Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid- müüt või tegelikkus? Soolised stereotüüpid on meeste ja naiste lihtne üldistus missugune üks olema peaks. Ned on ebatäpsed omadused kummagi suhtes. Kuna iga indiviid pole nagu teised ei pea stereotüübid 100% mitte kunagi paika. Meie ühiskond on tekitanud ja vorminud praeguseid stereotüüpe juba aastatuhandeid. Kõigil selgelt eristatav arusaam mehest-naisest ning need mõjutavad meid sünnist saadik ning ühiskonna surve tõttu kogu meie elu. Teatud tegevusi ja iseloomujooni peetakse pigem naiselikeks ja mehelikeks, kuid tegelikkuses on kõik erinevad. Juba lasteiaias eristame tüdrukute- ja poiste värve. Roosa, lilla, kollane ja punane on pigem naiselik ja pelgatud poiste poolt. Kui sünnime, siis meie vanemad hakkavad kujundama meie keskkonda soost lähtuvalt. Poiste tubasi täidavad autod, legod ja superkangelased. Tüdrukutel aga roosa tapeet, nukud ja riidekapid täis seelikuid ja kleite. Kõik see pa...
substantsiks, ja nendega kõrvuti neljandat - substraati. Substantsile on kõige enam omane „eraldi olla ning olla määratletud miski“. Substants kujutab endast mateeria ja vormi seost. d) Vorm peab tekkima millestki, mis asub olemise ja mitteolemise vahepeal – vormi võimalikkusest. Mateeria on vormi võimalikkus ja vorm on iseenese tegelikkus. Võimalikkusena on mateeria niisugune vorm, mis ei ole saanud tegelikkuseks, kuid mis siiski saab tegelikkuseks. Tegelikkusena on vorm selline mateeria, mis ei ole võimalikkusena tekkinud, ent mis ometigi tekib võimalikkusena. Vorm tegelikkusena tähendab kehalise, reaalse olemise omandanud määratletust - materialiseerunud, realiseerunud vormi. Mateeria vormil võimalikkusena puudub tajutav ja kombitav olemasolu. Seega vorm on olemas reaalselt ja mateeria ideaalselt. IV 1. Platoni järgi on filosoof keegi, kes ihaldab targaks saada ehk kes ei ole veel tark. Kuna
ilusamaks, väiksemaks ja võimsamaks. Arenenud on arvutitarkvara ja kasutusvõimalused. Igapäevakasutuses olevatest arvutitest on enamikel olemas piisavalt hea graafikakaart ja protsessor, et tuua meieni virtuaalsed 3D maailmad. See avab meile juba praegu ning lähemas tulevikus järjest rohkem uusi ja põnevaid võimalusi, mida avastada. Seepärast tõlgendamegi virtuaalset kui kujuteldavat, teistmoodi kokkupandud tegelikkusena, ülenormaalse ja mittetavalise ruumina. Selles ruumis saame me kõik olla need kes me tahame. Seetõttu ei pruugigi alati internetikeskondades tekkinud sõprus reaalselt toimida. Kuna on olemas erinevad programmid, millega saame muuta end paremaks. Seetõttu ongi inimsuhted internetis ainulaadsed, ehkki esmapilgul see nii ei tundu. Sest puudub alateadlikult edasiantav teade, kuid sama kehtib ka telefonivestlusel. Puhtalt teksitiline on samuti traditsionaalne kirjavahetus. Vormilisi,
Aristoteles on vanaaja suurimaid mõtlejaid, tema töid on teised õpetlased arendanud ja kasutanud ligi 2000 a. Ta pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Tema loogikaõpetus oli 19.saj. keskpaigani ainus omataoline. Silmapaistvad olid Aristotelese seisukohad bioloogias( loomade anatoomia ja klassifikatsiooni alal), esteetikas (kunstielamuse teooria), eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles eristas kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog).Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara tähendusega). Aristotelese arvates võib iga asja (nt. laua, inimese, maja jne.) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat
Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Platoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. Aristotelese õpetused Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Tema arvates mõni asi tekib ise, mõni mitte. 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed. 2. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise (muutumise) allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Aristoteles uskus, et hing elusolenditel lihtsalt keha vorm ja peale surma see enam sellisena ei säili.
(ehitusmeistri töö) Ehitaja on maja liikumapanev põhjus ainult siis, kui ta järgib maja ehitamisel maja plaani ehk kavandit/projekti (vormi). 4) Sihtpõhjus,eesmärk see, mille jaoks (nt soov ulualla saada, elumaja on elamiseks) Kõigi üksikolemuste eesmärgiks looduses on nende tegelikkus (vorm), mille kui eesmärgi poole nad liiguvad. Vorm on liikumise ja muutumise põhjuseks ainult tegelikkusena. III teema: filosoofia ja substants 1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia; millised on oleva kaks põhilist tähendust Filosoofia on teadmine teadmise enese pärast. Aristotelese järgi on filosoofia teadus, mis uurib olevat kui sellist, aga samuti ka seda,mis on talle omane iseenesest. Nagu Aristoteles toob välja, siis kõik teised teadused uurivad olevat, kuid ainult filosoofia uurib oleva üldist loomust. Nagu näiteks matemaatika, on teadus, mis uurib vaid oleva ühte osa. 2
Raamatutu lugedes saab aru Bella ning Edwardi tunnete sügavusest ning sõltuvusest. Filmis aga ei tule see nii hästi välja. Filmis pole aru saada kuidas Bella tegelikult on hakanud Jacobit armastama, ning kui valusalt elas ta üle lahkuminekut. Filmis saab sellest aru kui vaid sügavast armastusest, raamatut lugedes aga mõistab, et Bella kardab, et unustab Edwardi ja selle, et maailmas on vampiirid. Ta kardab, et hiljem meelde tuletades tundub see lihtsal mõne unenäona, mitte tegelikkusena. Seega filmi vaadates tundub see lihtsalt romaanina, raamatut lugedes aga hakatakse kaasa tunda ning elama läbi neid samu südamevalusi mida kannatab ka peategelane. Kuna raamat oli pikk, tegevusi oli palju mis üksteisest sõltusid, pidid filmitegijad raamatu süžeed natuke muutma, mis võibolla tõsiseid raamatu fänne ehk häiris. Kuigi nii novelli esimene osa kui ka teine osa on kinodes edetabelites pikalt
piim (ning muu vastavalt retseptile). Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi materjal. Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on mateerias realiseerunud. (Allikas nr. 2) Aristoteles rajas oma kooli nimega Lykeion. (Allikas nr. 3) Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog). Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju : Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise (taimi ei saa valmistada)
Mateeria ning olemus Aristotelese õpetuse järgi saab iga asja puhul mõtteliselt eristada tema mateeriat ja olemust/vormi. Ehk laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hulk puitu ei ole veel laud, selleks peab see puiduhulk realiseerima laua vormi. Võimalikkus ja tegelikkus Aristotelese õpetuse järgi on vorm mateerias juba olemas võimalikkusena. Nii on vasekamakas skulptuur võimalikkusena. Seega eritstab Aristoteles kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tegelikkuseks võib saada ianult see, mis on võimalikkusena juba olemas. Tekkimine on järelikult üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Kõik tekib niisiis olemasolevvast, võimalikkusena olemasolevast. Puidus on võimalikkusena olemas juba laua vormning tänu sellele saabki puidust valmistada laua. Samas on aga puidus võimalikkusena olemas veel teisedki vormid, nagu tooli ,kapi, riiuli jne oma. Kui me valmistame puidust laua, siis see
Ka võidakse valesti mõista. Minu arvates iseloomustab Birk Rohelennu tsitaat seda väga hästi: ,,Inimeste elutunnetus on alati erisugune. Kunagi ei ole oluline see, mis on juhtunud. Oluline on, kuidas keegi on juhtunut tajunud. Ei ole olemas absoluutset tõde. On lihtsalt terve kuhi individuaalseid tõdesid." Igal inimesel tekib oma arusaam sündmusest ning ega reportergi pole erand. ,,Inimesed peavad tegelikuks mitte seda, mis on tõsi, vaid seda, mida meedia tegelikkusena kujutab." Piret Talur. Tänapäeva meediat mõjutavad niivõrd paljud tegurid, et ei saa rääkida meediast kui tegelikkuse peegeldajast. Meedia kujundab oma maailma meediategelikkuse, kas siis tahtlikult või olude sunnil ning kõige enam meediale on mõjuvõimu rahal.
"kõike liikumapanev liikumatu jõud". Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks mõistust, sest see põhjendab kogemuse andmeid. Filosoofias eristas Aristoteles: teoreetilist osa (olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimused), praktilist osa (inimtegevuse küsimused), poeetilist osa (loomingu küsimused). Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena (potentsiaalne pajaroog) Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara tähendusega): Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise
st materjali ei vaatle). Seega kui me tahame väljendada tervikut, ei saa me öelda, et tegemist on vase või karikaga. Võimalikkus on mateeria selline vorm, mis ei ole veel saanud tegelikkuseks. Näiteks võib tuua tammetõru, mis on võimalikkusena puu (optimaalsete kasvutingimuste korral) või siis lapse, kes on võimalikkusena inimene. Kuid raha ei saa olla võimalikkusena maja. Sarnaselt võib esitada küsimuse, kas marmorplokis on skulptuur juba võimalikkusena olemas? Tegelikkusena on vorm selline mateeria, mis ei ole võimalikkusena tekkinud (reaalsusena olematu mateeria ehk mateeria mitteolemine), ent mis ometigi tekib võimalikkusena. Tegelik on üksnes see, mis on võimalik tegelikkus on (olemasolevana) tekkiv võimalikkus (tegelikkuse realiseerumise tingimuseks on võimalikkuse tegelikkus). IV alateema: Platon "Pidusöök" 201d 204c 1. Targad (jumalad) ei ürita targaks saada, kuna nad juba on targad ning seega ei vaja seda.
Sokrates on antisofist. Tema naine oli Xantippe. Kellega ta olevat abiellunud sellepärast, et praktiseerida kannatlikust. Platon- usub mõistusesse, Kirjutistest on säilinud 34. On kirja pannud sokratese mõtteid. Platon tuleb välja õpetusega ideedest. Lugu koopamüüdist. Onkuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Aristoteles - oli Platoni õpilane. Tema arvates võib iga asja puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat ja olemust. Ta eristab kahesugust olemasolu : tegelikkusena ja võimalikkusena. Millegi seletamiseks ehk küsimusele miks? Vastamiseks on tema arvates neli võimalust : 1) mateeria iseärasus 2 ) olemusest lähtudest 3) välise toimega 4) Seatud eesmärgiga. Marcus Aurelius- kirjutas aastal 167 stoitsismil põhineva filosoofilise raamtu ,, Iseendale" . Aurelius Augustinus - sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Tema seisukohast ei ole olemas ,,loomulikku inimest", vaid konktreetsel lagnenud ja lunastatud inimesel on
nauding või sisustus. 2. Millised erinevad põhjuslikkuse vormid on Aristotelese järgi olemas? selgitage seda maja näite varal. Vorm, mateeria võrreldes, on see, mida ei saa nii lihtsalt muuta, vaid seda peab eelnevalt realiseeruda. Neli põhjuste teooriast saab eristada seda, et kõikide asjade eesmärgipõhjuseks on vorm, teised põhjused liikuvad selle poole. Nii et vormi saab nimetada üldiselt asjade põhjuseks. Aristotelese järgi on olemas võimalikkusena ja tegelikkusena vaadeldavad vormid. Näide. Seda saab seletada maja näite varal. Maja põhjusteks on maja ehitaja. Tegelikkuse poolest ehitaja võib olla ja samal ajal võib ka mitte olla selle põhjusega üheaegselt seotud. Aga võimalikkuse poolest nad ei pea olema koos, nad võivad isegi hukkuda eri ajal. III teema: filosoofia ja substants. 1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia? Millised on oleva kaks põhilist tähendust?
