Tarkus ei seisne informatsiooni või teadmiste hulgas, mida inimene on suutnud enda aju kõvakettale talletada. Teadmised üksi ei tähenda mitte midagi, kui neid ei osata kasutada. Ja olgu inimese IQ kuitahes kõrge, kui tal pole soovi õppida ja areneda, ei saa ta targaks. See lihtsalt on nii. Kuid selles just tarkus seisnebki. Soovis areneda, omandada veel üht killukest infomerest, mida see universum, kus me elame, meile pakub, sealjuures teades, et see meri on tohutu suur ja kõike pole võimalik omandada. Ei teki kunagi sellist juhtu, kus teadlased ütlevad, et nüüd on kõik avastatud, paneme poe kinni ja läheme ära. Teaduse raamatul ei saa olema viimast peatükki, sest alati tuleb juurde uusi kirjanikke, kes tahavad midagi juurde kirjutada, samas tõmmates maha eelnevaid tekste, mis nende ideedega ei sobi. Ja see raamat ei saagi kunagi valmis ning praegused kirjutised ei pruugi tulevikus üldse tõeseks osutuda, meie kirjapandud
küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast selliste probleemidega, mis tegelikult ei eksisteeri. On olemas meeleolu ning kõik fundamentaalne filosofeerimiseks kuid seda tunnet peetakse tähtsusetuks ning seda tunnet ei kuulata, seda eiratakse ning sellest minnakse üle. Nõustun sellega, et filosoofid mõtlevad enda jaoks välja probleeme, millest filosofeerida. Kuid samas on see ka vajalik- see võib anda uusi mõtteaineid mõnes teises valdkonnas, tuua välja mingeid erilisi seoseid. Samuti nõustun sellega, et igal inimesel võib tulla peale soov filosofeerida, või teevad nad seda isegi enese teadmata. Tihti peetakse filosoofilist arutelu või mõtteid vähetähtsateks, tänapäeval kaaluvad selle üle kiire elutempo ning pidev muretsemine, soov pürgida materiaalsete eesmärkide poole. 7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage!
· Viru hotell on 200 m kõrgune kogemuse põhjal · 5 + 4 = 34 deduktiivselt arutledes · ei ole õige kritiseerida teiste ei ühel ega teisel viisil puudusi, millest ise vaba ei olda Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. · Poisid on meessoost. Ei, selle väite paikapidavuse üle saab otsustada ainuüksi arutluse põhjal. Teades sõnade tähendusi võib öelda, et poisid saavadki ainult meessoost olla. · 2 + 3 = 5. Ei, aritmeetika väidete tõesus tuleneb arvude definitsioonidest, mitte kogemusest. · Sügised on aasta-aastalt ikka soojemaks muutunud. Tõesti, selle väite paikapidavuse üle otsustamiseks on vaja lähtuda kogemusest (teha tähelepanekuid ilma kohta). Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal?
teha...(Tundmatu) *Haridus on see, mida enamik saab,paljud edasi annavad ja vähesed omavad... (K.Kraus) *Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kui vähesed neist mäletavad seda...(A.de Saint-Exupery) *Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama...(Palutus) *Võimalus ei oota,et sa uksele koputaksid.Uks tuleb maha murda...(Tundmatu) *Alkohool on kurat lahustatud olekus. *Vanadus on surma lähim sugulane. *Eksimisele viib 1000 teed,tõeni ainult 1. *Tormilt võta tiivad,päikeselt vaade,kaljult kindlus. *Möödunud õnn on surnud õnn. *Ära kahetse tehtud lollusi vaid mõtle uusi ja hullemaid. *Ükski heategu ei jää karistamata
Camut- väidab et filosoofia algab absurdist ja absurd ei ole teoreetiline konstruktsioon, see on meeleolu (sama fundamentaalne kui Aristotelese imestus, Decarte kahtlus). Absurd- olukord, kus tunneme võõrandatust. Näeme selgemini, et meil ei ole siin kohta. Filosoofia põhiküsimus: ,,Miks pole ma siiani sooritanud enesetappu?" Bibihhin- mõtleb meeleolude üle. Tuju puudumine ei tähenda seda, et pole tuju ja meeleolu. Meeleolu pole seepärast, et meie olemine on meelestatud millestki muust. Tuju on küll aga ei tea täpselt milline, kuigi teame täpselt et see pole selgistamise tuju. Meeleolu ei küündi tervikliku vormini. Miks peaksid sellised meeleolud meie jaoks olema oksaks filosoofiasse? Filosoofial on oluline erinevus võrreldes teadusega. Ta küsib küsimusi, uurib asju, otsib teadmist, mis erineb teaduslikust teadmisest. Filosoofiline teadmine puudutab minu elu. Filosoofiline teadmine on eksistentsiaalselt laetud. 4
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmi
Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahelises püsitus olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees). Seda tõekspidamist tõlgendab müüt hingede rändamisest: inimese hing viibis enne maapealset elu ideede maailmas ja võis seal vahetult ideid näha. 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis
võimalikult meeldivaks. Epikurose eetika on esimene eetika õpetus, mis on selgelt hedonistlik. Hedonism väidab, et inimese õnn peitub naudingutes. Väitis, et inimese õnn on suhteline ja ebakindel, seepärast peame teadma, mille poole püüelda ja millest hoiduda püüelda tuleb naudingute poole ja hoiduma kannatustest. Kusjuures hullemad on hingelisemad kannatused. Peab saavutama hingerahu ehk ataraxia. Vahel tuleb mõnest naudingust loobuda teades, et sellele järgneb maksimaalne nauding. Sageli tuleb valida kannatus kui tead, et sellele järgneb nauding. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingute seisukohalt hea on see, mis soodustab naudinguid. Epikuros oli paratamatuse vastu, väitis, et inimene on oma mõtetes ja valikutes vaba. ÜLEVAADE KESKAJA FILOSOOFIAST I Seotud religiooniga Märksõnad: 1. Jumala kesksus elu allikaks on jumal, kõlbluse allikaks jumala teenimine ja jäljendamine 2
Õnn on suhteline ja ebakindel, peab teadma, millest hoiduda ja mille poole püüelda. Inimene püüab hoiduda kannatustest ja püüab saavutada naudingut. Seepärast on tema eetika hedonistlik hedoismni järgi seisneb õnn naudingutest. Naudingute all mõistab ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu ehk ataraxiat. Küsimus on selles, kuidas saavutada maksimaalseid naudinguid. Sp on mõnikord mõtekas loobuda mõnest naudingust teades, et sellele järgneb kannatus. Teinekord tuleb valida kannatus, kuid tead et sellele järgneb nauding. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingute seisukohast. See, mis soodustab naudinguid, on hea ja mis soodustab kannatuste tekkimist, on halb. Hingekannatused on halvemad, kui kehalised, sest keha kannatab ainult olevikus, hing aga kannatab mineviku, oleviku kui ka tuleviku eest. Stoikud (stoiline rahu) Nende eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Stoik arvab, et maailma pole võimalik
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
