Teadus 19. sajandil Õpilane: Õpetaja: Teemad 1. Elekter 2. Positivism 3. Bioloogia 4. Põllukeemia 5. Evolutsiooniõpetus - Cuvier 5.1 Jean-Baptiste de Lamarck 5.2 Charles Darwin 11. Desinfitseerimine 6.1 Steriliseerimine 1. Elekter · 1782. itaallane Alessandro Volta ehitab esimese patarei · 1820. taanlane Hans Christian Orsted märkis, et elektrivool mõjutab kompassinõelaelekter sünnitab magnetismi. · Ostred'i seosest elektri ja magnetismi vahel järeldas inglise teadlane Michael Faraday , et kehtib ka
Õige. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9.populatsiooni geneetiline truktuur on: b)genotüüpides sisalduvate... 10.mikroevolutsioon on:a) populatsiooni kohastumine elutingimustega. 11.mingil geenil võib populatsioonis olla alleele: d)määramata arv 12.tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: c)suguline valik 13.geenivool populatsioonide vahel: b)vähendab nende erinevusi. 14.mürgiastlaga putukad: c)on ereda värvusmustriga. 15.lamarkism: a)o aegunud evolutsiooniõpetus. 16.liigi uusi kohastumusi kujundab: b)olelusvõitlus täitke lünk sobiva sõnaga: 17.väikseim evolutsioneeruv üksus on POPULATSIOON. 18. populatsiooni isendite kõigi geenide/...GENOFONDIKS. 19.evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad MUTATSIOONID 20.geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste JUHUSLIKES muutustes. 21.loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on GENOFONDIDE SAGEDUSTE TÕUS. 22. sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab SUGULINE valik. 23
füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat. Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega. Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid. Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust. Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid. Brüoloogia teadus, mis uurib samblaid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Evolutsiooniõpetus teadus, mis uurib organismide ajaloolist arengut. Füsioloogia teadus, mis uurib organismi ja elundite vahelist taiitlust ja funktsioneerimist. Geneetika teadus, mis uurib pärilikkust. Histoloogia teadus, mis uurib kudede ehitust ja talitiust. Lihhenoloogia teadus, mis uurib samblikke. Mikrobioloogia teadus, mis uurib mikroorganismide ehitust ja talitlust, Molekulaarbioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasemel.
Evolutsiooniõpetus: mõisted Populatsioon ühist territooriumi asustavate sama liiki isendite kogum. Genofond populatsiooni kõigi geenide ja geenialleelide kogum. Mikroevolutsioon liigisisesed evolutsioonilised muutused, viib uute liikide tekkeni. Mutatsioon juhuslikud muutused genotüübis, kromosoomide ja geenide struktuur/arv muutub. Geen, kromosoom ja genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikkus ema+isa pärilik materjal Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või nende osade vahel, põhjuseks ränne, tagajärjeks geneetilise materjali ühtlustumine. Geneetiline triiv juhuslikud muutused populatsiooni geenistruktuuris, väikestes populatsioonides. Nt: juhuslike isendite hukkumine, pudelikaela efekt, rajajaefekt Looduslik valik evolutsiooni liikumapanev jõud, seisneb ebavõrdses paljunemises, pärilikus muutlikkuses, olelusvõitluses. Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõlt...
EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID Koostaja : Mariliis Tisler BIOLOOGIA teadus, mis uurib elusorganismide ehitust ja talitlust, arengut ning vastastikuseid suhteid ümbritseva keskkonnaga. Ehitust molekulaarbioloogia, geneetika, tsütoloogia, anatoomia Talitlust füsioloogia Suhteid ümbritsevaga ökoloogia Arengut embrüoloogia, arengubioloogia, evolutsiooniõpetus EVOLUTSIOON kindlasuunaline pöördumatu areng ELU EVOLUTSIOON ehk BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? · Ufo, tulnukas teistelt planeetidelt? · Robot? · Jumala loodud (Kes või mis on jumal?) ? · Isetärkamine, isetekkimine? · Erinevate juhuslike reaktsioonide toimumise tagajärjel planeedil Maa? · ???
