1861. aastal. Riigitalupoegi nimeati vabadeks põlluharijateks.Keiserlikule perekonnale kuuluvad talupojad (udellitalupojad) moodustasid vahepealse kategooria. Linnaelanikud oli isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ja tasusid teisi makse. Maksukohuslaste alla kuulusid veel kasakad ja segaseisuslased. Sotsiaalne etikett Sotsiaalsed suhted fikseeris sotsiaalse etiketi süsuteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustustega. Kindel auaste näitas selle kandja teeneid riigi ees. Vormiriietus , millel olid tavaliselt autasud, võimaldas määrata kandja positsiooni ühiskonnas. Teenistusastmete ja tiitlite süsteem kujunes välja Peeter I ajal. 1722. a võeti vastu teenistusastmete tabel (kõik ametikohad 14 teenistusastmesse, sätestati sõjaväeteenistuse ja tsiviilteenistuse vastavus).Teenistusastmete tabel reguleeris ühiskondlikke suhteid 1917. aastani. 18
Läänes liitusid selel alaga 15 kubermangu, mida asustasid samuti slaavlased ukrainlased ja valgevenelased. Kokku moodustasid need 44 kubermangu omamoodi metropoli, kus valitsev oli õigeusk. Soome jagati 1809 8-ks kubermanguks ning 1815 samuti ka Poolas, kus 1844. aastal vähendati kubermangude arv neljale. Kubermangud jagunesid maakondadeks (va. Ukraina ja Valgevene). 10. Ühiskonna sotsiaalsed suhted fikseerib sotsiaalse etiketi süsteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja teiste tunnustuste abil. 1722. aastal võeti vastu Teenistusastmete tabel, millega kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk klassi(rangi) ning sätestati sõjaväe- ja tsiviilteenistuse vastavus. Teenistusastmete tabel reguleeris ühiskonna sotsiaalseid suhteid kuni 1917. aastani.
Ida-Rooma keisririik Õpik lk. 13-21 Miks jäi Ida-Rooma püsima? · Soodsam geograafiline asend. · Rohkem ressursse. · Vabasid talupoegi oli orjadest rohkem, mis tagas riigile parema sissetuleku kui ka rahva lojaalsuse. · Iga aasta kogutav maks võimaldas ülal pidada hästitreenitud ja arvukat sõjaväge. · Õitsvad linnad. Rahvastik ja riigikorraldus · Tekkis 395. aastal. · Heterogeenne ühiskond. · Keiser ehk basileus. · Seaduslikul abielul rajanev võimupärimine kinnistus Komnenoste dünastia ajal. · Riiklik hoolekandesüsteem. · Kirik allus keisrile. · Bürokraatia (teenistusastmete tabel). 1 Sise- ja välispoliitika · Keiser Justinianus (527-565). Corpus juris civilis 532 Nika ülestõus Vallutused: · Itaalia · Põhja-Aafrika · Hispaania lõunaosa · Vahemere saared · Välisvaenlaste si...
Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Venemaa alma materiks peetakse 1755.aastal asutatud Moskva ülikooli, millel oli kolm teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a. rajati kollegiumide süsteem. 3) 1722.a. kehtestati teenistusastmete tabel. * Peeter I - just see valitseja liitis Vene impeeriumiga Eesti alad. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Valitseja seisundi sõnastas tsaar ise sõjaväemäärustikus : ,, Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma. " 1721. a. võttis Peeter I endale keisri tiitli, Venemaa oli aga siitpeale keisririik (impeerium).
MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega...