need tema üle valitseksid: ta on oma hoiakute, liigutuste, tujude ori. o Ta on kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab veel muljet avaldada tõmbluste ja näomoondustega... o Lihtne tööd rabav inimene ei oska mõelda, andekas inimene on tark. Inimene on hinges kuri, aga kuna kuriteoga jälestatakse, siis ei tee ma midagi, et oma sisemist kurjust vallandada. See, kes millestki vaimustub on pime ja naiivne. Armastus ja teadvustamine üheaegselt ei ole võimalik. Inimesed on sisimas pahelised ja perverdid on oma tasemelt kõrgemal kui normaalsed inimesed. Mida arvab Cioran inimese elust? o Inimene on universumi tööriist. Ta sünnib siia ilma mingi professiooniga. Ta on sünnist saati universumi ori. Inimene rabeleb mõttetult, kuigi võiks hoopis vabalt võtta ja lihtsalt eksisteerida
Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. 11. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. Negatiivne vabadus Sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus on vastandid, inimese vabadus peab võimaldama tal teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid. N-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. Positiivne vabadus Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. P- vabadus viib üldiste tegevuse printsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Inimene, kes ei järgi üldisi mõistuslikke tegevusprintsiipe, ei ole vaba — seega on lubatud sund n.ö
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Magades targaks? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö "Magades targaks?" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev ...................................... Üliõpilane ........................................................................... Nimi Allkiri 1. Kirjatöö eesmärgid Arutleda une ja õppimise seoste üle ning uurida, kas ka magamise ajal oleks võimalik uusi teadmisi omandada. Panna ka lugeja mõtlema unes õppimise fantastilise võimaluse üle. 1. Kirjat
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus
.....................21 KOKKUVÕTE............................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 23 SISSEJUHATUS Oma referaadi koostasin "Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" Robert. B. Cialdini raamatu põhjal. Töö eesmärk on välja tuua mitmeid mõjustamise teooriaid, mille lõksu inimesed eneseteadmata võivad langeda. Teades neid teooriaid saab ennast rohkem kaitsta inimeste eest, kelle tööks on inimesi kuidagi mõjutada, et need teeksid midagi, mis ei pruugi olla nende heaolu nimel. Sellest teemast võiksid huvi tunda kõik inimesed olenemata vanusest, soost või asukoha maast. Referaat on ülesehitatud järgmiselt: mõjustamise relvad ning kaitse nende vastu. MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr Klõps- ja sobiv lint käivitatakse, vurr ja standartne käitumisjärjesust rullub lahti. See
Nii, et saab ka öelda, et tänu filosoofiale suudame õigemini elada.Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning kuidas mingites situatsioonides õigesti käituda. Fil üritab asju mõista ratsionaalselt. 15) Mis on esteetika ja millised on esteetika olulisemad küsimused? Eetika, moraalifilosoofia, moraali- ja kõlblusõpetuste süsteem. E. uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja teiste selliste mõistete olemust, päritolu ja seoseid. Küsimused:Millises vahekorras on esteetiline teadvus ja kunst ühiskondliku olemisega, inimeste eluga? See ka 16) Mis on eetika ja millised on eetika olulisemad küsimused? Üks vanimaidteoreetilisi distsipliine, ehk uurimis objektiks on moraal. Eetika käitumises peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad kõsimused: hea või halb?
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõistetavuste, eela
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsiteerimata) koos ühe näite
ei taha talle haiget teha. 386. Elu on nagu peegel, kui sina naeratad, naeratab tema vastu. 387. Inimene ei armasta täiuslikkust... ta teeb täiuslikuks selle mida ta armastab. 388. Õnn on nagu liblikas, kui sa seda püüad kätte saada lendab see eest ära aga kui sa istud rahulikult tuleb see ise sinu juurde. 389. ... mitte keegi ei tea, kuidas poiss suudab ühe pilguga sisse murda tüdruku südamesse. 390. Armastus on... õis, nii habras, et puudutus võib teda vigastada ja nii tugev, et miski ei suuda takistada teda kasvamast. 391. Üritada unustada kedagi keda sa armastad on sama, mis üritada mäletada kedagi keda sa iial kohanud pole. 392. Elu.. see on nagu pikk koridor - Vahel on seal hele, lausa päikseline, see on see pool kus on meiega õnn, naer ja rõõm, kuid koridoris on ka tumedamaid kohti mis varjutavad
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning va
Läbisin edukalt koolituse ,,Avalik esinemine". Need viis tundi mis ma seal veetsin, ei tundunudki nii igavad ja tüütud, vaid ma arendasin ennast, sain uusi teadmisi ja mis kõige tähtsam, sain igasuguseid nippe, et saada parimaks. Seega olen täielikult ette valmistunud finaalvõistluseks. Mis ka ei juhtuks, mina ei kahetse midagi. Kui võidame, lähen õnnelikult Itaaliasse, kui ei võida, lähen pea püsti koju, teades et kõik läbielatu oli täis rõõmu ja positiivsust. Ettevõtjana on mind kõvasti aidanud minu majanduse õpetaja Neidi. Ma olen tänulik et ta alati õpetab ja abistab kui vaja. Ettevõtjana oleks minu nägemus just selline- ole ise aktiivne, naerata, loo müüv idee ja küll hakkama saad. Ma tean et õpilasfirma pole pooltki nii keeruline, kui suurfirmad, aga minul on algteadmised ja üsnagi suur põhi all. Ettevõtja olla on mõnus, kuid raske ülesanne
oleme ise põhjustanud, kuigi oleksime võinud peaaegu kõiki vältida, säilitades lihtsa, ühetaolise ja erakliku eluviisi, mille loodus on meile ette kirjutanud. Kui loodus on määranud meid olema terved, siis söandan ma peaaegu väita, et järelemõtlemise seisund on loomuvastane ja mediteeriv inimene on hälbinud loom. Mõeldes metslaste heale kehaehitusele (vähemalt nende puhul, keda me pole oma vägijookidega hukutanud) ning teades, et nemad ei tunne peaaegu mingeid muid haigusi peale haavade ja vanaduse, tundub vägagi usutav, et saaksime kergesti koostada inimese haiguste ajaloo, järgides tsiviliseeritud ühiskondade ajalugu. Vähemalt arvas nõnda Platon, kes otsustas teatud ravimite põhjal, mida kasutasid või kiitsid Podaleirios ja Machaon15 Trooja piiramise ajal, et mitmedki haigused, mida need ravimid tingimata peavad esile kutsuma, ei olnud tollal veel inimestele tuntud; ja Celsus 16 teatab, et
c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:52 matis Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest >> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. --------------------------------------------------------------------------------
c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:52 matis Gorgias väitis, et olemine ei saa tekkida olemisest, sest >> a. Siis peaksime eeldama, et olemine oli olemas juba enne olemise tekkimist. b. Olemise tekkimisel olemisest tuleks eeldada mitteolemise olemasolu; viimast aga ei ole. c. Olemine on igavene ning ei saagi ju tekkida. --------------------------------------------------------------------------------
Surma põlgamine kui sa ei karda surma, siis ei tundu miski kurb. Terveks saades oled sa põgenenud mitte surma, vaid haiguse eest. Vaheajad pausid valuhoogude vahel teevad haigusega kaasnevad piinad talutavaks. Määratu valu puhul on lohutuseks, et sa paratamatult lakkad seda tundmast, kui oled seda tundnud ülemäära. Ära kaeba ära muuda vaevu ise raskemaks, koormates end kaebusega. Kerge on valu, kui sa ütled ,,see pole midagi". kõik põhineb kujutlusel Mõtle millestki muust kui tunned valu, pööra vaim teistsuguste mõtete poole. Mõtle sellele, mida oled teinud auliselt, mõtle millestki, mida imetled. · Kuidas soovitab Seneca suhtuda saatusesse CVII kirjas? Suur hing on see, kes end saatuse hoolde annab. Väiklane inimene on too, kes vastu tõrkudes tahab parandada pigem jumalaid kui ennast. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: · Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"?
imestamine, pidev püüdlemine ilma lõppu jõudmata ja süsteemsuse, lõpetatuse iha (mis vahel varjutab ka imestamist). Metafüüsiline filosoofia on alati holistlik, tervikut haarata püüdev. Olemus (substants) millele saab toetuda, aga mis ise toetuspinda ei vaja. Mis on see, mis teeb inimesest inimese? Inimese olemus. Põhjuslikkus: (Determinism) kõik sündmused on põhjuslikult seotud. Kõik, mis juhtub, sellele on põhjendused olemas (Indeterminism) põhjuslikke seoseid ei ole üldse. David Hume - Ei ole korrektne öelda, et külma veega karastamine põhjustab head tervist. Võib rääkida nende kahe asja koosesinemisest. Metafüüsika. Filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine).