.. ...populatsiooni kohastumine elutingimustega. Mingil geenil võib populatsioonis olla ...kaks. alleele... Tedremängu bioloogiliseks tähenduseks ...suguline valik. on... Geenivool populatsioonide vahel... ...vähendab nende erinevusi. Mürgiastlaga putukad... ...on ereda värvusmustriga. Lamarkism... ...on aegunud evolutsiooniõpetus. Liigi uusi kohastumusi kujundab... ...suunav valik. Täida lünk sobiva sõnaga! Väikseim evolutsioneeruv üksus on... ...populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi ...populatsiooni genofondiks. geenide/alleelide kogumit nimetatakse... Evolutsiooni esmase geneetilise materjali ...mutatsioonid. annavad... Geneetiline triiv seisneb populatsiooni ...suuna... alleelisageduste .......... muutustes.
aja jooksul üksteisest rohkem eristunud (nt Austraalias ei ela pärisimetajaid mandrite triiv). 6.) Aretustöö sordi ja tõuaretus. Annab tõendeid, liikide evolutsioonilise muumumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Liike on võimalik muuta (tunnuseid muuta), nt liger, muul, taskukoerad ja mastiffid. 3. Lamarcki (18.-19.saj) põhiseisukohad evolutsiooni kohta. Evolutsiooniõpetus: 1.) Põlvnemine liigid ei ole jäigad, toimub arenemine 2.) Elu korduv isetärkamine organismid on pidevas, kuigi aeglases arengus 3.) Täiustumistung, keskkonnamõjud (nt kaelkirjakute kael) 4.) Elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 4. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Evolutsiooniteooria (mendelliku geneetikaga ühendatud evolutsiooniõpetus sünteetiline evolutsiooniteooria):
Anatoomia Organite ja organismi ehitus Füsioloogia Organite ja organismi talitlus Geneetika Pärilikkus ja muutlikkus Molekulaargeneetika Pärilikkuse seaduspärasused molekulaarsel tasemel Ökoloogia Organite ja keskkonna seosed Evolutsiooniõpetus Elu ajalooline areng Paleontoloogia Möödunud aegadel elanud organismid Süstemaatika Elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia Viirused Mikrobioloogia Bakterid Algoloogia Vetikad Mükoloogia Seened Lihhenoloogia Samblikud
füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat. Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega. Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid. Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust. Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid. Brüoloogia teadus, mis uurib samblaid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Evolutsiooniõpetus teadus, mis uurib organismide ajaloolist arengut. Füsioloogia teadus, mis uurib organismi ja elundite vahelist taiitlust ja funktsioneerimist. Geneetika teadus, mis uurib pärilikkust. Histoloogia teadus, mis uurib kudede ehitust ja talitiust. Lihhenoloogia teadus, mis uurib samblikke. Mikrobioloogia teadus, mis uurib mikroorganismide ehitust ja talitlust, Molekulaarbioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasemel.
EVOLUTSIOONIÕPETUS Kordamine kontrolltööks I MÕISTED Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon-bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kiv...
Rakubioloogia rakkude ehitus ja talitlus Histoloogia kudede ehitus ja talitlus Anatoomia organite ja organismide ehitus Füsioloogia organite ja organismide talitlus ning regulatsioon Geneetika pärilikkus ja muutlikkus Molekulaargeneetika pärilikkuse seaduspärasused molekulaarsel tasemel Ökoloogia organismide ja keskkonna seosed Evolutsiooniõpetus elu ajalooline areng Paleontoloogia möödunud aegadel elanud organismid Süstemaatika elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia viirused Mikrobioloogia bakterid Algoloogia vetikad Mükoloogia seened Lihhenoloogia samblikud Zooloogia loomad Protozooloogia algloomad
EVOLUTSIOONIÕPETUS I MÕISTED 1) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng ja selle muutumine mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund taandarenenud el...