Kuni 1695. aastani valitsesid riiki tema ema Natalja Kirillovna lähikondlased. Peaministriks (1689-1699) oli sveitslane Franz Lefort (François Jacques Le Fort), kes juhtis ka kõiki peamisi sõjaretki ja ka "Suurt Saatkonda". Peeter I reformid · 1714. Ainupärimisukaas, mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meesssoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale; · Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet Püha Sinod; · Bojaaride Duuma asemel asutas 22. veebruaril 1711 - Venemaa Keisririigi Valitsev Senat
Valgustus. Venemaa 1. Valgustuse tekkimise eeldused. Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus, Euroopas sõna- ja trükivabadus, vaimne vabadus Üle Euroopa. Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse. Vaimse vabaduse hindamine,filosoofiline mõtlemine.Mitmesuguste elunähtuste uurimine. Hakati rohkem tähelepanu pöörama mõtlemisele. 2. Valgustusele iseloomulikud jooned. Väärtustati ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet, uskuma enam vaatluste ja katsetega saadud teadmisi. 3. Mille poolest erines valgustusaja inimese maailmapilt keskaja inimese maailmapildist? See oli tunduvalt laienenud tänu teaduse ja tehnika arengule. 4. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? Tähtsamaiks vaimseks liikumiseks 18. sajandil sai valgustus periood Euroopa k...
· prantsuse ja saksa keele valdamine · üsna ladus inglise keel · väga hea haridus Lermintovi iseloom · tundlik ja heitlik · iseseisev mõtleja, vara küps · sümpaatia kuulus vabadustarmastavale mägilasele! Lermontovi haridus · Moskva ülikooli aadlipansion · humanitaarne vaimsus, luuletamine · elu esimene protestiakt-pansionist lahkumine · Moskva ülikooli 16-aastaselt · 18-aastaselt lahkus ülikoolist · teenistusastmete ja paraadide Peterburg · otsus hakata ohvitseriks · säjakool, elu raskeim periood · drill, prassimine, liiderdamine=mõtlemisvõime hävitamine · kahepalgeline elu Lermontovi romantismi · lemmikkangelased-deemon, langenud ingel ja vang · armastus=truudusetus · sõprus=reetmine · lootus=illusion(seosed ,,Meie aja kangelane-ga" ) · mõistu, üksluisus, Kaukaasia, tüdimus, igavus, üksildus, kahtlused, kõhklused, (deemon=
vaid mõnes regioonis. Hakati uusi külasid ja talusid rajama. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud aga eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Peeter I reformid: 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumide loomist. Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia. Parlament koosnes kahest kojast:
eest oma eluga, kui langes mässajate ohvriks. Nõukogude ajal kõneleti temast eelkõige terminiga Stolõpini kaelaside ehk poomisnöör. Tema oli see, kes lämmatas revolutsiooni. SEMINAR // 11.11.08 VENEMAA ÜHISKONDLIK HIERARHIA Sotsiaalse etiketi mõiste: Ühiskonna sotsiaalsed suhted fikseeritakse sotsiaalse etiketi süsteemis: auasmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide jms tunnustega. Kindel auaste või tiitel osutab selle kandja kohale ühiskondlikus hierarhias näitab teeneid riigi ees jne. Eririietus, millega käivad tavaliselt kaasas ka eraldusmärgid, autasud jms annavad võimaluse omakorda määrata selle kandja kohta ühiskondlikus hierarhias. Sõjaväe korraldamine ja regulaararmee loomine ning riigiaparaadi ümberkorraldamine, mis pidi tuginema ametnikule, teistele põhimõtetele määras uue korra.
riigitalupojad ehk vabad põlluharijad udellitalupojad kuulusid keiserlikule perekonnale linnakodanikud isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ning tasusid riigile teisi makse Sotsiaalne etikett seisust aitas määrata vormiriietus, tiitel, auaste auaste või tiitel osundas kohale ühiskondlikus hierarhias, näidates teeneid riigi ees. vormiriietus võimaldas kindlaks määrata kandja positsiooni ühiskonnas 1722 teenistusastmete tabel- kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk klassi, sätestati sõjaväeteenistuse ja tsiviilteenistuse vastavus Vene aristokraatia tsaari teenistuses aristokraatia nõrkuse ning kodanliku alternatiivi puudumise tõttu oli aristokraadistaatus ja monarhiteenimine väga tihedalt seotud, sest tsaar eraldas aadlikele maid, püüdis kinni põgenenud talupoegi, surus maha nende mässe.
aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riigiaparaat, eriline teenistusastmete tabel *tugev tsentraliseeritus- kogu maa kuulus riigile ja seda käsutas keiser *Bütsantsi õukonna luksus *mõhukatel õukondlastel suur tähtsus, silmakirjalikkus, sagedased paleepöörded. Kultuur: *oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel. *õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, kreeka keele vastu *bütsants süstematiseeris ja arendas edasi rooma õigust *raamatute ümberkirjutamine õigeusu munkade poolt *kõnekunsti
Kodumaal aga puhkes streletsite mäss, mis sundis välisreisi katkestama. Venemaale tagasi jõudes asus ta oma plaane realiseerima. Jätkas Ivan IV vallutuspoliitikat, mis taotles väljapääsu merele kõigis ilmakaartes. Alustas Põhjasõda, mille käigus kaotas Rootsi domineeriva positsiooni Läänemerel. Venemaast aga sai Põhja-Euroopa juhtivaid riike. Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus (tsaar/keiser Senat kolleegiumid) · Uus seisuste süsteem teenistusastmete tabel, mille kaudu sai aadliseisusesse tõusta. See oli suunatud vana pärusaadli vastu. Seega loodi uus, teenistusaadel. Võeti kasutusele uued aadlitiitlid: suurvürste, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus. Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim. · Uus sõjaväekorraldus. Streletsite asemele loodi nekrutitest koosnev sõjavägi. Ohvitserkond komplekteeriti
ning pluuside kaelused ei tohtinud olla liiga sügavad. Ta ise oli eeskujulik pereema, kellel oli 16 last. Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresi rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. PeeterI(1682-1725) PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem).1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis PeeterI endale keisri tiitli. Venemaa oli aga siitpeale keisririik. PeeterI loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal. KatariinaII
Valgustusperiood. ,,Riik. See olen mina" - Louix XIV. Absolutism Venemaal Venemaal oli võimule tulnud Peeter I, tema eesmärgiks oli Venemaa muuta Lääne-Euroopa suurriikide sarnaseks. Akna raidumine Euroopasse. Selleks korraldas ta reise Euroopasse, värbas Euroopast spetsialiste (Lääne-Euroopast), käis Hollandis laevaehitust õppimas, ja oli veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis. Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nim...
lääneranniku. Pärast Põhjasõda Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile ametlikult keisritiitli (Imperaator) ( kuigi siseringis kasutati seda tiitlit Imperaator juba enne Põhjasõda) Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter I reformid · 1714. Ainupärimisukaas, mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meessoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722. aastal vastuvõetud Teenistusastmete tabel, mille eelduseks oli juba 1682. aastal likvideeritud riigiteenistuse kord, millega võeti teenistusse ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale; · Kirikureform, millega allutati Vene õigeusu kirik riigile ühe ministeeriumina ning selle üle teostas järelvalvet Püha Sinod; · Bojaaride Duuma asemel asutas 22. veebruaril 1711 Venemaa Keisririigi Valitsev Senat.
