ise ära ostma, et turgu tasakaalu viia. Mõnikord kehtestatakse maksimumhind, millest kürgema hinnaga kaupa müüa ei tohi. See toob kaasa turu puudujäägi ehk defitsiidi. Nt üüri piirmäär. Seega riigi sekkumine majandusse häirib tugu ja see pole ei tootjate ega tarbijate huvides. Tasakaaluhinna ja koguse muutused 1) Nõudluse muutumine joonis 2.11 lk 42 Nõudluse kasv(pakkumine jääb samaks) toob kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse suurenemise. Nõudluse vähenemisel on vastupidine efekt. 2) Pakkumise muutumine joonis 2.12 lk 44 Pakkumise kasv (nõudlus jääb samaks) toob kaasa tasakaalukoguse suurenemise ja tasakaaluhinna languse. Pakkumise vähenemisel on vastupidine efekt. 3) Nõudluse ja pakkumise muutumine a) Nõudluse ja pakkumise kasv Nõudluse ja pakkumise kasv toob kaasa tasakaalukoguse kasvu, efekt tasakaaluhinnale sõltub aga sellest, kumb kasvab rohkem:
ressursside hinnad antud hüvisega seotud hüvite hinnad pakkujate arv turul pakkujate hinnaootused 9. Kuidas muutub tasakaaluhind ja -kogus kui ainult üks turupool (kas nõudlus või pakkumine) on muutunud? Mis juhtub tasakaaluhinna ja kogusega siis, kui mõlemad muutuvad (nii nõudlus kui ka pakkumine)? Kas alati saab kindlaks määrata tasakaaluhinna ja koguse muutuse? Kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas Kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suunas ja hinna muutumise vastassuunas. Kui mõlemad muutuvad, siis sõltuvad tasakaalukoordinaadid sellest, kui suur muutus kummalgi poolel toimus. . 10. Missuguseid elastsuse näitajaid te teate? Mis on nende sarnasused ja erinevused? Nõudluse sissetulekuelastsus(uurib nõudluse muutust sissetuleku muutusest tingituna, nõudluse
5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga b) piirkulu võrdub piirtuluga ja toodangu hind võrdub keskmise kogukuluga c) normaalkasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga d) majanduskasum on null ja toodangu hind võrdub piirkuluga 2 osa ÜLESANDED 1) Otsusta igal konkreetsel juhul, kas n'udluse ja pakkumise muutus toob kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja tasakaalukoguse(q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?). Näita muutused joonisel: a) Nõudlus kasvab, pakkumine väheneb (10 punkti) b) Pakkumine kasvab, nõudlus jääb samaks (5 punkti) 2) Kasuta kaarelastsuse valemit, et arvutada nõudluse hinnaelastsuskoefitsient kahe punkti vahel, kus kogused on q1=100 ja q2=120, hinnad p1=10 ja p2=9. (10 punkti) a) Kumma hinna korral on kogutulu (TR=R) suurem? (5 punkti) 1
Nii saate p* = 0.894... Kui alustate hinnaga p 0 = 1, siis diferentsvõrrandist saate p 1 = 0.866, p 2 = 0.901, p 3 = 0.893. Protsess koondub tähelepanuväärselt kiiresti ! 4. Firma i kasum on i = TR i - TC i = (a b (q 1 + q 2)) q i - (i c ) q i (i = 1, 2). Mõlemal juhul kirjutage eraldi välja. Tuletis d 2 /d q 2 = 0 annab vastumõju võrrandi (R 2) , antud juhul q 2 = (a b q 1 2 c)/( 2 b) .Analoogiliselt saate (R 1) . Ühise tasakaalukoguse leidmiseks tuleb lahendada süsteem (R 1) , (R 2) . Ei pea tingimata maatrikseid kasutama. Lihtsaim, kuid vist töömahukaim on asendusmeetod. Süsteemi lahendades saate q 1* =a / (3 b ) ja q 2* =( a 3 c ) / (3 b ) . Edasi, Q* = q 1* + q 2* , P* = a - b Q* , kuhu on tehtud vastavad asendused. Kogus q 1* =a / (3 b ) on konstant c suhtes, seega "kulumarginaali c muutmine ei muuda esimese firma optimaalset tootmiskogust q 1* ". 5
