Mohri pingering võimaldab meile ülevaatliku pildi normaal- ja nihkepinge muutumisest punktis olenevalt punkti läbiva pinna kaldest ning võimaldab meil vähese vaevaga analüüsida pingust. Mohri pingering joonisel 7. Joonis 7 Pinged jagunevad normaalpingeteks ja tangentsiaal- ehk nihkepingeteks, neid väljendatakse joon-, tasand- ja ruumpinguse abil. Iga peapinge põhjustab elementaarristtahuka pikenemise selle pinge sihis ja ahenemise selle ristsihis. Pingete arvutamiseks mingis kindlas punktis võtame appi lõpmata väikese suurusega elementaarristtahuka. Mingis kindlast punktis esinevatest pingetest annab meile selge pildi ka Mohri ring.
s v . (2.19) a Valemitest (2.4) ja (2.16) saame nurkkiirenduse jaoks avaldise d v = . dt r Et jäiga keha pöörlemisel punkti kaugus pöörlemisteljest ei muutu, siis r = const ja me võime kirjutada 1 dv = , r dt nurkkiirendus on joonkiiruse mooduli ajaline tuletis jagatud kaugusega pööremisteljest, mis annab meile pöörleva keha punkti tangentsiaal- ehk puutujakiirenduse, mida tähistatakse at ja mis on suunatud kiiruse sihis: dv at = . (2.20) dt Järelikult jäiga keha mitteühtlasel pöördliikumisel on selle keha punkti summaarne kiirendusvektor a normaal- ja tangentsiaalkiirenduse vektoriaalne summa: a = at + an . (2.21)
max ei ületaksid lubatud pinget, ehk 7.Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. 8.Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. T max W0 ristlõike polaarvastupanumoment Tõmbeks või
Konstruktsiooni tugevustingimus seisneb selles, et maksimaalsed selle elementide sees tekkivaid pinged ei ületaksid lubatud pinget, ehk max 7. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. 8. Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. Tõmbeks või surveks nimetatakse sellist deformatsioonide liiki, mille juures varda sees tekivad ainult pikijõud. tõmbel ja survel pinge sõltub N
Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mistõttu tugevusõpetuses vaadeldakse neid eraldi. Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. Seetõttu nimetatakse tangentsiaalpingeid ka nihkepingeteks. Nihke- ehk tangentsiaal- ehk puutepinge on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab lõikepinna sihis mõjuvat pingekomponenti. Nihkepinge on vektoriaalne suurus ning tähistatakse tugevusarvutustes . Nihkepingete paarsuse seadus on seadus tugevusõpetuses, mille kohaselt kahel omavahel ristioleval pinnal mõjuvad arvuliselt võrdsed, kuid vastasmärgiga nihkepinged. Seejuures mõlemad nihkepinged on suunatud kas pindade lõikejoone poole või lõikejoonest eemale.
ning loomulikult ka algasukoha (z-koordinaadi) valemis. Rehkendage. Vastus peaks olema: Muuseas - neid valemeid on väga lihtne kontrollida. Pange lõppvastusesse algandmetele vastavad ajamomendid, rehkendage asukohad ning kiirused ning vaadake, kas algandmed ikka välja tulevad. Kui mitte, hakake viga otsima. Loomulikult saab neid ülesandeid "edasi arendada". Nii kiirust kui kiirendust saab panna algandmetesse mooduli ja nurkade kaudu; kiirenduse võib anda tangentsiaal- ja normaalkomponendiga. Või pakkuda nurka kiirusvektori suhtes... Eks proovige. Ja nagu nägite, oli varasemas tekstis üsna mitu viga. Võib-olla on neid veel... 3
kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp · Aastarõngas · Kevadpuit · Sügispuit · Kambium · Niin · Korp Säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse ka oksad. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt on 2...5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne:
Ühtlaselt muutuv liikumine Sirgliikumisel on kiirusvektor suunatud alati ühte ja sama sirget trajektoori mööda, mis tõttu vektori a suund kas ühtib vektori v suunaga või on sellega vastupidine. Kui vektorite a ja v suunad ühtivad, siis kiiruse suurus kasvab ning liikumine on kiirenev. Kui vektor a on vastassuunaline kiirusvektoriga v, siis kiiruse suurus kahaneb ning liikumine on aeglustuv. Muutumatu kiirenduse korral nimetatakse sirgliikumist ühtlaselt muutuvaks. 3. Kiirendus. Tangentsiaal- ja normaalkiirendus. - punkti kiirendus/hetkkiirendus. Keskmine kiirendus Kiirendus iseloomustab punkti liikumise kiiruse v muutumist ajas t. Tangentsiaalkiirendus iseloomustab kiiruse arvväärtuse muutumist ajas: . Normaalkiirendus Kiirendus, mis on suunatud mööda trajektoori normaali. Iseloomustab kiiruse suuna muutumist ajas : . Kogukiirendus - 4. Pöörlemise kinemaatika. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiseadus.
väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). · Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. · Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. · Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv · Sidurikorv: · 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas · 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest Siduri ketas Hooratas · On tegelikult mootori väntmehhanismi detail, aga tema välimist pinda kasutatakse siduri osana. · Üldjuhul valmistatakse need perliithallmalmist, sest sellel metallil on hea soojusjuhtivus. · Hooratas on masina element, mille ülesandeks on kineetilise energia salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina edasiseks töövõimeks, hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks
Kesk CO2 14%;hööveldamiskuiv puit 15-19%;õhukuiv puit 15-23%.Kahanemine ja sisal. Õhus on 0,03%.Transpiratsioon-vee aurumine lehtede v okaste pinnalt paisumine-puidu kuivamisel rakuseinte ruumala väheneb ja puidus võivad reguleerib taime niiskuse ja temp vahelist suhet.Kui valgus on väga pinged tekkida.Puidu pikisuunas on kahanemine vaevalt märgatav,tüve intensiivne,siis transpiratsioon hoiab ära taime temperatuuri liigse ristisuunas on tangentsiaal ja radiaalsuunas erinev.Saetud materjal kuivab vast 30% 20-le %-le.Üldiselt võib kahanemise suhet kõigis kolmes peasuunas kirjeldada järgmiselt:tangentsiaalselt:radiaalselt:pikisuunas=2:1:0,1.*tugevalt ristikiudu 5-6 korda väiksem kui pikikiudu.Paindetugevus-komb surve ja "töötavad" puiduliigid pärn ja pöök*keskmiselt tõmbetugevusest
see toimub ühtlase (ajas muutumatu) kiirusega. Ringjoonelisel liikumisel on palju rakendusi: tsentrifuug, tsirkulatsioonpump, gaasiturbiinid, ventilaatorid. Seetõttu vaatlemegi seda liikumisvormi eraldi. Joonis 3. Ringjooneline liikumine. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel fikseeritud raadiusega on kiirusvektor suunatud puutuja suunas. Kesktõmbejõud mõjub kiirusega risti; see ei muuda kiiruse absoluutväärtust, kuid muudab kiiruse suunda. Ühtlase ringjoonelise liikumise tangentsiaal- (puutujasuunaline) kiirus: , kus r on raadius, T on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus dimensiooniga . tähistab nurkkiirust. Nurkkiirus on radiaanides mõõdetava pöördenurga suurenemise kiirus. Ühik: radiaani sekundis. Radiaan on nurk, millele vastav ringi kaare pikkus on võrdne raadiusega. Seega, täisring 360 kraadi vastab 2 radiaanile (1 rad=57.3 kraadi) ja üks tiir sekundis tähendab nurkkiirust 2 radiaani sekundis
EHITUSMATERJALID 6 PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED Mahumuutused veesisalduse muutumisel – niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune - radiaalsuunas 2-6%, tangensiaalsuunas 5-10% ja puu pikkuses 0,1-0,3%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. NIISKUSDEFORMATSIOONID Puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuunalised praod, eriti otspindadel. Puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini
9. Millised Eesti puud kuuluvad maltspuiduliste hulka? Kask, lepp, haab, vaher. 10. Millised puidust omadused on välisel vaatlusel eristatavad? Värvus, tekstuur/muster. 11. Milline on standartne niiskus ja milleks teda kasutatakse? Standartne niiskus on 15% ja teda kasutatakse... 12. Puidu erimass? Puidu erimass on 1,55 g/cm3. 13. Millises suunas kahaneb puit kõige vähem ja millises kõige rohkem? Puit kahaneb kõige vähem pikkisuunda, tangentsiaal suunas kõige rohkem. 14. Milline tugevus on puidul kõige suurem? Tõmbetugevus on puidul kõige suurem (1150). 15. Millised on puidu vead? Oksakohad, mädanikud, praod, putukate kohad, ebakorrapärane puit. 16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17. Millist tugevust oksakohad suurendavad? Nihketugevus suurendab oksakohtade tugevust. 18. Milline oks nõrgestab puitu kõige vähem?
