lõpeb emotsiooni avaldumisega Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala
· Oluline on mudel, mille vahendusel maailma tajutakse, inimese hinnang stiimulile või tähendus, mida ta stiimulile omistab · Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni Emotsiooni komponendid · Emotsioone põhjustavad sündmused · Sündmuste kodeerimine · Hinnang · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon Põhiemotsioonid · Põhiemotsioonide teooria kasuks rääkivad asjaolud: · Enamikus maailma keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad küllaltki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone (rõõm, kurbus, hirm jne) · Teooria pooldajad arvavad, et põhiemotsioonide näol on tegemist alusmehhanismidega, mis võivad ajus peidus olla ja ilmutada ennast pinnal emotsioonide kujul
EMOTSIOONID 1. Emotsioon ahelreaktsioonina: emotsiooni põhjustav sündmus sündmuse kodeerimine (sündmus liigutatakse kategooriasse, näiteks alandus, meelelahutus, solvang) hinnang (sündmus positiivne või negatiivne, enda või teiste tekitatud, kas inimene kontrollib olukorda) füsioloogiline reaktsioon (hirmuga kaasneb külmatunne, higistamne, lihaste pingulolek) tegutsemisvalmidus (hirmuga kaasneb impulss ennast oletatatava hädaohu eest kaitsa, näiteks joostes) emotsioonide avaldumine (näoväljenduses, hääletoonis, muu emotsionaalne käitumine) regulatsioon (emotsioonide väljendumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult). Emotsiooni komponentidest osalevad sündmus, füsioloogiline reaktsioon ja regulatsioon. Kõige enam on kultuurinormidest mõjutatud regulatsioon. 2
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. See on meie igapäevaelu lahutamatu koostiosa, mille puudumist on raske ette kujutada. Me ei oleks rõõmsad, võites mingit auhinda, ei tunneks seletamatut kurbust lähedase inimese surma puhul. Emotsioonid annavad igale päevale kordumatu ja meeldejääva värvi. Arusaam emotsioonide olulisusest pole uus- paljud psühholoogid ning inimhinge uurijad on täheldanud emotsioonide kesksust inimese mõistmisel ja kirjeldamisel. Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese arvates oli võimalik taandada kõiki jälgitavaid nähtusi neljale algomadusele- soe, külm, kuiv, märg- mida võis endale ette kujutada kahe risti asetuva telje otspunktidena. Telgede ristumisel tekkis neli põhilist elementi- tuli (so...
Selle hooldusliigi andjaks võib olla perekond, lähedased, sõbrad, töökaaslased või ametlik tervishoiusüsteem. Enesehooldusvalmidust mõjutavad tegurid · Seesmised tegurid: vanus, sugu, aistingute teravus, füüsiline ja emotsionaalne seisund · Välimised tegurid: koolitus, traditsioonid, kultuur, ühiskonna võimalused enesehoolduse ellluviimiseks. Seesmiste ja välimiste tegurite koosmõjuna sünnib üldine tegutsemisvalmidus, milles Orem peab oluliseks teadmisi, oskusi, hoiakuid. Enesehooldusvajaduse liigid: 1. Universaalsed enesehooldusvajadused 2. Arengulised enesehooldusvajadused 3. Tervisehäiretega seotud enesehooldusvajadused 1. Enesehoolduse universaalsed vajadused · Õhuhapniku küllaldase saamise säilitamine · Küllaldase vedelikuhulga saamine · Küllaldase toidukoguse saamine · Eliminatsiooni ja jääkainetega seotud hooldus
Emotsioonid lisa Mis on emotsioonid · Teadaolevalt esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid ...
mõlemat kätt, mis on märgiks siirusest ja suhete lähedusest. 2. ZESTID Zestiklastrid koosnevad hulgast üksikliigutustest, mis kõik annavad edasi teavet inimese hetkemeeleolu kohta. Kuna alati pole võimalik jälgida kõiki liigutusi, mis partner teeb, tuleb aimata partneri hetkeseisundit, märgates vaid mõnda klastrisse kuuluvat liigutust. Inimese tundeseisundeid on mitmeid: avatus, kaitseseisund, kahtlustamine, tegutsemisvalmidus, pingeseisund, ärevus, enesekontroll, tüdimus, ootus jne. 2.1 Tundeseisundite tunnused Olulisemateks avatuse zestiklastrisse kuuluvateks liigutusteks on näiteks avatud peopesad, mis väljendavad siirust ja avatust. Seda zesti kasutavad sageli itaallased, rõhutades ausust. Rääkides käte selja taha peitmine või taskusse pistmine väljendab vastupidiselt süütunnet ning umbusku. Pintsaku lahtinööpimine või seljast võtmine väljendab suhtluspartneri avameelsust
EMOTSIOONID ja MOTIVATSIOON Kordamisküsimused seminariks EMOTSIOONID 1. Kirjeldage emotsiooni kui ahelprotsessi. Millised emotsiooni komponendid selles protsessis osalevad? Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? · Emotsioone põhjustavad stiimulid ja sündmused. (iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või stiimul) · Sündmuste kodeerimine erisuguse tähendusega kategooriad · Hinnang sh heaolu ja toimetulek · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus erinevad käitumistendetsid. · Emotsioonide avaldumine · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Kultuuriti võib erineda : sündmuste kategoriseerimine ja väljendusreeglid. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Eksperimendid inimestega Näoväljenduste uurimine Psühhofarmakonide toime uurimine Käitumistestid 3
Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine näoilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine Milliseid komponente mõjutab kultuur kõige enam? Kultuur mõjutab kõige rohkem sündmuste kodeerimist(tähenduse andmine on suuresti mõjutatud kultuurist näiteks naiste välimus) ja hinnangut(sündmuse liigitus mõjutab hinnangut, et kuidas inimene ennast tunneb).
