Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tarkus on teadmine, kui vähe me teame". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
targem, tarkuse, ümbritsevast, niisamuti, olukordades, juttu, mõningaid, ühtemoodi, võtmesõnaks, öelnud, shakespeare, kitsas, mullis, valel, sündides, geenius, iseendaga, seostada, elukestva, käiku, huvidega, kaheti, juhtumisi, mahuka, õppimisel, numbrite, abiturient, viieline, taguda, taguseEros asub inimeste ja jumalate keskel, täites nende vahel asuva ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side. Eros on deemon ja tänu temale ja teistele deemonitele on võimalikuks saanud igat laadi ennustamine ja preestrite kunst ohvritalitusel, müsteeriumid, võlusõnad ja mitmesugused ettekuulutused ja nõidumised. Kogu suhtlemine ja jutuajamine jumalate ja inimeste vahel toimub deemonite vahel nii ärkvel kui ka unes. Eros asub tarkuse ja nõmeduse vahel, ja seega siis ei tegele ükski jumal filosoofiaga ega ihalda tark olla, sest jumalad ongi targad. Samuti ei püüaks mõni tark enam targaks saada. Nõmedad ka ei ihalda tarkust, sest inimene on endaga täiesti rahul, kuigi ta ei ole ei tark ega ilus. Tal ei ole enese arvates midagi puudu ja seega ta ei ihaldagi seda, millest ta puudust ei tunne. Tarkust otsivad need, kes on tarkade ja nõmedate vahepeal, nende hulka kuulub ka Eros.
Ta ei anna alla enne, kui on kõik soovitu saavutanud. Hariduse väärtuse määrab ära tema eesmärk inimest rikastada teadmiste ja oskustega. Enesestmõistetavalt on tarkus minu jaoks teadmiste ja sotsiaalsete kogemuste eetiline kasutamine, aga veel tähtsamaks pean ma sisemist geniaalsust. Pidev tulemusele orienteeritud tuupimine rikub ära lapse loomuliku uudishimu kõike teada saada ning mõista ümbritsevat maailma. Isegi Albert Einstein, keda peetakse geeniuseks, on öelnud: ,,Lennukas mõte on kallim vara kui teadmised", ehk tark inimene oskab unistada, ei sea endale piire ning ei lase teistel tema sisemist mina ära lõhkuda.
Aga kõik mis toimub meie ümber sageli puudutab üksikut. Seda saab seletada ravimise näitel: kui ravitakse inimest, ravitakse mitte inimest üldist, mitte Sokratest või Kalliat, vaid ravitav on üksik selles inimeses. Kes õppivad üldist sageli eksivad üksiku ravimises. Siiski me peame üldise teadjaid targemaks, selle pärast tarkus tuleb teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogunejad ei tea seda ,,miks". Näiteks igas töös tööjuhataja on auväärsem ja targem kui käsitööline, mitte praktilise poolest, vaid selle pärast, et tal on olemas logos. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Minu arust, seos on nende ideoloogiates. Induktiivne loogika järgi, mis on empirismi iseloomustaja, on võimalik koguda teadmisi läbi elades väikseid juhtumeid, siit tuleb tarkus. Ehk teisisõnu üldist saab õppida ning koguda ainult üksikasju
I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline; Kuna meelte kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast infot siis armastus meeletajude vastu annab tunnistust teadmishimust. Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud); Kuidas mina sellest aru sain on nii, et õpitakse kogemustest. Et õppida ja saada kogemusi on valik nii mälu kui meeltetaju. Kogemused aga tekivad mälust. Nagu ütleb Aristoteles: ,,Arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu" 3. Mis on kogemus ja mis on kunst
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet
Kes muutub koos ajaga - see ei jää ka ajale jalgu. *** Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena. *** Aeg on nagu vankriratas, mis veereb ikka edasi. *** Aeg on kõige targem nõuandja. *** Ajaratast ei peata keegi. *** Aeg ravib kõik haavad. *** Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega. *** Inimesed, kellel kunagi aega ei ole, saadavad korda kõige vähem.
