Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tarbija õigused ja kohustused ning võimalused oma õiguste kaitsmiseks.docx - sarnased materjalid

omavalitsus, kasutamisel, teenusepakkuja, müüja, tarbijakaitseamet, varalise, tarbijaid, valitsusasutus, merli, etikette, loetav, asjakohane, soojusenergia, üldnõuded, samalaadne, tarbijaõigus
thumbnail
4
docx

Tarbija Õigused ja kohustused, ning võimalused oma rikutud õiguste kaitsmisel

otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes; 5) nõuda seaduses sätestatud korras riiklikku kaitset oma õiguste rikkumise korral  Keelud ja piirangud (1) Müüjal või teenuse osutajal on keelatud: 1) ahistada käesoleva seadusega sätestatud tarbija õigusi; 2) ebaseaduslikult piirata või soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava reklaami, teise müüja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse, kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega; 3) müüa markeerimata pakendatud kaupa; 4) müüa tootja poolt märgitud realiseerimistähtaega ületanud kaupa; 5) võtta müügile kaupa, mille hulgimüük on litsentsitud tegevusala, vastavat tegevusluba mitteomavalt vahendajalt.

Majandus
27 allalaadimist
thumbnail
37
docx

TARBIJAÕIGUS

poliitiliste, majanduslike ja õiguslike otsuste langetamisel osalemiseks. Tulenevalt vabaturumajanduse toimimist häirivatest ja takistavatest asjaoludest on vajalik teatavate kompensatoorsete mehhanismide rakendamine, mis tasakaalustaksid turusubjektide vahelist ebavõrdsust. Tarbijaõiguse olemus ja tunnusjooned Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast eriregulatsiooni, millega kaitstakse spetsiifilist isikute rühma ­ tarbijaid. Tarbijaõigust võib vaadelda subjekti-keskse õigusharuna, mille tähelepanu keskmes on rohkem tarbija isik kui tarbimisprotsess kui selline. Tarbijaõigus peab arvestama nii üksiktarbijate huve kui ka tarbijate kollektiivseid huvisid. Kindlustades seadusandliku, täitevvõimu ja kohtuvõimu toel tarbija huvide kaitse, püütakse saavutada turusuhetes osalejate õiguste ja kohustuste jaotuses tasakaalu leidmine. Arenenud

Õigus
52 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse ­ valla või linna ­ demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
57
doc

äriõigus konspekt

Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt ­ teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.

Äriõigus
627 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

temale antud kohustusliku käsu täitmine. 71 Mis on juriidiline vastutus ja milline on tema seos riigi sunniga? Juriidiline vastutus on retrospektiivse vastutuse üks liike. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale teoimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. 72.. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumise neli rühma:

Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1 Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid. Üksik ettevõte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise. 9. Monopolistlik konkurents Monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid,kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristatud toodet. Kui me räägime toodete eristatusest, siis tähendab see seda, et need tooted võivad küll teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad

Majanduse alused
158 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Keskkonnaõigus

I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren ­ tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine ­ oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära ­ 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk ­ neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realis

Õigus
317 allalaadimist
thumbnail
214
docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?  avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on:  monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:  unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee

Õiguse alused
186 allalaadimist
thumbnail
56
docx

KAUBANDUSÕIGUS

EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm

Õigus
7 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

seadusega kindlaksmääratud aja; 2) kodankondsuse taotlemise vabatahtlikkus, mida tõendab isiklik avaldus kodakondsuse taotlemiseks; 3) ustavusvanne uuele riigile. Paljudes riikides lisandub neile nõuetele veel: 4) keele tundmine; 5) riigi põhiseaduse tundmine; 6) võime end ja oma perekonda ülal pidada; 7) võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Kodakondsuse mõiste peaks täpsel kasutamisel olema seotud vaid vabariiki kuuluvate isikutega, kuna monarhias ei ole kodanikke, vaid on monarhi alamad. Seetõttu kasutatakse vahel kodanikuks ja alamaks olemist ühendava täpsema ülsmõistena riikkondsust. Avalik võim, territoorium ja rahvas võivad riikluse elementidena esineda eri riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses:

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
136
doc

KASUTUSLEPINGUD

lepingu sõlmimise hetkel kindlaks määrata ka asja kasutusotstarve ja sellest tulenevalt ka tingimused, milleleõleantav asi peab vastama. Kui eraldi kokkulepe asja kasutusotstarbe kohta puudub, tuleb kasutusotstarbe väljaselgitamisel lähtuda asja üldisest kasutuseesmärgist. Kuna lepingupooled saavad kokkuleppe alusel kindlaks määrata asja kasutuseesmärgi, siis võivad lepingupooled kindlaks määrata asja kasutamise tingimused. Näiteks võivad lepingupooled kokkuleppel keelustada asja kasutamisel suitsetamise, mis võib kahjustada lepingu kasutuskorda. Kui lepingus ei ole kokkulepitud asja üleandmise kuupäeva ja korda tuleb asja üleandmisel lähtuda mõistlikuse põhimõttest, mis tähendab ennekõike üürileandajale kohustust anda asi üürnikule üle mõistlikku aja jooksul ja viisil. VÕS-i § 276 lg 1 tulenevalt on üürileandja kohustatud hoidma asi lepingu kehtivuse ajal lepingujärgseks kasutamiseks võimaldavas seisundis

Õigus
27 allalaadimist
thumbnail
44
doc

õigusõpetuse kordamis küsimused

spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Eelarve moodustub koormistest, maksudest .Koosneb tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 7. Mis kuulub kohaliku volikogu ainupädevusse? Kas kohalik omavalitsus võib laenu anda? Milles seisneb võimude lahusus kohalikus omavalitsuses? Kas kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad inimestel on õigus esitada volikogule eelnõu? Kohaliku volikogu ainupädevusse kuuluvad järgmised küsimused: 1. valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3

Õigusõpetus
525 allalaadimist
thumbnail
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. 10) Allluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine – Üldine põhimõte on, et käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu täitja. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastutus on retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu – tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule

Õigus
37 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid

1. Kas kuulutada välja või anda asi riigikohtusse. Kui riigikohus leiab, et õigus on Riigikogul, siis peab President seaduse välja kuulutama. Kui ta leiab, et õigus on Presidendil, siis peab Riigikogu seaduse ära parandama ja siis President kuulutab selle välja. Asjaõigus Asi on kehaline ese. (Loomad ei ole asjad) Kes on asja omaniku? · Füüsiline isik · Juriidiline isik · Riigi oma · Kohalik omavalitsus · Avalik-õiguslik juriidiline isik (näiteks Tartu Ülikool) Asjade liigitus: · Kinnisasjad ja vallasasjad · Üldine asi (õhk), avalik asi (tänav) ja eraasi (telefon) · Asendatav ja asendamatu asi · Ära tarvitatav (õun) ja ära tarvitamatu asi (maja?) · Jagatav (plastiliin) ja jagamatu asi (mobiiltelefon) Asja osad: · Tervik · Reaalosa · Mõtteline osa · Asja oluline osa · Päraldis ­ ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda

Õigus
204 allalaadimist
thumbnail
28
doc

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

10) Allluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine ­ Üldine põhimõte on, et käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu täitja. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastutus on retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu ­

Õiguse alused
221 allalaadimist
thumbnail
202
rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED

Õigus
157 allalaadimist
thumbnail
35
docx

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD

2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Tarbija õigus saada teavet Tarbijal on õigus saada pakutava kauba või teenuse kohta ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitse seisukohalt vajalikku teavet (ja lisateavet). Tarbijale antav teave peab olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles.