“honesty/humility”: Ashton jt) Isiksusetüübid (-tüpoloogia). Selle erinevus dimensionaalsest lähenemisest. Sageli korratud isiksusetüübid: paindlik (resilient); ülekontrollija (overcontrolled); alakontrollija (undercontrolled). Ekstravertsuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid Jungi algne idee (ektraversioon vs introversioon) Eysenck 9 Erinevad ettekujutused ekstravertsuse “tuumast” (seltsivus, impulsiivsus, positiivne emotsionaalsus, tegutsemisvalmidus, sotsiaalne tähelepanu) Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis, Cattelli (tsüklotüümia e heatahtlikkus, surgentsus e domineerivus, parmia e impulsiivsus) ja Tellegeni käsitluse (positiivne emotsionaalsus; tegutsemisvalmidus; heaolu ja sotsiaalne lähedus). Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi mudelis Ekstraversuse mõiste muutumine Ärevuse ja neurootilisuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid. Impulsiivsuse mõõtmine.
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise...
muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Intensiivsus, Polaarsus, Kestus Emotsionaalse käitumise osad- (Mesquita ja Frida) Sündmus, Sündmuse kodeerimine, Alandus, solvang, oht, …,Hinnang, vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule, Füsioloogiline reaktsioon, Tegutsemisvalmidus, Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, žestid, Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult), kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Viha, hirm, vastikus, kurbus, rõõm, üllatus Mis on emotsioonide otstarve? Hindamine (isikud, olukorrad), Ergutavad või pidurdavad, Suunavad tähelepanu, Stimuleerivad mälu, Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 32. Mida kujutab endast isiksus
Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsionaalse käitumise osad · Sündmus · Sündmuse kodeerimine Alandus, solvang, oht, ... · Hinnang vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, zestid · Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) Kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus Mis on emotsioonide otstarve? · Hindamine (isikud, olukorrad) · Ergutavad või pidurdavad · Suunavad tähelepanu · Stimuleerivad mälu
Atributsioonid omistamised. Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha. Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias. Emotsionaalse käitumise osad sündmus, sündmuse kodeerimine, hinnang, füsioloogiline reaktsioon, tegutsemisvalmidus, emotsiooni väline avaldumine, regulatsioon. Põhiemotsioonid hirm, üllatus, rõõmus, kuri, vastikus, kurbus Emotsioonide otstarve hindamine, ergutavad või pidurdavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivad mälu, väljendavad. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustest väljenduv individuaalsete eristuste kogum.
positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. Emotsiooni komponendid: 1. Eelnev sündmus 2. Füsioloogiline reaktsioon EMOTSIOON 3. Regulatsioon Emotsiooni käitumise osad: 1. Emotsioone põhjustavad sündmused 2. Sündmuste kodeerimine 3. Hinnang 4. Füsioloogiline reaktsioon 5. Tegutsemisvalmidus 6. Emotsioonide avaldumine 7. Regulatsioon Emotsioonide väljendamine: 1. Hirm 2. Kurbus 3. Rõõm 4. Vastikus 5. Viha 6. Üllatus Teadvus Teadvuse seisundid: Normaalse ärkveloleku teadvusseisund - Unistamine - Teadvuse jaotamine (samaaegselt erireaalsuses n:auto juhtimine ja mõtlemine) - Teadvustamatu (nn. Kokteilipeo fenomen) Teadvus uneajal - Uni ja unenäod
armastan. Emotsioonil on kehaline komponent: kui ma kardan, siis see hirm peegeldub ihus (midagi juhtub kehaga). Emotsioone põhjustavad sündmused igaemotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord. Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse. Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule. Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid. Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse. Emotsioonide avaldumine. Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. 71. Emotsioonide subjektiivsuse teke. Sõltuvalt vajaduse rahuldamisest või mitterahuldamisest kutsutakse esile kas positiivse või negatiivse suunitlusega reaktsioon. Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõu
· Muutused inimese füsioloogias · Muutused subjektiivses kogemuses · Käitumise muutused Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus) Emotsionaalse käitumise osad. Sündmus Sündmuse kodeerimine · Alandus, solvang,oht meelelahutus, Hinnang · Vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule Füsioloogiline reaktsioon Tegutsemisvalmidus Emotsiooni väline avaldumine: Näoväljendused, miimika, zestid Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) · Kultuurinormid 35. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon põlgus 36. Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Erinevad emotsioonid sisaldavad
(resilient); ülekontrollija (overcontrolled); alakontrollija (undercontrolled). Isiksus hõlmab ka väärtusi, vajadusi, eesmärke Ekstravertsuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid Jungi algne idee (ektraversioon vs introversioon). Tunnistas et inimestel üldiselt elemente mõlemast. Heymans leidis midagi sarnast Eysenck ning Gray- dimensioonide võrdlus Erinevad ettekujutused ekstravertsuse "tuumast" Eysenck- seltsivus+ impulsiivsus Watson- positiivne emotsionaalsus, Depue&Collins- tegutsemisvalmidus, Ashton- sotsiaalne tähelepanu Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis Cattelli (tsüklotüümia e heatahtlikkus, surgentsus e domineerivus, parmia e impulsiivsus) Tellegeni käsitluse (positiivne emotsionaalsus; tegutsemisvalmidus; heaolu ja sotsiaalne lähedus). Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi mudelis Ekstraversuse mõiste muutumine - Jungi ja eysencki järgi ekstravert ka natuke kergemeelne ja ebausaldusväärne. Puudub teistel
muutma või peatama); enesetunnet edendav (aitab endas selgusele jõuda, mõista oma vajadusi ning huve, saada ülevaade probleemidest); suhtumist väljendav (emots tekkimine, dünaamika ja käitumine). Emotsionaalse käitumise osad: sündmus – sündmuse kodeerimine (oht, solvang, alandus) – hinnang (millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) – füsioloogiline reaktsioon – tegutsemisvalmidus – emots väline avaldumine (miimika, zestid) – regulatsioon (tahtlik pidurdus, pikedamine) Põhiemotsioonid: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus (x6) Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku käitumise stabiilsus erinevates olukordades. Oma ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviidid. Põhilised lähenemised: Freudi psühhoanalüütiline käsitlus
Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsionaalse käitumise osad: • Sündmus • Sündmuse kodeerimine – Alandus, solvang, oht, … • Hinnang – vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule • Füsioloogiline reaktsioon • Tegutsemisvalmidus • Emotsiooni väline avaldumine: – nt näoväljendused, miimika, žestid • Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) – kultuurinormid Ekmani põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Emotsioonide otstarve: • Hindamine (isikud, olukorrad) • Ergutavad või pidurdavad • Suunavad tähelepanu • Stimuleerivad mälu • Väljendavad (suhtumist, eelistusi) 29
käitumise piirjooned nõnda, et neid oleks võimalik hiljem korrata. Motoorne reprodutseeriv tegutsemise Märgatu paljukordne läbitegemine tagab püsiva omandamise. Üha uute kordamistega kinnistatakse nii ka keerukas käitumine. Motivatsiooni kujunemise Käitumise motivatsiooni võib vaadelda ka motiveeritavate kinnistajate kujundamisena. Püüdlikkus, tungiv soov, millegi võõrtustamine, aga ka tegutsemisvalmidus ja usk iseendasse tugevdavad motivatsiooni. Bandura järgi õpitakse siiski paljud asjad ära ka ilma kinnistamiseta näiteks reageerimine sireenile või vastikule haisule. Tegelikus elus toimivad väline ja seesmine kinnistamine Bandura järgi siiski koos: väline toimib teavitana ja motivatsiooni kujundamise ühe tegurina, üldse mitte aga automaatse reageerimisviisis kujundajana. Kui Skinner kujutas organismi vaat et positiivsete ja negatiivsete kinnistamisete passivse
î tootele esitatavad tehnilised nõuded on komplitseeritud î toote koguseline käive on väike. D lühikese turustuskanali korral on: î kulud suuremad î tootja kontroll tugevam î tootja mõju turundustegevusele suurem. 18 Otsese turustuskanali loomine. Kõige olulisemad põhjused, miks tootja loob oma turustuskanali on: D kohaliku käibevahendaja vähene tegutsemisvalmidus î käibevahendaja on toote suhtes passiivne î tal puudub huvi, oskus või valmisolek pakkuda järelteenindust ja nõustamist î käibevahendaja soovib tegeleda tootja ainult mõne väga atraktiivse tootega D olemasolevad turustuskanalid on konkurentide poolt blokeeritud. Kaudse turustuskanali loomine. Kaudseid turustuskanaleid sunnivad kasutama järgmised põhjused: D kõrged kulud D väike turupotentsiaal D ebakindlad tulevikuväljavaated.