asjatult riigikassat tühjendasid. Peeter küll jäi õigeusklikuks, kuid ta oli veendunud, et kirikupoliitikat tuleb ajada ja kiriku finantse valitseda tema tingimuste kohaselt. Seevastu konservatiivid keeldusid teda õigeusklikuks valitsejaks pidamast- ta veiderdas, mehkeldas välismaalastega ja nägi nende moodi välja- habemata ja võõrastes riietes. Peetril puudus sümpaatia õigeuskliku vagaduse suhtes. Sõjategevus Peetri üks kaalukamaid ukaase oli teenistusastmete tabel, kus vanad vene auastmed tõrjuti kõrvale, uued välismaistel eeskujudel loodud tegid aga selget vahet sõjalis-, tsiviil- ja kohtuastmetel. Antud ukaasi olulisemaid punkte oli, et inimese positsiooni ühiskonnas määrab ära tema teenistuaste mitte aga tema sünnipära. Selle punkti algeid võis näha juba Peetri ,,mängupolkudes" Preobranzenskis ja Semjonovskis, kus hoolimata seisusest tuli alustada kõige madalamast astmest
manufaktuuridel, linnakodanik lubati olla, pidada akadeemilisi ameteid jne. Kaotati pärisorjus(kehtis juutidele ja muhamedlastele) Venemaa Peter I absolutistlik valitseja (1682- 1725) 17- 18. saj. "Olen ise valitsev monarh, kes ei pea oma tegudest maailmas mitte kellelegi aru andma!" 1721 võttis endale keisri tiitli. Kehtestas pärimisõiguse esmakordselt ka naisliini pidi. Reformis riigiasutuste süsteemi, asutas senati ja kolleegiumid(ministeeriumid). Kehtestas teenistusastmete tabeli( 14 astet, millest 8 kõrgeimat eeldasid aadliku seisust) süsteem andis motivatsiooni tööalaselt edasi pürgida. Rajas Venemaa kubermangudeks ja üritas kehtestada võimude lahusust.( eraldas kohtud administratiivvõimust) Katarina I korraldas palee pöörde pärast Peter I surma. Asutas uue riigivõimu organi Ülemsalanõukogu. Peter II 1730 suri Anna elas Kuramaal, ei käinud kordagi Venemaal, valitse salanõukogu. Jelizaveta 1741- 1761 valitses. Peter I tütar
assessorid, sadamate tolliülemad. VIII kolleegiumiassessor, andis päriliku aadliseisuse: viitsekuberner (unterstatthalter), ökonoomiadirektor (ökonomiehalter), Regierungsrat kubermangus, Oberlandrichter residentsis, magistraadi president residentsis, ülemkomissarid kolleegiumides, oberproviantmeister residentsis, ülemmüntmeister, õuenõunik vojevood, metsade järelevaataja, oberbergmeister). Teenistusastmete tabel 1722 Maismaaväed Merevägi Tsiviilteenistus 1. Kindralfeldmarssal Kindraladmiral Kantsler 2. Ratsa-, jalaväekindral Admiral Tõeline salanõunik 3. Kindralleitnant Viitseadmiral kindralprokurör 4. Kindralmajor Oberzeugmeister Salanõunik, kolleegiumi president 5. Brigadir, ülem- Kapten, sadamakapten Heeroldmeister,
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
See eeldab riigikorraks vabariiki v demokraatia. Selle teooria oluline arendaja on Rousseau. 5. Loetle: Peeter I reforme Venemaal nimetades iga muudatuse juures selle aja ning Venemaa valitseja Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi eesmärgiga muuta see tegusamaks Lääne-Euroopa eeskujul. Olulisemad reformid tema valitsemisajal olid kõrgeima riigiasutuse Senati loomine, rajati keskasutused kolleegiumid, Venemaa jaotati kubermangudeks. Teenistusastmete tabel jagas sõjaväelased ja riigiametnikud 14 teenistusastmesse. Kaheksa kõrgemat astet eeldasid aadliseisust ja kui sinna jõudis edutamise kaudu mõni teisest seisusest inimene, arvati temagi aadli hulka. Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimiseks. Peeter I valitsemisajal laienes Venemaa Eesti ja Läti ala ning Ingerimaa arvelt. 6. Koosta : Prantsuse kodanliku revolutsiooni sündmuste loetelu, milles oleksid sündmuse
