.......................................................................18 Tähendused ja kategoriseerimine......................................................................18 Nõuded ja nõuete konstrueerimine...................................................................18 2 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Publik............................................................................................................. 18 Nõudlejad (claim-makers).............................................................................. 18 Tingimuste konstrueerimine...........................................................................19 Võitlus......................................................................................................... 19
"tänavakodutuseks". Kodutuse põhjused : Töötus -> alkoholi kuritarvitamine --> üürivõlad --> väljatõstmine või korteri müük. Töötus --> alkoholi kuritarvitamine --> perekonna lagunemine --> eluaseme kaotus. Kinnipidamiskohast vabanemine --> võimetus leida tööd -> võimetus üürida eluaset sissetuleku puudumise tõttu. Narkomaania --> perekonnast väljaheitmine --> eluaseme kaotus. Ränne töökoha leidmiseks Tallinna --> püsiva töö mitteleidmine --> ebapüsiv eluase või kodutus. Omavoliline eluruumi kasutamine --> omaniku rangem kontroll eluaseme üle --> varjupaika sattumine Kuidas aidata kodutuid? Kodutute aitamiseks tuleks ennekõike välja selgitada kodutute vajadused, sest sageli ei jõua abi abivajajateni just seetõttu, et pole teada , millist liiki teenuseid inimene vajaks Ehitada rohkem omavalitsuse omandis olevaid elamispindu Laiendada ja parandada eraomandis olevaid üüripindasid
Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uurimise ajalugu alles noor(Koduta inimese.....2003;Kõre 2003).Varasemad
(Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjupaika sattumine; Vaimne puue või psüühikahäire eluaseme väljapetmine kodutus; (Paavel 2003: 21) Koduta inimeste grupeering : Rehabiliteeritavad isikud, keda professionaalse sekkumisega on ilmselt võimalik taasintegreerida ühiskonda (Paavel 2003: 20) Pigem rehabiliteeritavad isikud, keda professionaalse sekkumisega on tõenäoliselt võimalik taasintegreerida ühiskonda. (Ibid
survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad Rumeenia, Bulgaaria mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine neis riikides toonud kaasa suurimad sotsiaalsed probleemid (investeeringute tegemise takerdumine olemasolevasse elamufondi, kodutus jms). Samas ei katkenud neis riikides uusehitus sellisel drastilisel moel, nagu Eestis, Leedus jm ERASTAMINE IDA-EUROOPAS Avalik üürisektor Avalik üürisektor Erastamise % enne 1990.a. % peale 2000.a. % Eesti 61,0 5,2 91,5 Bulgaaria 6,6 3,0 54,5 Horvaatia 24,0 2,9 87,9
Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjupaika sattumine; Vaimne puue või psüühikahäire eluaseme väljapetmine kodutus; (Paavel 2003: 21) 2.1 Koduta inimeste grupeering Rehabiliteeritavad isikud, keda professionaalse sekkumisega on ilmselt võimalik taasintegreerida ühiskonda (Paavel 2003: 20) Pigem rehabiliteeritavad isikud, keda professionaalse sekkumisega on tõenäoliselt võimalik taasintegreerida ühiskonda. (Ibid.)
