Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tallinna vaatamisväärtuste Powerpoint vene keeles". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
raekoda, katedraal, linnamüür, toompea, nevski, oleviste, kirik, tollal, sajandiks, kroonikad, kiek, kaldal, hermanni, tipus, lehvib, lippTallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid. Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Keskaega jäävat perioodi 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada Tallinna arengus kuldajaks. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks. Vaatamisväärsused
Gooti kunst Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus
Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid.Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena
REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest.......................................................................... 5 Kiek in de Kök..................................................................................................... 6
Eriorganisatsioonist. UNESCO panustab rahu tagamisse. Selle tähtsaim tegevus on kultuuri- ja looduspärandi kaitse. Tallinna Vanalinn pandi just sellepärast kaitse alla, et kaitsta meie kultuuri ja kõiki neid suuri linnamüüre, mis on kaitsnud meid maailmasõja eest ja tuleohtude eest. Säilitada midagi ilusat meie riigi poolt ja kanda seda sajandist sajandisse. 3. Ligi 70% Vanalinna ehitistest on säilinud tänapäevani. Siiani püsinud kirikud ja tornid on: Toomkirik, Toompea loss, Aleksander Nevski katedraal, Paks Margareeta, Oleviste kirik ja torn, Neitsitorn, Köismäe torn, Kiek in de kök( kiika kööki) ja Hellemanni torn. Peale selle on veel Viru tänav, Tornide väljak, muuseumid, Taani Kuninga aed, Raekoja plats. 4. Raekoda on Põhja- Euroopas kõige paremini säilinud keskaegne gooti stiilis ehitatud Raekoda. See ehitati 13. Sajandil. Raekoda täidab linnavalitsuse esindushoone rolli.
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult
meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga. Torn sai kõvasti kannatada Tallinna piiramise ajal Moskva vägede poolt 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, seda kasutati vanglana kuni 1626. aastani, 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna. Lagunenud torni hakati korrastama 1968. aastal, põhjalikult umber ehitatud tornis avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Praegu on torn tühi ja kasutamata. Toompea loss ehk Väike linnus Väike linnus ehitati endise eestlaste linnuse asemele. Esialgsel kujul valmis see 1229. aastal. Toompea on nime saanud Toomkiriku järgi (1486). Varaseimad säilinud ürikud mainivad piirkonda lihtsalt mäena (1327 ladina mons, 1372 saksa bergh). Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda. Toompea Väikese linnuse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238
TALLINNA VANALINN - TOOMPEA Toompea u. 48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paeküngas. Rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taani kuningas Waldemar II vallutas linnuse. Sealtpeale jäi Toompea sajanditeks võõrvõimu algul Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse
vertikaalne, kõrged tornid, pürgib kõrgustesse, vitraaz, basiilika, roidvõlv, ristikhein, kesklöövi müürid on kolmeosalised ning külglöövid on madalad ja kitsad nagu romaani ajastul. Näiteks: 1) Reimsi katedraal Prantsusmaal. 2) Sainte Chapelle'i katedraal Prantsusmaal, Pariisis. 3) Notre Dame de Paris Jumalaema kirik Pariisis, Prantsusmaal.
lossides. Alatskivi loss Kroonuhistoritsism - riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad – paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. 2 Neogootistiil - Neogooti stiil ehk neogootika (ka uusgootika) on arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Inglismaal. Selle populaarsus kasvas kiirelt 19. sajandi alguses, mil neogootika austajad püüdsid taaselustada keskaegseid arhitektuurivorme vastandina tollal valitsenud uusklassitsismile. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes, konstruktsioonid olid aga kaasaegsed. Neogooti stiil oli levinud peamiseltsakraalarhitektuuris, kuid selles stiilis rajati ka näiteks kunstlikke varemeid, ühiskondlikke hooneid ja eramaju. Neogootika kujunes Saksamaal "rahvusstiiliks". Laitse loss 3 Vasalemma mõis Lööne mõis 4 Keila – Joa mõis Aavere mõis
Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi. Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Gooti aken Kölni katedraali Ristroidvõlv interjöör Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja
Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus
kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Rosett raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus Siir kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Kuningate galerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. 7.Mis on katedraal? Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, peakirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks (ecclesia cathedralis) kirikuid, milles asub piiskopi tool 8.Millise kiriku ehitamist algatas Louis VII? Pariisi Jumalaema kiriku ehitamist. 9. Too näiteid gooti stiilis kirikutest Euroopas, kirjelda neid lühidalt! Prantsusmaal: Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas
Keskaegne vanalinn Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, Katariina Udam Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna alllinna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür oli madal ja tagasihoidlik, käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninga ema Margarete 13. saj, selle pärast nim seda Margareti müüriks. Järgmistel saj ehitati ja lammutati müüri kõvasti. Viru värav Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni. Viru värava ehk
Tallinnas on kõige paremini säilinud vanalinn Põhja-Euroopas. Erinevalt teistest Põhja-Euroopa pealinnadest ei ole siin linna sajandite jooksul saatnud rahapuuduse tõttu massiliselt uusehitisi, kaitserajatised on hoidnud suuremate sõjapurustuste eest ja kivi kasutamine peamise ehitusmaterjalina on vähendanud tulekahjustusi. 11. 15. saj välja kujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid, samuti kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned on säilinud oma keskaegsel kujul ja annavad hea võimaluse ajas tagasi rännata. Paljudes hoonetes asuvad nüüdseks hubased kohvikud, luksuslikud hotellid, tipptasemel restoranid või väikesed kunsti- ja antiigigaleriid. Talvise lumesaju eest on mõnus kaminavalgele teed jooma peituda, suvel pakuvad toidu- ja joogielamusi rohked väliterrassid.
Rootsi aeg 5 Vene aeg 6 Eesti aeg 6 Ordulinnus 7 Riigisaal 8 Kubermangu valitsuse hoone 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud matrejalid 11 2 Sissejuhatus Käesoleva tööga annan ülevaate Toompea lossi ajaloost, kuidas hoone on vastu pidanud erinevatele ajajärkudele ja mis on hoonest nüüdseks saanud. Arvan, et sed lugeda on hariv, huvitav ning pärast selle lugemist tead juba palju rohkem Toompea lossist. 3 Toompea loss Toompea loss on üks Eesti vanimaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi komplekse. Loss ehitati 13.-14
jooksul etendas olulist rolli hansalaste suhetes vene, eeskätt Novgorodi kaupmeestega. 14. sajandi keskel vahetus Tallinna maahärra. Ajendatuna sisepoliitilistest raskustest ja rahapuudusest, müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused koos Tallinnaga 1346. aastal Saksa Ordule. Kõik olulisemad Tallinna kiriklikud asutused rajati 13. sajandi jooksul: 1230. aastatel pandi alus Niguliste kirikule, 1267. aastal mainitakse esmakordselt Oleviste kirikut, 1240. aastate lõpul kolisid Toompealt all-linna dominiiklased, hakates välja ehitama Katariina konventi, sajandi keskel rajati tsistertslaste Mihkli nunnaklooster. Toompeal resideerival Tallinna piiskopil oli vaimulik võim kogu Põhja-Eesti üle, kiriklikult allus ta Lundi peapiiskopile. Tõenäoliselt tegutses Toompeal juba 13. sajandil toomkool, esimesed kirjalikud teated sellest koolist pärinevad 14. sajandi algusest. Umbes samast ajast oli ilmselt kool ka dominiiklaste
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 10.a klass ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" Referaat Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord: SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................
Ristvõlv võimaldas ehitada laiemaid vahesid/lööve; kaalult raske, seega tuli ehitada seinad massiivsed ja piilarid jämedad 5. Mis eripära oli Itaalia kirikutel? Neil oli kellatorn ehk kampaniil. 6. Kuidas kutsutakse maailma kõige kuulsamat kampaniili, mis temaga ehitamisel juhtus, miks? Pisa katedraali torn. See vajus viltu kuna ehitis rajati liiga pehmele pinnasele ja vundament polnud torni raskuse kandmiseks piisavalt tugev. 7. Milline kuulus kirik asub Veneetsias, kirjelda? Püha Markuse kirik viie kupliga tsentraalehitis, palju kaunistusi, kasutatud mosaiiki, fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. 8. Mida tead profaanarhitektuurist? Linnuseid ehitati kaitse-eesmärgil, jämedad müürid, vallikraav, müür ja torn, müüride taga olid hooned. Tower Inglismaal(algul kuningaloss ja hiljem vangla). 9. Kuidas olid omavahel seotud arhitektuur ja skulptuur?
Kehra Gümnaasium 10.a klass Helen Keller Katedraalid Ettekanne Juhendaja: õp Leili Reimann Kehra 2008 Katedraal on kristlik linna piiskopikirik, põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik. Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks ecclesia cathedralis kirikuid, milles asub piiskopi tool (kreeka keeles kathedra). Õigeusu kirikus on katedraal selline piiskoplik peakirik, milles aujärjetaguse seina juures asub piiskopiistmega kõrgendik. Eestis on neli õigeusu peakirikut ja kaks katedraali - Tallinna Aleksander Nevski katedraal ja Narva Issandamuutmise katedraal (kuni 1944. aastani). Maailmas on palju katedraale, ma toon siin välja mõned tähtsamad ja tuntumad. Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti
TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Linnamüür Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007 SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav .......
massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused, Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas KÕRGGOOTIKA also: Prantsusmaa Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame V.Hugo-varagootika)..kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Põhiplaaniks ladina rist, külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks. Chartres’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud, Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik Amiens’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud Maarja kabel-pärja keskmine kabel, teistest veidi suurem hilisgootika nt
Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värvilise marmortahvendistega. Skulptuur: Anonüümsus on. Skulptuur on alati seotud kirikuga
Gooti kunst Eestis (konspekt) Eestisse tõid gooti kunsti (kõrgkultuuri) 13. sajandil Saksa vallutajad, gooti kunsti aeg lõppes 1525. aastal reformatsiooniga. Üks Eesti tähtsamaid gooti stiilis kirikuid on Tartu Jaani kirik. Selle ehitamist alustati 13. sajandi lõpus ning kirik valmis 14. sajandi alguses. Jaani kiriku eeskujuks on Lübecki Maarja kirik ning ka selle arhitekt on pärit Lübeckist. Seal on säilinud üle 1000 katoliiklikke pühakuid kujutava terrakotakuju (algselt oli neid 2000), mis on valmistatud 14.-15. sajandil. Neid ei pekstud pildirüüste käigus katki, vaid kaeti paksu krohvikihiga. Teise maailmasõja ajal tabas Jaani kirikut pomm, kuid praeguseks on kirik restaureeritud. Enamik suuremaid terrakotakujusid on asendatud koopiatega ning originaalid asuvad Tartu Linnamuuseumis
Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale neogooti muinasjutustiilis." Bremeni torn Bremeni torn (algselt Bremeri torn, ka Kampferbecki torn) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv neljakorruseline hobuserauakujuline torn. Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hellemani torn Viru värav
1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5
Testiküsimuste vastused: 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Pürgimine kõrgustesse, teravkaar, basiilika, akende teravkaar, vitraazaknad, siir, roosaknad. Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise
Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära Tallinna toomkirik valmis esialgsel kujul XIII sajandil. Sellest ajast on säilinud domikaalvõlvidega kaetud kooriruum. Niguliste kirik ehitati XIII sajandi lõpul esialgu pseudobasiilikana. Sellest on kahjuks säilinud ainult põhjaportaal. Oleviste kirik valmis esialgsel kujul umbes a
Me asume Euroopa kultuuriruumis. Eesti rahvas tekkis, kui tuli ristiusk. Profaankunst tekkis Eestis 12.-13.saj koos ristiusu ja feodaalkorraga. Sakraalarhitektuur Eestis Sakraalarhitektuuri neli erinevat piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa Saartel oli palju kirikuid, kuna kihelkonnad olid väiksemad ja säilinud on nad ka paremini. 1227.a ehitati väike kabel- kõige vanem kiviehitis Eestis, selle kohale aastal 1240 kirik Valjala. Seda kirikut alustati romaani stiilis ja lõpetati gooti stiilis. Oma viimase torni sai kirik 17. sajandil. 13. ja 14. saj. Ehitati mitu kindlusliku iseloomuga ühelöövilist kirikut: Karja, Muhu, Kihelkonna, Püha. Kaarna kirikut hakati ehitama 13. sajandil. Kirik oli kehvasti ehitatud ja varises kokku. Kindluslikud kirikud olid paksude seinte, väikeste akendega, võlvidel oli mitu redupaika. Uks suleti riivpalgiga. Kirikus oli trepp, mis algas põrandast mitme meetri kõrguselt
jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid ja vitraazid . Gootika ajastul aksutati erinevaid maali tehnikaid. Itaalias kasutati freskotehnikat, miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. Ning sammuti tähistab see Lääne-Euroopas ka nii nimetatud tahvelmaali sündi. Ka üks kuulus gooti tahvelmaal asub eestis Niguliste kirkus, mis kannab nime " Surmatants ". Gootsi stiilis ehitised Salisbury katedraal Salisbury katedraal on Salisbury linnas, Inglismaal asuv anglikaani katedraal. Selle katedraali ehitamine algas aastal 1220 ja lõppes 1320. Kokkuvõttes ehitati seda sada aastat. Katedraali ametlik nimi on Püha Maarja Katedraal. Selle katedraali ehitusel on kasutatut ainult ühte arhitektuuri stiili gooti stiili. Salisbury on kuulus erinevate suurejooneliste ja ajalooliste võib öelda, et imedegi poolest. Sellel katedraalil on 123 meetrine torn, mis on kõrgeim Suurbritannias
Tallinna Teeninduskool Referaat Oleviste kirik 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kiriku ehitus 3. Sajandid 12-17, 19 ja 20 sajand 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Oleviste kirik on suurim keskaegne ehitis Tallinnas. Kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. Esimine mainimine 1267. Pühendatud on Norra kuningale Püha Olevile II Haraldsonile. Kiriku ehitus Uue kiriku ehitamist alustati 14. sajandi alguses, 1330 aastal see lõpetati. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti
annaabi.ee 