1917.aastani. Selles eristusid selgesti privilegeeritud ja maksustatud seisused. Privilegeeritud seisuste hulka kuulusid aadel, vaimulikud ja kaupmeeskond- nad olid vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustustest ja kehalisest karistusest. Maksustatud elanikkonna moodustasid talupojad, linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad. Sotsiaalne etikett: Fikseeris sotsiaalsed suhted mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustega. See süsteem võimaldas kindlaks määrata inimese positsiooni ühiskonnas. Pilet nr 10 1. Napoleoni sõjad ja selle tagajärjed Napoleoni ajajärk 1799-1815 18. brümääri riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks . Tegelik võim koodus esimese konsuli napoleon BOnapare´i kätte. ta hakkas prantsusmaal teostama ulatuslikke ümberkorraldusi , mis tugevndasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda
Lermontov ise tihti tundidest, sest mõnede ülikooli õppejõudude tase oli madalam paljude üliõpilaste vaimsest tasemest. Üha enam köitis Lermontovi kirjanduslik looming. Ta ülikooliõpingud jäid ootamatult pooleli: võtnud osa ühest tollal sageli esinenud üliõpilasrahutusest, pidi ta 1. juulil 1832. aastal esitama lahkumisavalduse. 1832. aasta hilissuvel sõitis ta koos vanaemaga Peterburi. Algas uus elu Nikolai-aegses Peterburis, teenistusastmete ja paraadide linnas. Moskvas oli Lermontov kujutlenud, et temast saab vene Byron Iuuletaja ning maailmarändur. Peterburis otsustas ta hoopis ohvitseriks hakata. Kirjandusteadlane Ants Oras ( 1900-1982) LERMONTOVlST JA BYRONIST: ...Väline elukäik ei olnud Lermontovil nii maaliline, kuid temagi elas raskeima poliitilise surve ajal; nagu Byron oli näind Prantsuse revolutsiooni luhtumist, nõnda Lermontov oli võind jälgida dekabristide verist mahasurumist ja
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest D...
oli väike või lausa olematu. Polnud sünnis millegagi tegeleda, seda toetas nii religioossus kui seisuslik mentaliteet, mis ei luba tegeleda millegi kodanlikuga. See suhtumine tõi kaasa vaesuse. Inglismaal esile tõusnud uusaadel ehk gentry kohanes 5 uute nõudmistega kiiresti ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel oli Inglismaal tunduvalt väiksem kui MandriEuroopas. Teenistusastmete tabel Venemaa aadliühiskonna kujundajana: Välismaalastest ohvitserid asendati järkjärgult vene aadlikega. Nende väljaõppeks loodi navigatsiooni ja suurtükiväekoole. 1722. aastal seati Venemaal sisse teenistusastmete (rangide) tabel mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku positsiooni ühiskonnas. Kogu teenistushierarhia jagati neljateistkümneks astmeks. Sätestatud
finantsjärelvalve, riigi sissetulekud, riigi kulud, kaubandus, käsitöö). Need asendasid vanu prikaase. Valitsuse juht oli tsaar (keiser) ja valitsus resideerus pealinnas Sankt-Peterburgis. Bojaaride Duuma asemele asutas Peeter I Senati, mis 19. sajandil kujunes kõrgeimaks kohtuinstantsiks. Õigeusu kiriku juhtimiseks asutati Peeter I poolt Püha Sinod. Senise bojaariseisuse asemele kehtestas Peeter I 1722 teenistusastmete tabeli, kus oli 14 auastet: Tsiviilauastmed Õukonnaauastmed Militaarauastmed I Kantsler Kindralfeldmarssal Tõeline salanõunik (1. klass) Kindraladmiral II Tõeline salanõunik Ülemkammerhärra Jalaväekindral Ülemõuemarssal Ratsaväekindral