Ühtlane liikumine on keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese läbib liikumise kestel mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine on keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne. St, et keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. Kiiruse suurenemisel on see ühtlaselt kiirenev liikumine, kiiruse vähenemisel ühtlaselt aeglustuv liikumine. 3. Kiirendus. Tangentsiaal- ja normaalkiirendus. Kiirendus vektor, mis iseloomustab keha kiiruse muutumise kiirust aja jooksul. Hetkkiirendus on esitatav kujul , kus tangentsiaalkiirendus ja normaalkiirendus . Tangentsiaalkiirendus iseloomustab kiiruse arvväärtuse muutumist ajas. Normaalkiirendus iseloomustab kiiruse suuna muutumist ajas. Pöörleva keha punktide kogukiirenduse komponendid ja . 4
(9) vahele. Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv: 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest Küsimuste vastused: 1. Siduri libisemise põhjused Kui sidur libiseb, pole see ilmtingimata siduri viga. Sagedasti on selle põhjuseks siduri väljalülitamise süsteem või hooratas on valesti parandatud või sidur ei kuulu üldse sellele sõidukile. Siduri libisemise põhjusteks võib olla kulunud kattekiht, kattekiht õline või määrdene, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, kattekiht mõranenud/lahti tulnud, kattekiht ei kanna kogu
Leia keha algkiirus ja lõppkiirus. XI 1) Newtoni III seadus? Kehade igasugune mõju teineteisesse on alati vastastikune ; jõud millega kehad teineteist mõjutavad ,on alati suuruse poolest võrdsed ning suunalt vastupidised. 2) Kuidas defineeritakse kiirendust kõverjoonelisel liikumisel ? Kõverjoonelisel liikumisel jagatakse kiirendus sageli komponentideks. Tangentsiaal kiirenduseks ja normaalkiirenduseks dv v 2 a = a + a n n = + n dt r 3) Millega võrdub töö kõverjoonelisel liikumisel ? Mehaaniline töö on kehale nihke suunas mõjuva jõu ja nihke suuruse korrutis. Kõrvejoonelisel liikumisel jagatakse kogu liikumistee elementaarseteks niheteks d s . Nii väiksese ,et selle ulatuses võib nurga muutuse ja jõu muutuse jätta arvestamata.