seda, milles ta koosneb, ning olemust või vormi, ehk seda, mis teeb asja selleks, mis ta on. Näiteks võib tuua kasvõi inimest, kelle mateeriaks on inimese keha ning vormiks on tema hing. Ilma hingeta ei oleks see inimene kindel isik, keda me tunneme, vaid lihtsalt eluta inimkeha. See olemus, mis mateerias realiseerub, pärinebki sellest mateeriast ise - Ta on mateerias olemas võimalikkusena. Seega on võimalik eristada kahesugust olemasolu tegelikkusena ja võimalikkusena. Millegi tekkimine on seejuures üleminek ühest olemasolust teisse - võimalikkuselt tegelikkusele. [kommentaar: sisu pole avatud] Näiteks on puidus laua vorm juba võimalikkusena olemas ning ainult selle pärast saab puidust laua valmistada, samas on puidus olemas teised vormid teiste asjade jaoks - nagu näiteks tooli, riiuli, jne oma. Kui me valmistame puidust laua, siis see tähendab, et me realiseerima laua vormi selles
sõna objektiga seotud asja tõestamist. Möödarääkimine: vastuargumentidega mittearvestamine, teema vahetamine jmt. Arusaamatuse teesklemine: keeldutakse vastase võtmeargumente mõistmast, kinnitatakse, et need on arusaamatult ja ebaloogiliselt esitatud. Keelamine: arutelu käigus mõne argumendi või väite esitamise ebaaus keelamine ("selle üle me ei arutle!", "see on juba otsustatud" vms). Ringtõestus: soovitav esitatakse tegelikkusena, väide esitatakse eeldusena jne. Väljajätteline infoesitus: võetakse arvesse ainult osa argumente või tehakse infokaoga üldistus, mida hiljem eelistatakse selle alusinfole. Esitatakse väide ilma erandite, piirangute, kitsenduste ja ebatäpsuste mainimiseta. Müra: tuuakse sisse ülearuseid argumente, et muuta teema raskemini hoomatavaks.
Nb: mass koosneb anonüümsetest indiviididest kelle koostöö ja komm on tagasihoidlikud, nende elustiil on erinev, nad pärinevad heterogeense ühisko Meedia on alati valikute tulemus Fiktsioonid On teise maailma kujutamise loomise vorm. Konstruktivisitlik arusaam lähtub sellest, et kogu inimtegevus sõltub vaatlejast. Oma orienteerume maailmas oma konstruktsioonide abil (fiktsioonide abil) Fiktsioone võib vaadelda kultuurilise tegelikkusena, mis juhib inimese tegevust ja tema valikuid. Meediaühiskond tugineb operatiivsetele fiktsioonidele. Meediaühiskond: imago, avalikkus, avalik arvamus. Imago – visuaalne metafoor Maine –seotud kõnelemise ja kuulmisega (nüüdisaegsem) Bränd- seotud turundusega, kaubamärk (logo) Examil: avaikkuse 3 tähendust ja 3 arengut ära aja sassi! Avalikkse poliitiline stukruutimuutus – seal tekis suhtekorraldus, reklaam jne, seal hakatai imago ja mainet muutma.
mitteolemine. Mateeria on vormi võimalikkus ja vorm on iseenese tegelikkus. Mateeria vormi võimalikkusena tähendab vormi kui määratletuse olemasolu, millel puudub kehaline - tajutav ja kombitav - olemasolu. Teisalt, mateeria on olemas füüsiliselt tajutava ja aistitavana, kuid oma iseloomustatavuses täiesti ebamäärane, olles valmis vastu võtma mistahes vormi. Mateeria esineb mitte ainult võimalikkusena, vaid ka tegelikkusena. Vaskkera on substants: tema vormiks on see, mille tõttu ta on kera, ja mateeriaks see, millest ta tehtud on, mis on tema valmistamise materjaliks (vask). Vaskkera esineb siin realiseerunud võimalikkusena, vormina ja vask vaskkera võimalikkusena (mateeriana).
tegelikkus; põhjus. Iga asja puhul saame eristada mateeriat, olemust e vormi (teeb asja selleks mis ta on). A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine, kasvamine, palju-nemine); looma hing taimne alge + loomne alge (aistingud ja liikumine); inimese hing taimne alge + loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime). Enne A arvati, et tekkimine on üleminek mitteolemiselt olemisele, A arvates on see üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Tegelikkus on tegelikkusena olemasolu, võimalikkus on võimalikkusena olemasolu. A järgi on loomulikud asjad need, milles eneses on liikumise/muutumise allikas; kunstlik on asi, mis liigub/muutub välise jõu mõjul. A järgi on 4 seletamise viisi: materiaalne põhjus (materjal), formaalpõhjus (olemus), tegevpõhjus (väline jõud), sihtpõhjus (eesmärk). Aristotelese eetika põhimõisted on õnn ja loomutäius. BACON Elas 16- 17 sajand Inglise filosoof Teosed: Uus organ
- Ükskõiksus ja egotsentrism - põhimõtted, millele toetuvad meie ilmalikud pingutused (viimast nimetatakse sageli «individuaalseks» või «omaalgatuseks»). 8 Armastuse praktika - Armastada - individuaalne kogemus, mida igaüks saab vaid ise läbi elada. Nõudmised praktilise oskuse omandamiseks: 1) Distsipliin. 2) Keskendumisvõime. 3) Ülim huvitatus. 4) Nartsissismi ülesaamine - inimene kogeb tegelikkusena ainult seda, mis eksisteerib temas eneses. 5) Usk - pigem isiksust iseloomustav joon kui millesegi eriline uskumine. Suitsetamine on üks keskendumisvõime puudumise tunus: see annab tegevust kätela, suule, silmadele ja ninale. Tähtis on, et distsipliin ei kogetaks kui väljastpooltpeale surutud reeglit, vaid et see kujuneks inimese enese tahteavalduseks, et see oleks talle meeldiv ning et ta aegapidi
jäljendamisega. Ta püüdis kunste liigitada ja määrata kunstiliikide ühiskondlikku tähendust. 4 Riigiõpetuses pooldas ta niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju: 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise. Näiteks kasvab tammetõrust iseeneslikult tamm. 2. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne
Näiteks on puidust laua materjaliks puit, omleti mateeriaks munad ja piim. Kui osta poest näiteks riidekapp, mis tuleb ise kokku panna, siis rangelt võttes ostetakse vaid riidekapi materjal. Millegi nimetamine riidekapiks või omletiks on asja olemusest rääkimine. Asi on just nimelt see ja mitte midagi muud just nimelt tänu olemusele, mis on materjalis realiseerunud. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog võimalikkusena. Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise või muutumise allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise, neid ei saa valmistada. Näiteks kasvab tammetõrust iseeneslikult tamm
Mõtlemise sisu efektiivsus on lisaks osundatud parameetritele tingitud veel paljudest teguritest nagu vanus, emotsioonid, motivatsioon (vajadused, hoiakud), väärtusorientatsioon ja ka mõtlemis harjumus. Mõtlemise produktiivsus oleneb ülalmainitud ja ka paljudest teistest teguritest. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Lisaks sellele mõtlemisvigu võib põhjustada ka püüd saavutada kiiresti edu. Vea allikaks tihti on püüd soovitavat tegelikkusena näha. Mõtlemine on jaotatud ratsionaalseks ja emotsionaalseks mõtlemiseks. Erinevalt ratsionaalsest mõtlemisest on emotsionaalne mõtlemine palju kiirem, lülitudes tegevusse hetkegi kõhklemata. Selle kiirus välistab ratsionaalse mõtlemise tunnusmärgiks oleva kaalutletud, analüütilisel reflektsioonil põhineva otsustamise. Kuna emotsioonipurse võib vallanduda praktiliselt silmapilkselt, mille kiirust mõõdetakse tuhandik sekunditega. Otsus, kas tegutseda või mitte peab olema
Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm. Vormi realiseerumine avaldub muidugi ka asja väliskujus, kuid olemust ei saa siiski samastada 12 väliskujuga. Selles mõttes on sõna vorm eksitav. Tegelikult on vorm siiski mõistusega "nähtav" asja olemus, tänu millele on asi just see, mist a on. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Näiteks on teatud toiduainetest võimalik valmistada pajarooga ning see tähendab, et need toiduained on pajaroog vimalikkusena (potentsiaalne pajaroog). Mõni asi tekib ise, mõni mitte. Aristoteles eristas kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara täendusega): 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed
on) · A järgi on hing elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge - toitumine, kasvamine, palju-nemine); looma hing taimne alge + loomne alge (aistingud ja liikumine); inimese hing taimne alge + loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime) · Enne A arvati, et tekkimine on üleminek mitteolemiselt olemisele, A arvates on see üleminek võimalikkuselt tegelikkusele · Tegelikkus on tegelikkusena olemasolu, võimalikkus on võimalikkusena olemasolu · A järgi on loomulikud asjad need, milles eneses on liikumise/muutumise allikas; kunstlik on asi, mis liigub/muutub välise jõu mõjul · A järgi on 4 seletamise viisi: materiaalne põhjus (materjal), formaalpõhjus (olemus), tegevpõhjus (väline jõud), sihtpõhjus (eesmärk) · A eetika peamised mõisted on õnn ja loomutäius
mateeria) ■ hing on elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge- toitumine, kasvamine, paljunemine), looma hing=taimne alge+loomne alge (aistingud ja liikumine), inimese hing=taimne alge+ loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime) ■ enne arvati, et tekkimine on mitteolemine - minemine- olemiseks ■ Aristoteles arvates on tekkimine võimalikkuselt- üleminek- tegelikkusele ■ 2 liiki olemasolu 1)tegelikkusena olemasolu ehk tegelikkus (laps- täiskasvanu, tammetõru-tamm) 2)võimalikkusena olemasolu ehk võimalikkus (raha ei ole automaatselt maja) ■ loomulik asi- selles eneses on liikumise/muutumise allikas (Aristoteles nimetas loovuseks) ■ kunstlik asi- muutub välise jõu mõjul ■ Aristotelese järgi on 4 seletamise viisi 1)materiaalne põhjus- seletamine materjali
tunnetuse võimalikkuse tingimustest – transtsendentaalfilosoofiale. Kuid niisugusel lähenemisel on oma hind. Kant käsitleb meie tajusid, mida me kogeme enamasti ju terviklike ettekujutustena, vormitu, “meeleliste muljete toorainena” (B 1), millele mõtlemisel tuleb alles anda esemete ühtsus ja kuju, millistes me kõiki neid asju tunneme. Kogetud tegelikkust tuleb alati käsitleda ka “meie” poolt vormitud, mitte aga lihtsalt eest- leitud tegelikkusena. Kanti nimetab oma lahendust teadusliku teadmise võimalikkuse probleemile koperniklikuks pöördeks filosoofias. Analoogia on siin selles, et nii nagu Kopernikus saavutas tähistaeva nähtavale liikumisele parema kirjelduse sellega, et ta muutis senise astronoomiaga võrreldes teoreetilist lähtekohta – asudes seisukohale, et maakera, millel paikneme meie kui vaatlejad, ei ole mitte nähtava maailma liikumatu keskpunkt, vaid tiirleb ümber Päikese – nii paneb ka
ideed saab väljendada selgete mõistete abil. Kuid annab ideele teise sisu. Idee asemel kasutab ta sõna vorm. Mateeria on ilma vormita kaootilne mass, millel pole sisu ega mõtet. Idee korrastab ja vormib kaootilist mateeriat ja nii tekivadki asjad. Ta väidab, et idee ehk vorm peitub mateerias endas võimalikkusena. Nt puu mateerias peituvad võimalusena laua idee, tooli idee, kapi idee jne. Ta eristab kahesugust olemist. Olemine võimalikkusena ja olemine tegelikkusena. Tekkimine on seega üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Aristotelese eetika see ei ole normatiivne õpetus, st ta ei ütle, mida tuleb teha või mida mitte vaid kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Elu eesmärgiks on õnnelik elu. Selle all mõistab ta vaimset tööd. Inimesena on vaja hoolitseda ka keha eest, kuid niipalju, et ei oleks vaja kehale erilist tähelepanu pöörata. Inimese teod on vabatahtlikud ja nende eest tuleb ka vastutada. Sunnitud tegude eest ei pea