Kui diferentsvõrrandis n -> ¥, siis p n -> p* (kui see eksisteerib !) ja ka p n+1 -> p* . Nii saate p* = 0.894... 4. Firma i kasum on i = TR i - TC i = (a b (q 1 + q 2)) q i - ( c / i ) q i (i = 1, 2). Mõlemal juhul kirjutage eraldi välja. Tuletis d 2 /d q 2 = 0 annab vastumõju võrrandi (R 2) , antud juhul q 2 = (a b q 1 c / 2 ) / ( 2 b) .Analoogiliselt saate (R 1) . Ühise tasakaalukoguse leidmiseks tuleb lahendada süsteem (R 1) , (R 2) . Ei pea tingimata maatrikseid kasutama. Lihtsaim, kuid vist töömahukaim on asendusmeetod. Süsteemi lahendades saate q 2* =a / (3 b ) ja q 1* =(2 a 3 c ) / (6 b ) . Edasi, Q* = q 1* + q 2* , P* = a - b Q* , kuhu on tehtud vastavad asendused. Kogus q 2* =a / (3 b ) on konstant c suhtes, seega "kulumarginaali c muutmine ei muuda teise firma optimaalset tootmiskogust q 1* ". 5
9.4 MONOPOL JA RESSURSSIDE JAOTUS Lk 214 216 Hinna ja tootmismahu võrlus täieliku konkurentsi ja monopoli tingimustes joonisel kujutab pika perioodi pakkumiskõverat sirge S. Kuna tegemist on konstantsete kuludega tegevusharuga, on see kõver ühtlasi ka piirkulu- ja keskmise kulu kõver. Täielikult konkureeriv haru on pikal perioodil tasakaalus punktis A koguse Qe ja hinna pe juures. Tasakaalukoguse ja -hinna korral on toodangu viimase ühiku tootmise piirkulu täpselt sama suur kui tarbijate piirkasu sellest kaubaühikust. Kuna tarbijad saavdd osta Qe ühikut hinnaga pe, tekib tarbija hinnavaru, mille suurust mõõdab hall kolmnurk Aepe. Et monopoli nõudluskõver on negatiivse tõusuga, on seda ka tema piirtulukõver. Oletame, et monopol maksimeerib oma kasumi, tootes koguse, kui MRm=MCm (punkt B). Järelikult toodab monopol koguse Q1 hinnaga p1
· Hind ühiskonna seisukohalt Hinna erinevad nimetused (hind, palk, õppemaks, honorar, teenustasu, rent, üür, altkäemaks jne). 2. Hinna roll majanduses: turgu korrastav ja arengut juhtiv Lühiajalised muutused: hinna "turgu korrastav funktsioon" Pikaajalised muutused: hinna "juhtiv" e. "ümberpaigutav funktsioon" Me võime summeerida nõudluse-pakkumise nihete ja hinnamuutuste käigu järgnevalt: · Nõudluse kasv viib tasakaaluhinna tõusule ja tasakaalukoguse suurenemisele. · Nõudluse vähenemine kajastub tasakaaluhinna languses ja tasakaalukoguse vähenemises. · Pakkumise kasv viib tasakaaluhinna langusele ja tasakaalukoguse tõusule. · Pakkumise vähenemine viib tasakaaluhinna tõusule ja tasakaalukoguse vähenemisele. Sellist tasakaaluhinna käiku nimetatakse hinna turgu korrastavaks funktsiooniks. Majandusanalüüsis eristatakse pika- ja lühiajalist periood: Perioodid pole otseselt seotud mingi erilise kalendaarse ajaga
Tasakaalukogus: q* = 16 - 2 4 = 8 ARVUTUSNÄITEID Näide 5: Nõudlusfunktsioon esitub kujul q = 420 - 0,3 p 2 . Leia lineaarne pakkumisfunktsioon, kui on teada, et tasakaaluhind on 30 ning hinna 15 juures kujuneb pakutavaks koguseks 105 ühikut. 9 10.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Lahendus: Kui tasakaaluhind p* = 30 , siis tasakaalukoguse saab leida nõudlusfunktsioonist: q* = 420 - 0,3 30 2 = 150 Lineaarset pakkumisfunktsiooni saame otsida kujul q = a p + b Ülesande tingimuste põhjal saame koostada võrrandisüsteemi: 150 = 30 a + b b = 150 - 30 a 105 = 15 a + b 105 = 15 a + 150 - 30 a 15 a = 45 a = 3 b = 150 - 30 3 = 60 a = 3 Järelikult q = 3 p + 60 b = 60 ARVUTUSNÄITEID Näide 6:
Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. Selgita! Tulemuseks on pakkumiskõvera nihkumine vasakule. Uus pakkumiskõver on S1. Eeldades muutumatut nõudlus toob selline pakkumiskõvera nihe kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise. Kui eeldada, et veiste haiguse tulemusena muutuvad ka tarbijad loomaliha suhtes ettevaatlikumaks ja asendavad selle näiteks sealiha tarbimisega, siis nihkub tulemusena ka nõudluskõver vasakule. Nõudluskõvera nihe vasakule vähendab veelgi tasakaalukogust ning pidurdab hinna tõusu. 6
hinnavälisel konkurentsil
Diferentseerimise aluseks on füüsikalised omadused, müügipaikade asukoht, kaubaga
kaasnevad teenused ja imago.
hinnakujundaja- teatud mõju oma toodangu hinna üle. Läbi müügikoguse muutmise saab
mõjutada turuhinda.
Lühiperiood:
D-kõver seda elastsem, mida rohkem on konkurente ja mida vähem on toodang
diferentseeritud. Neg tõusuga aga lauge.
S-kõver puudub kuna nõudluse muutus võib kaasa tuua hinna muutuse aga jätta samaks
toodangu tasakaalukoguse.
Kasumit max-v kogus- MC=MR
Kuni f suudab katta vähemalt AVC, suurendatakse toodangut, kuni MR>MC.
Kui p
Kui firma kahekordistab oma tootmismahti pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis on tegemist kasvava mastaabisäästuga. Kui firma majanduskasum on nullo, siis tähendab see, et firma katab oma kulud ja saab normaalkasumit. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole. Kui kaba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A ja B on täiendkaubad. Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdseliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver nihkub paremale. Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida.
Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale Et nõudluskõverat konstrueerida,peavad kõik nõudluse mõjurid(v.a nõutav kogus ja hind) samaks jääma õige Kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem,on nõutav kogus väiksem kui pakutav kogus õige Hüvise valmistamisel kasutatud ressursside hinnad ja tarbijate arv turul on pakkumise mõjurid · Vale.(tarbijate arv turul on nõudluse mõjur
Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind on seadusega kehtesatud hind, mis antud tasemest kõrgemal tõusta ei tohi. Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nõudluse ja pakkumise muutumine NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõuduse muutumisega samas suunas. PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suuna ja hinna muutumise vastassuunas. Elastsus NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutusele. NÕUDLUSE HINNAELASTSUSE KOEFITSENT mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E=Q/Q : P/P
tasakaal. Tasakaalu tingimustes nõutav kogus mingi hinna juures võrdub pakutava kogusega (kõverate lõikumiskoht). Alati ei ole turul valitsev hind tasakaaluhind, sel juhul tekib turul ülejääk või puudujääk ehk defitsiit. Ülejääk ja puudujääk mõjutavad nii tarbijaid kui müüjaid. Müüjad on sunnitud hinda alandama ülejäägi tingimustes, liignõudluse puhul on olukord vastupidine. Vt. Joonis 3.1 7. Tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumine Tasakaaluhinna ja koguse muutused on tavalised turul. Muutused tulevad kõverate nihetest. Nõudluskõvera nihe võib toimuda vasakule või paremale pakkumise samaks jäädes, tulemuseks on tasakaaluhinna ja koguse muutumine. Pakkumine võib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaalukoguse samasuunaline ja hinna vastassuunaline muutumine. Kui muutumised on erisuunalised, siis vt joonis 3.2 (seal igasugu muid ülesandeid ka). 8
