Veenus (0)

Veenus

Veenuse läbimõõt on 12 104 kilomeetrit. Kaugus päikesest on 108 200 000 kilomeetrit. Veenus on maale lähim planeet. Veenus asub Maast minimaalselt 42 miljoni kilomeetri kaugusel. Veenuse reljeefi kõrguste vahe on 12 kilomeetri. Veenuse atmosfäär sisaldab lämmastikku, argooni ja hapnikku. Vähesel määral on vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Veenus erineb teistest planeetidest selle poolest, et ta pöörleb oma telje ümber tiirlemisele vastupidises suunas. Veenuse pinnatemperatuur on umbes 480 kraadi kuna ta atmosfäär on väga tihe siis laseb see soojuse sisse aga välja enam ei lase. Ööpäev veenusel kestab 117 päeva. Veenuse aasta kestab 225 päeva ning veenusel on aasta jooksul ainult kaks ööpäeva. Kuna öö on väga pikk siis võiks arvata, et selle ajaga jahtub pool planeedist ära. Kuid kuna seal on väga kõvad tuuled, mille kiirus on 300 kuni 400 kilomeetrit tunnis, mis toovad kogu aeg soojust sealt poolt kuhu päike paistab, siis püsib planeet kogu aeg sama kuum. Pilved on kollakasvalged, sest nad koosnevad põhiliselt väävelhappest. Veenusel oli kunagi vesi, aga see kõik aurustus rohkete vulkaanipursete tagajärjel. Veenus ja Maa on peaaegu sama suured. Veenus paistab teleskoobis alati sirbikujulisena. Ta orbiit on praktselt ringi kujuline. Esimese kosmosejaama saatis sinna Nõukogude Liit. Veenusel puuduvad looduslikud kaaslased. Tal on ainult tehiskaaslased. Veenus on teine planeet päikesesüsteemis. Ta on taevast kergesti leitav kuna temast on heledamad ainult Päike ja Kuu. Veenust mida nähti hommikul kutsuti Koidutäheks, aga kui teda nähti õhtul siis kutsuti teda Ehatäheks. Veenus on saanud oma nime Rooma mütoloogia jumalanna järgi. Ta oli armastuse ja ilu jumalanna.