spetsiaalne hoone. Kolleegiumi juhiks oli president, tema abilisteks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Igalt mehelt hakati küsima pearahamaksu(Eesti ja Liivimaa kubermangud olid vabastatud) ja nekrutiandmise kohustus. Nõudis parukakandmist, kuubede kandmist, habememaks, nõudis naiste seltskonda tulemist, õpetas tantsima, korraldas regulaarselt assambleele pidustusi. 1722 kehtestati riigiaparaadi süstematiseerimiseks teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased jm riigiametnikud jagati 14. Astmesse, sellest kaheksa esimest eeldasid aadliseisust. Peeter kehtestas ka kubermangude süsteemi. Ta lahutas ka kohtu ja administratiivvõimu. Sellega jaotati maa kümneks kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi ja linnakohtud. 1721 võttis Peeter I endale keisri tiitli, peale seda oli Venemaa keisririik. 1755 loodi Moskva ülikool(Elisaveta)
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Maksualune elanikkond oli talupojad,linnakodanikud ja mõned muud rahvastiku kategooriad. Eratalupojad olid kuni pärisorjuse kaotamiseni 1861 mõisnikust täielikult sõltuvad riigitalupojad olid ametlikult vabad põlluharijad. Kindel auaste või tiitel osutas kohale ühiskondlikus hierarhias. Era- ehk vormiriietus võimaldas kindlaks määrata selle kandja positsiooni ühiskonnas. Teenistusastmete ja tiitlite süsteem kujunes välja Peeter I ajal. 1722 võeti vastu teenistusastmete tabel. Tsiviilelu munderdamine muutus eriti massiliseks 19. Saj pärast ministeeriumide asutamist. Pilet 7 1.Kreeka-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Tsivilisatsioon(tsv) Kreeta saarel kujunes III II at eKr Mandri-Kreekas sai tsv keskuseks Mükeene Kreeta-Mükeene tsv jaguneb: Minoiline tsv Mükeene tsv Kreeta-Mükeene tsv jääb pronksiaega Mükeene tsivilisatsioon Kreetal algab tsv u 2000 a eKr Knossose kuningas Minos kujunesid linnad + lossid
täitmiseks kõigile, kes maapiirkondades elasid. Kubermanguvalitsus pidi otsused kinnitama enne kui need seadusteks said. Balti aadelkonna seas puudus sisemine kihistumine vastupidiselt Lääne-Euroopale. Balti provintsides oli tegu ühtse aadliseisusega. Rüütelkondade liikmed pärinesid keskaegsetest vasallidest, aadliseisust näitas tiitel von. Maiskond. Seisused vene aladel olid seotud riigivõimuga ja sõltusid riigivõimust. Peeter I ajal võeti kasutusse teenistusastmete tabel, millega jagati vene riigi teenistuses olevad isikud 14 astmesse, tema positsioon ühiskonnas sõltus tema positsioonist teenistusastmete tabelis, mis sõltus otseselt riigiteenistusest. Süsteem oli riigi seisukohalt väga efektiivne, võimaldas välja selgitada edukamaid. Teatud teenistusastmest alates kaasnes aadliseisus, enamasti kaheksandast astmest. Aadliseisus jaganes pärilikuks ja isiklikuks aadliks. Isiklik aadel tähendas, et need
Esimesi juhatab riigipea, neil otsustatakse küsimusi, mis põhiseaduse ja seaduse kohaselt on riigipea pädevuses (nt parlamendile üleantavad seaduseelnõud, vastused järelepärimistele või arupärimistele (järele- ja arupärimised on riigiti erinevate õiguslike järelmitega), riigipea dekreedid, üsna paljudes riikides kõrgemate riigiametnike, sõjaväejuhtide ning diplomaatiliste ametiisikute nimetamine, vastavate au- või teenistusastmete omistamine, autasustamise otsustamine). 63 Teisi juhatab kabineti või valitsuse juht. Sellistel istungitel arutatakse kõiki valitsuse pädevuses olevaid sisulisi probleeme, kavandatakse lahendused ja määratakse ülesanded ministritele täitmiseks. Neil istungeil kuulatakse ära ka spetsialistide ja ametnike seisukohad ja arvamused või saadud ülesannete täitmise ettekanded või aruanded. Samuti esinevad aruannete ja ettekannetega
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi mag...
