Lisaks on ta juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988, Tallinn pimeduses 1993, Head käed 2001, Georg 2007, Oma Maapäev 2007, Detsembrikuumus 2008). Eesti Kinoliidu auliige. Enda karjääri vältel on talle omistatud ka mitmeid autasusid 1973 hooaja ergutuspreemia (Kreeklane otsib kreeklannat, Tantsuõpetaja Rakvere Teatris) 1974 ENSV noorte lavajõudude ülevaatuse mälestusmedal (Tantsuõpetaja, Tuutu-Luutu linna moosekandid, Aristokraadid Rakvere Teatris) 1978 Tammsaare lavastuste festivali parim meesnäitleja (Vanad ja noored Rakvere Teatris) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim meesnäitleja (Metskannikesed, Tuulte pesa) 1985 parim meesnäitleja (Vennad Lautensackid Ugalas, Likvideerimine Noorsooteatris)
nüüd kindlasti üks minu lemmikuid. See etendus oli väga omapärane ja huvitav. Kindlasti tegi selle huvitavaks teglased. Iga tegelane oli oma moodi isiksus. Minu vaieldamatu lemmik oli Härra Jourdain(keda mängis Indrek jõe). Jourdain oli tegelikult üks tavaline kodanlane, kes üritas käituda nagu aadlik. Jourdain tahtis väga muljet avaldada Dorimenele (keda mängis Keiti Roosimägi). Jourdain palkas siis endale muusikaõpetaja (keda mängis Karl Koppelmaa) ja tantsuõpetaja (keda mängis Kermo Nigula). Muusikaõpetaja ning tantsuõpetaja vaidlesid kaua kumb neist parem on. Nad esitasid Jourdainile mitu pala ning Jourdain pidi siis valima milliseid neist ta tahaks esitada Dorimenele. Jourdain palkas veel endale vehklemisõpetaja (keda mängis Ken Rüütel). Vehklemisõpetaja õpetas Jourdainile kuidas vehelda. Vehklemisõpetaja karjus Jourdaini peale. Päris mitu korda tekkis selline tunne, et Jourdain ei saanud aru mis toimub.
Hispaania teater ja Lope de Vega Mario Jurn MTT2 Lope de Vega Sündis 25.nov 1862 aastal Suri 27.aug 1935 aastal Oli kirjanik Hispaania draamakirjanduse suurkuju Kirjutas umbes 1500-2500 näidendit Säilinud on 425 näindedit Näidendeid "El perro del Hortelano" ("Kadekops") "La viuda de Valencia" ("Lesknaine Valenciast") "El maestro de danzar" ("Tantsuõpetaja") "Peribáñez y el comendador de Ocaña" "Fuente Ovejuna" "El mejor alcade, el Rey" "El caballero de Olmedo" Pildid Teater Hispaania teater on väga sarnane inglise teatrile. Hispaania teatri rajas kindlale alusele esimene silmapaistev hispaania näitekirjanik Lope de Vega. Teatreid ehitati igal pool Hispaanias, kaks kõige tähtsamat olid Madriidis – Corral de la Cruz (1579) ja Corral del Principe (1582). Pildid
tervislikku toitu. Ka kokanduskeskuses peaks igal lapsel silma ees olema toidupüramiid, mille õpetaja talle lahti seletanud on. Lasteaed peaks tihedalt koostööd tegema lapsevanematega, et ka peredel tekiks usaldus lasteaia vastu. Kuna meie lasteaias oleks erinevad huviringid ja võimalus ka ujuma õppida ja ujumas käia, peaksid lasteaiaga koostööd tegema ka erinevate huvialade õpetajad näiteks ujumistreener, jalgpallitreener, tantsuõpetaja jne. Minu unistuste lasteaias valdaks kodune, sõbralik ja hubane keskkond, kuhu igal hommikul nii lapsed kui ka töötajad rõõmuga tulevad ja õhtuti rahulolevana koju lähevad.