joonkiirus - Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel nimetatakse teepikkuse ning aja jagatist joonkiiruseks. Ajaühikus läbitav kaarepikkus. Joonkiiruse suun on ringjoone puutuja suunas. seos: =v/r või v=ωxr o Nurkkiirendus (+ valem ja mõõtühik) Nurkkiirendus ε iseloomustab nurkkiiruse muutumise kiirust (nurkkiiruse aja tuletis). ∆ω ε =lim ühik 1 rad/s² ❑ ∆t Tangentsiaal- ja normaalkiirendus (+ joonis) Tangentsiaalkiirendus näitab, kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. Kiiruse puutuja suunaline Normaalkiirendus e kesktõmbekiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Suunatud ringjoone keskpunkti poole. o Pöördliikumise liikumisvõrrand (+ valem) Pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda
Rakkude seintest seotud vee eraldumisega kaasneb puidu mahu kahanemine. Vastupidine nähtus - puidu paisumine - esineb siis, kui rakkude seinad hakkavad veega täituma. Puidu lineaarne kahanemine kuivamisel ei ole kõigis suundades ühesugune. Kirjanduse andmetel okaspuidu täielikul kuivamisel on pikisuunaline lühenemine 0,1-0,3%, ristikiudu ja radiaalsuunas 3-5%, tangentsiaalsuunas 6-10%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. Teiseks paheks on radiaalsuunalised kuivamispraod, sest puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini vee ära ja püüavad tangentsiaalsuunas kahaneda, see aga on sisemise märja puidu tõttu takistatud. Siit tingituna tekivad tangentsiaalsuunalised tõmbepinged, mis ületavad puidu tõmbetugevuse ja lõhestavad puitu radiaalselt.
0,7 kh 2 lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge.Normaalpinge mõjub lõikepinnaga risti. Wõ , kus 6 on õmbluse ohtliku ristlõike vastupidavusmoment. Iseloomustab aineosakesi laialirebiva või kokkusuruva jõudude intensiivsust Tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude Otsmise nurkõmbluse koormamisel paindemomendiga M ja pikijõuga F on M F intensiivsust. = + [ ']
Seetõttu �� ≠ 0 . Punkti asukohta ringjoonel võib määrata ka nurgaga � . Kui koordinaatide alguspunkt O on ringi tsentris, siis kohavektor muutub ainult suuna poolest. Olgu see aja ∆� jooksul pöördunud nurga ∆� võrra. Ajaühikus sooritatud pöördenurk on siis ∆� ∆� . Seda nimetatakse keskmiseks nurkkiiruseks ajavahemikul ∆� või kaarel A1A D)Pöörlemist kirjeldavate suuruste vektoriseloom Kiiruse � , kiirenduse � , tangentsiaal- � � ja normaalkiirenduse � � vektoriaalsus selgus juba eelnevalt. Osutub, et ka nurk � pi , nurkkiirus � omega ja nurkkiirendus � on vektorid. See tuleneb asjaolust, et pöördenurga arvväärtus üksinda ei anna meile täit ettekujutust pöördest. Keha võib pöörduda ümber mitmesuguse telje. Seepärast on vaja näidata ka telje asendit ruumis, mille ümber toimub pöörlemine. Telje üks suundadest omistataksegi nurgavektorile � . Suund valitakse kruvireegli järgi.
Valem: v = R, Mõõtühik: v = m/s. Nende vaheline seos: Joonkiirus sõltub nurkkiiruse suurusest. Mida suurem on nurkkiirus seda suurem on joonkiirus. Kesktõmbekiirendus Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak = 2 r . (a-kiirendus) Tangentsiaal- ja normaalkiirendus Tangentsiaalkiirendus a näitab, kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. Kiiruse puutuja suunaline. Normaalkiirendus an (kesktõmbe- e, tsentripetaalkiirendus) kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Suunatud risti kiiruse vektoriga, e. ringjoone keskpunkti poole. Kui pöörlemine on ühtlane siis aT = 0 Ühtlane pöörlemine, tiirlemisperiood ja sagedus Ühtlane pöörlemine: on keha või masspunktikonstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont. A= ²*r