Ta oli nõus Platoniga selles, et asjade ja nähtuste olemuseks on ideed, sest neid saab väljendada selgete mõistete abil, kuid idee mõistele annab ta teise sisu. Selles suhtes tuleks seletada, mis vahekorras on idee mateeriaga. Idee on Aristotesele vorm, mis korrastab ja vormib kaootilist mateeriat. Idee ehk olemus on mateerias võimalikusena (nt. puumateerias on olemas võimalikkusena laua idee jne). Eristab kahte olemist: võimalikkusena olemisena (munarakud) ja tegelikkusena (lapsed). Mis on tekkimine ja sündimine? Üleminek võimalikkusest tegelikkusesse. 28.09 Nicomachose eetika (Aristoteles) Tema eetika teooria ei ole normatiivne, st ta ei kirjuta ette, mida võib teha ja mida mitte. Ta on kirjeldav eetika kirjeldab õnnelikuks eluks vajalikke tingimusi. Eesmärgiks on inimese käitumise mõjutamine. Ainult teadmistest, mis on voorused, ei piisa õnnelikuks eluks, vaja on ka nendest juhinduda ning peab olema ka vastav tahe
See võib tekitada olukordi, kus need inimesed, olles juba ohutus kohas, võivad ajada sassi tegelikkuse ja näilisuse ning seetõttu ise käituda instinktiivselt, mis võib olla ohuks nii neile endale kui ka ümbritsevatele isikutele. 3) Platoni koopa allegooria loob kujutluse tõelise ja näilise eristamisest läbi selle, kuidas koopasse aheldatud inimesed ei näe ega tunneta valgust ja tajuvad tegelikkusena vaid seda, mis on nende ümber – koopa seinu ja neile langevaid varje. Selles mõistujutus sümboliseerib koobas näilikkust ning kõik koopast väljaspool asuv tõde. Ahelad sümboliseerivad inimese tõekspidamisi, orjust teenimaks vaid oma keha ja selle vajadusi, mis on petlikud ja takistavad tõe juurde jõudmist. Varjud koopa seintel tähendavad inimese loomupärast suunitlust võtmaks omaks kõike seda, millega ta on harjunud
Ei saa öelda, et programmid oleksid lootusetult mandunud. Kaitsevööndi omapärad võivad tuua uusi avastusi. Elektriteooria näide lk 131. Lakatosi käsitluses ei saa keegi tingimusteta väita, et üks programm oleks parem kui konkureeriv programm (132). 8 – peatükk. Teooriad kui struktuurid: 2. Kuhni paradigmad 1.Sissejuhatuseks (133-135). Kuhn mõistis, et ei induktivistid efa falsifikatsionalistliku traditsioonilised teaduskäsitlused ei kannata välja võrdlust tegelikkusena. Nii proovis Kuhn välja töötada oma teadusteooria, mis oleks rohkem vastavuses teaduse arenguga. Kuhni teooriat iseloomustab rõhk teadusliku progressi revolutsioonilisusele; revolutsioon tähendab siin mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja asendamist uuega, mis eelmisega ei haaku (133). Teiseks tähtsaks jooneks on teaduslike ringkondade sotsioloogiliste karakteristikute oluline roll. Lakatosi ja Kuhni lähenemistel on ühiseid aspekte. Mõlematel on nõuse oma
(olemuseks) aga tema hing. Vormi (olemuse) realiseerumine avaldub muidugi ka asja väliskujus, kuid olemust ei saa siiski samastada väliskujuga. Selles mõttes on sõna vorm eksitav. Tegelikult on vorm siiski mõistusega nähtav asja olemus, tänu millele asi on just see, mis ta on. Kust aga pärineb see olemus, mis mateerias võib realiseeruda? Aristotelese õpetuse järgi on vorm mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tegelikkuseks võib saada ainult see, mis võimalikkusena juba olemas on. Tekkimine on seega üleminek võimalikkuselt tegelikkusele või teisisõnu: võimalikkuse teostumine. Näiteks puidus on võimalikkusena olemas juba laua vorm ning tänu sellele saabki puidust valmistada laua. Samas on aga puidus võimalikkusena olemas veel teisedki vormid: näiteks tooli, kapi, riiuli jne. Kui me valmistame puidust
Pole sellist puhast mõeldavat. Kõike seda, mille abil saab midagi lähemalt määratleda, nimetab Aristoteles ,,kategooriateks". Mateeria (hyle) olemus või vorm (eidos, morphe) ehk see, mis tee asja selleks, mis ta on, seda olemust saab väljjendada definitsiooninia. Vorm on mõistusega ,,nähtav" asja olemus, tänu millele on asi just see, mis ta on. Vorm on mateerias olemas võimalikkusena. Vasekamakas on skulptuur olemas võimalikkusena. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu tegelikkusena (kr energeia) ja võimalikkusena (dynamis). Entelehhia on tegelik antus või teostumine. TEKKIMINE on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele või tisisõnu võimalikkuse teostumine. Kõik tekib olemasolevast, kuid mitte tegelikult, vaid võimalikkusena olemasolevast. Loomulikud ja kunstlikud asjad Loomulikud asjad on need, milles endis peitub liikumise/muutumise allikas, sellist muutumise allikat nimetab Aristoteles loomuseks (kr physis). Millises vahekorras on mõisted loomus ja vorm?
annaabi.ee 