temast oli sedavõrd ekslik, tunnistab Sokrates osutatud teoses, et need vaated ei ole tekkinud tühjale kohale, vaid on tõesti leidnud aset üks elulooline sündmus, mis olevat saanud niisuguse arusaamatuse aluseks. Nimelt olevat kord üks tema sõber esitanud kreeklaste tähtsaima usukeskuse Delfi oraaklile küsimuse: “Kas on keegi targem kui Sokrates?” ning olevat saanud preestrilt teada jumala vastuse: “Ei, mitte keegi ei ole Sokratesest targem.” Sokrates kõneleb edasi sellest, et jumala niisugune vastus oli olnud talle mõistatuseks – ühelt poolt ei teadnud ta endal mingit erilist tarkust olevat, teiselt poolt ei saanud ta ka arvata, et jumal ei räägi tõtt. Sellest kimbatusest leidis Sokrates oma sõnul järgmise väljapääsu. Ta otsustas välja otsida mõne inimese, keda üldise arvamuse järgi targaks peeti, ja tuvastada temaga vestluses, et leidub inimene, kes on temast, Sokratesest, targem. Seejärel oleks ta
Pollock) mis on, ja kõigele, mis iial olema saab." (Ralph Waldo · "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." (Vegetius) Emerson) · "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda." · "Seda, kes ei võta nõu kuulda, ei saa ka aidata." (Voltaire) (Benjamin Franklin) · "Kui kõik mõtlevad ühtemoodi, tähendab see, et keegi · "See, kes iga raamatut usub, on hullem sellest, kes ei mõtle." (Walter Lippmann) üldse ei loe." (jaapani vanasõna) · "Kui ma ei suuda olukorda kontrollida, lasen ma seda · "See, kes vaatab väljapoole - magab; see, kes vaatab teha olukorral enesel." (Henry Ford) sissepoole ärkab." (Carl Gustav Jung)
tuleviku pärast." (Epikuros) · "Kirjanduslik meistriteos pole midagi muud kui segiaetud sõnaraamat." (J. Cocteau) · "Klassika on kirjandus, mida igaüks tahab olla lugenud, aga keegi ei taha lugeda." (Mark Twain) · "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." (Channing Pollock) · "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." (Vegetius) · "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda." (Voltaire) · "Kui kõik mõtlevad ühtemoodi, tähendab see, et keegi ei mõtle." (Walter Lippmann) · "Kui ma ei suuda olukorda kontrollida, lasen ma seda teha olukorral enesel." (Henry Ford) · "Kui ma kuulen kedagi ütlemas, et elu on raske, siis ma alati küsin: võrreldes millega?" (Sydney J. Harris) · "Kui noorele midagi keelatakse, siis teeb ta seda ikkagi ja mitmekordselt." (George Harrison) · "Kui oled seni ehitanud õhulosse, siis tea, et see pole olnud tühi töö -
Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. 2.1 Plaatoni ideaalriik Platon väidab oma hinge olevat näinud "riigiideed" ja teab seetõttu, milline peab olema ideaalne riik. Kõige tähtsam on tema jaoks riigi terviklikkus ja ühtsus. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid, kes annavad riigile tarkuse ja juhtides võtavad vastu tarku otsuseid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi kolm seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest sõjamehed ja käsitöölised. Filosoofid on ideaalriigi tipus. Sõdurid asuvad hierarhias teisel kohal ning neid on filosoofidest märgatavalt rohkem, Sõdurite ülesandeks on loomulikult riigi kaitsmine väliste ohtude eest. Kuna nende vooruseks on vaprus. Kolmas klass on talupoegade ja
Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks. Surmaks ettevalmistada tähendab tema jaoks kehast distanteeruda. Kogu elu on surmaks valmistumine. 6) Milline on Platoni ideedeteooria? Sünnipärased ideed on meis olemas, mida on tunnetanud hing eelmistes eludes vahetult. Platoni arvates need ideed paratamatud, muutumatud ja ühtemoodi. Need ideed asuvadmeie hinges, need ei ole teadmises. Need on mõtlemise tagaruumis. Platon otsis tõde, et see tõde on samad need ideed. ideeõpetus Platoni järgi olid kõik asjad ideede ebatäpsed koopiad. Idee oli asjade algus, eesmark ja sisu. Ideemaailma täiuslikkuseni ei küüni aga materiaalne tegelikkus iialgi. Materiaalne maailm oli pidevalt tekkimises ja hävimises, samas kui ideemaailm oli jääv. Platoni järgi oli iga inimene enne
