joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 3. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised eelnimetatud protsessidest/tegevustest sobivad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" MOBIILTELEFONI TARKVARA Üliõpilane: Martti Remmelgas 010635 Eero Ringmäe 010636 Pärtel Lias 010617 Õpperühm: LAP 61 & LAP 62 Juhendaja: Ants Torim Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (ku...
Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised eelnimetatud protsessidest/tegevustest sobivad (skoobi mõttes)
Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised eelnimetatud protsessidest/tegevustest sobivad (skoobi mõttes)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Bussijaam Tallinn 2014 1 Üldvaade...............................................................................................................................3 1.1Taust................................................................................................................................3 1.2 Organisatsiooni eesmärgid.............................................................................................3 1.3 Põhiprotsesside loetelu..................................................................................................3 1.4 Tegut...
Mehaanik otsustab vajaminevate osade üle. Administraator tellib osad väljaspoolt firmat. Raamatupidaja peab osade üle arvet. Raamatupidajad loovad klientidele arveid. 1.4. TOIMUMISOBJEKTIDE LOETELU Ettevõtte toimumisobjektid on järgmised: Vajadus Firma Klient Varuosad Töötajad 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: · Mehaanik · Administraator · Raamatupidaja 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU Analüüsitava organisatsiooni tegutsejate infovajadused on järgmised: o Teenindavate firmade nimed; o Klientide soovid (hooldus, analüüs, uue masina ostmine); o Mehaaniku töö aruanne; o Tehtud ja ootel olevad tööd; o Tellitud varuosade seis. 2. Infosüsteemi eesmärgid
4 PÕHIPROTSESSIDE LOETELU Fototellimuse põhiprotsessid on: fotograafi kohale kutsumine kliendi pildistamine fotode tellimine fotode ilmutamine kliendile fotode kätte toimetamine Antud projektis on analüüsitud fotograafi kohale kutsumise protsessi ja fotode tellimise protsessi. 1.5 PÕHIOBJEKTIDE LOETELU Fototellimuse põhiobjektid on: Arve Tellimus Fotod 1.6 TEGUTSEJATE LOETELU Fototellimuses tegutsejad ja sellega suhtlejad on: klient pildistamise korraldaja fotograaf fotode ilmutaja fotode pakkija kuller 1.7 INFOVAJADUSTE LOETELU Fototellimuses tegutsejate ja sellega suhtlejate olulisemad infovajadused on : Fotode parameetrite hinnakiri (klient vajab hinnakirja, et teada palju ta teatud fotode eest maksma peab; raamatupidaja vajab hinnakirja, et koostada arve) 6
· Teistele firmadele kvaliteetse hooldusteenuse pakkumine. · Mehaanikute töö korraldamine. 1.4 PÕHIOBJEKTIDE LOETELU · Varuosa 1.5 PÕHIPROTSESSIDE LOETELU Firma põhiprotsessid on: · Firmade hooldusvajaduste väljaselgitamine; · Hoolduse teostamine; · Hoolduseks vajaminevate osade hankimine; · Mehaankute töö korraldamine 1.6 TEGUTSEJATE LOETELU Firmas tegutsejad on: · Mehaanik; · Administraator; · Raamatupidaja; 1.7 INFOVAJADUSTE LOETELU Firmas tegutsejate olulisemad infovajadused on: · Teenindavate firmade nimed; · Klientide soovid (hooldus, analüüs, uue masina ostmine); · Mehaaniku töö aruanne; · Tehtud ja ootel olevad tööd; · Tellitud varuosade seis. 4 2Infosüsteemi eesmärgid Firma infosüsteemi eesmärgid on:
(from Juhataja...) pädevusala) Joonis 3 Kliendi pädevusala kliendi rollis 1 2.2.2.8 Business Use Case-de kirjeldused Nimetus: Sisse logimine Raamatukogu infosüsteemi Tegutsejad: Klient Eesmärk: Tellida Raamatukogust soovitud teavik. Kirjeldus: Klient täidab ära Raamatukogu infosüsteemi sisselogimise vormi oma kasutajanime ja PIN koodiga Eeltingimused: Kliendil peab olema Raamatukogu lugejakaart ja konto Järeltingimused: Kehtiva kasutajanime ja parooli korral logitakse klient Raamatukogu infosüsteemi. Tähtsus ärile: Sisse logimise alusel võimaldab infosüsteem teavikut kliendi nimele registreerida.
..............................................................................................................4 1. Olemasolevad protsessid............................................................................................5 1.1.Protsessi taust.......................................................................................................5 1.2.Protsessi eesmärk................................................................................................. 5 1.3.Protsessi tegutsejad...............................................................................................5 1.4. Tegutsejate infovajadused................................................................................... 6 1.5.Protsessi huvitatud osapooled põhjendustega...................................................... 6 1.6.Protsessi diagramm...............................................................................................7 1.7. Probleemsed kohad protsessis...................
