viljakoristusega, rehepeksuga õnnestunud viljakoristus ja hea saak andis kindlustunde, et leib on talveks laual. Jääv sümbol läbi viie loo on aurukatel, algul uus ja veel läikiv, lõpul seisev roostetanud vanaraud. Iga loo poliitiline olustik aga eestimaal on erinev, mõjutatud sõdadestja erinevatest valitsustest. Esimene tants On ilus sügispäev Eestimaal. Aiaste talu õuele veetakse hobustega aurukatel. Katlaga kaas tuleb alati masinist Jakob Lusiksepp, kes seab masina töökorda. Eestis on see ajal veel rahulik talu aeg. Kusagil kaugemal käib aga juba esimene maailmasõda. Aiaste talu peremeheks on Mats Aniluik. Tal on kolm poega vanim poeg Kaarel on linna kooli pandud ja õpib advokaadiks. Kodus käib ta harva. Noorim poeg Taavet on vallatu ja lustlik, alles hiljuti leeris käinud. Vanusest keskmine, Jüri, on see kelle õlul on talupidamine. Isa Mats on muidugi nõuga abiks, sest töötegemiseks juba vanavõitu
täismehe mõõdu välja annab, siis alles tasub temaga tegemist teha. Kui ei, siis kuuleb ta peatselt Paulilt nii mõndagi halvustavalt. Pauli silmis on Taavet hale kergats, mingit pilli puhuv hampelmann. Paul teeb tööd vihase lõbuga, trotsiga, nagu keegi veel ei usuks, et ta on suuteline tugevaks, tõeliseks tööks. Töö ei paku isegi noores eas talle rõõmu, selle taga seisab sund. Ainult tüdruku lähedus paneb ta kiiremini liikuma, et ennast natuke paremas valguses näidata. Jakob Lusiksepp- rahulik elurõõmus mees, kes on karsklane. Ta on ümara näoga ning jändrik.Ta on rehepeksugarnituuri masinist. Ta on küll karsklane aga piipu tõmbab siiski. Ta arvab, et inimesel peab elus paar pisikest rõõmu olema. Tal on tumedad hallinevad korralikult pügatud vurrud tugeva nina all. Ta pole enam noor. Ta sisetunne on hell-isegi ilusa ilma pärast tunneb ta muret. Jaanus-masinist Lusiksepa noorem poeg. Ta on sihvakas, laia lauba ja sügavsiniste silmadega
Jüri peab vurlelikuks, kummaliseks; on üks neist Aiaste perepoegadest, kellele isa otsustas hariduse anda vaid sellepärast, et üks poegadest peab talule au ja kuulsust tooma, mida suudab aga vaid koolitatud mees; piklik nägu; leeritunnistus; saadab koju kirja, et raha otsas; isal pole sellest kergem, et tulevane advokaadihärra ei riku oma tervist odava monopoliviinaga; tudeng; elab Tartus; Masinist Jakob Lusiksepp rahulik elurõõmus mees; karsklane, kavatsenud isegi karsklusseltsi asutada; rehepeksugarnituuri masinist = lugupidamine; tõmbab piipu, piip on ilus, kuid pigitunud, ei võta tuld sisse; arvab, et inimesel peab elus paar pisikest rõõmu olema; võidunud soni peas, tumedad hallinevad korralikult pügatud vurrud tugeva nina all; pole enam noor; süda kripeldab alati enne masina käimapanekut, tunneb isegi ilma pärast muret = hell sisetunne; pole kes teab mis