuse kindlustust nimetatakse lühendatult ka vastutuskindlustuseks. Mootorsõiduki kui suurema ohu allika valdaja vastutab mootorsõiduki kasutamisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Liikluskindlustuse objekt on sõiduki valdaja (tavaliselt sõiduki juhi) tsiviilvastutus.
Helid minu ümber Me kuuleme iga päev enda ümber erinevaid helisid. Ja iga heli on tekitatud erinevat moodi. Mõni on inimese tekitatud, mõni looduse poolt. Ja kõik kõlavad teistmoodi, mõni vaiksemalt või hoopis valjult. Kuid see oleneb kus sa elad, kas maal või linnas või hoopis kuskil mujal. Kuulasin mõne päeva jooksul enda ümber toimuvat ja panin tähele väga erinevaid hääli. Kuna mina elan linnas kuulen kõige sagedamini linnamüra- ja kära. Iga päev sõidavad teelt mööda autod ja bussid. Minu maja kõrval on bussijaam, seega peatub see mitu korda päevas ja siis käib selline vilin, mis lukustab mu kõrvad
1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid
1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada
Rühma liikmed, kes esialgselt rühma lülitati, kuid, kes ülesannete arutamise ja lahendamise protsessi ei panustanud, tuleks esitatud kodutöö teostajate nimekirjast välja jätta. Lugege kodutöö aluseks R. Coase artikli "Ühiskondliku kulu probleem", mille leiate Moodle's. Alloleva tabeli leiate Coase artiklist "Ühiskondliku kulu probleem". Tabel näitab seost loomapidaja veisekarja suuruse ja maaharija viljasaagile ühe aasta jooksul veiste poolt tekitatud kahju vahel. Ühe ühiku vilja netotulu on $1. Oletage, et kõik hinnad kujunevad konkurentsiturgudel. Karja suurus Ühes aastas viljasaagile Lisaveise tekitatud piirkahju (veiste arv) tehtud kahju (tonnides) (tonnides) 1 1 1 2 3 2
autonoomiast ja põhiseaduslikest väärtustest. Erinevalt laiemas tähenduses kaitse mõistest, mille puhul võib nii kaitsja kui see, kelle eest kaitstakse, olla riik, ei hõlma kitsamas tähenduses kaitseõigus kunagi kaitset riigi eest, vaid alati on õigus riigipoolsele kaitsele. Vastavalt sellele on õigus kaitsele põhiõiguse kandja õigus sellele, et riik teda kolmandate isikute rünnete eest kaitseks. PS § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Üldine kaitseõigus on sätestatud kui igaühe õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset. Põhiõigusel kahju hüvitamisele on oluline roll muude põhiõiguste kaitsele suunatud õiguste süsteemis, täiendades õiguste tagamiste kohustust (PS § 14) ning õigust kohtulikule kaitsele (PS § 13, 14 ja 15). Erilise kaitseõigusena tuleb kõne alla PS §-s 25 sätestatud õigusvastaselt tekitatud
5. jahikoerapass § 23. Jahipidamine «Kostab Tõnni kisa ja .... Ott on pihta saanud oma kaaslasele» - 4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga; (4) Keskkonnaamet korraldab jahipidamist: 1) inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks; Rikkumine § 31. Ühisjaht § 48. Keskkonnale tekitatud kahju (3) Jahist osavõtjate nimekiri peab Uluki ebaseadusliku hukkamise sisaldama: ning uluki elupaiga hävitamise ja 1) vähemalt ühe jahiloa numbrit; kahjustamisega keskkonnale 2) kõikide jahist osavõtjate nimesid ja tekitatud kahju arvestamise alused allkirju; ja kahjumäärad uluki liikide 3) jahi toimumise aega ja kohta; kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus
Euroopa tugevamad ja elujõulisemad. Lubatud ainult reguleeritud küttimine. Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.(28.02) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus,- varitsus- hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist jahiaasta lõpuni (28.02) HUNT Hunt (Canis lupus) kuulub kiskjate seltsi koerlaste sugukonda. Eestis elab Euroopa metsapiirkondi asustav alamliik euroopa metsasusi (Canis lupus lupus L) Hunt on peamiselt ööloom, enamasti karjalise eluviisiga
usaladatud materiaalsete väärtuste liikumise ja jääkide kohta; d) osalema talle usaldatud materiaalsete väärtuste inventeerimises. Administratsioon kohustub: a) looma töötajale normaalseks tööks ja talle usaldatud materiaalsete väärtuste täieliku säilivuse tagamiseks vajalikud tingimused; b) tutvustama töötajale kehtivat seadusandlust, mis sätestab töötajate ja teenistujate materiaalset vastutust ettevõttele, asutusele, organisatsioonile tekitatud kahju eest, samuti kehtivaid juhendeid, normatiive ja eeskirju, mis puudutavad talle üleantud materiaalsete väärtuste säilitamist, vastuvõttu, töötlemist, müüki (väljastamist), vedusid või kasutamist tootmisprotsessis; c) kehtestatud korras läbi viima materiaalsete väärtuste inventeerimist. 2. Juhul, kui töötaja süül ei ole tagatud talle usaldatud materiaalsete väärtuste säilivust, määratakse
– Hallitus – Maltspuidu seenvärvus – Sinavus - maltspuidu värvumine seente toimel, ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi. – Pruunisus – Mädanik - rakukestasid lagundavate seente kahjustus, mis avaldab mõju puidu mehhaanilistele, füüsikalistele ja keemilistele omadustele. – Sõelmädanik – Pruun lõhemädanik – Valge kiudmädanik – Maltspuidu mädanik Biokahjustused – Tõugurike – putukate tekitatud auk või käik puidus – Parasiittaimede puidukahjustus – nt puidu pinnal olevad süvendid, mis on tekitatud taimparasiitide poolt (nt puuvõõrik) – Linnuõõs – nt rähnide poolt sisse toksitud õõnsused. Võõrkehad, mehaanilised kahjustused ja töötlusrikked – Võõrkeha – puidus esinev mittepuiduline võõrkeha (kivi, traat, nael jne) – Söestumus – tule toimel tekkinud alad puidu pinnal – Koorerebend – ümarpuidu kooreta osa
Ameerikas väljaspool Tsiilit oli kõige kõrgem tsunami Acapulcos (62 cm). Sinna jõudmiseks kulus lainel 11 tundi. Tsunaami levik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level [4] [5] Maavärina tekitatud kahjud 5. märtsi 2010 seisuga on hukkunud 802 inimest peamiselt Concepcioni provintsis ja 13 inimest Santiagos. 19 inimest on teadmata kadunud ja üle 500 sai viga. 15. mail 2010 teatati lõplikuks hukkunute arvuks 521. Enamik inimesi hukkus maavärinast põhjustatud varingutes ning tsunaami laine tõttu, mis ranniku ala täiesti purustas. [7] Maavärina tekitatud kahjud
FL= q*v*B*sina 3.vasaku käe reegel- kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed näitavad positiivseltlaetud osakeste liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsioonivool- tekitab juhtme liikumine magnetväljas. Suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 5.Faraday katse kirjeldus- 6.elektromotoorjõud-on võrdne kõrvaljõudude tööga Ak ühikulise suurusega laengu ühekordel läbi viimisel kogu vooluringist. 7.magnetvoog-näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. = BScosB 8.Faraday induktsiooniseadus-kasutades magnetvoo mõistet, võib kõigi Faraday katsete tulemuse üldistada kujul, mis näitab, et induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline
Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega Juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki Selle joone puutujat. Kruvireegel: magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks On kruvi kulgeva liikumise suund. Superpositsiooniprintsiip selle järgi on kehade süsteemi poolt tekitatud magnetvälja B-vektor Võrdne üksikute kehade B-vektorite summaga. Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub mv's indoktsiooniga B Lorentzi jõud F(l) = q v B sin Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suunaga kui ka mv suunaga. Diamagneetik on aine, mis veidi nõrgendab talle mõjuvat magnetvälja. M läbitavus on veidi väiksem ühest. Kuld, vask, tsink. Paramagneetik on aine, mis veidi tugevdab talle mõjuvat mv. Veidi suurem ühest. Alumiinium Volfram.