Kõik tantsud olid paaristantsud välja arvatud Luikede järvest Musta luige surm, mille esitajaks oli üks inimene. Minu lemmik oli Manon Bedroom Pas de Deux (Magamistoa Pas de Deux). See tants oli esimeses pooles, kus mul kava veel ei olnud ning ma ei teadnud, et esitajateks olid eestlased. Tants oli väg tundeline ja kirglik. Paar isegi ka suudles laval paar korda nin loomulikult oli see vägagi kirglik ja kütkestav. Nende tehnika oli minu ja ka minu vanaema, kes on tantsuõpetaja ning kellega ma vaatamas käisin, arvates vapustav. Nende jalgadetöö oli täpselt nii nagu pidi. Isegi kui midagi korra sassi võibolla läks, siis aru sellest ei saanud. Ka kätetöö kohta pole mul midagi öelda. Nende partnerlus oli täpselt õige selle tantsu jaoks. Väga meeldis ka üks kaasaegse balleti kava. Meeldis see mulle tehnika puhtuse, hoogsuse ja selel võimsa esituse pärast. Neid vaadates tekkis tunne, et ma olen selle tantsu sees, nagu see keerleks kõik mu ümber
„Tantsida tähendab elada!” Isadora Duncan Angela Isadora Duncan (16.05.1877-14.09.1927) Sündis USA’s California osariigis San Franciscos Sündis Joseph Charles Duncani ja Mary Isadora Gray 4. ja ühtlasi viimase lapsena Varsti peale Isadora sündi avastati, et ta isa tegeleb ebaseaduslike pangatehingutega ning perekond jäi väga vaeseks Mary ja Joseph lahutasid, kui Angela oli veel imik Ta oli tantsija ja tantsuõpetaja Pani aluse moderntantsule Suri Prantsusmaal Nice’s, kus tema siidist sall keris end auto ratta vahele ning Näited klassikalisest/ajaloolisest moderntantsust https://www.youtube.com/watch?v=lez5Z9yDBOQ https://www.youtube.com/watch?v=Q-lBbqzF6Ug Näited tänapäevasest moderntantsust https://www.youtube.com/watch?v=WzqKQESuHsU https://www.youtube.com/watch?v=qk00gbDwGqM Moderntants Eestis Moderntantsu tõi Eestisse esimesena Elmerice Parts, kes asutas Tartus
sest ta on väga inspireeriv ja tugev naine üleüldse. Tema täispikk nimi on Beyonce Giselle Knowles. Beyoncé isa Mathew Knowles on edukas plaadiprodutsent ning ema Tina Beyincé on kostümeerija ja juuksur. Oma eesnime sai Beyoncé oma ema neiupõlvenime järgi, sest perekonnanimi Beyincé hakkas välja surema. Beyoncé õppis Texases Neitsi Maarja algkoolis, kus ta käis tantsuringis, õppides seal nii balletti kui ka džässtantsu. Seal avastati tema lauluoskus, kui tantsuõpetaja hakkas laulu ümisema ja Beyoncé lõpetas selle, lauldes kõrged noodid puhtalt välja. Oma laulakarjääri alustas ta bändis „Destiny`s child”. Seal oli veel ka selline kuulus laulja nagu Kelly Rownalds. 1993. aastal hakkas Beyoncé' isa Mathew bändi mänedžeriks. 1995. aastal loobus ta senisest tööst meditsiinivarustuse müügimehena. Ema seevastu hakkas kujundama bändi kostüüme ja tegi seda kuni bändi laialiminekuni. Beyoncé isa on neeger ja ema on kreool
7 4.KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 8 1. ELULUGU 2 Oskar Luts sündis 7. Jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Järvepere külas Palamuse kihelkonnas. Kirjaniku isa, Hindrik Luts, elatas oma pere puutööga, hiljem juba kingsepaametiga Palamusel. Oskaril oli veel kaks venda: Arnold, kes suri kolmeaastaselt ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ja kinooperaator. Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903 sai temast apteekriõpilane, kellena ta töötas Tartus ja Narvas ning 1908 Tallinnas ja Peterburis. 1911-1914 õppis Oskar Tartu ülikoolis rohuteadust. Tema kirjanduslik tee algas luuletajana
b klass Paide 2010 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidaja ja aastast 1922 kutseline kirjanik Tartus. Sooritanud 1907