veeretada. # Naerata alati väikestele lastele vastu, nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea. # Te näete ainult väikest tüdrukut,Kes naerab ja naeratab päevad läbi.Aga te ei näe selle väikse tüdruku sisse.Kuigi te võiksite. # Kõige rohkem usutakse seda , millest teatakse kõige vähem . # Ära usu kõike , mida kuuled , ja ära räägi kõike , mida tead . # Võimalus ei oota , et sa uksele koputaksid . Uks tuleb maha murda . # Suhtu vanematesse nii , nagu sa sooviksid , et sinu lapsed sinusse suhtuksid . # Sageli ehitame sildade asemel müüre. When you love someone, you took a risk of breaking your heart. * Love is like a moon. It rotates around the Earth and follows it until the end of time. So does love. One of the hardest things in life is watching the person you love, love someone else. * Love is like a butterfly - if you hold it too tight, you'll crush it. If you hold it too loose, it will fly away.
1) Organisatsiooni loomisel mis tööd seal on vaja teha, 2) Uue ametikoha loomisel võtame appi ,,partnerametikohtade" analüüsid 3) Töö tehnoloogia, meetodite ja protseduuride muutumisel Töö analüüsi meetodid: Vaatlus. Jälgime, mida inimene tööl teeb. Ei sobi nt direktori, tegevjuhi puhul. Sobiks näiteks baleriini, poemüüja puhul. Võib ilmneda, et vaadeldav püüab sotsiaalselt ihaldatavalt käituda. Sel juhul peaks ,,vari" pikemalt jälgima. Vaatlus on ka väga ajamahukas. Vaatluse puhul saame märgata aga nüansse, mida teised meetodid ei anna. Vaatlema peaks tavaperioodil (nt poemüüjat mitte vaadelda jõulude ajal, õpetajat eksamiperioodil) Vaatleja ei pruugi olla ekspert hindamisel, kas töötaja teeb tööd nii nagu peaks. Küsimustikud ja intervjuu. Kui ühel ametikohal on vähe töötajaid, on mõtekas intervjuu teha. Kui on palju nt müüjaid, autojuhte vms on mõistlik kasutada küsimustikke
1)Empiirilised küsimused: *Kus on Peetri Mantel? Teeme kindlaks vaatluse teel. 2)Formaalsed küsimused: *Palju on 2+3? Vastuse saame kasutades aksioome jms 3)Filosoofilised küsimused: Mis on aeg? Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutuse teel! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõnu ja sümboleid, teised nende kasutamise meetodeid, osa puudutab seoseid eri teadmisvaldkondade vahel, ühed käsitlevad mõtlemise lähtealuseid, teised kõlbelise, ühiskondliku või poliitilise tegevuse loomust ja eesmärke. Ainus ühine tunnus, mis näib kõikidele küsimustele omane, on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 4.Miks võis astronoomiat pidada varakeskajal filosoofiliseks distsipliiniks?
51. Maitsed ja lõhnad Millest sõltuvad asjade omadused, kas meist või maailmast? Kuhu kuuluvad maitsed, värvused, lõhnad ning muud tajutavad kvaliteedid? Galileo Galilei (1564-1642) esitas eristuse, mis on hiljem tuntud primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide eristusena. ,,Ma ütlen nüüd, et alati kui ma mõtlen mistahes materiaalse või kehalise substantsi peale, siis tunnen ma vahetult vajadust mõelda sellest kui piiritletust ning millestki, mis omab mingisugust kuju; on suur või väike teiste asjadega võrreldes ning asub igal hetkel mingis kindlas paigas; liigub või seisab; on kokkupuutes mõne teise kehaga või mitte; ning mida on oma arvult üks, mõni või mitu. Nendest tingimustest ei suuda ma substantsi eraldada, ükskõik kuidas ma oma kujutlusvõimet ka ei pingutaks.." galileo galilei ,,...Ent mu vaim ei tunne tingimata vajadust lisada, et see peab olema valge
2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega hea mälu vene, inglise keel hea oraator nutikas I LOENG. Tunnetussüsteemid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