(from padevusalad) (from padevusalad) (from padevusalad) Paring oma broneeringu kohta Broneeringu tühistamine Treeningule registreerinute Kliendi broneeringu tühistamine vaatamine klienditeenindaja poolt (from Logical View) Nimi: Treeningu broneerimine Tegutsejad: Klient Eesmärk: Treeningu broneerimine Stones Health spordiklubi infosüsteemi kaudu. Ülevaade: Klient soovib kindlal ajal võtta osa treeningust. Selleks ta broneerib endale sobivat treeningut. Broneerimine tagab vaba koha ja treeningu varustust. Enne treeningu algust peab klient võtta klienditeenindajalt tsekki, et ta on kohal ja ainult siis võib võtta osa treeningust. Kui klient ei tulnud vähemalt 5 minuti enne trenni, tema broneering tühistatakse.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Autopoeketi ühe esinduse tellimused Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemid" Tanel Tarkmees 085125 IAPB 53 2008 Sisukord Üldvaade................................................................................................................................. 3 Taust................................................................................................................................... 3 Lausendid............................................................................................................................ 3 Organisatsiooni eesmärgid..................................................................................................3 Põhiprotsesside loetelu........................................................................................................3 Tegutsejate loetelu......................................
3.4 Ülevaade renditöökojast Renditöökoha ülevaatuse kasutusjuhtude diagramm on järgmine: Nimi: UC.3.1 Autode kasutustiheduse vaatamine Tegutsejad: Rendiparkla juhataja Kirjeldus: aruanded kuu lõikes renditud autode kasutust et saada täpsem informatsioon enim renditud autodest ja vähem renditud autodest. Mille analüüsimisel saab juhataja tuua rendiparki uusi autosid ja vähemkasutatud autosid ära viia. Nimi: UC.3.2. Ülevaade töötajate tööst Tegutsejad: Juhataja Kirjeldus: Ülevaade töötaja töödest ehk millistel aegadel keegi on tööl olnud, kes kui palju on laenanud (tulu toonud), mis kell on laenatud esimene/viimane auto, kui palju on kinnitanud broneeringuid ja vastu võtnud rendilepinguid kohapeal. 4. INFOSUSTEEMI ANDMEVAADE 10 Infosüsteemi andmevaade koosneb kontseptuaal- ja andmemudelist
Müügi ja Kassa vahel on: üks-ühele seos mitu-mitmele seos mitu-ühele seos 7. Domeenimudelis tähistavad objektide vahelised seosed: Andmebaasi välisvõtmeid. Objektide loomise ja väärtustamise järjekorda. Infovoogusid objektide vahel Teadmise talletamist. 8. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: inimtegutsejad primaarsed tegutsejad kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad arvutisüsteemid 9. Kas tarkvara kasutaja poolt otseselt käivitatav primaarne kasutuslugu (use case) on (C. Larmani käsitluse järgi) äriprotsess? Valige õige vastus. Sõltub kasutajast jm asjaoludest. Jah, igal juhul. Ei, mitte mingil juhul. 10. Millised ärimudeli ja infosüsteemi vaatenurgad määrab IEEE Std. 1471-2000 arhitektuuri standard? Valige õige vastus:
7 2. Eesmärgid. Nõuded süsteemile 2.1. Funktsionaalsed nõuded Käesolevas peatükis kirjeldatakse funktsionaalsed nõuded ning nendega seotud kasutusjuhud. F01: Olemasoleva kasutaja rakenduse poolt tuvastamine Tegutsejad: kõik kasutajad, rakendus Eeltingimused: 1. Kasutajal peab olema eelnevalt loodud rakendusse kasutaja. 2. Kasutaja asub sisselogimise leheküljel. Järeltingimused: Kasutaja on sisse logitud (st kasutaja näeb oma nime üleval vasakus nurgas). Põhistsenaarium: 1
täielikult keelata või osaliselt piirata. 1.2 Organisatsiooni eesmärgid Organisatsiooni eesmärgid on pakkuda klientidele neutraalset abi eelarve koostamisel ning rahaliste kulutuste jälgimisel ja võimaldada kliendil saada pangast kõige sobivamad pakkumised. 1.3 Organisatsiooni põhiprotsess MPM põhiprotsessiks on klientidele abi pakkumine eelarve koostamisel ja rahakasutuse jälgimisel. 1.4 Tegutsejate ja nende infovajaduste ning eesmärkide loetelu Firmas tegutsejad ja süsteemiga suhtlejad on klient ja pangatöötaja. Firmas tegutsejate ja sellega suhtlejate olulisemad infovajadused: 2 klient eelarve koostamise põhimõtted igapäevased kulu ning tulu objektid säästmise soovitused pangatöötaja kliendi sissetulek kliendi rahalised kohustused kohustuste täitmise korrapärasus Firmas tegutsejate peamised eesmärgid:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Arvuti Tehnika e-pood Juhendaja: Evi Arais Tallinn 2010 Üldvaade Taust Klient valib omale AS Arvuti Tehnika e-poest sobiva kauba mida ta soovib osta, valib kauba kättesaamise aja ja viisi ning teostab makse internetipangas. Süsteemi administrator haldab ettevõtte infosüsteemi. Ta kontrollib, et paki ja kliendi andmed oleksid korrektsed ja et need saaksid automaatselt kullerile edastatud. Administraator ostab tooted tarnijalt välja ja ka sisestab seed infosüsteemi, või vastavalt vajadusele kõrvaldab sealt tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu koh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" ÕPPEKOHTADE HALDUSSÜSTEEM Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (kaitsja allkiri/allkirjad) Sissejuhatus Autorideklaratsioon.....................................................................................................................2 Sissejuhatus........
küsimuse vastused avavad visiooni uutele ja parematele lahendustele, mida osapooltel on tegelikult vaja. EHK esimesega saate teada mis on, teine küsimus annab võimaluse arendada midagi paremat välja. 10. Kasutusjuhtude defineerimine Seda tehakse kasutajate eesmärkide täitmiseks, seetõttu: 1. Määra süsteemi piirid. Kas on tegemist tarkvararakendusega (riistvara, rakendus + inimkasutaja) või terve organisatsioon? 2. Tuvasta Kasutajad/Primaarsed tegutsejad, kes omavad eesmärke, mida täidab süsteem. 3. Leia iga kasutaja jaoks tema eesmärgid. Tõsta need kõige kõrgemale kasutajaeesmärkide tasemele, mis veel rahuldab EBP tingimust. 4. Defineeri kasutusjuhud, mis rahuldavad kasutajaeesmärke, nimeta need vastavalt oma eesmärgile. 11. Sündmusanalüüs Tegutsejaid, eesmärke ja kasutusjuhte saab leida ka väliste sündmuste tuvastamise kaudu: Kes antud sündmuse tekitab? Miks?
tähendus (kasutusjuhtude puhul) 8. Tuum (standard) vs laiendused (profiilid) Valdkonnaspetsiifilised modelleerimiskeeled nt Business, Real-time systems, database, web jne jaoks Mitte UML BPMN, ArchiMate, Entity-Relationship 9. UML diagrammid Jagunevad üldisemalt kaheks struktuuri (klassi, profiili, rakendus + veel 4) - ja käitumisdiagrammid (kasutusjuhud, oleku, tegevus + veel 4) 10. Kasutusjuhu diagramm Süsteem on modelleeritud nö ,,musta kastina", diagrammil on tegutsejad, kasutusjuhud ja nende omavahelised seosed e. rollid ja eesmärgid. Eelnevast kahest tuletatakse (kasutusjuhud) funktsioonid ja nõuded süsteemile. Kirjeldab süsteemi poolt pakutavad funktsionaalsust. Nt ka tegutsejate ja eesmärkide seoseid. See kriipsujuku värk PS. Kasutusjuhus peab olema tegusõna muidu saad laksu. Võib vaadata kui eesmärkmudelit. Eesmärk = nõue. Funktsionaalne e mida süsteem peab tegema ja mittefunktsionaalne e kvaliteedi nõue
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines "Andmebaaside projekteerimine" Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem Teostajad: Pärtel Lias (010617) Martti Remmelgas (010635) Eero Ringmäe (010636) Õpperühm: LAP41 ja LAP42 e-mail: [email protected] Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2003 Autorideklaratsioon Kinnitame, et käesolev projekt on meie iseseisva töö tulemus ning selle põhjal ei ole enne arvestust taotletud. Eero Ringmäe..................
lakooniline. Tema soov on ka, et veebileht oleks mitmekeelne. Alexi oodatused on sellised, et kliendiks saanud ostja võib koguda oma kontole raha. Eesmärgid: kasutajakonto loomine, toodete ostmine, parooli taastamine Nõuded Süsteemile on esitatud nii funktsionaalsed kui ka mittefunktsionaalsed nõuded. Funktsionaalsete nõuete osa on kirjeldatud kasutusjuhudena. N01 Kasutajakonto loomine ID: N01 Nimetus: Kasutajakonto loomine Tegutsejad: Persoon 2 (edaspidi kasutaja) Kirjeldus: Kasutaja läheb veebilehele. Pärast seda kasutaja vajutab nupule Sisene iseteenindusse/liitu. Kasutaja valib liitumisviisi. Pärast andmete sisestamist kinnitab kasutaja registreerimise. Süsteem loob uue kasutaja. Eeltingimused: Avaleht on avatud Tulemus: Uus kasutaja registreeritud Põhivoog: 1. Kasutaja viib kursori liitumise nupu juurde 2. Süsteem pakub valimiseks liitumisviise 3. Kasutaja valib liitumisviisi 4
Alus Alus Vastab küsimusele: Käändsõna: N: Pontul on N: Pontu väljendab kes? mis? nimetava kuudis kont on kondi isikut, olendit N:Laps magab. osastava ja ära või asja, kes omastava peitnud midagi teeb . käändega märgib ära tegutsejad Sihitis kellele N: Arno mängib viiulit Ainult sihitise tegevus on vastab küsimusele tegusõna puhul suunatud mida? keda? (keda? mida?) Määrus Väljendab kus?millal?miks?kuidas? PRÜGIKAST ÖELDISTÄIDE tegevuse kellega?millega?kuhu? Vastab aega,kohta N: Karu vaatab öösel küsimuseöe
On võimalik määrata filmi rentaablust. Tähtsus ärile: Eelkõige tähtis firmale statistika, raamatupidamise ning tulevaste filmide ostmise seisukohalt. Võimaldab jälgida kulusid. IS tugi: Infosüsteem peaks registreerima sissetulevate arvete info automaatselt. Võimaldama filtreeritud ülevaadet arvetest (makstud, maksmata arved, arved ajaperioodide lõikes). Andmemahud pole kuigi suured. Ligi peavad pääsema raamatupidaja ning meelelahutusjuhi pädevusalal tegutsejad. Nimi: Filmi haldamine Tegutsejad: Meelelahutusjuht Eesmärk: Hoida infot kinno ostetud filmide üle. Seejuures võimaldada info väljastamist nii infosüsteemi sisestele (mängukavade koostamine) kui välistele (kliendiinfo kinos, www) keskkondadele Kirjeldus: Meelelahutusjuht, pärast filmilepingu sõlmimist, filmilepingu uuendamist, registreerib süsteemis sisseostetud filmi parameetrid. Eeltingimused: Filmi näitamise õigused on omandatud (filmilepingu sõlmimine, filmiarve tasumine)
dokumentide vormistamine); toimetatakse kõike dokumente kliendile; tellimus täidetud. 1.4. PÕHIOBJEKTIDE LOETELU Ettevõte põhiobjektid on järgmised: Klient Tellimus Tingimused infosüsteem 2 Lastidokumendid Lastimisoperatsioonid. 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: Klient Ettevõte tegutsejad on: Arvestaja Talman 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU Ettevõte tegutsemisega seotud infovajadused: Tellimus Tellija Dokumendid Lastimistööd Ettevõte kontekst on esitatud alljärgneval joonisel: 3 Joonis 1. kontekst protsessid, nendega seotud vahetatav informatsioon on esitatud alljärgneval joonisel: 4
Essee Kes on ellujääjad. Hetke majandusliku olukorda vaadates, tekib aegajalt ikka küsimu, et kes on need inimesed kes suudavad toime tulla ja vaatamata kõigile raskustele, sellest olukorrast võitjana välja tulla. Kui suur tähtsus isiksuse omadustel selles on? Oma pooleteist aastase psühholoogia õpingu jooksul olen teada saanud, et isiksuse tuuma moodustavad, Costa ja McCrae suur viisik ehk viis joont: neurotism, ekstravertsus, meelekindlus, avatus ja sotsiaalsus. Kõige rohkem on neist tähelepanu pööratud neurotismile, kuna kõrge neurootilisusega inimestel on kalduvus käituda emotsionaalselt. Neurootilisuse tuum on kalduvus kogeda mitmesuguseid negatiivseid emotsioone, mistõttu neurootilistel inimestel on raske kontrollida oma impulsse ja toime tulla stressiga. (Costa, McCrae 1992). Stressiga mitte toimetulemine juba näitab, et hetkel raske majanduslik olukord võib kõrgema neurootilisusega inimestele tunduda ületamatu. Olukorda negati...
eksivad metsa ja siis algabki sündmustejada) Need, kes piire ületavad, ongi enamasti teose kangelased. Süzeetud on sellised tekstid, kus sündmusi pole (tarbetekstid). Süzeelistes tekstides toimub liikumine erinevate tekstiruumide vahel. Sellistes tekstides on alati mingi põhimõtteline vastuolu (rikkad vaesed, sõbrad vaenlased, haritud harimatud, ahned lahked jne). Loo lõppedes ehk lahenedes muutub lugu sageli süzeetuks. TEGELASED · Liikuvad mitteliikuvad · Tegutsejad (enamasti liikuvad) tegevuse tingijad asjaosalised · Muutuvad muutumatud · Lihtsad (ühe omaduse kandjad)- keerulised · Avatud - suletud (lugeja jaoks) Puhtaid tegelastüüpe esineb harva. II TEKST Teksti abil saab jutustada lugu nii kirjalikult kui suuliselt. Loo tekkimiseks on vaja, et tekst väljendaks sündmusi. Vaja on ka jutustajat, kes lugu pajataks. Lugu saab jutustada ka tagant ettepoole, nt kriminaallugudes, segada ära oleviku ja mineviku, ajad .
o Institutsioonid ja reziimid - Muutuste seletamine II loeng - Teooriad Liberalism Ideoloogia: - Turg ja riik on lahus - Turg on konfliktivaba - Riigi roll turus peaks olema väike Eeldused: - Indiviid - Ratsionaalsus - Kauplemine - Suhtelised eelised Merkantilism Ideoloogia: - Konfliktsus nii majanduses kui poliitikas - Industrialiseerimine Eeldused: - Riigid on tegutsejad - Riigid on jõu maksimeerijad - Ratsionaalsus Rikkus ja jõud: - Vajalikud üksteise saavutamiseks - Pikaajaline harmoonia - Lühiajaliselt jõud tähtsam Ühendab poliitika ja majanduse - Eksport vs import - Siseturu kaitse, tekkiv tööstus - Mittetariifsed piirangud Marksism Ideoloogia sotsialism Eeldused: - Klassid on paremad tegutsejad - Klassid maksimeerivad oma kasu - Toimub ekspluateerimine Väärtus
<
haldamise reeglistik ja rollijaotus kergendab muudatustega kohanemist ning aitab olulisi tehnilisi ja IT-arhitektuurilisi otsuseid langetada. BI projektide haldamise põhimõtete paikapanemiseks on autori arvates parim viis moodustada töögrupp selle valdkonna jaoks olulistest tegutsejatest. Töögrupi ülesandeks on paika panna ettevõtte ärianalüüsi-alased eesmärgid, kirjeldada ärivajadused ja otsustada, mida millises järjekorras realiseerida. Reeglina jagunevad tegutsejad töögrupis järgmiselt: 1) Äripool. Siia kuuluvad ettevõtte osakondade/valdkondade esindajad (kes on lõppkasutajaks ja ärisponsoriks oma osakonda huvitavate lahenduste realiseerimisel) 2) IT-pool. Olulisemad rollid on arhitekt, projektijuht, andmemodelleerija, andmeintegreerija, koolitaja. Pakub äripoole nõudmistele välja tehnilisi lahendusi. 3) Finantsosakond. Kuna ärianalüüsisüsteemide rajamine on väga kallis, on oluline, et
oma eesmärgi. Külarahvas pilkas ja naeris Villu välja ning romantilise hingega aktiivne tegutseja pidi vaenulikus ja kadedas miljöös end võõrkehana tundma. Villul oli oma erilisusega raske kohta leida, sest teised pelgasid tema energilisust. Tundlik ja seinast-seina kõikuvate emotsioonidega Villu armus sageli. Tema lapsepõlvearmastusest välja kujunenud elu armastuseks oli Anna naine, kes köitis teda elu lõpuni. Nad mõlemad olid hoogsad ja julged tegutsejad, kuigi üks realist ja teine romantik. Südamlik Eevi oli hoopis teisest puust naisterahvas ta oli malbe ja kuulekas, ent ka temas oli midagi, tema silmades oli midagi, mille pärast Villu pahuksisse sattus. Muidu elas Villu rahumeelselt, aga kui asi puutus naistesse ja armastusse, leidsid kõik pahandused ta üles. Villu sattus Eevi pärast isegi vanglasse armastuse eest tegi ta oma lüürilise hingega kõike. Ent aja
märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Metsades jätkub ruumi Eestis tavalistele suurtele ja väikestele loomadele - ka karule, hundile ja ilvesele. Kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. 3.Silma Silma Looduskaitseala (pindala 4780 ha) on asutatud 1998. aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu tagalahed, Noarootsi järved ning neid ümbritsevad rannikualad. Kaitseala loomise eesmärgiks oli madalate merelahtede, roostike, rannaniitude ja rannikulõugaste kaitse. Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude pesitsuspaiku ning rändeaegseid koondumiskohti Eestis. Saunja lahte loetakse Väinamere piirkonna üheks oluli-semaks mageveekalade koelmu-alaks. 4.Nigula
Töös esitatud vaated on koostatud meditsiinilaboriteenuse osutamise kohta. Informaatikainstituut 3 1.4 TOIMISOBJEKTIDE LOETELU SYNLAB Eesti OÜ toimumisobjektid on järgmised: Klient Vajadus Tellimus Leping Saateleht Proovimaterjal Analüüsi vastus Arve 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: Klient Ohtlikke jäätmete käitlusfirma Maksuamet Kullerfirma Töövahendite (katsutid, pipetid jne) tarnija Ettevõttesisesed tegutsejad on: Ettevõtte juht Laborivanem Raamatupidaja Laborant Spetsialist Arst Klienditeenindaja 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Ettevõtte tegutsemisega seotud infovajadused tegutsejate lõikes on järgmised: Klient
• Kohale kutsumine • Vastuv˜otuaeg • Konsultatsioon • Kliendi esialgne soov • Kliendi l˜oplik soov • Hinnakiri • Pakkumine • Tellimus • Leping • Tarkvara • Uued materjalid • Raamatupidaja • Arve • Tagasiside 5 • Maksuamet • Tarnejad - o˜mbluskauplused • Aruanne • Kindlustaja • Rendifirma 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU 1. Ettev˜otte v¨alised tegutsejad on: • F¨ uu¨siline isik • Juriidiline isik • Raamatupidaja • Uute materjalide pakkujad - tarnejad • Kindlustusfirma • Rendifirma • Maksuamet 2. Ettev˜otte sisesed tegutsejad on: • Ettev˜otte omanik • Juhataja - 1 inimene • Disainer - 1 inimene ˜ • Omblejad - 3 inimest 6 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Moeateljee ”ANADI” infovajadused on: • Klient (f¨
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Taksofirma ,,Tulika" Üliõpilane: xxxxxxxxxxx Õpperühm: xxxxxx Matrikli nr.: xxxxxx Juhendaja: Raul Liivrand Tallinn 2013 Sisukord Üldvaade Lausendid Infovajaduste loetelu Infosüsteemi funktsionaalne vaade Nimekirjad Andmebaas Kasutusjuhtude mudel CRUD MATRIKS Seisundi- ja tegevusdiagramm Objektide ja Atribuutide semantika Üldvaade Tulika Grupp on kontsern, kuhu on koondunud takso- ja transporditeenuseid osutavad ettevõtted. Esimeseks kontserni taksofirmaks oli AS Tulika Takso aastast 1993. Järgnevas proj...
...................................................................... 9 1.1.4 PÕHIOBJEKTID........................................................................................................................ 10 1.1.5 PÕHIPROTSESSID..................................................................................................................... 10 1.1.6 PÕHILISED SÜNDMUSED.......................................................................................................... 10 1.1.7 TEGUTSEJAD........................................................................................................................... 11 1.1.8 ASUKOHAD............................................................................................................................. 11 1.1.9 TERVIKSÜSTEEMI TÜKELDUS ALLSÜSTEEMIDEKS................................................................... 12 1.2 TELLIMUSE FUNKTSIONAALNE ALLSÜSTEEM........................................................................
....................................... 4 3. Olemasolev protsess........................................................................................................................ 5 3.1. Protsessi taust........................................................................................................................... 5 3.2. Protsessi eesmärk...................................................................................................................... 5 3.3. Protsessi tegutsejad................................................................................................................... 5 3.4. Tegutsejate infovajadused......................................................................................................... 5 3.5. Protsessi huvitatud osapooled põhjendustega........................................................................... 6 3.6. Protsessi diagramm......................................................................................
Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Infosüsteemi üldised eesmärgid teenindada ettevõttes tegutsejaid ja sellega suhtlejaid informatsiooniliselt; ,,peegeldada" ettevõtte tegutsemist/toimimist; vastata nõuetele, mida esitavad informatsioonivajajad. Infotöö mõiste Infotöö on töö, mida teevad ettevõttes tegutsejad ja sellega suhtlejad kasutades IT-d. Süsteemitöö mõiste Süsteemitöö on töö, mille käigus toimub infosüsteemi elutsükli läbimine, täpsemalt loomine, muutmine ja haldamine. Süsteemitööga tegelevad eelkõige IT spetsialistid. Rakendussüsteemide kasutuse mõte ettevõttes/organisatsioonis Rakendussüsteeme kasutatakse elektroonilisel kujul olevate andmete lisamiseks, töötlemiseks, edastamiseks ja/või kättesaadavaks tegemiseks ehk andmetöötluseks
Osta ja müüa kaupa. Veebilehe uuendus. Kauba tellimine. 1.3 Põhiprotsesside loetelu Ettevõte põhiprotsessid on: klient esitab tellimust; valib tellimuste tellimuse tingimusi; toimub tellimuse töötlemine; toimetatakse kõike tooteid kliendile; tellimus täidetud. 3 1.4 Tegutsejate loetelu Analüüsitavas organisatsioonis tegutsejad on: Admin Laohaldur Klient Kuller Tarnija 1.5 Infovajaduste loetelu Ettevõte tegutsemisega seotud infovajadused: Tellimus Tellija Dokumendid Kaup 4 2 Infosüsteemi eesmärgid Eesmärk: Pidevalt uuenev koduleht Eelis: Pidevalt uuenev infosüsteem Mõõt: Infosüsteemis on laoseis pidvalt nähtav selle kasutajatele Eesmärk: Meilt kliendini kiire ja täpne kuller teenus.
(äriTegutsejate) funktsionaalseid (äri)eesmärke. Ärikasutusjuhtude abil saab modelleerida Äriprotsesside struktuuri (ja käitumist). Kas ja Kuidas saame ärikasutusjuhtudest tuletada tarkvara kasutusjuhud? Mõelge Restorani versus Ainete Deklareerimise näite peale. Kuidas (millised tegevused millises järjekorras) koostate kasutusjutude mudelit? a. Joonista ristkülik Süsteemi jaoks b. Joonista Süsteemi kasutajad jm tegutsejad (inimesed, organisatsioonid, välised süsteemid) Süsteemi piiridest väljapoole 1. Nimeta tegutseja rollinimega c. Joonista Süsteemi kasutajate funktsionaalsetele eesmärkidele vastavad (põhi)kasutusjuhud Süsteemi ristküliku sisse d. Joonista kommunikatsiooniseosed tegutsejate ja kasutusjuhtude vahele (kui tegutseja osaleb kasutusjuhus aktiivselt (käivitajana) või passiivselt (info saajana)) e
Joonis 29: Fotode laadimine veebikeskkonda ja kvaliteetsete fotode edastamine kliendi kasutajakontole infovoogude diagramm (III iteratsioon) 31 Joonis 30: Tellimuse koostamise ja esitamise infovoogude diagramm (III iteratsioon) 1.8.2 Kasutusjuhtude kirjeldused laiformaadis 1.8.2.1 Kasutajakonto loomine/sisselogimine Kasutusjuht: Kasutajakonto loomine/sisselogimine Põhilised tegutsejad: Klient Huvitatud osapooled: Klient – soov kasutada organisatsiooni Fototellimus teenuseid Pildistamise korraldaja – saada ülevaade sooviavalduses koostanud klientidest Fotograaf – saada ülevaade klientidest, keda ta peab pildistama Eeltingimused: Klient on avanud Fototellimuse veebilehekülje ning on nõus avaldama oma isikuandmeid, et luua endale kasutajakonto. Järeltingimused: Kliendile on loodud kasutajakonto.
kõikides eluvaldkondades. Selle eesmärgiks oli Nõukogude rahvuse tekkimine. St näites, et dokumendid värgid kakskeelsed, nõuti, et osatakse suhtlemisel vene keelt. St näites, et arsti juures ei saanud eesti keeles hakkama. 1940-ndate teist poolt iseloomustab ka metsavendlus. Nimelt oli terve rida mehi, kes varjas ennast NL-i repressioonide eest. On välja toodud, et neid on 10-40 tuhat. Neid oli kahte sorti: varjajad (loodeti uue sõja teket) ja NL vastu tegutsejad. Metsavendlusele mõjus halvavalt 1949 märtsi küüditamine. (talumehed toetasid seni). Peale küüditamist oli hirm, ei julgetud toetada, teisalt astuti kolhoosi ja ei jätkunud endalegi toitu. Kodanlik natsionalism on ebamäärane mõiste need inimesed, kes selles süüdistati, tähendas, et nad idealiseerivad varasemat EV-d ja ei panust omalt poolt sotsialistliku ühiskonna ülesse ehitamisel. See tähendas ühelt poolt juht kohtade kaotamist kui loomingu
Torutöödeks vajalike materjalide hankimine; Torutööde teostus; Teostatud torutööde tulemuste hindamine; Torutööde osutamise lepingu lõpetamine; Arveldamine 1.4 TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Torutöödega tegeleva ettevõtte toimimisobjektid on: Klient Vajadus Remonditav/ paigaldatav objekt Joonis Hinnapakkumine 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Analüüsitavas organisatsioonis tegutsejad on: 2 Klient Santehnika kauplus Maksuamet 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Torutöödega tegelevas ettevõttes tegutsejate infovajadused on: Klient o Ettevõtte poolt klientidele tehtud tööd ja nende kvaliteet o Torutöödega seotud objekti pakutud ja tegelik maksumus ning ajakulu o Tööde raames tehtud kulutused ja hinnangud tööde lõpetamiseks
o Stephen Krasner: Siseriiklik suveräänsus – põhiesinduslik kontroll Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus – mis ja kuidas riigis liigub (inimesed, kaup jne), oma piiride kaitse Juriidiline – võime teistega suhelda, olla rahvusvaheline õigussubjekt, astuda rahvusvahelikesse lepingutesse Vestfaali – rahvusvaheline territoorium ehk välised tegutsejad ei anna korraldusi o Välimine + juriidiline – o Väline + empiiriline – Vestfaal: kas riik suudab vastu hakata välistele, ei võta vastu mujalt käske o Sisene + juriidiline – Siseriiklik suveräänsus o Sisene + empiiriline – Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus Suveräänsuse puudumine o Läbikukkunud riigid: riigid, kellel puudub empiiriline (positiivne) pool, ei suuda kaitsta enda piire
Kertu Mölder AÜSR1 E-mail: [email protected] Loetud tekst: Max Weber ,,Võimu ja religiooni sotsioloogiast" Usk millesegi või kellesegi on võimas jõud. Antud tekst räägib religioosetest mõjudest ühiskonnale. Kõige selle maagilise tegevuse eesmärk oli majanduslik. Kõrgel kohal olid maagilised tegutsejad, kes aitasid teisi inimesi enda võimetega. Tekkis rangelt naturalistlik kujutlus, mis püsis visalt rahvalikus religioonis. Suuresti usutakse ka vaimudesse need on olendid, kes on olemas aga ei ole ka, usutakse, et kui vaim siseneb olendisse annab see mingisuguse mõjuvõimu. Usutakse, et ainult erilised inimesed saavad vaimudeks. Nõid on karismaatiline inimene, kes kasutab ekstaasi mõju, et orgiat korraldada. Orgia tekitamiseks on vaja alkohoolseid jooke, tubakat, muusikat. Jumal
3. HEAOLU KÄSITLUS Lastekaitseseaduses paragrahv 4 järgi on lapse heaolu selgitatud kui lapse arengut toetavat seisundit, milles on lapse füüsilised, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused rahuldatud. Lasteaiapersonal saab anda suurt panust sellise seisundi saavutamiseks, kõige vähem ehk majanduslike vajaduste puhul. Uue lapsepõlvekäsitluse kohasel on lapsed subjektid ja aktiivsed sotsiaalsed tegutsejad. Juba lapsena on nad inimesed ja võimelised oma ea kohaselt arukaid valikuid tegema. Sellest põhimõttest lähtudes, saab lapse heaolu vaadata kahest aspektist. Esimene aspekt on lapse heaolu lapsena. Tema tervis, hariduse omandamine, suhted oluliste täiskasvanute ja eakaaslastega ehk lapse heaolu vaadatuna füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja käitumuslikust aspektist. Teise vaatpunktina võib lapse heaolu võtta kui ettevalmistust
Kasutatud 4.04.2018 https://arvamus.postimees.ee/3623111/matemaatikat-on-vaja-et-olla- enesekindel-kodanik? utm_source=arvamus.postimees.ee&utm_medium=button_article&utm_content= 3623111&utm_campaign=fb_socia 11 Kurvits, J. (2014). Tagurpidi matemaatika tund. Võrgustik võrgutab seminar "Oma silm on kuningas - tule ja vali omale sobiv õppemeetod!,, Tallinn, 4. detsember. 3 julged tegutsejad, kes teema käsile on võtnud. Muutused on aga rasked tulema, kui õpetajad ja haridusteadlased oma vanadest mõttemustritest lahti ei löö. Jüri Kurvits, Tallinna Tehnikaülikooli lektor, on öelnud järgmiselt: ,,Distsipliin ei ole siis, kui klassis on vaikus, vaid siis kui klassi teeb seda, mis sul vaja on.".12 Vaja on hakata noori inimesi kaasama õppimisse. On aeg muutusteks. 12 Kurvits, J. (2014). Tagurpidi matemaatika tund. Võrgustik võrgutab seminar
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt.
1.4. TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Logistika ettevõte toimimisobjektid on järgmised: Müük Makse Saadetis ehk transporditav objekt Ladustav kaup Teenus Saadetise nimikiri Klient Tellija Vedaja Veoauto - sõiduk Ladu Arved Kaubasaatedokumentid Veokiri 3 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: Klient Töötajad (logistik, vedaja, laotöötaja) Maksuamet Töövahendite rendifirma (laotehnika) Tööjõu rendifirma Tolliamet 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU Ettevõtte tegutsemisega seotud infovajadused tegutsejate lõikes on järgmised: Klient pakutud ja tegelik maksumus ja ajakulu saadetiste asukoht Ladu infopäring (veodokumendid, kaubasaatedokumentid, kaupade kogused, nimetused,
4,63%, 4,2% ja 4,15% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga). Kõige madalam on töötuse tase jätkuvalt Tartumaal (1,38%), Harjumaal (1,39%) ning Raplamaal (1,43%). Oktoobrikuu jooksul oli tööturuametil vahendada 10 716 tööpakkumist. 1. novembril oli vabu töökohti 8311. 10 KOKKUVÕTE Kokkuvõtes võib öelda, et Eestist on võimalik vaba tööjõuressurssi leida. Kuid kahjuks tööturul tegutsejad (palgatööjõud ja ettevõtjad) tasakaalustavad oma huvisid, ignoreerides tööturult väljalangenute olemasolu ja probleeme. Tulemuseks on tööturule tagasipöördumise võimaluste kahanemine, sellega ka sotsiaalse välistamise oht. Taolised trendid viivad lõhe suurenemisele ühiskonnas, nõrgendades ühelt poolt ühiskonna sidusust, teiselt poolt aga ka majanduse enda jäkusuutlikku arengut. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