inimhinge (tunne iseend- olevat ta ütelnud) ning tuleb lahendada elulisi probleeme ja õppida elama vooruslikult, mitte targutama abstraktsete ja elukaugete mõistetega. Mis on hea/halb? Ilus/inetu? Tõde/väär? Targaks ja kõlbeliseks saab pidada vaid inimest, kes mõistab, mis on kaunis ja hea (tal on teadmine sellest) ja ta ka juhindub sellest teadmisest oma tegudes. Uudne lähenemine jättis kuulajatele sügava mulje. S peeti targaks, sest isegi Delfi oraakel olevat öelnud, et pole targemat meest kui S. ta ise pidas end tarkuse alal asjaarmastajaks, mitte professionaaliks (ma tean, et ma midagi ei tea) Ta katsus inimesi vestluse teel järgi metoodiliselt, sihipäraselt. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja püüab juhatada õpilasi teadmiste juurde esitatud küsimuste abil, paljastamata enda seisukohta käsitletava teema suhtes. Anda sünnitusabi, mitte ise sünnitada (nagu ta ema amet- ämmaemand). Selle jaoks olid mõningad võtted:
Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse piiratusest
midagi öelda(Heidegger) *sõna võim seisneb selles, et ta toob oleva välja sellena, mis ta on. (Heidegger) *Iga tekst, mis midagi välja toob, on eesmärgiga. *Oluline ongi see väljatoomine. Mis sest, et tiibadega hobust pole olemas, toome me sõnaga Pegasus välja siiski tema olemuse ja ettekujutluse temast. *Keel toob välja rohkem kui ainult informatsiooni: ,,kuulan tunde ja tunde mere ainukest lauset"(Doris Kareva) Keele võime tuua välja miskit sõnade tagant.Siin on juttu inimlikust otsingust, igatsust millegi järgi, mida füüsikalises mõttes olemas pole meri ju tegelikult ei lausu midagi. Kui ta lausuks, ei tea me, kas ta ütleks ainult ühe lause. Luuletus toob välja luuletaja soovi midagi tunda, kogeda. Kokkuvõte: keel toob alati midagi välja. See, mida ta välja toob, on midagi rohkemat, kui need sõnad, mis me välja ütleme.(Doris kareva näide) Igasugune narratiiv ütleb midagi rohkemat, kui ta tegelikult ütleb.
Sest tarkus on üks kõige kaunimatest hüvedest. Sokratese arvates on tühine see, kas inimene on rikas või on tal mõni muu eelis, mida rahvahulgad õndsuse eeltingimuseks peavad. Sokratese teoreetiline panus filosoofiasse on vähene. Ta ei arendanud mingit süsteemset õptust, ei esitanud terviklikku filosoofiat. Enamasti üritas ta näidata asju nii nagu need pole. Viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine- see on põhiline eripära. Ta on kõige targem inimene, sest ta ei tea arva teadvat seda, mida ta ei tea. Sokratesele on iseloomulik vestluses kaaslane pihtide vahele võtta. Ta ei seleta lahti oma vaatekohti. Sokrates rajab traditsiooni, mis jookseb läbi mõtlemise ajaloo: olulisem on sageli esitada värske, viljakas ja uut teed rajav küsimus kui otsida vastust mõnele vanale. Küsitavaks tegemine ja probleemide avamine tukslevad inimliku mõistmise südamikus. Sokratese surm Sokratese aupaiste saabub alles ta surma kaudu
· maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku( mingitesse eelnevalt) mõõdetud usupügalatesse;( tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema). Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 9.Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Russell (1994). [Kas USAl on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?] konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või
Meeltega tajutav(nägemine, kuulmine, kompamine, maitsmine, lõhna tundmine) maailm- pidev muutumine, tekkimine, hävimine, ajalik ja ajutine. Maja ehitatakse, maja laguneb. Ideede maailm- muutumatu, ei eksisteeri hävimist ja tekkimist, igavene. See on tõeline olemine. Maja võib kaduda, kuid maja idee ei kao. Mida rohkem maja sarnaneb maja ideele, seda täiuslikum ta on. Meeltemaailmas näeme ideede peegeldusi, mitte ideid endid. Sokrates tundub meile tark, kuna temas peegeldub tarkuse idee. Ka väärtustel (headus, õiglus, tarkus, ilu) on üldkehtiv alus ideede maailmas. Õiglus ei saa olla tõlgendamise küsimus, et üks inimene arvab nt. et Sokratese surm oli õiglane ja teine, et see polnud. On olemas üks absoluutne ja püsiv õigluse mõõt- õigluse idee. See on alati kehtiv ja ümberlükkamatu. Tark armastab tõde. Tõde on püsiv ja muutumatu, ta ei allu tõlgendustele. Tõde on tõe idees.
Tuleb näha vaeva, et mõelda, see on kõlbluse põhialus. Inimene teab, et ta sureb, teab, mille poolest on universum temast üle. Inimene teab oma puudusi, oma nõrkusi, mis teda teistest eristab, on mõtlemine ja seda peame kohtlema väärikusega ning selle nimel vaeva nägema. 11. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pilliroog, sest ta on õrn ning kergesti hävinev, piisab natukesest, kasvõi ainsast tuuleiilist, et pillirooga hävitada. Niisamuti on vähe vaja selleks, et hävitada inimest. Inimene on väliselt habras, kuid mõtlemine annab talle vaimse jõu. Ruumiliselt haarab universum inimese, mõteldes aga haarab inimene universumi. 12. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absursi esimesi märke on see, et tühjad mõtted ning kõned muutuvad mõttekaks. Absurd on maailma tihkus ja võõrus. Absurd on see tunne, see kõhedus mis inimeses tekib, kui ta tunneb
(A. Einstein) *Tarkus on kaasa sündinud, rumalust õpitakse. (Vene vanasõna) *Targad inimesed oleks täiesti üksi, kui rumalad ei peaks neid omasugusteks. *Lollid on alati moodustanud inimkonna enamuse ja nii see ka jääb. (D. Diderot) *Mõni on liiga loll, et narriks hakata. (Inglise vanasõna) *Loll, kes mõistab, et ta on loll, on juba pool geeniust. (H. Heine) *Kõige rumalamgi naine saab kergesti hakkama kõige targema mehega. Ent lolliga suudab hakkama saada vaid kõige targem naine. (H. Heine) *Ainus viis lollidest vabaneda on olla üksi ja kaotada kõik peeglid. (Voltaire) *Naise oletus on palju täpsem kui mehe veendumus. (R. Kipling) *Kassid on targemad kui koerad. Pole võimalik sundida kaheksat kassi kelku vedama. *Kaks kõige levinumat elementi universumis on vesinik ja rumalus. *Targad õpivad lollidelt palju rohkem kui lollid tarkadelt. (Cato) *Ainsad, kes usu üle ei vaidle, on need, kel seda pole. (J. Edwards) *Inimene on ainuke loom, kes punastab
Esimest nimetasid nad logos`eks või jumalaks või jõuks, teist aineks (hyle). Kuid need vastandlikud poolused olid nende arusaama kohaselt vaid ühtse olemise suhteliselt iseseisvad aspektid, mis ei esine kuskil teineteisest lahutatult. Stoa õpetus on monistlik – ühe alge õpetus. Toimiv jumalus ei ole mitte täiesti ainest lahutatud, vaid üksnes peenema ehitusega aine. Hellenismiaja filosoofia üldiseloomustuses oli juttu sellest, et tolle aja filosoofiale oli omane taasaktualiseerida varasemat filosoofiapärandit. Nii pöördus koolkonna rajaja Zenon Herakleitose, umbkaudu aastatel 544-483 e. Kr. elanud mõtleja pärandi poole. Temast mõjutatuina käsitasid stoikud maailma sellise kujunemisprotsessina, mille käigus jumalik algtuli muudab end traditsioonilisteks kosmose algelementideks – maaks, veeks, õhuks – ning neist kujuneb edasi kogu see nähtuste mitmekesisus, mis on meile tuttav kogemusest
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tema olemus? Mis on k
215. Hetk on alati uus! 216. Sündmused panevad aja voolama. 217. Aeg mõõdab isegi tunnete sügavust. 218. Inimese kujutlusvõime ei ole kõikvõimas - igavik ja lõpmatus ei mahu sinna sisse. 219. Kes aega hindab, sellele inimesele püüab aeg ka väärtust anda. 220. Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena. 221. Aeg on nagu vankriratas, mis veereb ikka edasi. 222. Aeg on kõige targem nõuandja. 223. Aeg ravib kõik haavad. 224. Inimesed, kellel kunagi aega ei ole, saadavad korda kõige vähem. 225. Kui suudetakse öelda, kui palju armastatakse, siis tähendab see, et armastatakse vähe 226. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 227. Armastus on kõige kõrgim vägivallatseja: ta tahab endale kas kõik või mitte midagi. 228. Mida tugevam on inimese iseloom, seda vähem muutlik on tema armastus 229
kõrgemale sugumõistele (genus proximus) ega ka liigierisusele (differentia specifica), siis piirdutakse selle määratlemisel tavaliselt kas nominaaldefinitsiooniga (kr. phileô - "armastama", sophia - "tarkus", kokku - "tarkusearmastus") või geneetilise definitsiooniga (mingi filosoofia tekkis seal ja seal, kui esimest korda...) Ilmekamaks näiteks on siin Platoni lähenemine, kes luges filosoofiat tarkuse armastamiseks ja pidas selle alguseks imestamist. Enamus filosoofia ajalugusid püsib tänini Aristotelese ja neoplatoonikute järgi Platoni filosoofia-mõiste lahtimõtestamise juures. Platoni seletus filosoofiale on kindlasti teravmeelne, aga see ei ütle palju filosoofia tegeliku tekke ja kreeka filosoofia spetsiifika (eristavate iseärasuste) kohta. Näiteks Diogenes Laërtios polemiseerib (avalikult vaidlema) oma teose Kuulsate filosoofide elu