Riigiõpe
50 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

oma käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja, mitte selle täitja, kui aga käsk oli antud volituste piiride ületamisega või vorminõuetele mittevastavalt või oli see ilmselt kuritegeliku sisuga, siis vastutab käsu täitja. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus on üks riikliku sunni vahenditest, järgneb õigusrikkumisele. Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: · kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole · haldusvastutus järgneb väärteole · tsiviilõiguslik e varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele 29 · distsiplinaarvastutus järgneb

Õiguse alused
565 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused mõisted

Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt". Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühtse eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia on riigi territooriumi mingile osale antud sisemine omavalitsus, mis annab õiguse langetada iseseisvaid otsuseid kohaliku elu küsimustes. Poliitilis-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanike kultuuri, traditsioonide ja olme erisusi (Ahvenamaa Soomes). Autonoomne moodustis luuakse seadusega, selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Personaalne

Õiguse alused
220 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Õiguse alused

seadused sisaldavad valdavalt üldnorme, va. Rakendussätted seadused kuulutab tavaliselt välja riigipea (eestis president) , kel võib olla vetoõigus põhiseadus on kõrgeim õigusakt, millega peavad olema kooskõlas kõik teised õiguse allikad. Seadused on levivinuimad õigusaktid. Seadused on üldjuhul õigusjõult võrdsed(erandi moodustavad nn konstitutsioonilised seadused. 16. Tutvusta täitevvõimu valdkonna (riik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud juriidilised isikud) õigusakte Eesti õiguskorras. Üldaktid: Seadused e. dekreedid: dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid (seadlus on riigipea õigustloov akt) Määrused: intra legem (kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadus), praeter legem (määrus, kus susaldub uus õigus), contra legem Üksikaktid: Riigipeal otsus (üldküsimused) ja käskkiri (ametkonnasisesed)

Õiguse alused
120 allalaadimist
thumbnail
220
docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Kohustusi on kahte liiki – saab rääkida tulemusest või kus on vaja arvestada teise poolte huvidega. - Kui on müügileping, mille poolteks on A ja B. B on müüja, A on ostja. Mõlematel on õigused ja kohustused. Müüjal on kohustus asi üle anda ja sellele kohustusele vastab ostja õigus nõuda, et talle asi üle antakse. Ostjal on kohustus maksta raha ja müüja õigus nõuda raha. - Kui isikul on õigus midagi teha- võlgnik. Kui on õigus midagi nõuda- võlausaldaja. Kui on üürileping, mida iseloomustab, et üürileandja võimaldab asja kasutada ja üürnik peab raha maksma.

Õigus
396 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Õigusõpetus

ka kõik tema olulised osad, mis on maatükiga püsivalt ühendatud. · vallasasjad kõik mis ei ole kinnisasjad Asendatavad Tsüs §51, puuduvad individuaalsed tunnused.(Lepingu täitmise juure oluline). Kokkuleppeliselt võib asendatavale asjale anda asendamatu asja tähenduse. Asendamatud vallasasjad · Äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad: Äratarvitatav on asi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. (kütus, toit; võõrandatakse kui eesmärk edasi müüa kaupa) Äratarvitatavaid asju ei saa anda üürile või rendile. VARA ­ TsÜS §66 Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. / Õiguse ja kohustuste kogum. ETTEVÕTE ­ Äriseadustik §5. ettevõte on majandusüksus mille kadu ettevõtja tegutseb. Ettevõtteks ei saa olla isik. Asja osa

Õigusõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �

Riigiteadused
19 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Lepingute liigid

või pideva töösuhte loomisega (nt tööleping) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kindlustuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 2.1. Võõrandamislepingud Erilist kohta lepingute hulgas, eelkõige oma majandusliku tähenduse poolest, omavad lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek. 2.1.1. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Müügi eriliigiks on tarbijalemüük. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus-või kutsetegevuses, müüb asja tarbijale.