Lugupeetud õpetaja, kallid kaasõpilased! Ööl vastu esmaspäeva külmus Tallinnas inimene surnuks - kiirabi leidis Tuukri tänaval asuvast garaazist väidetavalt esimese sel aastal alajahtumise tagajärjel surnud kodutu. Eestis leidub ligikaudu 10 000 inimest, kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Enne kodutuks jäämist oli ka neil kodu, perekond ja töö. Mõeldes termini "kodutu" peale tuleb kindlasti silme ette kasimata ja haisev inimene, kes prügikastis sorides pudeleid otsib. Tundub üsna eemaletõukav, eks ole? Kuid mõelge, kus peaks saama inimene end ja oma riideid pesta kui tal pole isegi kodu? Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes prügist nagu siga mullast söögipoolist tuhnivad. Eluheidikuid vaadates tekivad sisemas vastandlikud tunded - jälkus ja kurbust täis kaastunne.Vastik ehk vaadata küll,aga ega keegi pole vabatahtlikult kodutuks hakanud. Igaüht meist, ka sind lahutab kodutuks saamisest vaid üsna vähe. Ilmsel
AÜSR1 VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Miniuurimustöö Juhendaja: Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Vaesuse põhjused............................................................................................................4 1.1. Mis on vaesus.........................................................................................................4 1.2. Vaesuse põhjustajad................................................................................................5 2. Vaesuse tagajärjed..........................................................................................................8 2.1.Vaesuse tagajärjed igapäevaelus..............................................................................8 2.2
Mõju on vahetu või vahendatud klientide, hankijate, valitsusasut. ja oman. kaudu. E/v pos. tuntus võib olla olul. ress. Ametisuhtlus eeldab oskust tutvust. org-i. Oskusl tutvust. on üheks mõjutamise võtteks. Maine on seot. hinnangutega ja seda tajut. hea või halvana. Avalikkussuhted hõlmavad org-i olul. aval. suhete juhtim. ja korrald. Põimuv. org. sisesed ja -väli- sed suhted, nende plan., täideviim. ja tulem. hindam. 5. Läbirääkim. protsess, 2 või rohkem osapoolt, ühine prob., kuid vastandl. huvid, väljend. ja kaalutl. võimal. lahendusi. On vajal. ja võimal., kui partnerid sõltuvad üksteisest. Lahend. eriarva- musi org.vaheliselt ja -siseselt. Toimivad kõik konfliktidega toimetuleku võtted, parem. tulem. saavut. oskusega leida kompromisse ja koostöövõimal. Osalised võivad orient. koostööle, võitlus- likule või alistuvale käitum. Läbirääkim. situats. olul. osa kult.vah. erinevustel. 6. Ametikirjad. Org-i igapäevases tegevuses kombin. ametisuhtlem
KODUTUS probleem nii Eestis kui ka Maailmas Inimese heaolu jaoks on vaja kolme tegurit pere, töö ja eelkõige kodu. Kodu on see, mis pakub inimesele turvatunnet. Kuid mis saab inimesega siis, kui tal kodu pole, kui tal pole kuhugi varjule minna? Temast saab kodutu. Kodutus ja kodutud on probleemiks üle terve maailma. Keegi ei oska kindlalt öelda, palju neid tänapäevaks juba kogunenud on. ,,Eests puudub kindel definitsioon, kes on kodutu. Kas ta on inimene, kellel pole alalist elukohta, või on ta ka inimene, kes ei saa koju minna, kuna seal tarvitatakse vägivalda. Tänu sellele ei saa kindlat kodutute arvu ka registreerida," räägib MTÜ Iseseisva Elu töötaja Merilin Mänd. Kuid ta mainib ka, et ainuükis Tartus võib see arv küündida kuni 500inimeseni
lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hulk töötuid muutub see ühiskondlikuks probleemiks. Sotsioloogi töö on andmeid koguda ja tõlgendada tekkinud situatsiooni. Samuti ka ennustada asjade edasiminekut. Ei ole kindlat tõde või teooriat, mis kõike seletaks, kuna ühiskond on pidevas muutumises siis muutuvad ka teooriad ja tõed. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sots. kui teadusharu arengus. AC sots-ga teaduse rajaja
lõpmatuseni vajaminevate loodusressursside hulka ning meie planeet on kõike peale lõpmatu. Hetkel oleme olukorras, kus on lõppemas puhas joogivesi, kütused, puhas õhk, mida hingame jne. Tööpuuduse tõttu on ühiskonnas palju kodutuid, kes omakorda tekitavad samuti sotsiaalse probleemi. Põhjuseid võib olla väga mitmeid, miks osad inimesed jäävad kodututeks. Näiteks majanduslangus, puudused eluasemepoliitikas, tööpuuduse kõrge tase, süvenev vaesus, sotsiaaltoetuste vähendamine või on kodutus põhjustatud isiklikest probleemidest nt: kriminaalne tegevus, narkootiliste ainete liig tarbimine, lapsepõlves kogetud negatiivsed elamused, konfliktid pereliikmetega, vaimsed häired. Kodutute hulgas levib ka haigusi näiteks tuberkuloos, HIV-nakkus need on kaks sellist haigust, mis võivad levida ka teistele ja ühiskonnale kahju teha. Olen tähelepannud, et Eesti siiski mõtleb kodutute peale, on
Kogukonna suhted- plaanitud tegevused kogukonnas, säilitamaks organis kasu toovat keskkonda. tunnus väljendub tema inimestes; säilita rahu, kannatlikkus ja hea huumor. Valitsussuhted- o nimel otseselt seotud seadusandlike kogude ja reguleerivate asutustega. Ka Lobby. 4-astme mudel Gruning: (mis praegu toimub; mida me peaksime ütlema ja tegema ja miks; millal me teeme Probleemide juhtimine- avalikku muret tekitavate prob identif ja suunamine. mida teeme ja ..) Tegevusharu suhted- seot teiste sama tegevuse firmade ja organis. IPRA- 1955- International Public Relations Association Arendus/raha kogum- vajadus näidata ja julgustada avalikkust toetama, peam annetustega. PRSA- 1944- The Public Relations Society of America Multikultuursed suhted- erinev kultuuriline taust in ja gruppidel
Sotsiaalfondid eraldiseisvad riigieelarvest. Ühiskondlik (tarbimisfond) kom. režiimi kollapsi mõju HR-le: Siirdeaja majandusreformidel oli fundamentaalne mõju heaolu pakkumisele, klassistruktuur paistakse segamini, suured varanduslõhed, uusrikkad, sinikraed suuremas vaesusriskis. Ettevõtete erastamine teeb võimatuks ettevõtete sotsiaalteenused (elamufond, lastehoid, taastusravi, esmatasandi tervishoid). Elamumajanduse erastamine tõstab rängalt kodukulusid. Tööpuudus, mida varem ei tuntud (ja millega toimetulekuks polnud poliitikat). Postkom. “heaolumaailm” täna: 1. Catching-up countries 2. Anglo-saxon regimes 3. Failed regimes Üldine tulem: Postkom. regioon on muutunud sisemiselt kirjuks. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogiate põhiteemad: Inimloomuse muudetavas, Indiviidi ja grupi vahekord, Riigivõimu piirid, Võrdsuse funktsioon ühiskonnas. Ideoloogia peamised eesmärgid: Seletamine, hindamine, edasiliikumise sihi andmine.
Arendada välja tegevuste ja teenuste süsteem perevv-tsejatele, võttes arvesse välisriikide tegu, mis sisaldab kontrollivat käitumist, psühhol, füüs või maja vv või seks sundust ning mis võib kogemust. tekitada ohvrile psühhol kahjustusi ja füüs valu. Vv võib jätkuda peale suhte lõppemist, mistõttu ohvri ja Tõsta praktikute prof. taset ja suurendada erialase haridusega spetsialistide arvu. Täiendada perevv-ga vvtseja ühine eluase pole määrav. tegelevate spetsialistide õppekava peresotsiaaltöö ja perevägivalla erinevaid aspekte käsitlevate ainete Naiste vastu suunatud vv tähendab igasugust soolisel erinevusel põhinevat vv, mille tulemuseks on või lisamisega.
Antakse krediitkaart, kuhu sotsiaalhoolekanne raha kannab toidu jaoks. Hästi paindlik. 2) The National School Lunch Program – mitte nagu Eestis, antakse tasuta enamasti ainult piima ja mahla. 3) The Special Supplemental Nutrition Program for Women, Infants, and Children. --- Toiduturvalisuse komponendid (FAO kohaselt): Vaesus kui individuaalne mure: Vaesuse geneetiline seletus: Mitteadekvaatse käitumise sündroom, vaesus on edasikantav põlvkonnalt põlvkonnale Vaimuhaigused ja ebastabiilne käitumine Madal intelligents ja sellest tulenevalt madal haridustase, vähetasuv töö ja madal sotsiaalne staatus Pika traditsiooniga teooria, pärineb sotsiaaldarvinismist. Päritud erisused on olulisemad kui keskkond Klassidevaheline erinevus IQ-s kasvab, sotsiaalsed kihid on seega paratamatud ja püsivad Psühholoogia ja psühhiaatria alased uuringud 1950-60 aastatel tsementeerisid seda hoiakut
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Kodutus ja kodutud Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kava koostamine Teema Kodutute mured ja probleemid Idee Terviseprobleemid, diskrimineerimine, külmumine - probleemid Sõjad, probleemid kodus, looduskatastroofid, alkoholism ja narkomaania, vanglast vabanemine põhjused
- Töölisklass vähest haridust nõudev töö nt poemüüja - Alamklass töötud, kodutud, alkohoolikud Ametite klassifitseerimine - ISCO - Ameti prestiizi skaala - Ameti sotsiaalmajanduslik indeks Ebavõrdsuse mõõtmine Lorenzi kõver näitab, kui kaugel on sissetulekute tegelik jaotus ideaalsest võrdsusest kuidas sissetulekud on perekondade vahel riigis jaotunud Vaesus - Absoluutne vaesus elatakse allpool teatavat vajaduste rahuldatuse piiri - Suhteline vaesus inimene elab viletsamalt kui tema referentgrupp nt alla keskmise sissetuleku Millest sõltub ebavõrdsuse tase riigis Kuznetsi kõver seos riigi majandusliku arengu e SKP ja riigis valitseva ebavõrdsuse seos. Ebavõrdsus on suurem keskmise arengutasemega riikides. Kui riigi majandus hakkab arenema siis hakkab ebavõrdsus kasvama Funktsionalistlik stratifikatsiooni teooria
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu. Normatiivne kom
Mis on minu arvates tänases Eestis vaesuse põhjused Teoreetiliselt on inimene vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Ühiskonnast lähtudes on vaesus sotsiaalprobleem, mis väljendub teatud elanikkonna rühmade materiaalsete ressursside ebapiisavuses. Indiviidist lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Vaesus kirjeldab olukorda, millesse sattunud inimestel pole küllalt raha, et vajalikku osta. Vaesus eksisteerib kõikjal. Sajad miljonid inimesed elavad vaesuses, ja seda isegi maailma rikkaimates riikides. Näib uskumatu, et maailmas, kus leidub nii palju raha ja rikkust, peaks keegi üldse vaene olema, kuid ometi pole meie globaalühiskond suutnud vaesust ilmast
Vaesuse põhjused Vaesus on see, kui inimene ei suuda rahuldada oma põhivajadusi (1). Inimene on vaene, kui tema materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik (3). Vaesuse mõistet võib erinavalt defineerida, aga maailmas on väga palju põhjused , miks vaesus tekkib. Vaesuse tegurid on eri maades olulisel määral erinevad (7). Vaesus on tihadalt seotud ebavõrdususega. Vaesuse põhjuseks võib olla vilets kommunikatsioonisüsteem, nõrk kooperatsioon, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning ebaõigluse, kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide, prostitutsiooni, salakaubanduse ja muu nii nimetatud hõlptulu saamiseks vajaliku vohamine, mis võõrutab tööst, ühiskonnast ja kultuurist, lõhub perekonna- ja kogukonnasuhted (2). Kuna
varem suletud piirid läänemaailmaga on lahti. Peale selle on suurenenud lõhe rikaste ja vaesemate riikide vahel tekitanud märgatavad migratsioonivood riikide vahel. Tõukefaktorite hulka võivad kuuluda migratsioon, mille põhjustavad põgenemine etniliste konfliktide ja keskkonnakatastroofide eest, materiaalne ellujäämine või soov parandada oma majanduslikku olukorda, põgenemine kasvava soolise ebavõrdsuse eest, pereprobleemid, kodune ja seksuaalne vägivald või kodutus. Välismaale võivad ahvatleda järgmised asjaolud: soov raha koguda või toetada võõral maal töötades majanduslikult koduseid, unistus kindlustada lastele välismaise hariduse abil parem tulevik ning oma elu «kasulikult» abielludes paremaks muuta. Migrandid võivad alustada oma teekonda Eestist mitme ülaltoodud tõmbe/tõukefaktori kombinatsiooni tagajärjel. Saabudes võõrasse riiki ja muud tööd mitte leides on naised riskigrupp, kuna neid tõmmatakse seksitööstusse.
Mitu erinevat muutujat mõjutavad nähtust, mida uurime. Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship) Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z). Kui kolmandat muutujat poleks, siis A ja B ei varieeruks. Paindlik seos kui me täpselt ei tea, mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja, siis võib seos välja näha ka: Pikaajaline tööpuudus ühiskonna kihistatus (Kausaal)mudel Viime kokku kontseptid/muutujad ja seosed ning seome neid laiemate teooriatega tulemiks mudelid. Kausaalmudel näitab seoseid kontseptide/muutujate vahel, on graafiliselt väljendatud, ning näitlikustab kas tervet teooriat või mõnda teooria osa. Mitte kõik mudelid pole kausaalmudelid osa on ka nn. teoreetilised mudelid, sisaldamata ilmtingimata põhjuslikke seoseid
Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik
omaduste (maj ressursid, haridus, päritolu) alusel. Sots mobiilsus ühest grupist teise vertikaalselt/horisontaalselt. Hierarhilisus. Omistatud ja saavutatud staatus. Pakub uudseid arenguteid. Võib tekitada vastasleere. PLURALISM arvukate huvigruppide konflikt, kompromiss ja kokkumäng. Oskamatu poliitika viib kriisini või relvakonfliktini SOTSIAALSED PROBLEEMID Tõrjutus. Töötus: parandamiseks täiendkoolitused, ümberõpped, tööandjate julgustamine. Vaesus. Kuritegevus. Piirkondlikud erinevused. Sotsiaalpoliitika. HEAOLURIIK Püüab vähendada indiviidi riske ja parandada toimetuekuvõimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Haridus, tervishoid, perepoliitika. Ühishüved. Ressursside ülekandmine. JÄTKUSUUTLIKKUS rahuldab praeguse plvk vajadused ja püüdlsued, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Rahvastikutaaste probleemid (vananeb ja väheneb-> võõrtööjõud, et tõsta maksulaekumust)
Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite müju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud Mobiilsuse liigid Vertikaalne: liikumine sotsiaalses hierarhias ülevalt alla Horisontaalne: liikumine samal sotsiaalsel tasandil Põlvkonnasisene: individuaalne karjäär tööelu jooksul Põlvkondadevaheline: põlvkondade-vahelised erinevused Struktuurne: majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna Vaesus Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit) Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas eeldatakse Absoluutne vaesusepiir – füsioloogiline elatusmiinimum Suhteline vaesus – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta Vaesuse määr – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Sotsiaalne tõrjusus – viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda (piiratud tingimused võrreldes enamusega,
• Mõnikord võib ka tegu olla libaseosega (spurious relationship) – Kaks muutujat (A ja B) varieeruvad koos vaid seetõttu, et mängu on segatud kolmas muutuja (Z). Kui kolmandat muutujat poleks, siis A ja B ei varieeruks. – Nt. Kurgede ja laste arv (tegelik mõjustaja: asustustihedus) • Paindlik seos – kui me täpselt ei tea, mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja, siis võib seos välja näha ka: Pikaajaline tööpuudus ühiskonna kihistatus (Tihtipeale ongi sotsiaalteadustes rohkem paindlikke seoseid) Libaseose näide Vastuvõtlikkus negatiivsele reklaamile (Kausaal)mudel • Viime kokku kontseptid/muutujad ja seosed ning seome neid laiemate teooriatega – tulemiks mudelid. • Kausaalmudel on näitab seoseid kontseptide/muutujate vahel, on graafiliselt väljendatud, ning näitlikustab kas tervet teooriat või mõnda teooria osa. • Kausaalmudelid visualiseerivad olulisi kausaalseid seoseid teooriates
Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik
Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus) Ta eristab nelja tüüpi sotsioloogiat, mis üksteist täiendavad: professionaalne, kriitiline, avalik ja rakenduslik
Kuid miks valida endale selline töö? On see seoses vanade traditsioonide hoidmisega või tõesti ei nähta mõnikord muud lahendust, kui et teha midagi lihtsat. Leida mingi uudne väljaminek ja lahendus, mille jaoks ei pea pingutama. Antud teema on väga probleemne ja paljude hulgas ka taunitav, kuid sellel ei ole kindlat lahendust. 1. Prostitutsioon Mis asi on prostitutsioon? Prostitutsioon on olemas olnud iidsetest aegadest olles üheks maailma vanimatest töödest, kuid sageli on rahva vaesus ja muutused ühiskonnas see, mis viivad prostitutsiooni kasvule. Seksiäri on justkui paratamatus, mille vastu ei osata midagi ette võtta, sest seda ei saa täielikult ära kaotada. (AIDS-i tugikeskus „Prostitutsioon“. Kasutatud 17.02.2016 http://www.tugikeskus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=81&m_id=257) Aga asja saab vaadata ka teise nurga alt. Kupeldamist võib samuti pidada maailma vanimaks elukutseks
kultuurilisele eristatusele muust Eestist jne = struktuuri, "makrotasandi" seletused * tavaline uurimuse tegemise viis: näidatakse kuidas teatud rühmad (nt. Vanuse, rahvuse, soo, elukoha jne järgi jaotatud) erinevad 11st mingis osas (nt AIDSi levik) ja siis ka veel mingis teises osas (nt tööhõive tase) ja siis saab oletada, et mingi seos (näiteks põhjuseline) nende nähtuste vahel on. # püüe seletada, ennustada protsesse - näide edasi: aga miks peaks tööpuudus jne panema inimest musta nõelaga heroiini/muud möga endasse süstima? Igal pool ju teavitatakse ohtudest * pilk pöördub olukorrale, kus inimene teeb oma valikuid ja kus siis uimasti tarvitamine aset leiab: miks ametlik uimastialane teave ei ole kõigi jaoks usutav? Mis aine on kättesaadav mis hinnaga? kas allkultuur sisaldab süstimisevastast tabu või mitte? kas keedetakse moonivedelikku ühises potis? kas nõela jagamine sõprade vahel võib olla solidaarsust väljendav zest
Vaesuse põhjused tänases Eestis Maailma rikkused jaotuvad väga ebavõrdselt. Pooled kuuest miljardist maailma elanikest on vaesed. Enamik äärmises vaesuses olevatest inimestest elab Aasias ja Aafrikas, kus tihtipeale puudub ellujäämiseks põhiline: toit, puhas joogivesi, eluase ning esmane tervishoid. Ka rikastes ja keskmise elutasemega riikides on suur hulk vaeseid inimesi. Siiski on seal tegu suhtelise vaesusega, kus inimese aasta ekvivalentsissetulek jääb alla riigi keskmisest tasemest. Vaesuse põhjuseid on mitmeid. Põhjuseks võib olla vilets kommunikatsioonisüsteem, lünklik infrastruktuur, vähene turvalisus ning kuritegevuse, alkoholismi, narkootikumide,
meetodiks just see vool. · Küsimused: 1. Milline olukord valitses maailmamajanduses I ilmasõja järel? Rahulolematus, enamik maid kaotas palöju inimesi. Euroopa riigid olid Ühendriikide võlglased, saksamaa oli kaotand, seega asus ta sõjatööstust arendama ja välja õpetama armeed. Rahuolematus tõukas maailma uue ilmasõja poole. Majanduskriis, tööpuudus, sõjaajamajandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. 2. Miks muutusid rahva hulgas populaarseks äärmuslikud liikumised? Kuna majanduslik kitsikus ja sotsiaalsed probleemid suurendasid inimeste hulka, kes leidsid, et tollane ühiskondlik korraldus ei suuda eelseisvatele probleemidele lahendust pakkuda. taheti ,,kõva käega" vaitsejat eesotsa, kes oleks väljapääs. 3. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused( 1929-1933) · Ületootmine, toodeti rohkem kui suudeti tarbida