2012 Gunnar Graps (27. november 1951 Tartu 17. mai 2004 Tallinn) oli populaarne eesti muusik, kes viljeles mitmeid erinevaid muusikastiile, põhiliselt siiski rokki ja bluusi. Aastal 2004 omistati Grapsile Eesti Muusikaauhindade jagamisel elutöö auhind. Teda on võrreldud Mick Jaggeri ja Alice Cooperiga. Tema isa, Igor Graps, oli Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri dirigent ning hiljem Vanemuise orkestri tsellist. Gunnar Grapsi ema oli tantsuõpetaja. Muusikukarjääri algus, 1960. aastad Muusika poole pöördus Graps kuueaastasena, alustades tselloõpinguid ning 1964. aastal, 13- aastasena, liitus ta soolokitarristina oma esimese bändiga, Satelliidid. 1967. aasta sügisel liitus ta ansambliga Mikronid, kuhu Graps jäi järgnevaks kuueks aastaks (kaheaastase vahega 1970 1972 sõjaväeteenistuse tõttu). 1968. aasta sügisel salvestas Jüri Lina oma saate "Pobifo Revüü" jaoks kümmekond Mikronite laulu, sealhulgas Grapsi loomingut. 1960
minnes hoopiski golfiõpetajaks hakata ning aias liha grillides vaadata, kuidas muru kasvab. Kas ei kõla mitte tuttava stsenaariumina? Kuid mida teevad need, kes selles mängus kaasa ei taha lüüa? Lepivad kesisemate võimalustega? Väga paljud inimesed ei armasta oma tööd, kuid ikkagi teevad nad seda, et oma teisi vajadusi rahuldada, jättes eneseteostuse hoopiski kõrvale. On ju teada tõde, et õnnelikud on need inimesed, kelle töö on nende hobi, kuid seda ei kohta tihti. Tantsuõpetaja või filosoof, kes küll oma eluviisiga toidab Maslow' püramiidi kõrgemaid astmeid, ei taha tegeleda kellegi "musta pesu" sorteerimisega ning läheb nürile lihttööle tehasesse. Päris ilma rahata ka ju ei saa. Kas sellisel inimesel on täisväärtuslik elu? Kas ta on ise süüdi? Või on toetust jäänud vajaka riigi poolt? Või polegi see kellegi pärusmaa ning niimoodi asjad käivadki?... Olukord tundub ikkagi suletud ringina, kui oled ka leidnud
jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas ja suri 23. märtsil 1953. aastal. Luts maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu püstitati talle ka monument. Lutsu tuntumad teosed on ''Kevade'', ''Kapsapea'', ''Suvi'', ''Nukitsamees'', ''Tootsi pulm'', ''Argipäev'' ja ''Sügis'' .Peale selle oli ta veel kirjutanud mitmeid näidendeid näiteks ''Kalevi kojutulek''. Hindrik ja Leena Lutsul, kes olid Oskar Lutsu vanemad oli veel kaks poega; kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ning kinooperaator. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai Oskar endale töö 1903. aastal Kivisilla apteegis, kus ta pidi lahkuma Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. Siiski ta jätkas apteekriõpilase elukutset. 1905. aasta detsembrist töötas ta Narvas Joaoru apteegis, kuid natukese aja pärast lahkus ta taas Tartusse. Peale apteekriabilise eksami sooritamist 1907. aastal mais, läks ta mõneks ajaks Rakveresse vanemate juurde elama. Seal kirjutas
...........................7 Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne Jobsode suguvõsa. Eriti, aga kirjaniku vanaema Triino, kes oli hea muinasjutuvestja. Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem
Eesti rahvatants Kadri Laur XI B Pärnu Raeküla Gümnaasium Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase (18681946) juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud lõppesid peagi tõdemusega, et seda polegi olemas. Ilmnes, et meie rahvatantsud on kohati väga sarnased teiste rahvaste tantsudele. Näiteks leiti, et meil laialt levinud labajalavalss on lihtsalt folkloriseeritud tavaline valss, kaerajaani seostati kadrilliga ja tuljakut, tantsulugu kahe noore inimese kurameerimisest, slaavi tantsudega. Tolleaegsest suhtumisest haaratuna hakati avalikkuses arutlema rahvakunsti arendamise võimaluste üle. Rahvatantsule soovitati läheneda loovalt, edendada ja kohandada teda vastavaks aja vaimule. Tegel...
neiupõlvenime järgi, sest perenimi Beyincé hakkas välja surema.Beyoncél on noorem õde Solange Pladget (sündis 1986), kes on samuti laulja, laulukirjutaja ja näitleja. Beyoncé isa on neeger ja ema on kreool. Seetõttu on Beyoncé saanud hulgaliselt neegritele mõeldud auhindu, ehkki tema nahk on üsna hele. Beyoncé õppis Texases Neitsi Maarja algkoolis, kus ta käis tantsuringis, õppides seal nii balletti kui dzässtantsu. Seal avastati tema lauluoskus, kui tantsuõpetaja hakkas laulu ümisema ja Beyoncé lõpetas selle, lauldes kõrged noodid puhtalt välja. 7aastaselt osales Beyoncé kooli talendivõistlustel, lauldes John Lennoni laulu "Imagine". Ta võitis võistluse ning rahvas tervitas tema laulu püsti seistes ja ovatsioonidega. Ema pidas teda tagasihoidlikuks tüdrukuks, kuid pärast talendivõistlust hakkas Beyoncé laulmise ja näitlemise vastu huvi tundma. Laval kadus tema tagasihoidlikkus kohe. Samal aastal
Vahur on kaasa teinud tantsijana tunnustatud Rahvusooper Estonia lavastuses ,,Wallenberg" ning samuti Eesti Rahvusooperi lavastuses ,,Minu veetlev leedi". Ta on osalenu tantsijana veel muusikalis ,,Fame" ja koreograaf-tantsijana ooperis ,,Aida" Vaasa Ooperiteatris Soomes. Oma tantsugrupi Terminatorz Family'ga osales Vahur saates Eesti Talent 2010, kus saavutas II koha, võites nii publiku südamed kui ka tantsumaailma austuse. Koreograafi- ja tantsijaameti kõrval on Vahur ka aktiivne tantsuõpetaja, olles andnud meistriklasse Eestis, Portugalis, Ungaris, Soomes ja mujal. Lisaks on ta veel meigikunstnik, tegeleb fotograafia ja filmindusega, olles seeläbi osalenud paljudes filmides, muusikavideodes ja TV-saadetes nii Eestis kui välismaal. Koreograafia assistendid Sandra Steinberg ja Angelika Kusanova Osades TIINA Liisi Koikson Ta on sündinud 1983 Kilingi-Nõmmel ning on Eesti laulja ja tekstiautor. Ta on lõpetanud Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja Georg Otsa nim
com/2010/08/10-common-dance-injuries/ (21.10.2013) 28 LISAD Lisa 1 Intervjuu Anu Ruusmaaga Nimi ja sünniaeg: Anu Ruusmaa, s. 28.03.1960 Elukutse/amet: professionaalne balletiartsiti kutseõppe, Eesti kaasaegse tantsu esimene põlvkond, koreograaf, tantsija, tantsuõpetaja Tere! Tere Kui kaua oled tegelenud tantsuga ja mis stiilid? 43 aastat. Stiilid klassikaline ballett, modern, kaasaegne, ajalooline tants. Räägi enda vigastustest, millised on raskemad, millised kergemad? Jalalabad on nõrgad - väänasin jalgu välja, kuid jalad paiste ei läinud hüpermobiilsuse tõttu. Enne balletikooli oli seljavalusid, mis võtsid jalust maha, tekkinud arvatavasti sünnitraumana.
Lüneburgi kiri- kus käis parajasti oreli remont ja noor Sebastian oli igal vabal hetkel uudistamas, mis selle suure pilliga tehakse ja mida see pillide kuningas üleüldse endast kujutab. Tõenäoliselt jäi talle just sealt külge nö. orelipisik ja orelist sai talle lemmikpill. Hiljem kutsuti juba Bachi ennast oreleid testima ja nende pillide remondi puhul nõu andma. Lüneburgist 80 km lõunas asus Celle linnake, mille õukonnaorkester koosnes põhiliselt prantslastest. Lüneburgi kooli tantsuõpetaja oli sealse orkestri liige ja ta võttis noore Bachi vahel Cellesse kaasa, orkestrisse viiulit mängima. Seal kuuldud prantsuse õukonnamuusika olevat jätnud Bachile väga sügava mulje! Samuti võttis ta Lüneburgist ette reise Hamburgi, et õppida sealsete väljapaistvate organistide mängust. 1702. aastal tegi ta edukalt läbi katsed Hamburgi Jakobi kiriku organisti kohale, aga see anti vägeva soovituse tõttu siiski teisele.
Essee "Printsess de Cléves" Kursuse raames lugesin kuut teost. Lope de Vega "Tantsuõpetaja", Pedro Calderóni "Nähtamatu daam", Dante Alighieri "Vita Nova", Michel de Montaigne'i "Esseed", Cervantese "Koerte kõnelus" ja Madame de la Fayette'i "Printsess de Clèves". Mu tähelepanu äratas just viimane teos, sest loenguid kuulates jäi meelde, et see on psühholoogiline romaan ja kuna mind huvitavad inimestevahelised suhted otsustasin sellest essee kirjutada. Tegemist on silmapaistva renessansiaegse teosega, sest Fayette on suutnud Henry
juunil, 1965. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Moskva Kehakultuuriinstituudi, A. Levandi treeneriteks on olnud Stanislav Zuk ja Eduard Pliner. Ka A. Levandi ise tegeleb treeneritööga, ta on olinud ilkuuisutamistreener Norras, Soomes, Rootsis ja mõistagi Eestis. Ave Vardja, sündinud 30. juulil, 1971. aastal, on Eesti võistlustantsija ja üheteistkordne Eesti meister standardtantsudes. Tantsimisega alusta ta juba 10- aastaselt. 1999. aastast alates on A. Vardja elukutseline tantsuõpetaja ja ka tantsuvõistluste kohtunik. Silmapaistvaimaks Eesti jalgratturiks on Erika Salumäe, sündinud 11. juunil, 1962. aastal Pärnus. Ta on tulnud kahekordseks maailmailmameistriks ja ta on ka kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. E. Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit ninga valitus Eesti parimaks naissportlaseks on teda valitud koguni üheksal korral. Olümpiamängudel on ta osalenud kokku kolmel korral, kus kahel korral sai ta kuldmedali, 1988
· tõlkis esimese osa Don Quijotest 1939 · tõlkis ainult proosat Nõukogude aeg (II) · tugev tsensuur, peamiselt tõlgiti klassikuid · 1946-47 täielikult tõlgiti Don Quijote (Kurfeldt) · Shakespeare oli väga hinnas · vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina August Sang · kuulus luule tõlkija · Goethe ,,Faust" · palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes elas Tartus · lõpetas Cambridges romaani filoloogia · hakkas õpetama hispaania keelt · Ain Kaalep oli tema õpilane, hispaania luule vahendaja · Hone õpetas ka muusikaajalugu · tundis huvi idamaade vastu Ain Kaalep · tõlkis katkendeid ,,Laul minu Cidist" · tõlkis ,,Sevilla tähe" · hakkas kirjutama saatekäsikirju oma tõlgetele · ,,Kaneelist torn"
· Aadlidaamide kodused kontserdid, ülipopulaarne oli rahvalaulude laulmine, mida saadeti klaveril · Populaarseks klaveril tantsude mängimine · Peeti balle, mille lõpul tantsiti rahvatantse · Kuurortlinnades kamme- ja sümfooniaorkester · Papa Wiedemann Haapsalus kamme- ja sümfooniakontsertteosele kirjutatud sisu, mida saab kuulata ja näha · Hörtschelmann kirjutas Kotzbue teatriteostele muusikat · Windowsky Poola mereväeohvitser, tantsuõpetaja, eesrindlike kodude lastest pani kokku balletitrupi, koos Kotzebuega esinesid; ,,Ramma Joosepi häta ja apinõu" jagati tasuta talupoegadele (lühike eesti keelne õpik) · Luce Saaremaa muusikaelu eestvedaja, Saaremaa kooliteatris asjaarmastajate orkester Mitmehäälne koorilaulu tulek · Tekkis 16. saj · Rahva hulka jõudis vennastekoguduste kaudu · Levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev ja innukas koorilauluharrastus
hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. Jive Dzaiv (inglise k Jive) on Ameerika päritolu tempokas tants, mida liigitatakse Ladina-Ameerika tantsude hulka. Dzaiv pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosa mustanahaliste seast. Euroopas kirjeldas dzaivi esimesena Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester aastal 1944. Dzaivist on välja kasvanud swing, boogie-woogie, b-bop, rock'n'roll, twist, disco ja hustle. Standardtantsud Aeglane Valss ja Viini Valss Valss pärineb ilmselt Saksamaalt, juba 1700-ndate lõpus oli see tants populaarne Saksamaal ja Austrias. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud - praegu loetakse põhiliseks stantardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad.
3. Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talu vihusaunas. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal abiellunud Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga ning elatas oma peret puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamuselt. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai ärilist ettevõtlikkust ilmutav tantsuõpetaja ning kinooperaator (üks esimesi eestlasi). Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veski järveäärses majas. Õpinguid alustas Luts Änkküla külakoolis. 1895. aastal astus ta Palamuse kihelkonnakooli. 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai talle 1903
hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. Jive Dzaiv (inglise k Jive) on Ameerika päritolu tempokas tants, mida liigitatakse Ladina-Ameerika tantsude hulka. Dzaiv pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosa mustanahaliste seast. Euroopas kirjeldas dzaivi esimesena Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester aastal 1944. Dzaivist on välja kasvanud swing, boogie-woogie, b-bop, rock'n'roll, twist, disco ja hustle. Standardtantsud Standardtantsud on vüistlustantsus kasutatav Tantsuda kategooria, mille alla kuuluvad aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja qiuckstep. Samad tantsud on tuntud ka seltskonnatantsudena. Aeglane Valss ja Viini Valss Valss pärineb ilmselt Saksamaalt, juba 1700-ndate lõpus oli see tants populaarne Saksamaal ja Austrias
-Iseloomulik on ka muusika ja tants(barokk näitemängudele) Lope de Vega -Hispaania baroki tähtsamaid esindajaid -teadaolevalt on tema lavateoste hulk sirka 2000 näidendit, säilinud neist on üle 400 -oli pärit Madridist kullatikkija perest -teostele on iseloomulik, õilsus, kirjutab rahva elust ja ajaloost -tähelepanu ka Hispaania rahvaluulele, eitab keskaja õpetlikkust ja moraalilugemist 1)tõi Hispaania kirjandusse mõista mõõga ja mantlikomöödia: ,,Tantsuõpetaja" ja ,,Sevilla täht" *peategelasteks on julged ja hakkajad neiud kes astuvad vastu vananenud arusaamadele *mööga-ja mantlikomöödiates leidub rohkesti auhaavamisi, kahevõitlusi, salajasii kohtamisi, palju sädelevat dialoogi ja ootamatuid efekte 1)ajaloolised draamad -aluseks on Hispaania talupoegade elu 16-17.saj -ja 15.saj toimunud talupoegade ülestõusust ,,Sevilla täht" -algab Katsiilia kuninga saabumisega Sevillasse -ta kavatseb Sevilla õukonnas lõbutseda ja rõõmsalt aega veeta
mahlaka rahvaliku kõnepruugi ja vürtsikad kõnekäänud. Täiendab romaani sümboolikat. Kujutab endale ette südamedaami, kellele kangelastegusid pühendada. Enamik ettevõtmisi lõpeb äpardumistega, Kurva Kuju rüütel. Paeluv mäng struktuuris. Rõhutab teadlikult muljet loo müütilisusest (isegi kujutluslik loo autor). 13.Renessansi draama ja teater (XV-XVI saj.): Christopher Marlowe (Tragöödiad), Shakespeare (Kogutud teosed), Lope de Vega (Sevilla täht; Tantsuõpetaja valimikus „Hispaania pärand“, Cervantese vahemängud valimikus „Hispaania pärand“), Niccolò Machiavelli (Mandragora valimikus „Itaalia maskid“) Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hilisem. Varaseim uusaegne rahvusdraama kujuneb välja XVI saj lõppveerandis, renessansi loojangul. Itaalias matkiti antiikteatrit. Machiavelli peegeldas kriitiliselt kaasaegset Firenzet proosakomöödias „Mandragora“. XVI saj keskel
Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Ta on ka täielikult füüsilise karistamise vastu. Tänu sellele võib tekkida vastumeelsus ja tahtmatus. Locke ideedest on tänapäevani tuntud see teooria, et keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos. Tema õppimisprintsiipidest on saanud õppimisteooriate nurgakivid. Järgmine tüüp: Jean-Jacquest Rousseau (1712-1778). Tema elulugu on väga oluline. Isa oli kellassepp-tantsuõpetaja. Ema suri sünnitusel. Isa ei lubanud väljas teistega mängida. 8-aastaselt elas kus juhtus, 16-aastaselt alustas hulkurielu (kindlasti teadlik valik... not). Abiellus 30-selt. Sai abikaasaga 5 last ja kõik anti lastekodusse. Kui majanduslik olukord paranes, siis võttis endale kasvatada lapse Emile. Oli õitsvas keskeas, proovis eri ameteid, pikalt pidama kuskile ei jäänud, võttis varakult vastu seisukoha, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed. Ütleb ka seda, et kõik
Tasakaalu otsing. · Rabelais mängis keelega, Cervantes mängib struktuuriga: tõeluse peegeldus, illusioon romaani tõeluse kokkusulamisest ajaloolise tõelusega. ,,Meelelahutuseks kurvameelsetele hingedele kõigil aegadel". 12. Renessansi draama ja teater (XV-XVI saj.) (RA, Marlowe' Tragöödiad, Shakespeare'i komöödiad, ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht; ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja) · Euroopa renessansi kõrgajal võib täheldada ainult uusaegse draama eeldusi. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. · Varaseim uusaegne rahvusdraama kujunes välja juba renessansi loojangul ja Inglismaal, Hispaanias. Ülejäänud euroopas veel hiljem. · Itaalias matkiti antiiktratrit. Pmst mõned komöödiad olid (Ariosto ja Machiavelli omad), üksikuid tragöödia katsetusi kaa. Commedia dell'arte
energiliselt, avaldades selles stseene ,,Boriss Godunovist", katkendeid ,,Jevgeni Oneginist" ja mitu luuletust. Aga koostöö läks luhta, sest ajakiri orienteerus eliitlugejale, lugejate arv kahanes kiiresti, lööva kriitika puudumine sai takistuseks laiema kirjandusliku kõlapinna tekkimiseks. 19 Aleksandr Puskin ja Natalja Gontsarova Puskin kohtus kauni Natalja Nikolajevna Gontsarovaga, kes oli tollal vaevalt kuueteistkümnene, tantsuõpetaja Jogeli ballidel, kuhu viidi vaid kõige nooremaid preilisid. 1. mail 1829 palus luuletaja tüdruku kätt, kuid sai ebamäärase vastuse ja sõitis Kaukaasiasse. Puskin sõitis 1830. aasta märtsis Moskvasse tagasi, kus Aadlikogu saalis kontserdil kohtas ta taas Nataljat. 5. aprillil saatis ta resoluutse kirja Natalja emale. Järgmisel päeval külastas ta Gontsarove ja tegi teistkordse abieluettepaneku, mis sedapuhku vastu võeti. Kohe ilmnesid aga raskused
01.11.10 Lope de Vega toob oma näidenditesse gracioso. Toob sisse nalja teravmeelsuse, rahvaliku nalja. Esineb enamasti teenrina, enamasti peategelase kaaslane. Taustaks on rahvuslik ajalugu Lope de Vegal. Auteema läbib kõiki näidendeid. ,,Fuenteovejuna" (Naiste mäss)- peetakse Lope de Vega kõige kuulsamaks näidendiks. ,,El mejor alcalde, el rey" (Parim kohtunik, kuningas) ,,Maestro de danzar" (Tantsuõpetaja)- Lope de Vega ,,El perro de hortelano"- sündmused toimuva Itaalias, Napolis (mis kuulus küll pikka aega Hispaania mõjupiirkonda) Põhimõte on, et ise ei söö ja teistele ka ei anna. Irooniline seisuslike eelarvamuste suhtes. Teater muutus sel ajal äärmisel populaarseks. 17.sajandi Hispaania ühiskonna peamisi nähtusi on see. Alarconi looming langeb ka sellesse aega. Pierre de Corneille näidend ,,Valetaja", süzee on sama kui ,,La verdad sospechosa" Alarconil.
Locke välistab, et on kaasa sündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Matemaatika tähendus oli teine kui tänapäeval. Täielikult füüsilise karistamise vastu- tänu sellele võib tekkida vastumeelsuse või tahtmatuseni. Locke ideedest on tänapäeval tuntud lause: ,,Keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos". Õppimisprintsiipidest on saanud õppimisteooriate nurgakivid. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) isa oli kellasepp (ka tantsuõpetaja), ema suri sünnitusel. Isa süüdistas ema surmas last. Maksuametnik, preester, muusik.. kusagil polnud pikalt. Võttis varakult vastu seisukoha, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed. Nativistlik vaade. Inimesed sünnivad sünnipäraselt headena. Rõhutab seda, et looduse ja inimühiskonna mõjud on vastanduvad. Inimese areng toimib kaasasündinud protsessidest. Inimühiskond rikub last. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatud, ehk laps