tegemist puhtpaindega. (Tavaliselt lisandub paindemomendile veel põikjõud FQ) 33. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. Pinge vektor ι koosneb kahest komponendist: lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge ning lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge.Normaalpinge σ mõjub lõikepinnaga risti. Iseloomustab aineosakesi laialirebiva või kokkusuruva jõudude intensiivsust Tangentsiaal- ehk nihkepinge τ näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. Tugevusteooriad on teoreetilised kaalutsusr, mis võimaldavad lihtsate tugevusteimide tulemusi kasutada piirseisundi tekke hindamiseks liitpinguse puhul. Jaotatakse kahte rühma: kriteriaalteooriad, mis esitavad piirseisundi kriteeriume. Iga kriteeriumi väärtus määratakse lihtsa teimi põhjal;
välispind puutuja sihiline nihkepinge t komponent, [Pa]; t nihkepinge Varda pinna tangentsiaal- normaal komponent, [Pa]. T Varda n = 0 ristlõikepind Varda pinna puutuja Joonis 3.18 Priit Põdra, 2004
Absoluutne niiskus: niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena. (Praktikas enam kasutusel). Wa= (m - m0)*100 / m0 , % Relatiivne niiskus: niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja niiske puidu massi suhtena. Wo= (m - m0)*100 / m , % 20. Millise niiskuse-% on õhukuiv puit? Õhkkuiv puit ( W~15%) 21. Milline on puidu kuivamiskahanemine 3 lõike suunas? Joonistage skeem koos selgitustega. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaline kokkutõmbumine võib erineda 1,5…10 korda Samuti erineb kokkutõmbumine ka piki- ja ristisuunaliselt Põhjuseks on puidu anatoomiline anisotroopne ehitus ja füüsikalis-keemilised omadused Puidust risttahuka kahanemine (mõõtmetega
kasutada nende pinkide juures, kus mootor asub vahetult sängi juhtpindadel või kui toorik on kinnitatud tsentreerivasse padrunisse. Lõiketera edasiliikumist nimetatakse ettenihkeks. Silindrilise välispinna treimisel kasutatakse pikiettenihet. Ettenihke suund võib olla seejuures nii parem- kui vasakpoolne. Tooriku otspindade tasandamisel, sisse- ja läbilõikamisel, kumer-, nõgus- ja kooniliste pindadetreimisel kasutatakse rist- ja kaldettenihet. Treida on võimalik tangentsiaal-, telg-, ja radiaalsuunas. Tangentsiaalsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördkeha suhtes lõiketasapinnas puutujasuunaliselt ja lõikeriist liigub piki- või kaldettenihkega . Seda lõikamisviisi kasutatakse pikkade ja peente esemete välistreimisel. Telgsuunas treimisel asub lõikeriista lõikeserv pöördtelje kõrgusel ja lõikeriist liigub jällegi piki- või kaldettenihkega. Seda lõikamisviisi kasutatakse lühikeste ja jämedate esemete välis- ja sisetreimiseks.
ühtlast lõikepinge laotust ning pinge leitakse valemiga 28. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- 33. Väändepinge. Tugevustingimus väändel. ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude Väändepinge tekib, kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje. intensiivsust. Väändeks nim varda koormusseisundit, milleks ristlõikepindade jaotatud elementaarjõud taandunud väändemomendiks. T-ristlõike väändemoment, W 0 - 1
b) reguleeritava väljundvõlli pöörlemissagedusega AHM tööprintsiip: Silindrite plokk koos kolbidega on surutud vastu jaoturit vedrudega, mis paiknevad keskvarda puksis. Surveõli siseneb kolbidesse jaoturplaadi kaudu. Õli mõju kantakse üle kolbidele järjekorras iga kepsu abil ja viimaste kaudu väljundvõlli flantsile. Jõud kantakse flantsile üle 25 0 nurga all. Seejuures tekkivad telg- ja tangentsiaal- suunalised tõukejõud. Telgsuunaline jõud kantakse üle laagritele ja tangentsiaal- suunaline jõud paneb pöörlema veovõlli 95. Hüdrojaoturi (suunaklapi) tüübid ja liigid Hüdrojaotur onõlivoolu: *suuna, *rõhu ja * hulga reguleerimiseks Siiber-tüüpi, suletud kontuuriga suunaklapp Seda tüüpi suunaklapp on nelja väljaviiguga ja siibriga
- geomeetrilised (lõikeriista kujundusgeomeetria parameetrid); - lõikereziim (lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus); - töödeldava ja teriku materjali omadustenäitajad; - töötluskeskkond (õhk või mingit liiki jahutus-määrdevedelik). 180. Mida nimetatakse laastutekkejõuks? Laastu tekitab teriku esipinna surumine töödeldavasse materjali. Selleks vajalikku esipinna poolt tekitatud jõud u F nimetatakse laastutekkejõuks. 181. Kirjelda lõikejõukomponenti Fz? Tangentsiaal lõikejõu komponend mis on risti riisttaustsüsteemi põhitasandiga Pr. 182. Kirjelda lõikejõukomponenti Fy? Lõikejõu radiaal komponend mis on risti riisttaustsüsteemi töötasandiga Pf. Pöördkehade töötlemisel on Fy teriku tippu läbiva tooriku raadiuse sihiline. 183. Kirjelda lõikejõukomponenti Fx? Lõikejõu telgkomponend mis on risti taandtasandiga Pp. Pöördkehade töötlemisel või telgriistade kasutamisel on Fx vastavalt tooriku või riista telje sihiline. 184
(9) vahele. Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv: 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest Küsimuste vastused: 1. Siduri libisemise põhjused Kui sidur libiseb, pole see ilmtingimata siduri viga. Sagedasti on selle põhjuseks siduri väljalülitamise süsteem või hooratas on valesti parandatud või sidur ei kuulu üldse sellele sõidukile. Siduri libisemise põhjusteks võib olla kulunud kattekiht, kattekiht õline või määrdene, põlenud või lagunenud siduri kattekiht, kattekiht mõranenud/lahti tulnud, kattekiht ei kanna kogu
treilõikuriga v. Lihvkettaga. Freesimisega lõigatatakse nii sise- kui ka väliskeermeid. Keermestamine keermestuspeaga: keermesuspäid kasut.välis ja sisekeermete lõikamiseks trei, puur, revolver ja automaatpinkidel. Keermetuspea korpusse monteeritakse prismaatilised v. Ümarad profiillõikurid, mis pärast keermelõikust eemalduvad automaatselt lõiketsoonist. Olenevalt lõikurite paigitisest ja konstruktsioonist kasut. 3 tüüpi iseavanevaid keermmestuspäid: radiaal, tangentsiaal, ümarlõikuritega. Keermerullimine: on tootlik ja ökonoomne meetod sari ja suursaritootmisel. Sel juhul kasutatakse keermeprofiili saamiseks plastset deformatsiooni, laastu eraldamata. Tööristadeks on keermetusplaatid ja keermerullurid. 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. Lihvimine on lõiketöötlusprotsess kus, kasutades abrasiivlõikurit saadakse sile R= 0,0025...1,6 mkm pind ja suur mõõtmete täpsus (5-6 tolerantsjärk)
Okste ehitus sarnaneb põhiliselt tüve ehitusele. Kuna puitmaterjali tugevusomadused on, võrreldes tema madala massiga, suhteliselt head, teeb see asjaolu puidust väga hea ja laialdast kasutust leidnud ehitusmaterjali. Puidu siseehitus toob puittoodete valmistamisel siiski kaasa teatud probleeme. Oma eriliste bioloogiliste omaduste tõttu on puit kui tarbematerjal: · heterogeenne, st. Materjali erinevatel osadel on erinevad omadused, nt kevad- ja sügispuit, radiaal ja tangentsiaal suund, tüve- ja oksapuit jne. · anisotroopne, st. Füüsikalised omadused erinevates suundades, näiteks puidu kahanemisel- paisumiselja, puidu töötlemisel kiudude suunad jne. · hügroskoopne, st materjal püüab ühtlustada oma niiskussisaldust väliskeskonnaga samale tasemele. Nende asjaolude tõttu peavad puitmaterjali tootjad ja kasutajad teadma selle materjali erinevaid omadusi. Peab tundma puidu struktuuri ja füüsikalisi omadusi, näiteks
(5.1) Kuidas punktid C ja D liiguvad? Punkt C liigub mööda ringjoont, mille tsentriks on punkt K, mille raadius on l 2 ja mille tasand on risti z-teljega. Analoogiliselt punkt D liigub mööda ringjoont, mille tsentriks on punkt L, mille raadius on r ja mille tasand on samuti risti z-teljega. Seega mõlemad punktid, C ja D, liiguvad mööda ringjoonelist trajektoori ja seetõttu on nende punktide kiirendustel üldiselt nii tangentsiaal- kui ka normaalkomponent, ehk teiste sõnadega aC = aC + aC , a D = a D + a D (5.2) Kiirenduse normaalkomponent on alati suunatud vastava trajektoorringjoone tsentrisse, tangentsiaalkomponent on risti vastava normaalkomponendiga ja tema täpse suuna määrab nurkkiirendus (joonis 5.3). Süsteem hakkab liikuma paigalseisust ja selle paneb pöörlema moment M
ühikuks on 1rad/sek2. 1. teepikkusele sirgjoonelisel liikumisel vastab pöördenurk kõverjoonelisel liikumisel, 2. kiirusele vastab nurkkiirus, 3. kiirendusele vastab nurkkiirendus Nurkiirenduse avaldis: ,cet jäiga keha pöörlemisel punkti kaugus pöörlemisteljest ei muutu siis r=const ja me võime kirjutad: . Nurkkiirendus on on joonkiiruse mooduli ajaline tuletis jagatud kaugusega pöörlemisteljest, mis annab pöörleva keha punkti tangentsiaal ehk puutujakiirenduse,tähis on at. Järelikult jäiga keha mitteühtlasel pöördliikumisel on selle keha punkti summaarne kiirendusvektor a (vektor) normaal- ja tangentsiaalkiirenduse vektoriaalne summa. paralleelselt, normaalkiirendusevektor on kiirusvektoriga risti. Kuna tangentsiall ja normaalkiirenduse vektorid on omavahel risti, siis summaarse kiirenduse moodul= Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid.
tangent - puutuja). 26 Kiiruse suuruse muutumist ajas näitab tangentsiaalkiirendus at . Kuna v = r , siis at =ßr. Näidisülesanne 1: Hooratas raadiusega R = 1 m hakkab paigalseisust pöörlema ühtlaselt kiirenevalt. 10 sekundi pärast on tema piirdel oleva punkti kiirus v = 100 m/s. Arvutada selle punkti kiirus, normaal-, tangentsiaal- ja täiskiirendus ajahetkel t = 15 s. Antud: R 1m t1 = 10 s t2 = 15 s m v 100 s v0 0 Leida: an = ? normaalkiirendus ehk kiirendus, mis on suunatud ringjoone keskpunkti; at = ? tangensiaalkiirendus ehk kiirendus, mis iseloomustab pöörlemiskiiruse kasvu või kahanemist; ar = ? täiskiirendus ehk resultantkiirendus. Lahendus: Tangentsiaalkiirenduse võib leida kiiruse muudu ja ajavahemiku jagatisena
seks isolaatorite abil) Mastide liigitus Otstarbelt: nurgakandemast /flying angle support; running angle support/ − kandemast, mida kasutatakse liini väikeste või keskmiste käänunurkade puhul [IEV] Ei võta vastu kandemast /suspension support/ − kandeiso- juhtmete tõmmet laatorkomplektidega rakestatud mast (IEV: või võtavad ainult /intermediate support/ − mast liinitrassi enam- tangentsiaal- osaliselt vähem sirgel osal, millele juhtmed on kinnita- mast /tangent tud isolaatorkandeketi, tõirisolaatorite või tugi- support/− liini varrasisolaatorite abil) sirgel osal paik- ankrumast /section support/ − pingutusmast, nev kande- või pingutusmast mis loob täiendava jäiga punkti liinil kaskaad- pingutusmast.