Õigus alused
35 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Õigusõpetuse suur konspekt

RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid. RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud. RT III avaldab riigikohtulahendeid. RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte. Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad: 1. Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks 2. Normide autoriitne allikas 3. Normide kajastumine inimeste käitumises 4. Norme tagavad organid. 5. Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust. Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste. Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt lihtne, kuna sug

Õigusõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Tarbijakaitseseadus

TARBIJAKAITSESEADUS I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

Õigusteadus
62 allalaadimist
thumbnail
40
ppt

Majutust ja toitlustust reguleerivad õigusaktid

esmatootmisel kasutatud ainete tõttu, käitlemise ajal või keskkonna saastumise tagajärjel ning mis võib olla inimese tervisele ohtlik või mis võib halvendada toidu omadusi. Veterinaar ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades materjalide ja esemete üle. Lisaks Veterinaar ja Toiduametile teostab riiklikku järelevalvet teabe esitamise kohta kehtestatud nõuete täitmise ning esitatud teabe õigsuse üle jaekaubandusettevõttes Tarbijakaitseamet. Seadus sätestab erinõuded: alkoholi käitlemisele piirangud alkohoolse joogi tarbimisele erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse vastutuse seaduserikkumise eest Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik tanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.

Õigus
31 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

ta võib iseseisvalt veel teha, nt. võib teha kõiki tehinguid, va. kinnisasjadega). Kohus võib talle anda kas täiendavalt teovõimet juurde või täiendavalt teovõimet piirata. Piiratud teovõimega inimestega tehingute tegemine muutub päris riskantseks. Nt. keegi tahab müüa oma kinnistut; pole teada kas omanik on piiratud teovõimega või ei, leitakse ostja, minnakse notari juurde. Notar peab kontrollima nüüd teovõimet! Müüja saab minna arsti juurde ja taotleda ekspertotsust, kas ta saab asjadest adekvaatselt aru. Piiratud teovõimega isikul ei pea olema ilmtingimata määratud eestkostjat. Mõni kord ei tekigi vajadust selle järele. Kui keegi aga tahaks temalt kinnistut osta, kõik on nõus. Ostja tahab aga veenduda, et tehing oleks korralik. Ostja peaks otsima üles sugulased, küsima, et keegi neist saaks müüja eestkostjaks, siis oleks tehing täielik. Kaks olulist küsimust:

Õigus
175 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Tarbijakaitseseadus

alljärgnevalt: nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; Tarbijakaitseseadus (3) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Tarbijakaitse seadus (4) Selleks, et kõiki eelpool toodud õiguseid realiseerida, tuleb täita oma tarbijakohustusi. Lugeda alati korralikult läbi kaubaga kaasa antud kasutamisjuhend ja tähele panna hooldustingmärke, et saaksite kaupa sihipäraselt kasutada ja ei rikuks kaupa oma oskamatusega.

Õigus
30 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord

4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes; 5) nõuda seaduses sätestatud korras riiklikku kaitset oma õiguste rikkumise korral · Keelud ja piirangud (1) Müüjal või teenuse osutajal on keelatud: 1) ahistada käesoleva seadusega sätestatud tarbija õigusi; 2) ebaseaduslikult piirata või soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava reklaami, teise müüja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse, kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega; 3) müüa markeerimata pakendatud kaupa; 4) müüa tootja poolt märgitud realiseerimistähtaega ületanud kaupa; 5) võtta müügile kaupa, mille hulgimüük on litsentsitud tegevusala, vastavat tegevusluba mitteomavalt vahendajalt.

Õigus alused
92 allalaadimist
thumbnail
60
doc

Ettevõtluse alused

1. Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused). 2. Korrigeeritud bilansiline väärtus ­ hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne). 3. Likvideerimisväärtus ­ hinnang ostja seisukohalt: "Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?" 4. Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi ­ hinnang müüja seisukohalt: "Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?" 5. Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi ­ hinnang ostja seisukohalt: "Kui ma oma plaanid ellu viin, siis millist tulu see mulle annab?" Intellektuaalne kapital (vt lisa 2) Intellektuaalne kapital ei ole uus mõiste, vaid oli nimetuse "hea tahe", " hea tava", "maine" (ingl. k. goodwill) all kasutusel juba siis kui esimene müüja saavutas hea suhte kliendiga.

Ettevõtluse alused
169 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun