50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
BeYourself
Õppematerjali autor
Miks maailma kliima soojeneb? Kristina Pau P2e 1 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus Lk 4-5. Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid,joonis. Lk 6 10kuumemat aastat ja tagajärjed Lk 7 Tegutse Lk 8 Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Igapäevaelus puutume me kasvuhooneefektiga kokku oma aiamaal, kus kasvuhoone kilekatus laseb läbi küll päikesekiirgust, kuid ei lase välja ei soojuskiirgust ega veeauru. Midagi taolist sünnib ka Maa atmosfääris, kus "kile" asemel talitlevad nn. kasvuhoonegaasid, millest tuntuim on süsihappegaas
Kliima soojenemine Sissejuhatus Üha enam kajastatakse meedias ja ajalehtedes globaalse soojenemise kohta. Tegu on tõsise protsessiga maailmas,mis põhjustab väga tõsiseid tagajärgi. Mis on kliima soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal Mis põhjustab kliimasoojenemist?
Aleks Luik 8.klass Globaal Probleemid Kliima soojenemine Mis on põhjustanud kliima soojenemise?: Kliima soojenemise oleme põhjustanud meie, inimesed. Inimesed tekitavad tonnides süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates atmosfääri kasvuhoone gaase. Kasvuhoone gaasid imevad päikeselt peegeldunud kiirte soojuse endasse ja ei lase neil tagasi kosmosesse peegelduda. See toob kaasa temperatuuri kerkimise, mis omakorda viib erinevate ja väga tõsiste globaalsete probleemideni. Globaalsed probleemid:
Kõige kindlam abinõu madalal asuvatele kogukondadele ning riikidele on kaitsevallide tugevdamine ja inimeste ümberasustamine piirkondadesse, kus uputuse oht on väiksem või puudub. Vee soojusmahtuvus ületab tuhandekordselt atmosfääri oma ning seetõttu on ookeanides toimuvad muutused väga olulised. Atmosfääri soojenedes soojeneb ka maailmameri ja selle ookeanid ning praeguseks on selgunud, et ookeanide poolt omandatud soojusel on Maa energiabalansi ja kliima stabiilsuse säilitamisel väga oluline osa. Alates 1955. aastast, mil maailmamere temperatuur kasvama hakkas, on ookeanid omastanud üle 80% Maa kliimasüsteemi lisandunud soojushulgast. Soojenedes vesi paisub ning seeläbi tõuseb ka maailmamere veetase. Temperatuuri suhtes on väga tundlikud korallid, mis hävivad juba siis, kui temperatuur on muutunud vaid paari kraadi võrra. Laiaulatuslikku korallrahude hävimist on maailmas üha rohkem näha, see on
selle põhjuseks on CO2. Kõigepealt, tahan öelda mis see globaalne soojenemine üldse tähendab. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Vikipeedias on kirjutatud, et aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra ja selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kuid, mõned teadlased ei arva et kliima soojenemise saab selgitada inimetevusega. Nende seas on klimatoloog Piers Corbyn. Ta kinnitab, et mitte ühtegi suuri kliimamuutusi viimase aastatuhandel ei saa seostada CO2 tegevusega. Selles töös ma tahan aru saada kuidas tegelikult toimub kliima muutus. Maa ajaloo jooksul oli soojenemise ja külmenemise perioodid, mil oli palju soojalt ja palju külmalt kui praegu. Kliima muutus ja varem ilma meie (inimeste) abi.
Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Kliimamuutus). Aastasadade jooksul on maakera kliima palju kõikunud, praeguses olukorras on uudne vaid see, et märgatavad muutused, milleks varasematel aegadel kulus kümneid tuhandeid aastaid, leiavad nüüd aset mõne aastakümne jooksul ( Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). Alates 1950 aastast , Maa pinna temperatuur tõusis juba rohkem kui 0,6 Celsiuse kraadi või rohkem kui 1 Fahrengeiti kraadi võrra. (Globalwarming. Com) Sissejuhatus. Globaalne soojenemine.
väljaarnemata maailma piirkondi ähvardab toidunappus ning joogiveepuudus. Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi, millega kohanemine läheb palju maksma. Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel,lüheneb või kaob hoopis lumekate, suureneb talviste tormide ja udude sagedus,seoses veetaseme tõusuga ujutakse üle osa maismaa-alasid. Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta
· Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. · Tõenäolislt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. · Mägedes asuvad liustikud sulavad, see omakorda mõjutab seaseid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Pöögi levikuala muutus Soojenev kliima võimaldab pöögimetsadel kasvada senisest kaugemal põhjas. Loodusvööndid mägedes Mäed hõlmavad 20% maismaast ja on oluliseks veeallikaks paljudele jõgedele. Mitmed väiksema levikuga loodusvööndid võivad mägedes kaduda, liustike pindalad vähenevad. Sademete hulga muutused mõjutavad muldi ja sotsiaalmajanduislikku tegevust nagu põllumajandus, turism, hüdroenergia kasutamine, palgiparvetus. Looduse mitmekesisus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid