Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tegusõna põhivormid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegevusnimi, olevik, kesksõna, kõneviis, oleviku, pöörded, tegusõna, põhivormid, riigikool, jaatav, käändeline, tingivKäändelised vormid e infiniitvormid Tegevusnimed e infinitiivid 1. da-tegevusnimi, tunnused -da (ela/da, veen/da); -ta (tõmma/ta, haka/ta); -a (tull/a, pann/a, käia/a. tund/a, need/a, kest/a). 2. vat-tegevusnimi, tunnus -vat (nägin teda tule/vat, kuulsin sellest räägi/ta/vat). 3. ma-tegevusnimi e supiin, tunnused -ma, -mas, -mast, -maks, -mata (kuul/ma, kuul/mas, kuul/mast, kuul/maks, kuul/mata). Kesksõnad e partitsiibid 1. Oleviku kesksõnad, -v (luge/v, tööta/v), -tav (loe/tav, laevata/tav), -dav (möön/dav, käi/dav). 2. Mineviku kesksõnad: -nud (tul/nud), -tud (loe/tud), -dud (käi/dud, laul/dud). 3. des-vorm e gerundiiv, tunnused -des (möön/des), -tes (hüpa/tes), -es (käi/es, tull/es). Pöördelised vormid e finiitsed vormid 1. Pöördekategooria 1) ainsuse 1. pööre, lõpp -n (tee/n, hakka/n); 2) ainsuse 2. pööre, lõpp -d (loe/d, seleta/d); 0 (käi, too); 3) ainsuse 3
määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv. 1 da-tegevusnimi da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. vat-tegevusnimi vat-tegevusnimi on kujunenud pöördsõna oleviku kesksõna osastava käände vormist. Temast kui iseseisvast infiniitvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõna laadselt. ma-tegevusnimi ma-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis seondub osa käändekategooria liikmetega. ma-tegevusnimel on viis vormi: ma-, mas-, mast-, maks- ja mata-vorm. Eesti keelde on püütud tuua ka mani- ja maga-vormi, aga need pole kasutust leidnud. ma-tegevusnime
sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata -nud on isikulise tegumoe minevik, -tud on umbisikulise tegumoe minevik Umbisiksus on alati markeeritud (nagu minevik) Tunnused: *Tegevusnimed: da-infinitiiv (-da/ta/a), vat-infinitiiv (-tavat), ma-tegevusnimi (-ma, mas, mast, mata, maks)
Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad umbisikuline- tav; tud-- kesksõnad KINDEL KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik keerutame keerutatakse ta, -da, -t, -d. lihtmin. keerutasime keerutati täismin. oleme keerutanud on keerutanud ennemin
2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppima. Naabrinaisel olevat olnud 10 kassi. Tunnuseks on vat. · Möönev KV /Möönma- nõustuma, järele andes tunnistama/ - arenenud käskiva KV 3.pöörde vormist, mis laienenud kõikidele pöördevormidele; Olgu ta pealegi varem rumalusi teinud, nüüd on kõik korras. Ajad: · Olevik öeldu kehtib kõnehetkel. ( Me õpime ajavorme) · Lihtminevik välj. midagi, mis toimunud enne kõnehetke ja pole olevikuga seotud. ( Nad matkasid sel suvel Lõuna-Eestis.) · Täisminevik välj. seost oleviku ja mineviku vahel, näitab, et mineviku tegevus võib olevikus jätkuda. (Ma olen selles koolis töötanud üle 25 aasta.) · Enneminevik väljendab a) tegevuse eelnemist mingile teisele tegevusele (Kui Arno isaga koolimajja jõudis,
da-tegevusnimi võib esineda ka: f) liitöeldise osana, nt See on mulle teada. Erinevalt enamikust infiniitvormidest saab da-tegevusnimi täita ka iseseisvalt öeldise funktsiooni, nimelt: g) kaudse kõneviisi tähendust väljendavana (eeskätt seoses verbiga olema), nt Mariolla väga jutukas; h) (harva ka) käsu tähendust väljendavana, nt Lõuad pidada ja edasi teenida.), vat-tegevusnimi e vat-infinitiiv (vat-tegevusnimi on kujunenud pöördsõna oleviku kesksõna osastava käände vormist. Temast kui iseseisvast infiniitvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõna laadselt. vat-tegevusnimi võib asendada et-sihitislauset ja esineb lauses: a) sõltuvusmäärusena, nt Ma uskusin sind magavat (= Ma uskusin, et sa magad); b) sihitisena, nt Kuulsin toas lauldavat (= Kuulsin, et toas lauldakse).)
ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks (milleks) Ilmaütlev: laul/mata (milleta) Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks Oleviku kesksõna tunnuseks on Oleviku kesksõnadest saab -v ja tav (-dav) moodustada võrdlusastmed. Missugune? Nim rõõmustavam uudis Nim rõõmustav uudis Om rõõmustavama uudise Om rõõmustava uudise Os rõõmustavamat uudist Os rõõmustavat uudist Sisseüt:rõõmustavamass Sisseüt:rõõmustavasse e uudisesse uudisesse ..... ....
Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem. Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja = leksikaliseerumine
ajakategooriaga seotud. Vaatlushetk on aeg, millest lähtudes tegevust vaadeldakse. Näiteks: Eile käisin ma linnas - linnaskäigust räägitakse kui möödunud sündmusest, millel pole kõnehetkega otsest seost. Olen siin linnas ennegi käinud - käimist vaadeldakse kõnehetke seisukohalt, möödunust kokkuvõtet tehes. Pöördsõna ajakategoorial on kõneviisist olenevalt erinev arv liikmeid: 1. Kindlas kõneviisis on neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk perfekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. 2. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. 3. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg olevik. 39. Olevik e preesens, iseloomustus ja näited. Olevik ehk preesens on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse:
SA (a2) oli/d ela/nud TA (a3) oli ela/nud ME (m1) oli/me ela/nud TE (m2) oli/te ela/nud NAD (m3) oli/d ela/nud EITUS EI OLNUD ELANUD UMBISIK oli ela/tud EI OLNUD ELATUD II TEGUSÕNA KÄÄNDELISED VORMID Tegusõnast saab moodustada vorme, mis käänduvad ! MA-tegevusnimi DA- tegevusnimi OLEVIKU KESKSÕNA ela/ma ela/da ela/v ela/ma/s ela/des (v-kesksõna) ela/ma/st ela/ma/ks ela/ma/ta ela/ta/v ela/ta/ma (tav-kesksõna) KÄSKIV KV - GE / -GU OLEVIK - - ela ÄRA ELA elagu ÄRGU ELAGU elagem ÄRGEM ELAGEM elage ÄRGE ELAGE elagu ÄRGU ELAGU ela/ta/gu ÄRGU ELATAGU
18. Sõnajuur sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20. Tüvevaheldus sõnavormide moodustamisviis, mille puhul muudetakse sõnatüve (jalg/jala/jalga) 21. Käändsõnade A-tüvi on omastava käände tüvi ja B-tüvi osastava käände tüvi. Tegusõnade A-tüvi on kindla kõneviisi oleviku esimese pöörde tüvi ja B-tüvi da-tegevusnimi. Sõnastiku vorm nimetav; ma-tegevusnimi 22. Astmevaheldusmall tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23. Vokaalivaheldus sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega
vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud Ta laulab laulis on laulnud oli laulnud
Ma-infinitiiv Da-infinitiiv Oleviku 1. pööre Tud-vormid 1.Lihtmineviku jaatavad vormid. 1.Lihtmineviku eitav vorm. 1.Kõik olevikud vormid (jaatavad 1.Umbisikuline tegumood; Suunama --konkreetne aeg. ja eitavad). oleviku vorm (jaatavad ja Ma - suunasin Me - suunasime Kurvastama Usaldama eitavad). Sa - suunasid Te - suunasite Näitlaused: Jaatav:Ma - usaldan Vaidlema vaielda vaidleb Ta - suunas Nad - suunasid Lapse käitumine ei Ta - usaldab Vaieldud vaieldakse Näitlaused: kurvastanud vanemaid
Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina. 6) Nullmorfeem morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus, olevik vs minevik, nominatiiv vs partitiiv, kindel vs käskiv kõneviis jne. Nullmorfeemi asemel kasutatakse mõnikord ka terminit varjatud morfeem. Nullmorfeem avaldub ka käskiva kv ainsuse 2. pöördes: tee, käi, samuti osastava käände lõpus pesa-tüüpi sõnadest. 7) 1 Jäänukmorfeem aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride
ei saa moodustada mingi põhivormi järgi. Noomeni põhivormid ja nende alusel moodustatavad käänded Noomeni vormistiku moodustamisel on põhivormidena järjekindlalt rakendatavad ainsuse omastav ja mitmuse omastav. Verbi põhivormid ja nende alusel moodustatavad vormid. Verbi vormistiku moodustamisel on põhivormidena rakendatud mainfinitiivi (seda vormi on viimasel ajal nimetatud ka supiiniks), da-infinitiivi, isikulise tegumoe kindla kõneviisi oleviku 1. Pööret ja ta/d-partitsiipi. 22. Käändkondade üldjaotus. 23. Pöördkondade üldjaotus. 24. Morfoloogiline paradigma (definitsioon ja iseloomustus). Käändsõna paradigma kui kahe arvu ja 14 käände kombinatsioon. Pöördsõna paradigma. Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel
1. Silp Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus. Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. Ema: E=tuum. Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult häälduses
järgarvsõnadeks (väljendavad järjekorda). · asesõnad ehk pronoomenid -- asendavad nimi-, omadus- ning arvsõnu Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud)
· e > a, ä: silmitsämä `silmitsema', valitsama `(välja) valima' · Nõrk aste lihtminevikus: tõmmassin `tõmbasin' · tud-kesksõnas -et: ehitet `ehitatud' · Tingivas kõneviisis -si: õlesin `oleksin' Idamurde ja kirderanniku ühisjooned · Mitm 3. p -vad, -väd: õleksivad `(nad) oleksid', nähnuvad `(nad olevat) näinud' · Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga `olge', ärgä `ärge' · Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema `oleme'), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita `olite') · ä-harmoonia: viädä `viia' Saarte murre Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne. Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal. Nn rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel. Häälduslikud erijooned · Laulev intonatsioon. · õ > ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus. · : pl `peal' · /å: påks `paks'
-mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1
Omadussõna asesõnad misssugune, oma, iga; Arvsõnade asesõnad mitu, kõik, kogu, mõni. Pöördsõnad ehk tegusõnad: Tegusõnad väljendavad tegevust, tegevuse olemist või tegemise alustamist. Kaks põhiküsimust on mida teeb? ja mida teha? Eesti keeles on neli kõneviisi (viies on ka olemas, mõõnev kõneviis) kindel, tingiv, kestev ja kandev kõneviis. Eesti keeles puudub grammatiline tulevik, sest seda väljendab oleviku abi. Eesti keeles on kaks aega: -olevik -minevik Minevik o Lihtminevik (kirjutasin) o Täisminevik (olen kirjutanud) o Enneminevik (olin kirjutanud) Eesti keele kaks kõne: -jaatav (kr. töötab kaasa) -eitav (kr. ei tööta kaasa) Kaks tegumoodi: -isikuline tegumood (poisid jooksevad staadionil)
d) Liitvormid e analüütilised vormid – koosnevad kahest või kolmest sõnast 10. Tegumoekategooria liikmed. Tegumoekategoorial on kaks liiget- isikuline ja umbisikuline tegumood. Isikuline – tegija on tavaliselt väljendatav alusena, tunnus puudub. Umbisikuline- tegijaks on keegi umbisik, kes jääb lauses väljendamata. Tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da. 11. Ajakategooria liikmed. Kindlas kõneviisis on neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk per- fekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg – olevik. 12. Kõneviisikategooria liikmed. Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki.