Olgugi, et inimene on tark ja mõistusega ei suuda ta saatuse vastu olla Näidend on olnud Euroopa kirjandusele olnud suureks eeskujuks. "Oidipus Kolonoses": üritab eelmises teose hirmsust pehmendada. O. lahkub linnast Antigonega, jumalad näevad tema kannatusi ja andestavad. 2.2 F.Dostojevski elu ja looming ,,Kuritöö ja karistus" 1821 1881. Snd Moskvas arsti peres. Isa oli pärit vaesunud ja aadliõigused kaotanud aadlisuguvõsasat, oli karjerist, tõusis Peeter I aegses teenistusastmete tabelis 8. astmele. Peres 7 last, isa väga range, ema hingeline ja õrn, usklik. Lastele isa poolt range, askeetlik kasvatus, ema mahendas seda omalt poolt veidi. Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema TBCi. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama
Ettepaneku diplomaatilise auastme andmiseks teeb Vabariigi Presidendile Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele (nõunik, esimene sekretär, teine sekretär, kolmas sekretär, atasee) välisminister Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni otsuse alusel. Diplomaatiline teenistusaste antakse välisministri käskkirjaga välisteenistuses töötamise ajaks. Välisteenistusest pensionile jäämisel diplomaatiline teenistusaste säilib. Diplomaatiliste au- ja teenistusastmete andmist reguleerib Välisteenistusseadus. 124. Vabariigi Presidendi pädevus kriminaalalal. Kriminaalalal on presidendi pädevus järgmine: 1) annab süüdimõistetule nende palvel armu, s.o vabastab karistuse kandmisest või kergendab karistust. Armu andmiseks on vajalik süüdimõistetu enese ettepanek. Seni on armu antud kuritegudes süüdimõistetud isikutele. Välistatud ei ole armu andmine ka väärteos süüdi mõistetutele, kuid seni pole seda tehtud
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
Läänemeremaad). Põhjasõda (170021) algas Venemaa jaoks ebaõnnestunult, sundides Peeter I alustama riigis põhjalikke reforme. Et senine peamiselt streletsidest koosnev sõjavägi oli viletsa väljaõppega ning pealegi ebausaldusväärne, värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel. Välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega. Nende väljaõppeks loodi navigatsiooni- ja suurtükiväekoole. 1722. aastal seati Venemaal sisse teenistusastmete (rangide) tabel (T ), mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku positsiooni ühiskonnas. Kogu teenistushierarhia jagati 14 astmeks. Peeter I ajal loeti kõiki teenistusastet omavaid isikuid aadlikeks ja ainult neid. Sõjaväe sõdurkoosseis nagu ka riigiasutuste alamametnikud seisid väljaspool rangide tabeli astmestikku. Sätestatud teenistushierarhia suurendas märkimisväärselt Vene ühiskonna sotsiaalset mobiilsust ning laiendas aadliseisust.
Olgugi, et inimene on tark ja mõistusega ei suuda ta saatuse vastu olla Näidend on olnud Euroopa kirjandusele olnud suureks eeskujuks. "Oidipus Kolonoses": üritab eelmises teose hirmsust pehmendada. O. lahkub linnast Antigonega, jumalad näevad tema kannatusi ja andestavad. 8. F. DOSTOJEVSKI ELU JA LOOMING, ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" 1821 1881. Sünd Moskvas arsti peres. Isa oli pärit vaesunud ja aadliõigused kaotanud aadlisuguvõsasat, oli karjerist, tõusis Peeter I aegses teenistusastmete tabelis 8. astmele. Peres 7 last, isa väga range, ema hingeline ja õrn, usklik. Lastele isa poolt range, askeetlik kasvatus, ema mahendas seda omalt poolt veidi. Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