maltspuidulised( koosnevad ainult maltspuidust), Küpsepuidulised( neil on maltspuit ja küpsepuit). Tähtsamad puuliigid: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp, haab. Puidu omadused: Värvus:valge, kollakas, pruunikas või punakas.Võib aja jooksul tumeneda.Ebaloomulik värvus( sinakas, hallikas, rohekas) annab märku puidu haigestumise kohta. Tekstuur(muster):kevad ja sügispuit on eri värvi, oksad, mis suunas on puitu lõigatud( risti, radiaal, tangentsiaal lõige) Niiskus: on puidus alati. Jaguneb vabaniiskuseks( asub puu soontes ja rakuõõntes) ja hüdroskoopseks niiskuseks( rakuseintes). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini.Niiskuse järgi jagatakse puidud: toores( niiskus üle 35%), poolkuiv( 20- 25%), Õhukuiv( 15- 20%) ,toakuiv( 8- 13%). Standartseks loetakse 15%. Paisumine ja kahanemine:kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes kasvab, kuivades kahaneb. Puit võib kuivamisel praguneda, kuna ta kuivab erinevalt.
4) ja (2.16) saame nurkkiirenduse jaoks avaldise d v ε = . dt r Et jäiga keha pöörlemisel punkti kaugus pöörlemisteljest ei muutu, siis r = const ja me võime kirjutada 1 dv ε= , r dt 4 nurkkiirendus on joonkiiruse mooduli ajaline tuletis jagatud kaugusega pööremisteljest, mis annab meile pöörleva keha punkti tangentsiaal- ehk puutujakiirenduse, mida tähistatakse a t ja mis on suunatud kiiruse sihis: dv at = . (2.20) dt Järelikult – jäiga keha mitteühtlasel pöördliikumisel on selle keha punkti summaarne r kiirendusvektor a normaal- ja tangentsiaalkiirenduse vektoriaalne summa: r r r a = at + a n . (2.21)
4. Koostatud pihustipea koos tihendiseibiga kinnitatakse keermega pikendustorule. Pihusti kinnitatakse kruvi-klambriga pihustihoidjasse, mille kaudu toimub ka kütuse andmine pihustisse. Pihusti keresse puuritud kanalite ja pikendustoru kaudu pääseb kütus pihustipeasse. Stopperi ja jaotusseibi perifeeriasse puuritud avade kaudu satub kütus surve 1,6…2 MPa all pihustusseibi perifeersesse ringkanalisse 2 ja sealt tangentsiaal -kanalite 8 kaudu pihustusseibi keskel olevasse keeriskambrisse 9 (vt pihustusseibi vaade I ja lõige A–A). Kiiresti pöörlev kütus väljub keeriskambrist läbi keskmise kanali 10 koonusena koldesse, kus pihustub ja seguneb katlaventilaatori abil läbi õhusuunaja antava õhuga. Kütuseosakeste intensiivsemaks ja ühtlasemaks segunemiseks õhuga annavad õhu-suunaja labad ka õhule pöörleva liikumise.
dF p . dF dA Mõõtühikud: N/m2 Pa dA või N/mm2 MPa. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: - lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; - lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. x Kui konstruktsioonielemendi mingist punktist kujutletavalt x välja lõigata elementaarristtahukas, siis tahuka külgedel mõjuvad xy xz y z üldiselt normaal- ja nihkepinged.
K o d a r a d on 3-. . . 4-mm läbimõõduga kroomitud terastraadist. Rummuga ühendatakse nad needipeakuju- liste otste ja pöiaga -- nippelmutrite abil. Kodarad ei paikne raadiust, vaid rummu puutujat pidi (tangentsiaal- asetus), mistõttu nad töötavad nii raskusjõu kui ka pöördemomendi ülekandmisel alati tõmbele. Kuna mootor- rat^ptel aasta-aastalt suureneb piduritrumli läbimõõt, pöia läbimõõt aga väheneb, siis jäävad kodarad üha lühemaks
annaabi.ee 