1. Ampere seadus- kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. 2. Biot-Svarti seadus võimaldab koos superpositsiooni printsiibiga leida mitmesuguste voolukontuuride tekitatud magnetvälja. 3. 1 tesla-magnetinduktsiooni ühik(T) 4. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. B-vektori suunaks on magnetnõela põhjapoolus. 6. Lorentzi jõuks nimetatakse liikuvale laengule mõjuvat jõudu. 7. Laetud osakesed liiguvad magnetväljas üldjuhul kruvijooneliselt. 8. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud selles aines suurem jõust vaakumis. 9
1. Mis on kahe punktlaengu vahelise elektrilise vastastikmõju vahendajaks? Elektriväli 2. Mis tekitavad elektrivälja? Sõnasta elektrivälja omadused (4 tk) Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektriväli levib ruumis lõpliku kiirusega ( 300 000 km/s ) Elektriväli on materjaalne objekt - ta eksisteerib alati elektrilaengute ümber Elektriväli mõjutab teisi temas asuvaid laenguid elektriliste jõududega Ühes ja samas ruumipunktis võib olla samaaegselt mitu välja 3. Kuidas määratakse elektrivälja tugevuse suurus? Kuidas suund? F
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli põhjustab kinnises juhis elektrivoolu tekke. Põõriselektriväljaks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja. Induktsioonivooluks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu Magnetvoog on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse magnetvälja mingi kinnise joonega piiratud pinna ülaluses. Φ=Bscosb Induktsiooni voolul on selline suund, et temaga kaasneb magnetväli takistab inguktsioon i voolu põhjustava magnetväla muutumist. Indiktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Ei= ∆Φ/∆t Endoinduktsioon: Muutuva voolutugevusega vooluringi ümber olev muutub magnetväli
liikluskindlustuse seaduse paragraafist õige vastuse leidsid. Valedele väidetele kirjuta taha lihtsalt ,,ei". 1. Milliseks tähtajaks sõlmitakse liikluskindlustuse tavaleping ? a. 1 päev kuni 12 kuud. ei b. 15 päeva kuni 12 kuud. ei c. Tavaleping sõlmitakse tähtajatult. Jah LkindlS § 14 lõige 1 2. Eestis kehtiva piirikindlustuse lepingu alusel hüvitatakse : a.Eestis tekitatud liikluskahju. Jah LkindlS § 12 lõige 2 b.Eesti naaberriigis tekitatud liikluskahju. ei 3. Milliseks tähtajaks väljastatakse liikluskindlustuse poliis ? a.1 päev kuni 12 kuud. Jah LkindlS § 15 lõige 3 b.Liikluskindlustuse poliis väljastatakse tähtajatult. ei 4. Mis on liikluskindlustuse maksevaba leping ? a.Periood, millal leping kehtib, kuid kindlustusvõtjal ei ole kindlustusmakse tasumise kohustust. Jah LkindlS § 19 lõige 1 b
Miks võib resonants olla ohtlik? Soovimatu resonants võib olla masinate, hoonete, sildade purunemise põhjus, kui omavõnkesagedus langeb kokku välise jõu mõjumise sagedusega. On väga tähtis teada masinate, sildade, hoonete omavõnkesagedusi ja konstrueerida nad selliselt, et välise jõu mõjumise sageduse ja omavõnkesaageduse kokku langemise võimalus oleks minimaalne. Kui silla oma võnkumine ja tuule tekitatud õhu võnkumine langeksid kokku, siis see vüib põhjustada silla õõtsumise ning halvemal juhul isegi silla kokku kukkumise. Seepärast peavad arhitektid suurte ehitiste projekteerimisel arvestama võimalike välismõjudega nagu tuulekeerised, maapinna kõikumine, auto võnkumisel tekitatud mõju. Aga kui helikopteri ja tema propellerite võnkumine langeksid kokku ja pluss veel tuule tekitatud jõud, siis tagajärjeks on kopteri lagunemine ja sõidukõlbatuks muutumine.
Biotsiidi tuleb hoida ja turustada nii, et oleks välditud toidu ja teiste toodete saastumine sellega. Tagades inimeste ja loomade tervise- ning keskkonnaohutuse. Hoiu- ja turustamiskohas ei tohi olla biotsiidi avatud pakendeid. Keelatud on ka biotsiidi ümberpakendamine. Purunenud pakendiga biotsiidi ei tohi turustada, vaid toode tuleb viivitamata kõrvaldada ja kahjutustada, arvestades ohutuskaardi andmeid. 10. Kes maksab keskkonnale tekitatud kahju heastamise eest, kes peab heastama? Mida peetakse keskkonnakahjuks? Kahju tekitaja rakendab heastamismeetmeid, lähtudes heastamismeetmete plaanist ning seda omal kulul. Keskkonnateenistusel on õigus rakendada heastamismeetmeid sõltumatult kahju tekitajast, kuid maksab siiski saastaja. Keskkonnakahju on elupaigale või liigile tekitatud kahju, kaitstavale alale tekitatud kahju, veele tekitatud kahju ning pinnasekahju. 11
seda tegelikult sugugi. Inimlikud piirid on seatud meile ainult meie endi heaolu nimel . Poleks neid piire, oleks meie maailm hukas , sest igaüks teeks vaid seda , mida ta ise õigeks peab. Piirid on need mis lasevad meil kõigil võrdselt elada . Inimene on vaid siis ahelais , kui ta endale ise kohustused seab . Nende näiteks korduvalt mittetäitmisel kaob inimesel elu käest , ning on oma enese tekitatud ahelais . Inimene on sündinud vabana , kui saades vanemaks tekivad meil omad vajadused , vajadusega tekivad kohustused ja kohustustega oleme me ahelais , mis on meie enda tekitatud.
