Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Teise maailmasõja põhjused ja tagajärjed - 9. klassi essee - sarnased materjalid

tagaj, okupatsioon, ukogude, pinged, ppes, kski, kelles, hjused, kummalise, lahendamata, hjuseks, noodi, nsvl
thumbnail
22
ppt

I maailmasõda: põhjused ja tulemused

ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA TULEMUSED I MS põhjuste küsimus · Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist põhjust. 1914. aastal puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on vajalik terviklik analüüs eeltingimustest ja ajenditest. · Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ­ ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus ­ andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Peamised põhjused 1 · 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel ­ Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa, kes arenes kiiresti ja soovis juhtpositsiooni Euroopas. · Samuti põrkusid Balkanil

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

.......................................................................................................................................................14 1917. aasta..............................................................................................................................................................18 Iseseisvumine.........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40.................

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

· Moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik) · Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine · Koostati iseseisvusmanifest · Iseseisvusmanifest loeti esmakordselt ette 23.veeb 1918 Pärnus · Ülejäänud Eesti linnades 24.veeb, mida loetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvumiseks · 24.veeb loodi ühtlasi Ajutine Valitsus · Järgmisel päeval jõudsid Tallinna Saksa väed ja algas Saksa okupatsioon (veeb-nov) · Sakslased Ajutist Valitsust ei tunnistanud, taas tuldi kokku 11.nov 1918 · Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjast lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ning viia revolutsioon läbi ka teistes Euroopa riikides · Venemaa koondas Eesti piirile suured väed, 28.nov algas vabadussõda Vabadussõda. (ptk.29) · 1918 novembris tungisid enamlased suure hooga peale ja saavutasid edu (Narvas)

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

veebruaril 1918. Vene armee eelistas põgenemist. Loodi Päästekomitee ­ iseseisvuse ettevalmistamine.K.Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks isesisvusmanifesti, mille autoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. See loeti ette 23.veebruaril Pärnus Endla teatri juures. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24.veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele. 24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Saksa okupatsioon Kogu Eesti ala sattus vaatamata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul-märtsi alguses Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, vaid kehtestas siin terrorireziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki (oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala). Eesti rahvuslasi kiusati taga; rahvusväeosad saadeti laiali; algas hariduse ja avaliku elu saksastamine; majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele jne. Vabadussõda (28

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

kallaletungi korral, nii sõjaliselt kui ka muud moodi; NSV saab õiguse omada mere- sõjalaevastiku baase ja aerodroome rendi õigusel sobiva hinnaga; ei sõlmita lepinguid teiste riikidega, mis võiks kahju tuua antud lepingu ühele või mõlemale osapoolele. Milline oli 1939. aasta baaside lepingu rahvusvaheline taust? Esita kaks olulisemat sündmust, mis mõjutasid Eesti ajalugu. Baaside leping on MRP salaprotokoll, Talvesõda, Orzeli juhtum, baltisakslaste lahkumine. Nõukogude okupatsioon Eesti okupeerimine lk 78-79 16. juunil 1940 esitas Nõukogude liit Eesti ja Läti valitsustele noodi. 17. juunil 1940 algas täiendavate nõukogude liidu vägede sissemarss Eestisse. Algas Nõukogude liidu okupatsioon. Juunipööre ja ,,valimised" 21. juuni meeleavaldused Tallinnas Uue valitsuse moodustamine Riigivolikogu valimised Eesti kuulutamine Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja liitmine NSV liiduga. 21.07

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ajalugu 9. klass

Valimised toimusid 1990. aasta veebruaris ning nendel osalesid ka väliseestlased ning 34 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Esialgu kodanike komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990. aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. ÜLEMINEKUPERIOOD 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990. aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983. aastast

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
20
docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus Nõukogude Liidu koosseisu -Juunipööre 21.06.1940 Nõukogude võimuesindajate organiseeritud meeleavaldus vabakal, Moskva esitatud nõudmiste toetuseks, mõnituhat inimest, eesti lipp asendati punalipuga, võeti üle valitsushooneid, politsejaoskondi, ajalehte toimetusi, vabastati poliitilisi vange. Õhtul uus valitsus Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati Nõukogude Liidu seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, Nõukogude Liidu konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine-endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine,massiküüditamine 14

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

aasta riigipööre ­ vaikiva ajastu algus: 1920-1940 (11)-vald + linn, Tartu parlamentaarne demokraatia asendumine Pätsi rahuga lisandusid Petseri autoritaarse diktatuuriga. maakond ja Narva-tagune ala Teine maakond- vald + linn 28. sept. 1939 baasideleping Nõukogude Liiduga, maailmasõda 17. juunil 1940 algas nõukogude okupatsioon (EV sisuline lõpp), 21. juunil riigipööre, 6. aug. 1939-1945 inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu, juuli- august 1941 suvesõda, 1941-1944 Saksa okupatsioon, 1944-st nõukogude okupatsioon

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

aastatel hakkas koostööd tegema NSVL’ga. 16. 17. 10. Eesti iseseisvumine. 18. Iseseisvumise kultuurilised, majanduslikud, poliitilised eeldused. I maailmasõja mõjud. 1917.a. sündmused – autonoomiaseadus ja selle kehtestamine. Enamlaste tegevus – populaarsuse kasv, võimuhaaramine, poliitilised ja majanduslikud ümberkorraldused. Eesti iseseisvumise ettevalmistamine ja elluviimine. Saksa okupatsioon. 19. Iseseisvuise põhjused 20. Kultuurilised  Kirjakeele ühtlustumine  Eestikeelse ajakirjanduse levik  Oma haritlaskonna kujunemine  Rahvuslikud suurüritused  Aktiivne seltsitegevus 21. Majanduslikud  Talude päriseksostmine  Tööstusliku pöörde lõpule viimine

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

>1940 intensiivne allveesõda, et Inglise varustusteid ära lõigata; 1942 kõige ägedam, aga liitlasväed jäävad siiski peale >1942-1943 liitlaste aktiivne õhusõda Saksamaa vastu: hukkus palju tsiviilelanikke, see murendas moraali rindel >1940-1941 Saksamaa-NSVL suhete halvenemine, sõjaplaanid üksteise vastu >22. juuni 1941 Saksamaa ründab NSVLi *kiire edu *suvi 1941- sügis 1944 Saksa okupatsioon Eestis *Leningrdi blokaad- linn saksa piiramisrõngas (nälga suri üle 600 000 inimese) *I tagasilöök: Moskva lahing 1941 >1943 Stalingradi lahing =>Saksamaa kaotab, märk tema nõrkusest >1943 Itaalia kapituleerub >1943 Teherani konverents (Churchill, Stalin, Roosevelt) I kohtumine, kuidas purustada Saksamaad?-NSVLile järeleandmised >1944 Euroopa tagasivallutamine 11 >6

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

1930.ndatel hakkas koostööd tegema NSV Liiduga. Saksamaa jäi esialgu demokraatlikuks Weimari vabariigiks. Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. Rahvas pettus Versailles' lepingus ja hakkasid liikuma äärmusliikumised. Ebaõnnestunud „Müncheni õlleputš” aastal 1923. 1934 sai Hitler Saksamaa juhiks. Eesti oli demokraatlik ühe päeva – 24. veebruar 1918. Siis järgnes saksa okupatsioon, mis kestis novembrini. Tänu Vabadussõjale saavutas Eesti oma iseseisvuse, mis kestis kuni 1934. aastani, kui tuli võimule Konstatin Päts ja Eesti hakkas muutuma autoritaarseks diktatuuriks. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa. Diktatuuride tekke põhjused: • nn demokraatia kriis (süsteemis pettumine), mille tulemusel kujunesid äärmusliikumised (nõuti äärmuslikku juhti, majanduslikku edu, vaenlaste hävitamist)

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

Sõjaväes oli liiga palju ohvitsere ja muid kõrgemaid auastmeid. Näiteks oli 150 sõduri kohta 1 kindral. Armee iseenesest oli konservatiivne. Ainsateks kaasaegseteks väeüksusteks olid õhulaevastik ja merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda. 5 Rahvusküsimus oli lahendamata. Autonoomiat nõudsid endale kataloonia, baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani. 1.6.3 VÄLISPOLIITIKA Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad. 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco. Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles. 1.7 ROOTSI 1.7.1 MAJANDUS Muutus 20

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

Kaalukaid otsusi võeti vastu kitsas ringkonnas 28sept 1939 EV&NSVL vaheline vastastikuse abistamise pakt Baltisakslaste lahkumine: 6okt 1939a Hilteri kõne, kutsus baltisakslased tagasi kodumaale 18okt 1939 I laev ümberasujatega, aastaga kokku u 12660 laeva Punaarmee sissemarss: 18okt Punaarmee vägede sissemarss Püüti hoiduda NSVL vastastest provokatsioonidest Okt asendati K. Eenpalu valitsus J. Uluotsa valitsusega *NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS Baaside lepingust okupatsioonini: 14.06.40 blokeeriti Eesti merelt&õhust 16.06.40 ultimaatum Eestile 17.06 nõukogude vägede sissemarss u 100 000 sõdurit Narva diktaat o Infrastruktuur & kommunikatsioon NSVL alla o Keelati meeleavaldused o Eraisikud pidid loovutama relvad ­ Kaitseliidu desarmeerimine Okupatsioon ­ võõra riigi territooriumi hõivamine oma võimu alla ja selle valduste haldamine

Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel.

LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. sisemajanduse kogutoodang ühe

Eesti ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa

Ajalugu
585 allalaadimist
thumbnail
26
doc

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

..........................................................................30 Eesti iseseisvumine....................................................................................................................31 Oktoobripööre Eestis................................................................................................................. 31 Iseseisvuse väljakuulutamine.....................................................................................................32 Saksa okupatsioon 03.03.-11.11.1918....................................................................................... 32 Majanduspoliitika...................................................................................................................... 32 Balti Hertsogiriik....................................................................................................................... 33 Vestlusteema: Võõrvõimude vahetumine Eestis............................................................

Ajalugu
307 allalaadimist
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress ­ käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi ­ üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, rel

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

II Maailmasõda

1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alist

Ajalugu
178 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

pluss: Elsass lotring, Saarimaa USA plussid: laenud tagasi, läksid sõtta hilja ja sõjategevus toimus eemal Suur depressioon sai alguse USAs 1929 USA 1924 (Dawes) USA laenas Saksamaale, Saksamaa maksab reparatsioonid Inglismaale ja Prantsusmaale ning need maksavad usale võla tagasi. 1925-29 toimus majanduse õitseng. auto, elektroonika, keemia konveier · Suure majanduskriisi põhjused, tulemused ja väljumisteed 1929 Põhjused: 1) lahendamata majandusprobleemid sõjast 2) kaupade ületootmine (ka põllumajanduses), Euroopa turg ei olnud ostuvõimeline 3) riigilt võeti laenu, taheti ruttu rikkaks saada, aga laen muutus liiga suureks ja seda ei jõutud tagasi maksta. 4) riik ei sekku majandusse Tulemused: 1) inflatsioon ­ ehk raha kaotas väärtuse 2) ettevõtete pankrott 3) vabrikute ja tehaste sulgemine 4) suur hulk töötuid 5) väikesed palgad 6) ostujõu langus Väljumisteed: Roosevelti reformikava New Deal 1933 USA = uus kurss

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
34
docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

Sudeedimaa. 193  Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine.  Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel.  23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine.  1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus.  3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus.  28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga.  30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel. 194  Aprill – Saksamaa alustas Taani ja Norra vallutamist. 0  10.mai – Saksamaa alustas pealetungi läänerindel; Kummalise sõja lõpp.  14.juuni – NSV Liit alustas Eesti okupeerimist.  21

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

Pärast II maasilmasõja lõppu korraldati Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette ja 12 nendest mõisteti surma. Teistele määrati erinevaid vanglakaristusi. Venemaal peeti kohut vaenlasega otseselt koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. 8. Millised muutused toimusid Eestis 1939.-1940. aastal? (baaside leping, Eesti okupatsioon, Varese valitsus, arreteerimised, küüditamine, natsionaliseerimine) Peale Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise lubada tuua Eesti pinnale oma väed ja luua sõjaväebaasid. Seda nõudmist saatsid ähvardused ning seetõttu sõja vältimiseks kirjutas Eesti valitsus 28. sept. baasidelepingule alla. Juunis 1940 nõudis Venemaa nõudis Venemaa Eesti (ka Läti ja Leedu) valitsuse väljavahetamist ja uute vägede sissetoomist

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
10
docx

10. klassi ajaloo kokkuvõte

Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, ning ka mitmesuguste seltside "Vanemuine" ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Lahkhelid tekkisid 1870. aastate II poolel. Algas asi sellega, et Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased, Eesti Kirjameeste Seltsi lõhenes, J. Hurt tagandati Aleksandrikooli eesotsast ning tugevnes ka keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele. 2. Saksa okupatsioon 1940. aastate alguses 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude võimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid kui vabastajaid ning olid valmis neid igatpidi aitama. Eestlaste positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas aga kiirest kaduma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad ametnikud ei taha mingit iseseisvat riiki, vaid nävad värskelt hõivatud alades üksnes osa nõukogude liidust

Ajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajaloo Õppematerjal (2.Maailmasõda)

Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks,  baaside leping – Alates 1939 nõudis Mosvka Eestilt alla kirjutamist vastastikusele abistamise lepingule, mis pidi lubama NSVL-i tuua Eestisse Punaarmee üksusi ja luua siia nende baase. 28.sept kirjutas Eesti sellele ka alla.,  narva diktaat - 17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat), algas Nõukogude okupatsioon,  ENSV – Varesele valitsus ajal Riigivolikogu poolt välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariik,  suvesõda - oli Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21. oktoobrini NSV Liidu relvajõudude vastu toimunud relvastatud võitlus ,  leegionär – Eesti leegionisse kuulunu, kes sõdis vabatahtlikult Suur-Saksamaa eest, laskurkorpus – mobiliseeritud Moskva käsul loodud korpus 1942 aastal, mida kokku

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
15
doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkestamist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Kuigi otsuses ei kõneldud otsesõnu iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19.

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
48
odt

Teine maailmasõda

..................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünnak NSV Liidule.........15-17 Stalingradi lahing, Maailm sõjas...........................................................17-21 Saksamaa purustamine...............................................................................21 Kohtumõistmine süjakuritegude üle...........................................................22 Kokkuvõte..................................................................................................23 Kasutatud materjalid....................

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigusteirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola idaosa) ja Saksamaa (Leedu, Poola lääneosa) huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. NSVL I OKUPATSIOON 17.06.1940 Punaarmee okupeerib Eesti Aeg: 1940-1941 Muudatused: Uus peaminister J. Vares Uus PS, võimul EKP Uus majandusreform( võeti ära eraettevõtted) ENSV Suuri vastuolusid tekitas Eestis Talvesõda, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi,

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

9. klasside ajalooeksam

mandriosa vallutada suutnud ja sel ajal kuulutada välja iseseisvus. Loodi Pääste- komitee, mis pidigi passima sobivat momenti. Koostati ka iseseisvusmanifest, mis kavatseti iseseisvuse väljakuulutamise päeval ette lugeda. Tallinnas kuulutati iseseisvus välja 24. veeb. 1918.a. Moodustati Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai K.Päts. Järgmisel päeval olid platsis sakslased, mingit EV nemad ei tunnustanud. Nad hoopis okupeerisid kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon lõppes 1918. novembris ja saksa väed lahkusid Eestist. Seda kasutas ära Nõukogude Venemaa, kes soovis oma endiseid tsaari-impeeriumialasid tagasi saada. 28. nov. 1918. tungis Punaarmee Eesti Vabariigile kallale ja algas Vabadussõda. Sõda lõppes 2. veeb. 1920. Tartu rahuga Eesti võiduga. Rahu alusel: a) loobus Nõukogude Venemaa igasugustest pretensioonidest Eesti suhtes ja tunnustas Eesti Vabariiki, b) Eesti sai Nõukogude Venemaal 15 miljonit kuldrubla,

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
26
docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

1938- Kristalliöö 1939- Berliini-Rooma telg; sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel 1939- algas II MS; Saksamaa kallaletung Poolale; UK ja Prantsusmaa alustasid Saksamaaga sõda 28.sept 1939- Baaside leping (paigutati Eestisse NSVL sõjaväe baasid) 1940- Akomiterni paktist kujunes välja Kolmik pakt; sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 1940- Saksamaa vallutas Norra ja Taani, NSVL okupeeris Balti riigid, Talvesõda Soome ja NSVL vahel, loodi Barbarossa plaan 1940-1941- NSVL I okupatsioon 1941- Itaalia vallutas Kreeka ja Jugoslaavia; algab holokaust, Leningradi blokaad, käivitati Barbarossa plaan 14.juuni 1941- Juuniküüditamine 1941-1944- Saksa okupatsioon 1942- Britid asusid ründama Saksa-Itaalia vägesid Egiptuses, Stalingradi lahing 1943- Kurski lahing, avati „teine rinne“; Sitsiilia alistumine 1943- Teherani konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin) 1944- liitlasriigid vallutavad Saksa okupatsioonis olnud riigid

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
12
doc

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL

veebruar Petrogradis, võim läheb Ajutise Valitsuse kätte, paralleelselt sellega kujunevad nõukogud ­ Petrogradi Nõukogu. 3. märts ­ tsaar Nikolai II loobub troonist aprill ­ Sveitsist pagendusest tuleb tagasi Lenin ja hakkab võimu nõukogudes bolsevike kätte koondama 3. Ajutise Valitsuse poliitika (ebaõnnestumise põhjused) lubab jätkata sõda amnestia nii poliitvangidele kui kriminaalidele jagavad võimu nõukogudega jätavad maaküsimuse lahendamata ­ et seda võib otsustada alles Asutav Kogu suutmatus toime tulla rahutustega riigis ­ enamlaste propaganda sõja vastu, deserteerumine, Paremalt poolt Kornilovi juhitud sõjaväe mäss ääralade separatistlikud meeleolud (Soome, Poola, Baltimaad) 4. Enamlaste tugevuse põhjused väike, tsentraliseeritud juhtimisega partei oma sõjajõud ­ Punakaart kasutasid ära üldist rahulolematust sõjaga Propaganda - Rahu, leiba, maad! Kogu võim nõukogudele!

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Ajaloo konspekt 12. klass

liitlastega (Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome), kes pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume 1951.a. San Franciscos rahukonverents võitjariikide ja Jaapani osalusel: 1) Jaapan pidi tunnustama Korea sõltumatust 2) Jaapan pidi loobuma pretensioonidest Taivanile, Lõuna-Sahhalinile, Kuriilidele 3) Jaapan pidi maksma reparatsioone Lepingut ei allkirjastanud NSVLiit, Poola ja Tšehhoslovakkia Nõukogude ja saksa okupatsioon Eestis - B ​ aaside lepingust okupatsioonini ● 14.06.1940 blokeeriti Eesti merelt ja õhust ● 16. juuni 1940 ultimaatum ● 17. juuni nõukogude vägede sisse marss - ~100000 nõukogude sõdurit Narva diktaat ● infrastruktuur ja kommunikatsioon NSVL kontrolli alla ● keelati meeleavaldused ● eraisikud pidid loovutama relvad – Kaitseliidu desarmeerimine ● Okupatsioon – võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses

Ajalugu
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun