päevast töö tegemisest, mida saadab laul ja õpetlikud kõnelused. Tema meelistegevus oli kollektiivsete pidusöömaaegade korraldamine, kus inimesed vestlesid kunstist ja kirjandusest. Leibniz pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist. Tema suurim eesmärk oli aga kogu maailma rahvaste harmoonia. Suurt tähelepanu pööras ta ka teadusele. See pidi tooma praktilist kasu, sellepärast proovis ta ka ise erinevaid instrumente konstrueerida. Christian von Wolff (1679-1754) oli jurist, matemaatik ja filosoof. Tema esitas nii nimetatud terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Siiski astus ta ka välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Ühiskondlikes ümberkorraldustes lootis ta eelkõige absolutismile. Ta rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu tagamine ja vaesuse kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses
Üks neist lendab meelte ja üksikasjade juurest kohe kõige üldisemate väideteni, ning tuletab siis neist õlimatest õpetuslausetest kui vankumatust tõest vahepealsed väited. Teine tee lähtub meelte abil tunnetatud üksikasjadest ning liigub sealt järjepidevalt samm-sammult kõrgemale edasi, kuni jõuab kõige üldisemani. MATEMAATIKA JA ASTRONOOMIA Kuna vaatluste ja katsetega saadud andmed tuli siduda loogiliseks tervikuks, võeti kasutusele matemaatika. Matemaatika osatähtsus teaduses suurenes, avastati, et loodusseadusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite abil. Galileo Galilei (1564-1642) sõnutsi on loodus nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles. Üheks teadus, kus matemaatilised avutused viisid täiesti uute teooriateni, oli astronoomia. 1543. aastal oli Poola täheteadlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitnud, et Maa ei olegi kogu maailma liikumatu keskpunkt vaid, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese
Üks neist lendab meelte ja üksikasjade juurest kohe kõige üldisemate väideteni, ning tuletab siis neist õlimatest õpetuslausetest kui vankumatust tõest vahepealsed väited. Teine tee lähtub meelte abil tunnetatud üksikasjadest ning liigub sealt järjepidevalt samm-sammult kõrgemale edasi, kuni jõuab kõige üldisemani. MATEMAATIKA JA ASTRONOOMIA Kuna vaatluste ja katsetega saadud andmed tuli siduda loogiliseks tervikuks, võeti kasutusele matemaatika. Matemaatika osatähtsus teaduses suurenes, avastati, et loodusseadusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite abil. Galileo Galilei (1564-1642) sõnutsi on loodus nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles. Üheks teadus, kus matemaatilised avutused viisid täiesti uute teooriateni, oli astronoomia. 1543. aastal oli Poola täheteadlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitnud, et Maa ei olegi kogu maailma liikumatu keskpunkt vaid, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese
1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajaks itaallane Galileo Galilei (1564-1642) Galilei õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana ja hertsogi õukonnas. Olles kuulnud, et keegi hollandlane on konstrueerinud kiikri, mis toob kauged esemed lähemale, valmistas Galilei 1609.a teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Uurides kõigepealt kuud, avastas ta seal mäed ja arvas nägevat ka meresid. Vastupidiselt Aristotelese seisukohale, et Maa ja taevakehad koosnevad eri aineist, väitis Galilei, et tegemist on sama materjaliga. 1610 avastas Galilei neli Jupiteri ümber tiirlevat kuud ning
Teaduse ja tehnika saavutused keskaja vältel Kui võrrelda antiikaja teaduse arengut, siis võib öelda, et keskaja oma jääb kõvasti alla. Kuigi kõik arenes ja leiutati samuti on see nii pika ajajärgu kohta isegi vähe. Kuid sõjaliselt arenes keskaeg kindlasti jõudsasti edasi. Esimesed tulirelvad leiutati 14. sajandi algul. See tulirelv suutis vaenlast ohustada kaugemalt. Väimuselt meenutasid need kolbi või vaasi. Esialgul lasti neist nooli. Kuid suhteliselt kiiresti arenesid neist välja suurtükid ja püssid. Sellised relvad pakkusid juba konkurentsi heitemaisnatele ja ambudele. Loomulikult sõjalise poole pealt täiustati ka kaitsevarustust. Ehitati täisraudrüüd. Ma olen alati arvanud, et sõja käigus leiutatakse kõige enam asju. See on koguaeg nii olnud. Algselt olid küll tulirelvad rohkem ehmatuseks vaenlase eest, kuid pärast juba tapmiseks valmis. Keskaja üheks suurimaks saavutuseks on kindlasti trükikunsti välja kujunemine. Seda leiutati
1895. aastal abiellus ta füüsikaprofessor Pierre Curie´ga. Noorpaar asus uurima radioaktiivsust. Nad avastasid kaks elementi, raadiumi ja polooniumi, mille eest neile koos Prantsuse füüsiku Henry Becquereliga 1903. aastal Nobeli preemia omistati. 1906. aastal hukkus Pierre autoõnnetuses, kuid Marie Curie jätkas radioaktiivsete ainete ja nende meditsiinilise kasutusvõimaluse uurimist. Isaac Newton 1642 1727 Ülemaailmse gravitatsiooni seaduse ja kolme mehaanika põhiseaduse väljatöötamine. Isaac Newton arendas fundamentaalse tähtsusega ideid matemaatika, mehaanika ja optika vallas. Tema tööd mõjutasid teadusliku mõtlemise põhialuseid kuni 20. sajandi alguseni. Inglismaal sündinud Newton õppis ja seejärel töötas õppejõuna Cambridge´i ülikoolis. Oma kõige tähtsama tööga tegi ta 1664. aastal algust kodus, kui ülikool suure katku ajal suleti. Newton võttis 1668. aastal kasutusele peegelteleskoobi. Umbes kolmkümmend aastat hiljem
Franceska Petraca- sanetizanri rajaja, peateos luulekogu ``Laulude raamat`` Giovanni Boccaccio- novelliZanri rajaja, peateos novellikagu``Dekomeron`` Renessanss muusikas 6 Muusikaajaloos räägitakse sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG ·muusika seletamine matemaatika abil, sest see, mis on õige, on ka ilus. ·anonüümne looming ·kirikumuusika ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, oktavid ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid on iseseisvad ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule RENESSANSS ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·teost saab seostada kindla autoriga ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV saj.) ·partiid komponeeritakse korraga
Tänu maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3.) "Maa tiirleb ümber päikese." - Mikolaj Kopernik 4.) Teleskoop - Galileo Galilei 5.) Ameerika avastamine 1492 - Christoph Kolumbus 6.) Veepumbad, muusikariistad - Leonardo da Vinci 7.) Nooditrükitehnika - Petrucci Maalikunst 1.) "Mona Lisa", "Püha õhtusöömaaeg" - Leonardo da Vinci 2.) "Sixtuse madonna" Raffael Arhidektuur 1.) Sixtuse kabel Vatikanis 2.) Rooma Peetri kirik Skulptuur 1.) "Taavet" Michelangelo 2
RENESSANSS Uued jooned Euroopa arenenud maades hakkasid ilmnema 13-14 saj. Järk järgult lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus ja tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja pangandus. 1492 avastati Ameerika, seoses sellega elavnes kaubavahetus, laienesid merereisid. 14 saj oli gootika ennast ammendanud ja tekkis vajadus millegi uue järele. Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaaliast, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Itaalias polnud ka keskajal katkenud linnakultuur ja traditsioonid. Taas olid õitsele puhkenud mitmed suured ja rikkad linnad ning gootika oli antiigi säilmed ja traditsioonid puutumata jätnud. Tegelikult säilis klassikapärand läbi keskaja kreeka ja rooma kirjanduse lugemist jätkati, palju oli kunstnikke, kes polnud ükskõiksed klassikaliste legendide ja ajaloo vastu. Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultu
seadmeid. 150 Ptolemaios loob mudeli, milles Maa on universumi tsentris ja päike tiirleb selle ümber. Ta avaldab ka tähekataloogi, tuntud nime "Almagest" all. 450 Ch'ung-Chih ja Keng-Chih arvutavad välja kuus pii komakohta. 750 Keemia isaks peetav araablane Geber lisab elementide nimekirja väävli ja elavhõbeda. Füüsika keskajal Kronoloogia 1202 Itaalia matemaatik Fibonacci õpetab kasutama araabia numbreid. 1249 Roger Bacon kirjutab kaugnägelikkuse ravist koondavate läätsedega prillide abil. 1260 Roger Bacon arvutab tähtede kauguseks 210 000 000 km. 1340 William Ockhamist kõneleb paavstiga ja väidab, et õige on see teooria, mis seletab fakte kõige lihtsamalt. Füüsika renessanssi ajastul Kronoloogia 1424 Al-Kashi arvutab välja pii 16 komakohta.
·Ta arvas, et inimhingel on 2 omadust: mõistus, mis võimaldab teadmisi saada ja tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksida. ·Lahutas teadused kahte ossa: 1. Mateeriat uurivad teadused(füüsika ja arstiteadus), mis peaksid arenema oma reeglite järgiteoloogidepoolse vahelesegamiseta 2. hingeasjadega tegelevad teadused, mis on seotud teoloogiaga. ·Tema arvates olid loomad ainult mehhanismid. Isaac Newton(1643-1727) Füüsik ·Teda on peetud 17.saj suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. ·Leiutas peegelteleskoobi- suurendas vaatluste efektiivsust ·Selle abil avastati, et päikesevalgus koosneb tegelikult paljudest eri värvustest, mis mood. spektri. ·Jõudis järeldusele, et planeetide liikumine ümber päikese toimub elliptilisi trajektore mööda. ·Temalt mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused. ·Leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Karl Linné(1707-1778) Looduse süsteem.
Maxwell suri 5. novembril 1879. aastal Cambridge'is. 6 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) 7 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669- 1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas
Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes seisnes selles,et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu Prantsusmaal. Saksa valgustus lähtus enamasti pietismist luterlikus kirikus kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Saksa tähtsam valgustajaskond Gottfried Wilhelm Leibniz: Saksa filosoof ja matemaatik. Veenas Peeter I Teaduste Akadeemia asutamiseks. Tema vaadete lähtekohaks oli kujultus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on universumi peegeldus. Tema arust oli kõige krooniks Jumal. 1. Juuli, 1646 14. November, 1716 Christian Thomasius: Ta oli valgustaja, kes arvas, et filosoofia peab olema olema kõigile arusaadav ja tooma praktilist kasu
mis on võrdeline nende suurusega. Galileo oli aga näinud väga erineva suurusega kehi koos maha langemas. Terve mõistuse kohaselt pidanuks nad oma teekonda samalt kõrguselt ka koos alustama. 1583. aastal kuulas Galileo mõnda loengut Eukleidese geomeetriast, kuid mitte ülikoolis, vaid Toscana suurhertsogi teenistuses tegutseva matemaatiku juures. See innustas teda alustama Eukleidese ,,Elementide" uurimist ka omal käel. Õukonna matemaatik Pstilio Ricci tunnustas peagi Galileol andekust-küsimuste järgi, mida noormees talle esitas. Pärast seda palus Ricci, et Vincenzio lubaks Galileo end täielikult matemaatikale pühendada, kuid isa nõudis, et poeg lõpetaks kõigepealt pooleli olevad meditsiiniõpingud. Galileo ei kuulanud teda, jätkas matemaatika ja filosoofiaga ning lahkus 1585. aastal ülikoolist ilma mingi teaduskraadita (Stillman 2002: 42-43).
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine. Kompass, teleskoop 7)huvi ajaloo vastu 8)huvi ühiskonnas toimuva vastu, keskajal inimene ei tohtinud kedagi(kuningat) kritiseerida. Nüüd aga pidi inimene kritiseerima, pakuti välja lahendusi, ideede lahendamiseni aga ei jõutud. Renessansi ilmnemine erinevates valdkondades: Teadus: avastused ja leiutised trükikunst J.Gutenberg leiutas üksikutest kir
Sonaat-allegro vorm: I. ekspositsioon (peateema- jõuline, toonikas; kõrvalteema- leebe, lüüriline, dominanthelistikus. Sidepartii viib kaks teemat kokku, lõpupartii) II. töötlus (peateema töötlemine- saab helistikku vahetada, rütmi muuta, erinevad pillid, mažoori ja minoori vahetamine) III. Repriis (PT, sp, KT, lp) Ronto vorm: ABACA Peateema kordub ja vahepeal peab olema vähemalt 2 vaheteemat. 1. Muusika 2. Matemaatika 3. Muusika 4. Füüsika 5. Muusika 6. Rootsi keel 7. Muusika Nartsissid, roosid, nartsissid, sinililled, nartsissid, tulbid, nartsissid Variatsiooni vorm: Teema ja vähemalt kaks variatsiooni A A1 A2 A3 Ludwig van Beethoven (1770-1827) Neefe- andis Beethovenile tunde Terve elu oli vabakutseline 9 sümfooniat 3
Ajaloo kontrolltöö 30-33, 37-40 pt 30. karavell- purjekas hiliskeskajal, millega läbiti pikki meresõite ladina puri- kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastu tuult kompass- võimaldas merel orienteeruda, näidates põhjasuunda mäetööstus ja metallurgia- leiutati pealtvooluvesiratas, mille vee liikumine pani tõstukid liikuma, mis maaki maapeale toimetasid. malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati. paber- leiutati pärast pägamenti , sai hõlpsamalt valmistada ja peale selle tulekut hakati trükkima rohkem raamatuid Johann Gutenberg- leiutas trükikunsti 13- 15 saj- tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused 14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi. 16 saj- püssid ja suurtükid hakkasid ambe ja kiviheitemasinaid välja tõrjuma 14 saj.- arendasid portugallased
Patristika perioodil lahendati teoloogilis-filosoofilised õpetused usu teel, lükates kõrvale mõistuse. Thomas Aquino't loetakse skolastika süstematiseerijaks. Ta püüdis kohastada Aristotelese vaateid katoliku kiriku õpetusega. Tema arvates on igal nähtusel põhjus ja kõikide nähtuste ülempõhjuseks on jumal. Renessanssi filosoofia Sai alguse XIV saj lõpust Põhja-Itaaliast ja levis XV-XVI saj põhja poole. Renessanssi eeldused: kompass, püssirohi ja trükikunst. Arenes majandus, tekkisid pangad. Kodanluse klass. Renessanssi inimene tahtis end jäädvustada, 1506 alguas Roomas Peetruse kiriku ehitamine. Astronoomias muudeti maailmapilti. Kopernik 1. ilmaruumi kese Maa asemel Päike. 2. Mõju inimese suhtumisele religiooni, seda nim heliotsentriliseks maailmapildiks. Kummutas sellega geotsentrilise maailmapildi. Kepler Planeedid liiguvad mööda ellipsid, mitte ringi, erinevatel objektidel erinev kiirus. Sõnastas
saj arstiteadus) · 1119. Bologna ülikool. · doktorid õpetajad, kelle palkasid õpilased. Universiteedid üliõpilasorganisatsioonid. Rektor ülikooli juht. Kolleegium doktorite ühendus. Tavaliselt tuli asutamiseürik e. luba ja privileegis Paavstilt. · 12. saj Pariisi ülikool, mille juht kantsler, kuna sai pribileegid kuningalt. Seotud tihedalt kirikuga. 1209.aastal rajati Cambridge'i ülikool ning 12.sajandil Oxfordi Ülikool: matemaatika ja loodusteadused. 1218.aastal Salamanca Hispaanias. · Pariisi ülikool oli eeskujuks teistele. Jagunes teaduskondadeks: alustati kuntside teaduskonnast (hiljem fiolosoofia) võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Õppejõud pidid omama teaduskraadi, nende juht dekaan. · Eestile lähim Uppsala ülikool Jacob Ulvsson. SKOLASTIKA · keskaja ülikoolides viljeletud teadused. 1. 1.ratsionaalne argumentatsioon 2. Autoriteetidele toetumine 3
Kuninga kokku kutsutud parlament tegutseb nüüd järjest 12 aastat. Vastasleerid Kuninga pooldajad: >aadlikud ja anglikaani kiriku esindajad.Parlamendi pooldajad:>kodanlus ja puritaanid. Oliver Cromwell (1599 – 1658)>Parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist maa-aadlik Oliver Cromwell,kes kehtestas sõjaväes range distsipliini.Eksimuste eest olid määratud ranged karistused.Kui tunnimees jäi vahipostil magama, ähvardas teda surmanuhtlus>“Looda jumala peale, kuid hoia püssirohi kuiv” . Sõja lõpp>Sõda kestis kokku 6 aastat ning kuninga väed said lõpuks lüü>Kuningas Charles I langes vangi, kohus mõistis ta süüdi riigireetmises ning jaanuaris 1642 ta hukati pea maharaiumise läbi. Cromwell hukatud Charles I kirstu juures. Ameerika Ühendriikide sünd. Ameerika avastamine:Indiaanlased – ca 25.000 a tagasi Viikingid Cristopher Kolumbus 1492 Amerigo Vespucci John Cabot (Giovanni Caboto) 1497
AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna rajatud ratsionalistlik il
nagu kellad, maakaardid, trükikunst ja mitmed mehaanilised aparaadid. Teadus Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Galileo Galilei avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas ta, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. Galileo Galilei Leonardo da Vinci Renessansiaja üks kuulsamaid teadlasi ja leiutajaid oli Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik ehk renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Maalikunst Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Tema kaks kõige kuulsamat tööd on "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" "Mona Lisa" 15031507 "Püha õhtusöömaaeg" 1495 1498 Da Vinci konstrueeris helikopteri, tanki, kalkulaatori ja kontsentreeris päikeseenergia. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi
ja teised. Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrofüüsika, mis kirjeldab astronoomianähtusi füüsikateooriate alusel. Esimene areng Galileo Galilei leiutas teleskoobi . Isaac Newton avastas astronoomide vaatlustulemusi üldistades universaalse gravitatsiooniseaduse ja võttis kasutusele jõu mõiste ning näitas, et maapealsete ning taevaste kehade liikumine alluvad samadele loodusseadustele . Nendest sammudest sai alguse füüsika üks harudest mehaanika. Teine oluline areng Christiaan Huygens töötas välja mehaaniliste lainete teooria . Michael Faraday mehaaniliste lainete teooriat edasi elektri ja magnetnähtustele rakendas . Elektri ja magnetismiõpetus ühines elektromagnetismiõpetuseks. Kolmas oluline areng Võeti kasutusele energia mõiste ning Herman von Helmholtz sõnastas 1847. aastal energia jäävuse seaduse . Selgus, et soojus on vaid aineosakeste korrapäratu liikumine ning termodünaamika liitus mehaanikaga .
Charles Montesquieu oli liberalismi üks suurimaid algusepanijaid. Tema lõi aluse võimude lahususele. Ta arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks. Gottfried Wilhelm Leibniz oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga maailma loomisel polnud vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Leibnizi arvates ei olnud mõistuse- ja faktitõdesid küllaldaselt eristatud seega ta kirjeldas nad ise uuesti lahti. Mõistusetõed on nt geomeetria ja aritmeetika väited
Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.–16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli
Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von hutten, Machiavelli
polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub. 3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. 5 Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad. Missa - igapäevane peamine j
Uus filosoofia ja mõtteviis: Rene Descartes Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli. Tema arvates on inimhingel 2 omadust: 1) mõistus, mis võimaldab teadmisi saada 2) tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada Lahutas teadused kahte ossa: 1) mateeriat uurivad teadused (füüsika ja arstiteadus), mis peaksid arenema teoloogidepoolse vahelesegamiseta, 2) hingeasjadega tegelevad teadused, mis on seotud teoloogiaga Füüsika: Isaac Newton Suurim füüsik, astronoom ja matemaatik. Leiutas peegelteleskoobi. Avastas spektrivärvused. Jõudis järeldusele, et planeedid liiguvad elliptilisi trajektoore mööda. Mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused on ajalukku läinud Newtoni seaduste nime all. Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Looduse süsteem: Karl Linné Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele.
Paavstivõim kaotas oma tähtsuse Esikohale tõusis valitseja Prantsuse valitsejad kõige tähtsamad Kasvas linnakodanluse osatähtsus Filosoofias hakkas olulist rolli mängima mõistus Olulised on ka loomuõigluslikud käsitlused Tähtsaks muutusid loodusteaduslikud meetodid Tähtsamad Filosoofid Rene Descartes Galileo Galilei Francis Bacon Isaac Newton Rene Descartes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane Teine tase Ta oli 17. sajandi ratsionalismi Kolmas tase Neljas tase isa. Viies tase Ta kirjutas filosoofiast, geomeetriast ja hinge loomusest. Tema väide: "Kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on" Galileo Galilei 15.02.1564 8.01.1642 psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat.
teisest poolest kuni 16. sajandini. 3. Kiriku( ja usu) positsioon ühiskonnas ja muusikas. - Kirik oli uue muusika vastu. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut koodsa kunstimuusika vastu juba 13. saj. Ühiskonnas oli kirik tähtsal kohal, sest kirikust algas oluline haridus. 4. Nimeta ajastu olulisemaid teadusesaavutusi. - Muusikalisi intervalle põhjendati Pythagorase eeskujul arvsuhtega ja seoti muusika niiviisi kõige universaalsemate loodusseadustega. Keskaegsed traktaadid seletati matemaatika abil. 5. Nimeta Madalmaade vokaalpolüfoonilise stiili olulisemaid tunnuseid. - Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. Imitatsiooniline polüfoonia. *Muusika on enam seotud tekstiga. Seal hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus, sõnad inspireeriad muusika tundelisi ja vahel ka otse piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub ka teksti rütmist.
Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Just ilmalikes lauludes sündis väljenduslaad, mida võib pidada muusikaliseks renessansiks. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned * Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