Võeti vastu põhimõtted, mis kehtisid rahvusvahelistes suhetes I maailmasõjani: · Legitiimsuse e seaduslikkuse pm taastati enne 1789 aastat valitsenud dünastiate võim (v.a Rootsi, Saksa-Rooma keisririik) · Julgeoleku pm ümber Prantsusmaa puhverriikide tsoon · Tasakaalu pm ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest suuremaks ja tugevamaks. Moderniseerumine Tehnilised edusammud 19. sajandil · Charles Darwin evolutsiooniõpetus. 19 saj lõpuks juurdunud arusaam, et kõik areneb ja peabki arenema.. · Transport: välja kujunenud raudteevõrk, jalgratta kuldajastu, 1880 aastatel ilmusid esimesed algelised bensinimootoriga autod ja mootorrattad. · Suhtlemisvahendid: telegraaf, telefon, raadio. · Valgustus: petrooleumlamp, elektrilamp (Thomas Alva Edison) · Fotograafia, fonograaf (grammofoni eellane), kinematograaf.
· liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. · Populatsiooni geneetiline struktuur on genotüüpides sisalduvate alleelide suhteline sagedus · Mikroevolutsioon on uue liigi teke · Mingil geenil võib populatsioonis olla alleele määramata arv · Tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on suguline valik · Geenivool populatsioonide vahel vähendab nende erinevusi · Mürgiastlaga putukad on ereda värvimustriga · Lamarkism on aegunud evolutsiooniõpetus · Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik · Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon · Populatsiooni isendite kõigi geenide/alleelide kogumit nimetatakse genofond · Evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid · Geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste juhuslikus muutustes · Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on kohastumused · Sugupooltevahelisis erinevusi põhjustab suguline valik
korrelatsioonina geenide tiheduse ja mittekodeerivate regioonide mitmekesisuse vahel (ehk mida pikema vahemaa tagant geenid genoomis paiknevad, seda suurem on nende vahele jäävate mittekodeerivate regioonide mitmekesisus). Juhusest sõltuv seos teiste geenidega, mis on valiku all, ei ole sama, mis valimiviga ning seetõttu nimetatakse seda aheldatuse tasakaalutuseks, et eristada viimast geneetilisest triivist. Neodarvinism on evolutsiooniõpetus, mis põhineb ühele osale Charles Darwini evolutsioonikäsitlusest. See rõhutab juhuslike mutatsioonide ja loodusliku valiku määravat või koguni ainurolli adaptiivses evolutsioonis. Neodarvinismi terminit kasutas esmakordselt George Romanes aastal 1895, tähistades sellega vaadet, mille kohaselt evolutsioon toimub üksnes loodusliku valiku teel nagu seda kirjeldasid nt. Alfred Wallace ja August Weismann. Neodarvinismi kohaselt on Darwini poolt
43) Millised on strukturalismi printsiibid. Titchener. · Psüholoogia aineks on teadvuse elemendid ja struktuur nagu keemiaski. · Tunded ja mõtted on teadvuse elemendid · Titchener oli strukturalist. · Psühholoogia on kogemuslik teadus ehk sõltub inimeste kogemusest mitte objektist. 44) Millised on funktsionalismi põhimõtted. Galton. Dewey. · Funktsionalismi allikateks oli evolutsiooniõpetus ja paradigmatism. · Galton rakendas evolutsiooniõpetust psühholoogias, hakkas kasutama matemaatilist statistikat. · Dewey oli sotsiaalne filossof, haridusreformaator 45) Millised on J. Jamesi teened? · Peetakse USA psühholoogia rajajaks · Süstematiseeris ja populariseeris paradimatismi (paradigmatistlik filosoofia on praktika ehk elukeskne õpetus). · Tõe otsing annab suuna ja stabiilsuse.
Sümpatriline liigiteke seisneb ühe liigi jagunemisel kaheks või enemaksliigiks, ilma geograafilise barjäärita.(spetsialiseeruvad nt parasitism-väga kindlad peremehed) Liigitekke peamisteks teguriteks on :mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik, geograafiline isolatsioon. Liigi teke on suhteliselt harvaesinevnähtus. 5. neodarvinism e. sünteetiline evolutsiooniteooria: mille süntees? ND põhipostulaadid Neodarvinism on evolutsiooniõpetus, mis põhineb ühel osalt C. Darwini evolutsioonikäsitlusel. Rõhtuab juhuslikkem utatsioone ja loodusliku valiku määravat või koguni ainurolli adaptiivses evolutsioonis. 6. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju Elu tekkis 3,5 miljartit aastat tagasi, eükrüoodid tekkisid 1,8 miljardit aastat tagasi. Hulkraksed said alguse 1,2 miljardit aastat tagasi ja imetajad 220 miljonit aastat tagasi(laialdasem levik pärast dinosauruste väljasuremist kriidi ajastu lõpus).