lindude laulmine pargis. Ma arvan, et vanasti oli tunduvalt vähem seda sõidukite müra , kui tänapäeval ning siis oli üldse elu rahulikum ja elati rohkem maal. Kõik need kuuldavad helid mõjutavad meid mingil määral. Linnas elades puutud tihti kokku müraga. See väsitab inimesi, ning ajab pea valutama, kuid kui minna kuhugi metsa jalutama kuuled sa lindude laule ja puude kohinat. Kõik see rahustab inimest. Mulle tundub, et inimeste tekitatud helid väsitavad rohkem, kui looduse poolt tekitatud helid.
läbiviimise viisi; 2. teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks, välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks; 3. tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi; 4. mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 5. tunnistada avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumist; 6. jätta kaebus või protest rahuldamata. 6 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest
Lenzi reegel I induktsioonivoolu suund on alati selline, mis takistab voolu tekitavat liikumist. Induktiivsus- on vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Elektri- ja magnetvälja ühtsus- vahelduv magnetväli on alati seotud tema poolt tekitatud elektriväljaga, ning vahelduv elektriväli omakorda magnetväljaga, mida ta tekitab. Seade el. magn. võngete tekitamiseks võnkering. Vahelduvvool nim. elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu korral voolutugevus ja pinge muutuvad, saades perioodiliselt max. ja min. väärtusi. Trafo- muudab vahelduvvoolu pinget. Koosneb magnetringist ja kahest mähisest. Magnetvälja põhiomadus Elektrivool tekitab magnetvälja.
Kuigi praktikas on selgunud, et keskkonnapoliitikat realiseerivad struktuurid pöörduvad tavaliselt tehnoloogial põhinevate standardite poole. Keskkonnapoliitika üheks parimaks rakendamise vahendiks on majanduslikud vahendid ehk keskkonnamaksud, keskkonnalõivud, laenud, toetused, saasteload, sisse - ja tagasimaksed. Eesmärgiks on piirata keskkonna saastamist ja jäätmete teket, soodustada nn puhtamate tehnoloogiate rakendamist ja saada täiendavaid vahendeid saastamisega tekitatud kahjustuste vähendamiseks, likvideerimiseks ning keskkonnaprojektide finantseerimiseks. Keskkonnamaks on keskkonna kasutajatele nii tootjatele kui ka tarbijatele suunatud kohustus keskkonna kasutamise eest. Keskkonna kasutuse all peetakse silmas mis tahes keskkonnaressursi ammutamist, kasutamist või kahjustamist. Keskkonnamaksude abil püütakse tootjaid ja tarbijaid siduda keskkonnakahjustusi vahetult tekitanud toodete või teenuste turuhindadega.
Joogivett on küll võimalik saada ka mereveest selle töötlemise teel, kuid vähemalt praeguse tehnoloogia abil on see väga kulukas. Samamoodi kulukas on ka võimalus polaaraladelt jääkamakaid kõrbetesse transportida. Lihavõttesaare näide tõestab, et inimkond ON võimeline oma ressursid TÄIELIKULT ära kulutama. Jääb üle vaid loota, et kasvav keskkonnateadlikkus suudab päästa, mis veel päästa annab. Kuid - korvamatu kahju elukeskkonnale on juba praegu tekitatud. Esialgu õnnestub ehk edasise kahju vähendamine ja kunagi ka ehk kahjustamise lõppemine, kuid täiesti utoopilisena näib juba tekitatud kahju heastamine. Rahvaarv kasvab kõige kiiremini arengumaades, ehk siis just seal, kus see kõige vähem soovitud on. Arenenud maades on pigem juba probleemiks sündimuse langus. Siin kerkib üles rahvastiku ümberpaigutumise võimalus. On ilmselt selge, et arenenud maad suhtuvad sellesse negatiivselt
elektronkattesse. Täiendav elektroni negatiivne laeng paigutab ülejäänud elektronid elektronkattes veidi ümber ja kõik Z + 1 elektroni korralduvad ümber uutele energeetilistele tasemetele. Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektriväli - Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Magnetväli - Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Homogeenne väli - elektriväli mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune
*kui laeng liigub muutuva kiirusega siis on tema ümber olemas mõlemad väljad *looduses ongi üks väli-elektromagnetväli *elektriväli ja magnetväli on selle erinevad esinemise vormid 2.Elektromagnetiline induksioon (EMI) *EMI nähtus seisneb selle, et muutuv magnetväli tekitab suletud juhtmekontuuris elektrivoolu *EMI nähtuse avastas M.Farady 1831 *EMI nähtus esineb alati sõltumata sellest, kuidas muutuv magnetväli tekitatakse *muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu nim. induktsioonivooluks *induktsioonivoolu suund määratakse Lenzi reeglist: Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsioonivoolu magnetväli vastupidise suunaga välisele väljale *nõrgeneva magnetvälja korral on induktsioonivoolu magnetväli samasuunaline väliseväljaga 3.Magnetvoog
D0= 24 Sv/h D=D0e t*ln2/T½ T½= 138,38 päeva t= 3a = 3*365=1095 D= 24 Sv/h * e - 1095 ln2 / 138,38 = 0,101 Sv/h 0,5 m kaugusel Tc-99m kiirgusallikast mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on 0,256 mm, siis mitme millimeetri paksust plii kihti on varjestuseks tarvis? 32 mGy/h / 4 mGy/h = 8 83 = 32 3 * 0,256 mm = 0,768 mm A. Kirjelda ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastilisi bioloogilisi efekte. - Ilmnevad hiljem ning võimalus, et ei avaldu üldse. Nendeks võivad olla näiteks pärilikud haigused. Stohhastilised efektid kiiritatud rakus tekivad mutatsioonid ning rakk ei sure. Mutatsioon võib edasi areneda ning areneb vähkkasvaja. Vähi iseloom ei sõltu saadud kiiritusdoosist ning vähi tekkimise tõenäosus on suurem, kui doos on suurem. Kui suure ekvivalentdoosi põhjustab 0,002 Gy gammakiirgus? Kui suur on sel juhul efektiivdoos maksale?
Selle teema valisin, kuna tahtsin ise selle printsiibi kohta rohkem teada ning õnnestus ka valikust see üles noppida. Töö põhiosa "Saastaja maksab" printsiip on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Selle põhimõtte rakendamise vahend on keskkonnavastutus. Keskkonnavastutus tegeleb omakorda keskkonnakahju heastamisega kahju tekitaja poolt. Keskkonnavastutus, mis peale finantsvastutuse tekitatud keskkonnakahju eest hõlmab ka kahjustatud keskkonna taastamist või asendamist. Euroopa Liidus reguleerib keskkonnavastutust keskkonnavastutuse direktiiv (inglise Environmental Liability Directive). Seda printsiipi kasutatakse eelkõige olukorras, kus keskonnale tekkivad negatiivsed mõjud on vältimatud. Antud printsiibi kasutamisel loodetakse maailm panna mõistma, et eelistada tuleb endi heaoluks keskonnasäästlikumaid lahendusi. Antud printsiip on EL
5 Soojuskiirgus avaldab inimesele nii psühholoogilist kui ka patoloogilist mõju. Psühholoogiline mõju on seotud inimese sattumisega kuuma ja niiskesse keskkonda, näiteks tulekahju olukord, kus päästjad on alustanud kustutamist. Selle mõjuga kaasneb pulsi sagenemine, higistamine ning kehatemperatuuri tõus. ............................................................................................................................... 5 Patoloogiline mõju on seotud nahas neeldunud soojuse tekitatud soojuskahjustustega. Soojukahjustuste tekkimise protsessi on lihtne selgitada, kui soojuskiirguse käes on paljas nahk. Kui nahk on kaitstud näiteks riietega on kahjustumise protsessi selgitada keerulisem. Riietega kaetud naha soojuskahjustused võivad väga järsult suureneda kui nahka kattev riie on süttinud või nahale sulanud................................................................................................. 5
magnetväljaga liikumine toimub mööda ringjoont, nende kahe liikumise summana liigub laetud osakese mööda spiraali. MAGNETILISE INDUKTSIOONI JOONED MAGNETVÄLJA JÕUJOONED. Magnetilise induktsiooni vektori B jooned magnetvälja graafiliseks kujutamiseks konstrueeritud jooned, millele magnetilise induktsiooni vektorid on igasjoone punktis puutuja suunas. B Sirgvoolu poolt tekitatud magnetväli: I Heiti Aarna 2008 Magnetism 4 MAGNETVÄLJAS ASETSEVALE VOOLUGA JUHILE MÕJUV JÕUD AMPERE´I JÕUD. Asetsegu juhi lõik pikkusega l, milles kulgeb vool tugevusega I, nurga all magnetvälja suhtes, mille magnetiline induktsioon on B. I
annaabi.ee 