d) nõutav kogus muutub, kui hind muutub. 37. Kui kauba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa: a) tasakaalukogus kasvu ja tasakaaluhinna languse; b) ttasakaalukoguse k l k k kasvu, k kusjuures j ttasakaaluhind k l hi d jääb samaks; k c) tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise; d) nii tasakaaluhinna kui ka koguse koguse kasvu kasvu. 38. Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,8 kroonini toob kaasa: a) nõutava koguse kasvu 2,5 % võrra; b) nõutava koguse vähenemise 2,5 % võrra; c) nõutava koguse kasvu 25 % võrra; d) 19 nõutava koguse kasvu 250 % võrra
koguse MAKSIMUMHIND: seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud kaubale kehtestada võib MIINIMUMHIHD: seadusega kehtestatud hind, millest allapoole ta langeda ei tohi NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suunas ja -hinna muutumise vastassuunas NÕUDLUSE JA PAKKUMISE KASV: toob kaasa tasakaalukoguse kasvu, efekt tasakaaluhinnale sõltub nõudluse ja pakkumise muutumise vahekorrast 1. NÕUDLUS kasvab ROHKEM kui PAKKUMINE: tasakaalukogus ja -hind kasvavad 2. PAKKUMINE kasvab ROHKEM kui NÕUDLUS: tasakaalukogus kasvab, -hind langeb 4
10.- 0 600 -600 Kasutades näites 6 toodud andmeid koordinaatteljestikus, saame nõudluse ja pakkumise struktuuri esitada graafiliselt (joonis 5). Nagu näeme, graafikus nõudluse ja pakkumise kõverad lõikuvad (punktis T). Nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikepunkti nimetatakse turu tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinnataset tasakaaluhinnaks ning kaubakogust tasakaalukoguseks. Tasakaalukoguse korral on nõutavad ja pakutavad kogused turul võrdsed. Joonis 5. Nõudlus- ja pakkumiskõverad. Nõudluse-pakkumise mudel. See joonis vajab kindlasti kujundaja abi, ma ise ei saa paremaks. 20 Pakkumine T 15 hind 10 Nõudlus 5 100 300 600
Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. Selgita! Tulemuseks on pakkumiskõvera nihkumine vasakule. Uus pakkumiskõver on S1. Eeldades muutumatut nõudlus toob selline pakkumiskõvera nihe kaasa tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise. Kui eeldada, et veiste haiguse tulemusena muutuvad ka tarbijad loomaliha suhtes ettevaatlikumaks ja asendavad selle näiteks sealiha tarbimisega, siis nihkub tulemusena ka nõudluskõver vasakule. Nõudluskõvera nihe vasakule vähendab veelgi tasakaalukogust ning pidurdab hinna tõusu. 1
Kogunõudlus suureneb või väheneb, kui toimuvad muutused plaanitud tarbimiskulutustes, investeeringutes, avaliku sektori kulutustes või netoekspordis. Kogunõudluse suurenemist väljendab kogunõudluskõvera nihe paremale, kogunõudluse vähenemist väljendab aga kogunõudluskõvera nihe vasakule Kogunõudluskõvera ja kogupakkumiskõvera lõikepunkt määrab tasakaalu hinnataseme ja reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasakaalukoguse Kogunõudluskõvera ja kogupakkumiskõvera lõikepunktis võrdub rahvamajanduse kogutoodangu nõudlus kogupakkumisega. 17.Eesti eelarve ja eelarve kujunemise allikad Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha
hinnatasme, kusjuures eeldatakse, tootmistegurite hinnad on konstatnsed. Pika perioodi pakkumine on rahvamajanduse kogutoodangu selline tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täishõive. See on vertikaalne, st et pikal perioodil on rahvamajanduse kogutoodangu tase konstante ja muutub ainult hinnatase. Kogupakkumise ja kogunõudluse lõikepunkt määrab tasakaalu hinnataseme ja reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasakaalukoguse. Fiskaalpoliitika (101-107) Kui SKP väheneb siis töötus suureneb ja vastupidi. Kui valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude ja avaliku sektori kulutuste muutmist, on tegemist fiskaalpoliitikaga. Fiskaalpoliitika võib olla nii automaatne kui ka situatsioonikohane. Automaatne fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on sisse ehitatud majandussüsteemi endasse. Need vahendid kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse
koguse. TASAKAALUHIND on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad. TASAKAALUKOGUS on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. MAKSIMUMHIND on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest kõrgemale tõusta ei tohi. MIINIMUMHIND on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suunas ja hinna muutumise vastassuunas. ELASTSUS Kui tegu on üksteisest sõltumatute hüvistega, siis ei avalda ühe hüvise hind teise hüvise nõudlusele mingit mõju. Kui tegu on asendushüvistega, sunnib ühe hüvise hinnatõus tarbijat otsustama teise hüvise kasuks ja
18 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 36. Nõudluse muutus tähendab seda, et: a) nõudluse elastsus on muutunud; b) nõudluskõver on b) nõudluskõver on nihkunud; nihkunud; c) on toimunud liikumine piki nõudluskõverat; d) nõutav kogus muutub, kui hind muutub. 37. Kui kauba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa: a) tasakaalukogus kasvu ja tasakaaluhinna languse; tasakaalukoguse kasvu, b) tasakaalukoguse kusjuures kasvu, tasakaaluhind kusjuures jääb jääb tasakaaluhind samaks; samaks; c) tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise; d) nii tasakaaluhinna kui ka koguse kasvu. 38. Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,8 kroonini toob kaasa:
12.- 10 400 11.- 0 500 10.- 0 600 Kasutades näites 6 toodud andmeid koordinaatteljestikus, saame nõudluse ja pakkumise struktuuri esitada graafiliselt (joonis 5). Nagu näeme, graafikus nõudluse ja pakkumise kõverad lõikuvad (punktis T). Nõudlus- ja pakkumiskõverate lõikepunkti nimetatakse turu tasakaalupunktiks, sellele vastavat hinnataset tasakaaluhinnaks ning kaubakogust tasakaalukoguseks. Tasakaalukoguse korral on nõutavad ja pakutavad kogused turul võrdsed. 9 Joon is 5. Nõudlus- ja pakkumiskõverad. Nõudluse- pakkumise mudel. TURUHIND Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove
Riiklik julgeolek, politsei, tuletõrje, ühistransport jne. o II seminar 2. Kontrolltest o Õige-Vale. Tee vale õigeks! · Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonomistide nõudlust. Vale Kõrgharidusega kasvab ökonomistide pakkumine, kuna ökonomistide palk on jäänud samaks. · Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse. Vale Pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse, kuna hind kohaneb uue pakkumisega, nõudluskõver jääb aga paigale. · Et nõudluskõverat konstrueerida, peavad kõik nõudlused mõjurid (v.a nõutav kogus ja hind) samaks jääma. Õige · Kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus väiksem kui pakutav kogus. Õige · Hüvise valmistamisel kasutatud ressurside ja tarbijate arv turul on pakkumise mõjurid. Vale Tarbijate arv turul on nõudluse mõjur
vajadustest lähtudes. 10.2. Avalike hüviste nõudluse ja pakkumise erinevus erahüviste nõudlusest ja pakkumisest Erahüviste jaotamisel on turg selline mehhanism, mille kaudu kujuneb nende pakutav-nõutav kogus ja hinnatase. Hinnasüsteemi kaudu motiveeritakse eratootjaid pakkuma kaupu ja teenuseid, mida ostjad vajavad. Tarbijate ja tootjate soovid saavad kokku turul, kus nõudluse- pakkumise vahekord määrab tasakaalukoguse ja hinna. Avalike hüviste pakkumise üle otsustavad ühiskonna poolt valitud esindusorganid, mida nimetame lihtsalt valitsuseks. Avalike hüviste pakkumise kogumaht ja struktuur sõltuvad valitsussektori kasutada olevatest tuludest ja ühiskonna eelistustest. 10.3. Avaliku sektori kulud Eestis on peamised kululiikide proportsioonid Avaliku sektori kulud võib jagada nelja suurde rühma: avaliku sektori tarbimiskulutused, mis
Müüjad on sunnitud hinda alandama ülejäägi tingimustes, liignõudluse puhul on olukord vastupidine. 7.Tasakaaluhinna ja –koguse muutumine Tasakaaluhinna ja –koguse muutused on tavalised turutingimustes. Muutused tulenevad kõverate nihetest. Nõudluskõvera nihe võib toimuda vasakule või paremale, pakkumise samaks jäädes, tulemuseks on tasakaaluhinna ja –koguse muutumise suunas nõudlusega. Pakkumine võib samuti muutuda mõlemas suunas või samaks jääda, tulemuseks on tasakaalukoguse samasuunaline ja –hinna vastassuunaline muutmine. Keerukamad on olukorrad, kus mõlemad muutuvad kas samasuunaliselt või vastassuunaliselt. Niisugustes olukordades tuleb jälgida peale muutuse suuna ka muutuste ulatust. 8.Maksimum- ja miinimumhind Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev tasakaaluhinnast. Miinimumhind on tasakaaluhinnast kõrgem hind. See tekitab kauba ülejäägi, sel juhul
Järgnevalt leiame tasakaaluhinna ja koguse turul. 25 Oletame, et turul on 10 000 sarnast tarbijat ning iga üksiku tarbija nõudlusfunktsioon on esitatud kujul QDx=12-2Px. Sarnaseid pakkujaid olgu selle toote X turul 1000 ning iga üksiku pakkuja pakkumisfunktsioon oleks QSx=20Px. Toote X tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse leidmiseks paneme nõudluse võrduma pakkumisega. QDx = 10 000 (12 - 2 Px) cet.par. QSx = 1000 (20 Px) cet.par. = 120 000 20 000 Px cet.par. = 20 000 Px cet.par. Px QDx QSx 6 0 120 000 Px 6
Antud juhul alustaksid tootjad tootmist iga hinna juures mis ületab nulli. Teades kuidas käitub nõudmine ja pakkumine on meil võimalik analüüsida turutasakaalu. Järgnevalt leiame tasakaaluhinna ja koguse turul. Oletame, et turul on 10 000 sarnast tarbijat ning iga üksiku tarbija nõudlusfunktsioon on esitatud kujul QDx=12-2Px. Sarnaseid pakkujaid olgu selle toote X turul 1000 ning iga üksiku pakkuja pakkumisfunktsioon oleks QSx=20Px. Toote X tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse leidmiseks paneme nõudluse võrduma pakkumisega. QDx = 10 000 (12 - 2 Px) cet.par. QSx = 1000 (20 Px) cet.par. = 120 000 20 000 Px cet.par. = 20 000 Px cet.par. Px QDx QSx Px
kõrgem hind jääb püsima. Tarbijad lähtuvad oma otsustest jooksvast hinnast. Tootmise planeerijad lähtuvad möödunud perioodi hinnast. Kui pakkumiskõver on nõudluskõverast järsem on tulemuseks konvergeeruv (sarnastuv) ämblikuvõrk, vastasel juhul divergentne (hargnev, hajuv), kui tõusud on ühesugused ideaalne ämblikuvõrk. 1.18.2 Turu tasakaaluhind ja -kogus Turu tasakaaluhinna (ja tasakaalukoguse) kujunemise aluseks on nii kasulikkus (nõudluse pool) kui ka tootmiskulud (pakkumise pool). Kui vaadelda protsessi dünaamikas, võib täheldada, et nõudlus reageerib hinna muutustele kiiremini kui pakkumine. Käesoleva perioodi pakkumine kujuneb eelmise perioodi turuhinna mõjul. Dünaamilise turukäsitluse võtab kokku ämblikuvõrkmudel. Olgu turul üks hüvis, üks ostja ja üks müüja. Nõudlus ja pakkumisfunktsioonid olgu lineaarsed (sirged),
annaabi.ee 