4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadused (tsütoloogia, histoloogia, mükoloogia, evolutsiooniõpetus, geneetika, ornitoloogia, botaanika, ihtüoloogia) o Entomoloogia- putukad o Histoloogia- koed o Mükoloogia- seened o Evolutsiooniõpetus- elu arend o Geneetika- pärilikkus ja geenid o Ornitoloogia- linnud o Botaanika- taimed o Ihtüoloogia- kalad 4.Rakuteooria, selle teesid, rakendamine(raku ehitus ja ülesanded), teadlased ja nende avastused. RAKUTEOORIA: o Kõik organismid koosnevad rakkudest. o Uus rakk tekib olemasolevast.
populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Viroloogia Mikrobioloogia Rakendusbioloogia - bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste Biotehnoloogia - kasutab organismidele omaseid protsesse mitmesuguste ainete
populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Viroloogia Mikrobioloogia Rakendusbioloogia - bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste Biotehnoloogia - kasutab organismidele omaseid protsesse mitmesuguste ainete
Ta töötas läbi reisil kogutud materjali, tutvus põhjalikult kultuurtaimede ja koduloomade aretuspraktikaga ning korraldas mitmeid eksperimente, näiteks taimede tolmeldamise alal. Ja kogu aeg otsis ta põhjendusi ja seletusi ideele, mis oli tal tekkinud juba ümbermaailmareisi ajal liigid ei ole maailma loodud muutumatuna, vaid põlvnevad varem elanud liikidest muutuste kaudu. Need otsingud kandsid vilja Darwini evolutsiooniõpetus viis kogu loodusteaduse uutele alustele. Peale ,,Liikide tekkimise'' on Darwini tähtsamateks teosteks ,,Loomade ja taimede muutumine kodustamise tingimustes'' ja ,, Inimese põlvenemine'' Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Kõige kuulsam evolutsiooniteooria ongi tulnud Darwini perekonnast. Esimesed ideed avaldas
Mõlema mehe teooriates olid väga küsitavaks, isegi puudulikuks küsimused elu evolutsioonilise osa kohta. Darwin suutis oma teooriaga anda vastuse mõlema mehe teooriatele. Väga mitmekülgsete tõenditega tegi ta usutavaks elu ajaloolise arengu, uute liikide tekkimise varem eksisteerinutest, millega kaasneb mitmekesisuse suurenemine haruneva ,,elupuu" kujul. Samas andis ta loodusteadusliku seletuse nende muutumiste põhjustele ja suunavale tegurile. Darwini teoses esitatud evolutsiooniõpetus on tegelikult kahe teooria kombinatsioon liikide päritolu ehk muutustega põlvnemise teooria (evolutsionism) ning liikide muutumisi ja kohastumisi põhjustava mehhanismi teooria (selektsionism). Esialgu hakatigi kogu Darwini evolutsiooniõpetust tervikuna nimetama darvinismiks. Hiljem on see arengu käigus muutunud. Darwini teooria põhitõed on kõik kenasti raamatus äratoodud ning neid ma siinkohal kordama ei hakka, kuid nad on väga loogilised ja meile lihtsasti arusaadavad
kogumisega, aga ka analüüsib neid ja nende analüüside baasil ja järelduste tegemine. Statistika rajaja Adolf Quatelet.(1796-1874= Rõhutas seda et kõige pealt on vaja statistikat kuritegevuse kohta,et analüüsida. Ja enesetappude kohta. Pealse seda kui sotsioloogia oli iseseisev teadus, hakkas voolude tekkimine. · Esimeseks suunaks oli sotsiaaldarvinistlik suund.)sotsioloogia ja bioliigia seoseid peegeldab . Darwini õpetus aluseks. Darvinism- evolutsiooniõpetus, õpetus liikide arengust. Toimub loomulik valik ehk selktsioon. Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents. Toetub individualismile. · Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J
