kehtestada. Hoolimata sellest, et veel üle-eelmisel sajandilgi oli täiesti tavaline see, et sunniviisiliselt astuti korraldatud abiellu, on see inimeste jaoks loomuvastane. Inimene tahab ise olla oma saatuse sepp ja oma õnne valaja. Seades inimestevahelistele suhetele piire, muutuvad osad inimesed kohe rahulolematuteks ja püüavad leida viise, kuidas sellest kõrvale põigelda. Teised aga jäävad alanlikeks ja lepivad. Nagu ka Margaret Atwoodi raamatus ,,Teenijanna lugu" kehtestatud diktatuuri ajal võeti inimestelt ära õigus tunda üksteise vastu tundeid. Selle peale hakkasid inimesed just tunnetest fantaseerima ja olid valmis enda sisse kogunenud tundeid esimesele ettejuhtuvale näitama. Selline sisemine torm põhjustas inimestes aga vaimset väsimust ja mandumust ning ,,heaoluretsept" hakkas nende parandamise asemel neid hoopis hävitama. 11.Margaret Atwood (s.1939)
Margaret Atwood Kairit Ladvig 8.klass Kuldre Kool 2011 Margaret Atwood Margaret Atwood (18. november 1939, Ottawa, Kanada) on inglise keeles kirjutav Kanada prosaist, luuletaja, kirjanduskriitik, esseist ja keskkonnaaktivist. Ehkki Atwoodi tuntakse enim romaanide poolest (mille seas on armastus-, ajaloo- ja ulmeromaane), on ta avaldanud ka 15 luulekogu ning võitnud korduvalt luuleauhindu. Samuti on ta kirjutanud lasteraamatuid, telestsenaariumeid ja kirjanduskriitikat. Elulugu Kanada Ontario osariigis Ottawas 1957. aastal alustas ta õpinguid
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri: Külgliikumine Töö eesmärk Töövahendid Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. 1. Tööülesanne Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse Kontrollimine. 2. Töövahendid Atwoodi masin, lisakoormised 3. Töö teoreetilised alused 3.1. Atwoodi masin Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine.
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperühm: AAAB11 Kaitstud: Töö nr. 5 OT Kulgliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Teoreetilised alused. Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Masina põhiosadeks on vertikaalne metallvarb A, millele on kantud sentimeeterjaotisega skaala. Varda ülemisse otsa on kinnitatud kerge alumiinium- plokk B
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 a= g 2m + m1
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 a= g 2m m1
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Kai Salm Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 5 TO: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised. teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused: Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. m1 g
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 5 OT KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem 1. Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 g 2m m1 a=
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Peter-Sten Annus Teostatud: Õpperühm: IAIB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. s = kontroll 2 at 2 Töö käik 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem Töö käik 2 at 1. s = kontroll 2 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1
Loomulikult ei väida ma sellega seda, et antud teepikkuse valem, kiiruse valem ja Newtoni II seadus on väärad. See, et võrdused ei kehti tuleneb ilmselt kehvast katse läbiviimise tehnikast ja kehvast katse seadmest. Esiteks ei olnud ajamõõtja aja fikseerimine alati korralik, kuna koormis c puutus platvormi iga kord erinevalt (kui üldse puutus). Kui koormisel c' olid lisakoormised, siis tihti peale takerdusid nad Atwoodi masina konstruktsiooni elementidesse. Samuti ei lasknud rõngasplatvorm koormist c alati täiesti vabalt läbi. Kõige selle tulemusena võis tekkida süsteemi kiiruse langus. Väga suur kõikumine II Osas oligi ilmselt tingitud sellest, et seal summeerusid kõik eelnevalt loetletud probleemid. Tihti jooksis ka niit blokilt maha. Seda, et kas see juhtus süsteemi töö ajal või pärast aja fikseerimist ei suutnud ma tuvastada. Seetõttu ei saa ma täiel
IdaRoomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 27. Millised on olnud meelisteemad Odysseuse kujutamisel maalikunstis? Odysseus ja Plyphemos ning Odysseus koos varieeruvate naisisikutega (Kalypso, Kirke, sireenid, Nausikaa) 3 28. Millisest vaatenurgast jutustab Odysseuse loo Margaret Atwoodi teos ,,The Penelopiad" (,,Penelopeia"?) Penelope omast naine, kes ootab 20 aastat oma mehe kojutulekut. 29. Millist arengut esindavad hilisantiikaja kirjanduses Symmachuse, Macrobiuse, Claudianuse ja Ammianus Marcellinuse teosed? Kuigi ladina keel oli peamiselt kirikukeel, esindasid nende teosed ladinakeelset paganlikku kirjandust. Ka olid nende autorite teosed oluliseks ajalooallikaks, käsitledes ajalugu ja kultuuripärandit. 30
Ida-Rooma oli valdavalt kreekakeelne ja ka kreeka kultuuri keskne, Lääne-Rooma oli ladinakeelne ja rooma kultuuri keskne. 28. Millised on olnud meelisteemad Odysseuse kujutamisel maalikunstis? Odysseust on maalikunstis palju kujutatud koos eri naistega – Kalypsoga, Kirkega, Penelopega, samuti sireenidega. Kujutatud on ka Odysseuse võitlusstseene, näiteks Penelope kosilastega ja kükloobiga. 29. Millisest vaatenurgast jutustab Odysseuse loo Margaret Atwoodi teos „The Penelopiad“ („Penelopeia“?) Jutustaja roll on Penelopel ja tema kaheteistkümnel teenijannal. „Miks oli vaja teenijannad ülespuua, ja mida Penelope tegelikult mõtles?“ 30. Millist arengut esindavad hilisantiikaja kirjanduses Symmachuse, Macrobiuse, Claudianuse ja Ammianus Marcellinuse teosed? Symmachus, Macrobius, Claudianus ja Ammianus Marcellinus esindavad paganlikku ladinakeelset kirjandust. 31
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