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB
ei tekkida ega ka hävida. Selliseks algeks oligi hing ja hinge olemuseks pidas ta iseenda liigutamise võimet. Keha olemuseks, kui ta on hingestamata, on olla väljast liikuma pandud. Kui aga keha iseennast liigutab, siis on ta hingestatud, st. tegemist on elusolendiga, mida iseloomustabki võime alustada liikumist justkui iseendast, st. olemata selleks millegi välise poolt mõjutatud. Teises hilisteoses “Timaios”, milles, nagu eelnevalt juttu oli, käsitletakse kosmose tekkimist, kõneletakse ka kosmose hingest. Viimast käsitleb Platon siin algena, mis hoiab liikumises kosmost tervikuna, lisaks aga ka kosmose “mõistuspärasuse” kaaspõhjusena. Kuid erinevalt “Phaidros”`est, kus hinge vaadeldi tekkimatuna, kõneletakse “Timaios”`es sellest, kuidas jumalik demiourgos valmistas maailma hinge. (35a-b) Selleks olevat ta võtnud “materjali” ühelt poolt
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest.
integreerub koolivaim koolivälise deemoniga Eesti on koolimeeldivuse järgi Euroopa Viru keskuses. 22 riigi hulgas viimasel ja õpilaste heaoluindeksi Kahjuks räägitakse meil koolivaimu järgi eelviimasel kohal. See vabadusest väga vähe. Hariduse puhul paneb kartma, et meie õpilaste akadeemilised tehakse juttu ikka teadmistest, tegevusjuhistest, tulemused ei pruugi tulevikus algoritmidest. Eesmärk on selliseks jääda. funktsionaalselt tõhus inimene, kes tuleb Miks on meie õpilased seni häid tulemusi oma töökohal probleemideta toime, saavutanud? Võib-olla tänu sellele, ei ole ühiskonnale koormaks jne. Mõnes et Eestis on juba alates aegadest, mil
..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Filosoofia on omamoodi vahelüli teaduse ja teoloogia vahel. Filosoofia on eikellegimaa. Filosoofia otsib vastuseid küsimustele, millele ei saa vastata laboris (teaduslikult) ja millele
Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas eitab teadmiste võimalikkust. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, probleemidega. kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse 2.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku 10.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees).
2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne!
“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4. Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus inimene tunneb, et... a) ta on siia maailma paisatud enne, kui on saanud selgust selles osas, kuhu ta täpsemalt sattunud on ja kas ta üldse tahab siin olla b) maailm tundub talle võõras, ebakohane ja vastuolus tema endaga. Sedasi määratles eksistentsiaalset situatsiooni Camus, kes on öelnud ka seda, et me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger määratleb eksistentsiaalset situatsiooni öeldes, et inimene on Dasein (siinolu, kohalolu, maailmas olemine), mis on tema kõige sügavam ja fundamentaalsem ontoloogiline tunnusmärk ning kõik edasine järgneb sellele. 5. Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta on seotud kahtlusega, kas
Inimene rabeleb mõttetult, kuigi võiks hoopis vabalt võtta ja lihtsalt eksisteerida. Koopast tulnud, elab ta koopasuus varem oli ta koopa vang, nüüd on ta selle arhitekt. Kibestunud inimene on pessimist, ta ei andesta elule, et see tema ootusi pettis. Mõni inimene ei mõista, aga ikkagi kuulutab, ta on idee kaubitseja. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? o Surm toob tõelise tarkuse. Enesetapp on lunastus. Ja ainuke asi mis elus on kindel ja tõde. Miks Cioran võitleb elu vastu? o Elu ja vajadused ja keskkond mõjutavad meid ja me ei mõista tõde kui me olema elus. Surm vabastab keha nuhtlusest. Viletsus aitab vaimu virgena hoida. Surmahirmuga inimene mõtleb ja tegutseb kõige selgemini. Need, kes ei suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist. Küsimused Bibihhini Maailma kohta:
annaabi.ee 