je-ill: mahaje, kerikuje; de-ill: talude ‘taludesse’; st-transl: ullust ‘hulluks’; omastavas topeltmitmus: nuoride ‘noorte’, nuoremite ‘nooremate’, einide ‘heinte’; mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad ‘põrsaid’; mitm 1. p -(m)ma, 2. p -(t)ta: luemma ‘loeme’, valvasitta ‘valvasite’; mitm 3. p -vad ~ -väd: jääväd ‘jäävad’, jäiväd ‘jäid’, jäässiväd ‘jääksid’; lõputa ja sse-line umbisikulise tm olevik, sh ka eitavas kõnes: ei jäätässe ‘ei jäeta’; käskiva kv mitm 2. p -ga ~ -gä, -ka ~ -kä: akkaga ‘hakake’, elägä ‘elage’; Idamurre liigendus problemaatiline; tuumalaks Kodavere ja Maarja-Magdaleeda kihelkonna põhjaosad; siirdealadeks Iisaku edelaosa, Torma, Laiuse ja Palamuse idaosa; Erijooned d laadivahelduslike sõnade NA vormides: padas ‘pajas’, ladud ‘laod’, jõõdan ‘jõuan’; o – õ: kõht ‘koht’, õli ‘oli’;
-I tragööd-i-ais kõneviis -ks ela-ks tingiv -vat ela-vat kaudne -ke, -ku saat-ku käskiv tegumood -ta,-da ela-ta-vat -t ela-t-i aeg -si, -s, -i ela-s, ela-si-d -kse ela-ta-kse kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevik Lõpp väljendab käändeid, pöördeid käändelõpud alates osastavast pöördelõpud -N -ME -D -TE -B -VAD Tunnustel, lõppudel puudub tähendus, seetõttu ei saa nad tüveta eksisteerida. A ja B tüvi A- tüvi käändsõnadel on ainsuse omastav kääne (kelle, mille ?) kiilaspäise rahurikkuja B- tüvi käändsõnadel os. k. (keda, mida
Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19 ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44
Nõrgad ja tugevad verbid (Schwache und starke Verben)Reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. Valdav enamik saksa keele verbe kuulub nõrka pöördkonda (on reeglipärased). Nende sõnade tüvekuju reeglina ei muutu erinevates ajavormides.Tugevasse pöördkonda kuulub umbes 200 sõna ja nende arv enam ei muutu. Enamuses on nad sageli tarvitatavad sõnad. Nende sõnade iseloomulikuks jooneks on tüvevokaalide muutused eri ajavormides. Need muutused ilmnevad ka mõnedes oleviku vormides (ains. 2. ja 3. isik): Ich fahre ich lese ich nehme ich gebe ich esse du fährst du liest du nimmst du gibst du ißt er,sie,es fährt er,sie,es liest er,sie,es nimmt er,sie,es gibt er ißt usw. Lihtminevikus: fahren - fuhr lesen - las nehmen - nahm singen - sang Saksa keele verbil on kolm põhivormi, millega moodustakse erinevaid ajavorme:
NB ! Üks söna ei saa kunagi olla korraga kahes käändes. Ainult üks käändLÖPP ! III võrdluse kategooria omadussõnal ! -m - im (-em) NB! -ik- ülivõrre -em; võrde aste ma- ei ole alati tegevus tunnus. Saab eraldada liidet. Ainusue nimetavat ei eraldaa!!!! PÖÖRDSÕNA KATEGOORIA I isiku ehk pöörde kategooria pöördelõpp ainsus/mitmus II aeg 4 aega ! Olevik ( ei ole eraldamist, va kse olevikul) Lihtminevik ; si , s, i Täisminevik olema vorm olevikus+ nud kesksõna tunnus. Enneminevik olema vorm minevikus + nud kesksõna tunnus III kõneviisi kategooria 4 erinevat kõneviisi Kindlal kv ei ole tunnust eraldamiseks ! Tingivadl kv kesksöna ks tunnus Käskival kv ge, gu Kaudsel kv vat IV tegumood; 2 tegumoodi
Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse miljonit, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud)
Eesti keele tähtsamad tüvevaheldused: Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul on sõnatüve üks allomorf tugevas, teine nõrgas astmes. Kujuvaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõpeb mõnes vormis konsonandiga, mõnes vokaaliga. Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse tuvastamine (Martin Ehala järgi): Tuleb võrrelda kaht tüveallomorfi, A- ja B-tüve Käändsõnadel ainsuse omastava ja osastava tüvi, nt mõtte : mõtet Pöördsõnadel kindla kõneviisi ainsuse oleviku 1. pöörde ja da- tegevusnime tüvi, nt loen : lugeda Eesti keele morfofonoloogiast Astmevahelduse liigid: Vältevaheldus ehk vältemuutus Laadivaheldus ehk laadimuutus o Geminaadivaheldus ehk pikkusmuutus (mõnes käsitluses ei eristata, jäetakse osaks vältevaheldusest) Eesti keele morfofonoloogiast Sõna on laadivahelduslik ehk laadimuutuslik, kui ühes tema tüvevariantidest esineb sulghäälik või s, teises mitte. Sulghäälikut või s sisaldav
Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste a
Olev Kellena? Millena? Tüdrukuna Tüdrukutena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Tüdrukuga Tüdrukutega PÖÖRAMINE: Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. 3 Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses.
poisse, võitlevad ateistid, loetavamaid teoseid, kuid ni, na, ta, ga käänetes on ühildumine osaline halli kivini. On täiendeid, mis ei ühildu vilunud töölised, sõstrakarva silmades, plikaohtu piigat (st laadi, karva, värki, ohtu, asesõnadest mis, kogu, oma). Muus vormis täiendid- kiri sõpradelt, valjusti hüüdmine. LAUSELIIKMED Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus väljendab tegijat või olijat. · Sihitis väljendab objekti kellele või millele tegevus on suunatud. · Öeldise täide annab edasi alusele iseloomulikku · Määrus väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit. LAUSE MOODUSTAJAD Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid. Rinnastus seos esineb siis, kui on tegemist loeteluga
11. Rajav Kelleni? Milleni? Nt: lapseni 12. Olev Kellena? Millena? Nt: lapsena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: lapseta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: lapsega · Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid): 1. Arvu katekooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie 2. Aja katekooria jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik nt: teen, kestev olevik nt: olen tegemas), minevikuks, mis omakorda lihtminevikuks (üldlihtminevik nt: tegin, kestev lihtminevik nt: olin tegemas), täisminevikuks (nt: olen teinud), enneminevikuks (nt: olin teinud). 3. Kõneviisi katekooria jaguneb kindlaks (reaalne, otsene tegevus, nt: töötan), tingivaks (sündmuste mittereaalsus vaatehetkel, nt: töötaksin), kaudseks (kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat töötanud), möönvaks
23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid · Käändelised vormid on ma- ja da- tegevusnime ning oleviku ja mineviku kesksõna vormid 24. Kuidas saab ÕSist kontrollida sõnade käänamist? 1) Otsid ÕS ist vajaliku sõna 2) Seejärel ÕS näitab ülaindeksiga numbri 3) Seejärel lähed ÕS algusesse ja otsid selle numbri ja seal on tüüpsõna kuidas seda käänata õieti 25. Põhikääne! Põhikääne on omastav kääne
annaabi.ee 