tuttavatega 2) Sündmuste kodeerimine sündmus liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriasse nt. alandus või meelehatus. 3) Hinnang sündmusi hinnatakse vastavalt sellele, millist mõju nad avaldavad inimese heaolule ja toimetulekule. (Kas positiivne või negatiivne) 4) Füsioloogiline reaktsioon emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid. Nt. hirmuga kaasnev külmatunne, higistamine ja lihaste pingeolek. 5) Tegutsemisvalmidus emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Nt. hirmuga kaasneb impulss kaitsta ennast hädaohu eest, mis võib sundida inimest põgenema 6) Emotsiooni avaldumine emotsioonid võivad väljenduda nii inimeste näoväljendustes, hääletoonis kui ka muus emotsionaalses käitumises. Nt. naeratamine 7) Regulatsioon emotsiooni avaldumist kas pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult. Niisugust emotsioonide kontrolli määravad
kas positiivsed vüi negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate( rõõm, kurbus, viha) kaudu. - Emotsionaalse käitumise osad : o Sündmus sisemine; välimine o Sündmuse kodeerimine alandus, solvang, oht ... o Hinnang kas peab midagi ette vütma, või võib emotsiooni nautida o Füsioloogiline reaktsioon mis teeb kehakeel, mis teeb nägu o Tegutsemisvalmidus o Emotsiooniline avaldumine nt miimika, zestid o Reguleerimine kas midagi tuleb võimendada või pidurdada. Nt vastikustunnet pidurdama ; õnnetunnet võimendama. Kultuurinormid. ( nt jaapani naised ei avalda ega näita emotsioone välja) - Põhiemotsioonid P. Ekmani järgi: igal emotsioonil on teatud lihaste asend. On olemas 6 põhiemotsiooni. ( hiljem 7) 1. Hirm 2. Üllatus 3. Rõõm 4. Viha 5. Vastikus 6. Kurbus
olukord. 2. Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse, näiteks alandus, meelelahutus jmt. 3. Hinnang sündmusi hinnatakse vastavalt sellele, millist mõju nad avaldavad inimese heaolule ja toimetulekule. 4. Füsioloogiline reaktsioon emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid. Eksisteerivad stereotüüpsed mudelid nende muutuste kohta, mis erinevate emotsioonidega peaksid kaasnema. 5. Tegutsemisvalmidus emotsioonid on seotud inimese valmidusega tegutseda.. 6. Emotsioonide avaldumine emotsioonid võivad avalduda nii inimese näoväljendustes, hääletoonis kui ka muus emotsionaalses käitumises. 7. Regulatsioon emotsioonide avaldumist kas pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult. Emotsioonid on ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused mitmesugustes inimorganismi valdkondades ja millel on nii bioloogiline alus kui ka sotsiaalne ja kultuuriline komponent.
talamusstiimul Kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) • Hinnang • Emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus Emotsionaalse käitumise osad (Mesquitaja Frida) • Sündmus 48 49 • Sündmuse kodeerimine – Alandus, solvang, oht, … • Hinnang – vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule • Füsioloogiline reaktsioon • Tegutsemisvalmidus • Emotsiooni väline avaldumine: – nt näoväljendused, miimika, žestid • Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) – kultuurinormid Näoväljenduste universaalsus • Bioloogiliselt määratud vastavate näolihaste kokkutõmbe või lõõgastumisega närviimpulsside toimel. • Näoväljendused on inimese enda poolt kontrollitavad nn. väljendusreeglid kultuurilised. Põhiemotsioonid (P. Ekman)- põhiemotsioonide avastaja. Miks meile emotsioonid?
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
nende asemel teavitada (kriisireguleerimismeeskonna asendusliikmed). Kriisireguleerimismeeskonna võimalikud alarmeerimisastmed: a) normaalolud; b) häirevalmidus - (valve ministeeriumis 24 tundi, juht- ja kriisireguleerimismeeskond kodus ootereziimil, ruumid ette valmistatud, materjalide kontrollimine ja kaasajastamine); c) häireolukord - meeskond töötab 24 tunni reziimis; d) täielik tegutsemisvalmidus - ministeeriumi reservjuhtimissüsteem on ette valmistatud ja rakendamiseks valmis [48, lk 6]. Kindlasti tekib vajadus kriisireguleerimismeeskonna rakendamiseks eriolukorra või erakorralise seisukorra kehtestamisel. Seega vajab asutuse juht eriolukorra lahendamiseks pädevat, ettevalmistatud, treenitud ja soovitavalt kogemustega meeskonda ning sissetöötatud juhtimis- ja käsuliine. Kuna eriolukorra ja hädaolukorra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