kogumisega, aga ka analüüsib neid ja nende analüüside baasil ja järelduste tegemine. Statistika rajaja Adolf Quatelet.(1796-1874= Rõhutas seda et kõige pealt on vaja statistikat kuritegevuse kohta,et analüüsida. Ja enesetappude kohta. Pealse seda kui sotsioloogia oli iseseisev teadus, hakkas voolude tekkimine. • Esimeseks suunaks oli sotsiaaldarvinistlik suund.)sotsioloogia ja bioliigia seoseid peegeldab . Darwini õpetus aluseks. Darvinism- evolutsiooniõpetus, õpetus liikide arengust. Toimub loomulik valik ehk selktsioon. Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele – H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents. Toetub individualismile. • Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J de Gobineau
tuum. 96. *Maakoore aineks on klargid(% sisaldus). Keemilisse koostisess kuuluvad: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, H. 97. Kreatsionism/ evolutsiooniteooria. 98. *Kreatsionism on õpetus, mille kohaselt on maailm kõrgema olevuse poolt loodud. Eelkõige kasutatakse seda nimetust kristlikus kontekstis õpetuse kohta, mis püüab piibli kosmogoonia(te)le tuginedes lükata ümber teaduslikke arusaamu evolutsioonist, geoloogiast ja ajaloost. 99. *Evolutsiooniõpetus on teaduslik käsitlus eluslooduse evolutsioonist. Evolutsiooniteooria - looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. 100.Geoloogiline aeg/ ajaarvamise meetodid/ geokronoloogiline skaala. 101. *Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatudkivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. 102. *Geoloogiline ajaarvamise meetod on geogroniloogia.
12. Tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: a) pesapaiga kaitse, b) vaenlaste peletamine, c) suguline valik, d) rõõmuavaldus kevadel. 13. Geenivool populatsioonide vahel: a) suurendab nende erinevusi, b) vähendab nende erinevusi, c) põhjustab uue liigi tekke, d) tekitab geneetilise triivi 14. Mürgiastlaga putukad: a) on varjevärvusega, b) meenutavad mõnd ohutut putukat, c) on ereda värvusmustriga, d) on väheliikuvad. 15. Lamarkism: a) on aegunud evolutsiooniõpetus, b) täiendab Darwini teooriaid, c) on moodne evolutsiooniteooria, d) on katastrofismiteooria. 16. Liigi uusi kohastumusi kujundab: a) stabiliseeriv valik, b) olelusvõitlus, c) suunav valik, d) mutagenees. Sobiv sõna lünka. 17. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. 18. Populatsiooni isendite kõigi geenide/alleelide kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. 19. Evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid. 20
ökosüsteem kasutamine ja kaitse. Koosluseline Biotsönoos ehk Biotsönoloogia, geobotaanika Metsandus, elukooslus rohumaaviljeus Populatsiooni Populatsioon Populatsioonigeneetika, Sordi- ja tõuaretus, line populatsiooniökoloogia, jahindus , kalandus evolutsiooniõpetus Organismiline Organism, organ, Botaanika, zooloogia, nende harud, Taime- loomakasvatus, kude geneetika jt meditsiin Rakuline Rakk, organell Rakuõoetus ehk tsütoloogia, Miktobioloogia bakterioloogia rakendusalad Molekulaarne Molekul, viirused Molekulaarbioloogia, viroloogia Biokeemia rakendusalad Bioloogia Page 2
Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organite ja organismi ehitust Füsioloogia Uurib organismide ja organite talitlust ja regulatsiooni Geneetika Uurib pärilikkust , muutlikkust Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel Ökoloogia Uurib organismide ja keskkonna seoseid Evolutsiooniõpetus Uurib elu ajaloolist arengut Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioolgia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia Uurib algloomi
Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur, kuid kõigi nelja tunnuse inimesele ainuomasust on võimalik vaidlustada. 3.7. Kokkuvõte Evolutsiooniteooria sõnastamisest alates on teadlased uurinud inimeste ja loomade arengulisi seoseid. Väiteid, mis põhjapanevalt kinnitaks, et inimese kultuuriline ja sotsiaalne loomus muudab tema loomse alge olematuks, pole kunagi veenvad. Darwini evolutsiooniõpetus on uute teadmiste valguses peamises ja põhilises püsima jäänud. Küllaltki keeruline on visandada pilti arengulistest muutustest, mis peavad olema toimunud, et ainuraksetest organismist areneksid esimesed hulkraksed ja ahvidest inimesed, aga tänapäeva teadus on sellega teatud määral toime tulnud. Aeg näitab, milliseid tõendeid on inimkond oma bioloogilise päritolu uurimiseks edaspidi võimeline leidma ja kasutama õppima. 4. Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused 4.1
..36 VIII 4. SEMINAR (34. õ.-nädal) Hambaarstiteaduse ajalugu KONSPEKT PUUDUB......................... 41 IX. 5. LOENG (35. õ-nädal): Rakuteooria. Bakterioloogia teke ja areng...............................................42 X. 5. SEMINAR (35. õ-nädal): Arstiteaduse areng 20. sajandil..............................................................48 XI. 6. LOENG (36. õ-nädal): Tervishoiu areng. Riiklik meditsiin. Emade- ja lastekaitse. ....................52 XII. 7. LOENG (37. õ-nädal): Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus)..........................55 XIII. 8. LOENG (38. õ-nädal): Meditsiin ja totalitarism ........................................................................59 Kronoloogia (20. sajand)......................................................................................................................... 65 Eksamihinne moodustub: 1. Osalemine seminarides (aktiivsus + 2 tunnikontrolli tulemused) 25% 2
Uskus hingede rändamisse (india mõju), on sellega eeskujuks Platonile Meditsiin huvitas-muusikateraapia (muusika tervendav) PLURALISM (mitme alge käsitlus) Kujunemise etapid: I Empedokles Kuulus rändarst, rändjutlustaja, tegutses arstina Maailm koosneb neljast juurest: maa, õhk, tuli vesi-see eeskujuks arstiteaduse rajajale Hipogrates'le Ka inimeses 4 juurt: veri, lima, 2-sugune sapp: hele ja tume Antiikaja tasemel evolutsiooniõpetus-rõhutas, et kõigepealt tekib taimestik-floora, loomad-fauna, seejärel inimene (tekkimisprotsess on elundite kaupa. Tähtis, et elundid omavahel sobiksid ("härja pea ja inimese keha ei sobi). Arengu jaoks on vaja vastandlike jõudude toimet (külgetõmbe ja tõukejõu mõju). II Anaxagoras Rõhutab, et maailm koosneb seemnetest-tuleb mängu uus kvaliteet: vee seemned, õhu seemned (mitte aine) Peab end kosmopoliidiks. Kosmopolitism- maailma kodanikuks pidamine
5. Rakk on elu väikseim ühik. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. Rakuteooria sai ilmselt olulisimaks mõjuriks loodusteaduste edasises arengus. Rakuteooria univesaalsus avas tee nii metodoloogiale, kui filosoofiale, patoloogia-käsitlustele kui pärilikkusõpetusele. Teoorias tähendas rakuteooria (mis ühendas looma- ja taiemriigi), et kukkus kokku nt varajaste füsioloogide idee loomsest ja taimsest hingest, samas sai hoogu juurde embrüoloogia ja evolutsiooniõpetus. Teadlaskond võtab rakuteooria tema universaalsuses vastu ja tekib õpetus histoloogia. Õpetlasi: Theodor Schwann kinnitas rakulisuse ka loomsete organismide kohta Rudolf Virchow näitas, et rakud tekivad teineteisest jagunemise teel Max Schultze annab 1861 kaasaegsema raku definitsiooni tuumaga protoplasma (raku defineerimine, kui membraani poolt
Nii Natsi-Saksa, fasistlik Itaalia kui kommunistlik Vene jutlustasid tervist, macho-töölisi ja viljakaid emasid. Jõuti seisukohale, et kui vajatakse tervet bioloogiliselt määratletud ühiskonda, tuleb mitte ainult tervishoid, vaid ka tervis, inimkeha, teatavas mõttes natsionaliseerida. Kordamisküsimused · Tervishoiupoliitikate (riikliku meditsiini) kujunemise põhjused ja tagamaad 32 XVII. 8. LOENG Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus). EVOLUTSIOONIÕPETUSE (arenemis-, põlvnemisõpetuse) juured on Antiikajas. Valgustajal arenes teooria edasi. Keskendugem siinkohal eeskätt 19. sajandile. Erasmus Darwin (1731-1802) leidis, et elu maakeral on vanem kui seni üldiselt arvati ning et see elu on arenenud mingist ebamäärasest algainest (protoplasmast). (Jumal ehk ainult lõi selle viimase ning andis ka arenemisjõu). Sellise arengu tõestuseks tõi ta olendite sarnasuse
Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: · bioloogia o füsioloogia õpetus organismi talitustest o käitumisökoloogia õpetus organismide käitumise kohandavast tahendusest o geneetika o evolutsiooniõpetus · keemia · füüsika Keskkonnaökoloogia (environmental ecology) · uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele · uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist
Ka osutus Maa olevat palju vanem kui piibliõpetuse järgi pakutud 4000 kuni 6000 aastat. Tüpoloogiline mõtlemine asendus populatsioonide tasemel mõtlemisega ning enam ei käsitletud organismide arengut eesmärgipärasena. Darwini teooria ei käsitlenud mehhanisme, kuidas kujuneb geneetiline variantsus, mil viisil päranduvad tunnused järglastele ning kuidas populatsiooni geneetiline koostis aja jooksul muutub. Kuigi Darwini evolutsiooniõpetus käsitles pärilikkuseühikute gemmulate kandumist järglaskonda, sarnanes ettekujutus gemmulate muutlikkusest Lamarcki poolt esitatud organismi elu jooksul omandatud tunnuste ideele. Alles Darwini õpetuse kombineerimine Mendeli pärilikkuse teooriaga võimaldas luua kaasaegse pildi looduslikes populatsioonides toimuvast evolutsiooniprotsessist. 9.3. Hardy-Weinbergi populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus
grupist jms. Valiku ühik (unit of selection) - mäletatavasti on see termin, mida Mayr ei armasta. Kuid tänapäeva käsitluses on ta siiski levinenud ja palju tühjast vaidlusest jääb ära, kui aktsepteerida, et valiku ühikul on kaks käibivat ja sugugi mitte omavahel konfliktset tähendust: esimene tähistab objekti, kellele kohandub fenotüübiline adaptatsioon; teine tähendus tähistab objekti, mille sagedus muutub LV toimel. SELEKTSIOONI OBJEKTID See küsimus on sama vana kui evolutsiooniõpetus ja seega on temast kirjutatud kindlasti tuhandeid uurimusi. Ja tulemus - endiselt vaieldakse. Üks elusaid klassikuid, Ernst Mayr, pühendas nimetatud teemale hiljuti (PNAS, 1997, 94, 2091) pikema artikli, mida allpool vaatleme. Esimene raskus algab määratlustest. Mis on selektsioon? Juba Darwin liikus alul vales suunas, võttes kasutusele analoogia tõuaretusega. Spencer ja Wallace juhtisid ta tähelepanu asjaolule, et looduses pole olendit (agenti), kes tegeleks parema väljavalimisega
meditsiiniline immunoloogia (immunogeneetika) kliiniline immunoloogia (immunoteraapia, transplantatsiooni immunoloogia, immunodermatoloogia, allergoloogia, autoimmunoloogia jne) immunoloogilised meetodid - tundlikud ja spetsiifilised abivahendid teistes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondades (põhinevad antigeen-antikeha reaktsioonidel in vitro; harvem in vivo) geneetika füsioloogia molekulaarne bioloogia evolutsiooniõpetus Kaasaegse immunoloogia arengusuunad: segadistsipliinid (Immunobiotehnoloogia - immunoloogia uus suund, tegeleb kõrgefektiivsetediagnostiliste meetodite ja ravivahendite läbitöötamisega biotehnoloogia abil) 2. Immuunsüsteemi ehituslike komponentide iseärasused erinevates kudedes. Primaarsete ja sekundaarsete immuunorganite tähendus ja seosed immuunsüsteemi funktsioneerimises.
annaabi.ee 