vaid tal olid ka väga selgesti kujunenud põhimõtted. ("Poeetika" Poileen(?) 1667 kui olid omad poetika põhimõtted. Ka Cervantesel oli paar tuntud poeemi.) 1609 "Komeediate (näidendite) tegemise uus kunst". Kokku on võetud põhimõtted mida on näha nii inglise kui hispaania draamades. Nt pidi olema 3 vaatust. On kirjutanud sadu näidendeid tänapäevani on säilinud umbes 500 näidendit. 27. mai Mõõga ja mantli komöödia peategelasteks aadlikud, "Tantsuõpetaja" (Lope de Vega). Tuleb sisse tegelastüüp naljamees. Gracioso rollis on tavaliselt mõne peremehe teener. Põhiline naljaallikas näidendis, kohati lihtsameelne, kohtlane, rahvalik kõnepruuk. (Sancho Panzo oli ka selline) Lope de Vega tõi hispaania kirjandusse naljamehed ehk graciosod. Tänu neile on teartis alati mingi nali olemas, ka tõsistes näidendites. Mahendab konfliktide traagilisust. Näiteid on palju. Lope de Vega Corpio. Kirjutas esimesed näidendid juba 11-aastaselt
More Utoopia, Montaigne Esseid) 12) Renessansi romaan ja novell (15.-16. saj). (Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 13) Renessansi draama ja teater (15.- 16. saj) (Marlowe' Tragöödiad (Doktor Faustuse traagiline lugu), Shakespeare'i komöödiad (Georg Meri tõlked enamuses). Ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht, ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja.) 14) 17. saj ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. 15) 17. saj proosa. (Garcian Käsioraakel. Bunyan Palveränduri teekond (kõige varasem inglise kirjanduse tõlge eesti keeles, soovitab Anne Lange tõlget.). La Fayette Printsess de Cleves (peetakse uuema psüholoogilise proosa alguseks), Maailma kirjanduse lugemikust La Rouchefoucauld Maksiimid ja veel midagi.) 16) 17. saj luule. (Quevedo Valik luulet (esindab barokset vastandite ühendamist,
õukondlikuks meelelahutuseks arvatavasti 1682. aastal.(Muide, Blow enda määratlus on "maskimäng"!) Purcelli ooper "Dido ja Aeneas" valmis veidi hiljem: esimene teadaolev esitus pärineb 1689. aastast, mil teost mängiti Chelseas tütarlaste pansionis. Tollal pandi inglise koolides suurt rõhku laulmisele, tantsimisele ja pillimängule. Samas tütarlaste pansionis oli esitatud ka Blow "Venust ja Adonist". Etenduste eestvedaja oli Londoni tuntud tantsuõpetaja ja teatrimees Josias Priest. Võimalik, et ooperite etendamisel tulid neidudele appi Chapel Royal'i liikmed. "Didos ja Aeneases" laulsid nood ilmselt Aeneast, Ülemnõida ja meremehi. Viimasel ajal on Purcelli-uurijad veendunud, et "Dido ja Aenease" esmaesitus toimus tegelikult varem, 1680. aastate keskel õukonnas. Paraku puuduvad selle kohta täpsemad andmed. 1689. aasta koolietenduse proloogi tekstis (muusika
katsumustes siiski mõndagi. "Kohtlane" (1767) Indiaanlase puhas looduslapsepilk avastab Euroopa tsiviliseeritud ja mõistuslembelises ümbruses ridamisi valskust ja rumalusi. Ta saab endale õpetaja, kes aitab tal taspisi tsiviliseeruda, hariduse ja kultuuri kaudu isiksuseks saada. Rosseau (17121778) JeanJacques päritolult prantslane, kuid sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Isa oli kellassepast tantsuõpetaja. 16selt lahkus kodust, õppis muusikat ja kirjutas oopereid. "Entsüklopeediale " kirjutas artikli muusikast, Teaduste Akadeemias tegi ettekande noodimärkide uuest süsteemist, koostas "Muusika sõnaraamatu". "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750) Looduspäraselt puhast ja head inimest rikub ühiskond oma halbade kommetega, nagu ka väärad ideed, isegi mõistus tervikuna,
, 38). Seega oli puhkpilliorkestrite ampluaa üsnagi lai ning nende osa rahva, eriti maarahva muusikalise maitse arendamisel, aga ka pillimänguoskuse ja seeläbi nooditundmise õpetamisel märkimisväärselt suur. 20. sajandi teisel kümnendil ilmusid igihalja valsi ja polka kõrvale uued moetantsud: cake walk, boston, one step ja two step, tango. Eestis liikus ka ajakiri Musik für Alle, mis tutvustas uut muusikat ja uudistantse koos. Näiteks 1913. aastal ilmunud 110. numbris on toodud tantsuõpetaja R. L. Leonardi põhjalik tantsuhoiu joonistega õpetus, kuidas tantsida tangot. Lisatud on ka kolme argentiina tango noodid ning veel ühe one step’i, two step’i ja wals boston’i noodid (ajakirjanduse andmeil hakati meil one- ja two step’i õpetama 1919. aasta lõpul 63 ). Ilmet hakkas võtma moodne lööklaul, mis oli tuntava saksa mõju all (Ojakäär 2000: 18). Moes oli kasutada põhiliselt saksa muusikast laenatud viise, millele tehti eestikeelsed
annaabi.ee 
