TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
TALLINNA AJALUGU ANNAMARIA LJUBIMOVA EUROGUMNAASIUM Tallinn Taani kuninga ja Saksa Ordu võimu all Esimesed usaldusväärsed kirjalikud andmed Tallinna kohta pärinevad Läti Henriku kroonikast. Kroonika kirjelduse kohaselt maabus 1219. aasta juunis Lindanise linnuse all Taani laevastik kuningas Valdemar II juhtumisel. Taanlaste retk oli osa saksa-skandinaavia kolonisatsioonist tollasele Liivi- ja Eestimaale, mille käigus saksa ristisõdijad hõlvasid Läti ja Lõuna- ning Kesk-Eesti alad, samuti Saaremaa, Taani kuningas aga Põhja-Eesti. 1238. aastal tagastati Tallinn koos Põhja-Eestiga paavsti legaadi Modena Guillelmuse vahendusel Stensby lepinguga Taani kroonile. Kümme aastat hiljem, 1248. aasta 15. mail, annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki õiguse, millega Tallinn liideti keskaegsete saksa kaubalinnadega...
Eesti Ajalugu Eliise Jaansoo 10. a Eesti Vabariik alates 1991 1992. aastal hakkas kehtima uus põhiseadus. Kasutusele võeti oma rahaühik Eesti kroon. Valiti VII Riigikogu ning president. Presidendiks valiti Lennart Meri, peaministri kohuseid hakkas täitma Isamaa juht Mart Laar. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad elanikud ning maaelanikkond. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped")oma väed Eestist välja, sellega lõppes lõplikult ka Eesti okupeerimine. 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke...
Tallinna Moemaja AS Üks edukalt eestimaist rõivamoodi välismaailmale tutvustanud ettevõtte oli omaaegne Tallinna Moemaja, mis loodi 1957. aastal jätkates läbi kolme aastakümne, kuni taasiseseisvumisega kaasnenud ümberkorraldused viisid erastamiseni ning ajapikku kujunes sellest suisa kogu Nõukogude Liitu esindav ettevõte. 80ndatel aastatel toimus Tallinna Moemajas hoopis põlvkonnavahetus. Pöörasevõitu ideede teostamiseks said võimaluse mh Liivia Leskin, Zoja Järg, Hilja Tüür, Katrin Kasesalu, Anu Hint, Vilve Unt ja Ivo Nikkolo. Ka moeetendustesse hakkas imbuma üha enam legendaarsete ERKI moeshow'de elemente. Seda oli aimata nii muusikas kui ka varasemast mängulisemas liikumises. Ehkki leidus ka neid, kes kahtlesid selles, et 1950ndate moeloomingust inspiratsiooni saanud elegantse rõivakollektsiooni teostamiseks olid moemagistrandid Marit Ilison, Lilli Jahilo, Margit Kuusk ja Jaanika Terasmaa leidnud sobivad...
Tallinn Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on Reval (nimi tuleb muinasmaakonna Revala nimest), linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. märtsi 2016 seisuga oli Tallinnas 440 206 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks. Pildid: Kasutatud allikad: https://e...
Timuka maja Tallinna legendid Anastasija Gridjusko Rüütli tn 18 Tuulelipp Timuka elu Naine ei saanud kirikus paslvetada Lapsed ei käinud koolis Pidi punast mantlit kandma Uus elanik Tänan kuulamise eest
Tallinna Börs *Tallinna Börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis. *Börs viib kokku raha paigutavad investorid, täiendavat kapitali kaasata soovivad ettevõtted ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. *Tallinna Börs kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvormi SAXESS, kuhu lisaks Tallinnale on ühendatud veel seitsme riigi börsid: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island ja Läti ning alates 2005. a. maikuust ka Leedu. *Tallinna Börs on alates 2004. aastast Põhja- ja Baltimaade börsideliidu NOREX liige. *Ühiste standardite kasutuselevõtt on osa Balti ja Põhjamaade väärtpaberiturgude ühtlustamisest ning lihtsustab oluliselt noteeritud ettevõtete rahvusvahelist võrdlemist. AS Eesti Väärtpaberikeskuse 100% aktsiate omanik on AS Tallinna Börs. *Sündmused: 1995 - Loodi Tallinna Börs. 1996 31. mai - Alusta...
Ajalugu Esimene Tallinna lennuväli paiknes Lasnamäel ja teenindas Aeronaudi lende, kuid see vahetati Aeronaudi pankrotistumise järel välja Nehatu lennuvälja vastu. 26. märtsil 1929 võttis riik vastu sundvõõrandamise seaduse, et luua avalik lennujaam. Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama aastal 1932. 20. septembril 1936 avati osaliselt valminud lennurajad. Algselt olid lennurajad umbes 40 meetrit laiad ja 300 m pikad ning moodustasid kolmnurga. 22. juulil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle vene lennuväele. Nõukoguse ajal, 1945-1989, sai Tallinna lennujaamast lennata ainult NSV Liitu. 1962. aastal väljus Tallinnast esimine reis reaktiivlennukiga. 1970ndate lõpus valmis Moskva olümpiamängude Tallinnas toimuva purjeregati tõttu uus terminalihoone ning pikendatud lennurada. Vaatamata sihtkohtade piirangutele oli lennujaamas palju reisijaid. Vana terminal, kasutusel 1954-1980 ...
Muusikaline tallinn Tallinn 2016 Muusikud, kes on pärit Tallinnast Olav Ehala René Eespere Ülo Vinter Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink Muusikaline haridus Tallinnas G.Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (Vabaduse väljak 4) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Rävala pst 16) Tallinna Muusikakeskkool (Vabaduse pst 130) Muusikalised suurüritused Tallinnas Laulupidu Eesti laul Ooperigala NAUTIMUS Suure reede kontsert. Arvo...
TALLINN History Tallinn is one of the oldest cities in the Baltic Sea region. Tallinn was first mentioned in written sources of the 1154th, when the Arabian geographer Al Idris took a world map the city 'Kaleveny "/ Kolõvan. Through the years, the city of Tallinn had several names: Lindanisa, Kolõvan, Reval and eventually Tallinn. Tallinn was granted the Lübeck law in 1248 and became the member of the Hanseatic League in 1285. General Data l Country - Estonia l County - Harju County l First appeared on map - 1154 l Town rights - 1248 l Mayor - Edgar Savisaar l Aera - Total 159.2 km2 (61.5 sq mi) l Population - (1 Mar 2012) Total - 416,470 Denisty - 2,614.0/km2(6,766.6/sq mi) Tallinn Coat of arms Flag Top 5 Attractions 1. Kiek in de Kök Visitors to the museum will see examples of Medieval firepower, displays detailing how the city's system of walls and towers devel...
Põhja-Tallinn Üldinfo n Põhja-Tallinn koosneb Kalamajast, Koplist ja Pelgulinnast, Pelgurannast ja Sitsi asumist. n Pindala on 15,16 km2 n Põhja-Tallinnas elab 68 erinevat rahvust n Linnaosas elab 55 656 elanikku n Linnaosal on 20 km merepiiri ja 11 sadamat n Linnaosas on 125 tänavat kogupikkusega 74 km Asutused n 20 koolieelset lasteasutust n 11 üldhariduskooli n Salme kultuurikeskus n Nukumuuseum n Patarei vangla n Balti jaama turg n Tallinna Linnahall n Püha piiskop Nikolause kirik Kopli ajalugu n Kopli oli keskajal Tallinna suurim kinnistu. n Kopli oli kuni 20. sajandi alguseni tallinlaste üks populaarsemaid puhkekohti. n Kuni selle ajani oli Kopli maastik tunduvalt künklikum, kui praegu n 1774. aastal rajati Kopli mõisa territooriumile Oleviste ja Niguliste koguduste kalmistu. Kalamaja ajalu...
RENOVEERITUD HOONE VAATLUS Hoone aadressiks on Tallinna mnt. 40A, Pärnu ning funktsiooniks õppeasutus. Hoone ajalugu: · 1958/59 kool alustas; · 1965/66 kool läks juba remonti; · 1974/75 valmis juurdeehitus; · 2008/09 koolimaja vana osa täielik renoveerimine; · 2009/10 juurdeehituse renoveerimine. Hinnang renoveerijatele oleks väga hea, kuna hoone on nii siseselt kui väliselt hästi renoveeritud.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Henri Täht TALLINNA LINNAMÜÜR REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest................................................................
Arhitektuuriarvestus Chielehaus, Roosikrantsi 23/Pärnu mnt 36 arhitektiks on Robert Nauste, valminud on see aastal 1936. Ekspressionism. Kawe Plaza, Pärnu maantee 15,arhitektiks on Henno Sillaste, 8-korruseline,lainja klaasfassaadiga büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone. Hariduse 8, eelnevalt oli seal Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, nüüd aga toimub seal Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. klasside õppetöö. Arhitektiks on Arthur Jürvetson. Mõlemad koolid olid omal ajal väga innovaatilised ning mõlemal majal on olemas kaardus sein, mis tekitab illusiooni nagu oleks...
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 2...
Filmikunsti ajalugu 31.01.12 The age of pioneers: the early history of film How the horses helped to ivent the cinema. Cinema was invented by accident. 1872, west coast: leland standford, party, rich people, end of the 19 century, bored. Stanfrod talks friends about horses: problem: question is, what happens with the hooves while its moving, running. Bet, with eyes, can't settle this. Cannot ever see if the hooves touch the ground. Stanford has enough money, hires most famous photographer. Eadwerd muybridge, comes to usa. Tells him to settle this with photography. That time with photography you cannot get any informatio either. Started to install boxes, in each box, there was a camera. Does the hooves touch the ground or not? Fast shutter, can freeze the moment. Makes fast shutters, to record this. Finds solution, hooves are touching. The prerequisites for cinema: camera(edison and dickson), film stock that is flexible and stable to ru...
Toomkirik Tallinna Toomkiriku ehk Tallinna Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkiriku ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse poolde. Riiklikus registris on kogudust esmakordselt mainitud aastal 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid kivist klooster-kiriku ehitamist kohale, kus praegu astseb Tallinna Toomkirik, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist aastal 1240 valmis uus kivist kirikuhoone. Tallinna Toomkirik on pühitsetud Pühale Neitsi Maarjale. 1240. aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna...
(28.05.18) Kättesaadav: Wikipedia. Pikk Hermann https://et.wikipedia.org/wiki/Pikk_Hermann (28.05.18) Kättesaadav: Riigikogu. Toompea Loss https://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/toompea-loss-ja-riigikogu- hoone/ (28.05.18) Kättesaadav: Riigikogu. Pikk Hermann https://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/pikk-hermann-ja-tornid/ (28.05.18) Kättesaadav: Raamat Tallinna Linnus. (E.Raadik)1971 Kättesaadav: Tallinn. Tallinna ajalugu https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-ajalugu (28.05.18) Kättesaadav: Pealinn. Lübecki õigus http://www.pealinn.ee/tagid/koik/vaarikas-lubecki-oigus-kaitses- uhtemoodi-rikkaid-ja-vaeseid-n195057 (28.05.18) Kättesaadav: Delfi. Tallinn http://epl.delfi.ee/news/eesti/tallinn-voib-olla- noorem-kui-arvatakse?id=50942265 (28.05.18) Aitäh kuulamast
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Minu Kalamaja Koostas: Berta Leibur Klass: 9.a Juhendaja: Inna Grauziniene Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Kalamaja kui osa Tallinnast ....................................................................................................... 4 2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas .................................................................................... 5 2.1 Tallinna Elektrijaam ............................................................................................................ 5 2.2 Kalarand .....................................................
SISUKORD sissejuhatus.................................................................................................................................................2 1. Liviko ....................................................................................................................................................3 2. Farmi .....................................................................................................................................................3 3. Wõro ......................................................................................................................................................4 4. Leibur.....................................................................................................................................................5 5. Kalev ................................................................................................................................
Tallinna Linnaarhiiv. Põhiülesanded arhiivimoodustajate väljaselgitamine ja dokumentide hindamine; arhivaalide haldamise ja arhiivindust reguleerivate õigusaktide täitmise kontrollimine Tallinna linna asutustes; Tallinna asutuste, linna ja linnaosalusega äriühingute ja sihtasutuste nõustamine arhiivinduse ja dokumendihalduse valdkonnas; arhiivimoodustajate dokumentide liigitusskeemide kooskõlastamine; arhiivimoodustajate arhiiviskeemide ja arhiivikirjelduste kooskõlastamine; arhivaalide kogumine; linnaarhiivile üleantud arhivaalide säilitamine vastavalt arhiiviseadusele ja selle alusel kehtestatud nõuetele; arhivaalide konserveerimine, kasutus- ja tagatiskoopiate tegemine; arhivaalidele juurdepääsu tagamine linnaarhiivi uurimissaalis ja veebikeskkonnas; päringutele vastamine, sh arhiiviteatiste väljastamine isiku õiguste või tehingute...
Kodutute loomade varjupaigad Eestis Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 9. klass Kristiina Mölder Juhendaja Lia Viller Töö eesmärgid Loomakaitse ajalugu kogu maailmas ja Eestis Loomakaitse seadused ja organisatsioonid Varjupaikade olukord Isiklik kontakt loomakaitsjatega Loomakaitse ajalugu maailmas 1824 Loomadevastase Julmuse Ennetamise Selts, London 1860 loomakaitseseltsid mujal Euroopas 1861 Loomade Piinamise Vastu Võitlemise Selts, Riia Eesti loomakaitse ajaloost 1869 Tallinna Seltsid Tartus ja Loomakaitse Selts Tallinnas 1904 Tallinnas 1991 Tallinna Laagri varjupaik ja kliinik varjupaik Eesti Loomakaitse Liit 1999 Seltsid Teise maailmasõja ajal sundlikvideerimisel katkes kõigi 2000 Eesti heategevus ...
_ REALICA _ Reaalkooli ajalooallikad Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad: · Kirjalikud ajalooallikad · Mälestused · Esemed · Arhiivid · Filmid · Raamatud · Internet? Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus. ,,Mehed Vabaduse puiesteelt" on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist. ,,Reaali teine raamat" väliseestlaste poolt ,,Tallinna Reaalkooli vilistlased" Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal Eesti ajalugu Kooli ajalugu ..60-1880 Alexander II, pärisorjus kaotatud 1881 Kool asustati hiljuti 1884 valmis Reaalkooli maja 80ndad Alexander III, 80ndate alguses 1881-1891 õppetöö toimus Saksa keeles hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, 1891 algas vene keelne õppetöö algab venest...
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Ajastu koolis" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Sissejuhatus........................................................................................................................................
Aastal 2012 külastas vanalinna u 2 759 000 turisti , millest 20% olid siseturistid. Aastal 2011 külastas vanalinna u 2 791 100 turisti, millest 40 % olid siseturistid. Ning aastal 2010 külastas vanalinna u 2 291 500 turisti, millest 50 % olid siseturistid. Seega peaaegu iga aasta kasvab turistide arv, ning siseturiste jääb vähemaks ehk välisturistide osakaal on suurem. Kasutatud kirjandus : 1) "Eesti ajalugu", Seppo Zetterberg 2) http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-ajalugu 3) http://www.tourism.tallinn.ee/est/turismiprofessionaalile/statistika/aastaulevaated/tallinna_tu rismi_ulevaated 4) www.tallinn.ee/g4131s63693
olid loomulikult Rootsi ja Venemaa, kes sõdisid ülemvõimu pärast sellel territooriumil. 1710. aasta 29. septembril kapituleerus Tallinn võitluseta Vene vägedele. Linnas valitses väga suur puudus, enamus garnisonist ja paljud linna jäänud elanikud olid surnud katku. Elanikke oli ca 2000 ringis, mis taastus alles 1780. aastatel. Kohe peale Tallinna liitmist Vene impeeriumiga alustati Peeter I käsul Tallinna sõjasadama rajamist. Tallinna ajalugu. (web site) (http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-ajalugu) 12.11.2012 Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, Tallinna sõjasadama eluiga ei olnud paraku pikk. Tehase tegevus kestis kuni 1857. aastani, mil Tallinn kaotas sõjalise tähtsuse meresadamana. Vikipeedia. (web site) (http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_s%C3%B5jasadam) 07.07.2013 Vahetult enne I maailmasõda hoogustus sõjatööstuse areng, rajati Bekkeri, Vene-Balti ja Peetri sõjalaevatehased. 1909. a esitati Vene valitsusele sõjalaevade ehitamise programm, mille valitsus
EESTI KUNST 1940-1955 Liisa Taal RVG 2011 AJALUGU 1940 NSVL ülemnõukogu vormistab Eesti annekteerimise 1941 I massiküüditamine 1941 Sakslased vallutavad Tallinna 1944 Nõukogude väed vallutavad Tallinna 1949 II massiküüditamine 1953 Stalin sureb 1955 I Tallinna televisioonisaade KUNSTI MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon Sotsialistlik realism Sõda Arreteerimised, küüditamised ja mobilisatsioon Pagulus ja Eesti lõhenemine Impressionism ja modernistlik realism TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi. Eesti loodust, lilli ja inimesi maaliti ilusate värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma. Teostest võis tihti välja lugeda ängistust ja kurbust. Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Isikupära suruti maha ja järelda...
Viru värav ja tornide väljak Koostasid: Kristi ja Jane Tornide väljak e. Näituse väljak Nime sai väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri torni. Grusbeke tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Lippe sadultorn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931. aastani oligi see Eesti Põllumeeste Seltsi näituseplats, seejärel kujundati väljak avalikuks haljasalaks. Väljak on kandnud ka Näituse väljaku ja pärast Teist maailmasõda kuni 1961. aastani Staling...
Tallinna Püha Vaimu kirik Carin Kameraus MRG 2010 10a Asukoht · Asub Tallinnas Pühavaimu tänaval Püha Vaimu kirik Ajalugu · Kirik ehitati 13.-14. s, kuna Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt · Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik · Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni) · Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi ...
VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE Referaat Tallinn 2011 TALLINNA VANALINN 1.1. Tallinna vanalinnast Tallinna vanalinn on üks terviklikum ja paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. Alates 1997. aastast kuulub linn ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Vanalinna teeb eriliseks just see, et seal on säilinud 11.-15. sajandist pärinev tänavate süsteem, ning enamus 14. ja 15. sajandil püstitatud hoonetest on siiani oma algupärase suuruse ja kujuga. Lisaks on seal puutumatuna säilinud veel peamised esindus- ja valitsushooned. Kui teistesse Euroopa vanalinnadesse on massiliselt juurde ehitatud uusi ehitisi, siis Tallinna vanalinnas see nii pole. Vanalinna on kaitsnud hävimise eest võimsad kaitserajatised. Tänu kivi kasutamisele ehitusmaterjalina pole ka tuli suutnud kaunist linna hävitada. 1.2. Mida Tallinna vanalinnas vaadata? Vaatamisväärsusi on seal palju. Alustades vanalinn...
Gümnaasium Ajaloo minireferaat Tallinna vanalinna kirikute teemal Niguliste kirik 2009 Sissejuhatus Tallinna Niguliste kirik asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus ning on rajatud Toompea kõrgeniku ja Harju tänava vahelisele astangule. Niguliste kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele ning oma stiililt kuulub ta hilisgooti sakraalarhitektuuri hulka. Kiriku pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. Niguliste kiriku pikaajaline ehituslugu ei ole mitte ainult muu...
Niguliste kirik Minu tutvustus on Niguliste kirikust kuna mulle tundub meie oma Eesti ajalugu hetkel väga huvitav. Oli põnev lugeda selle kiriku väga pikka ajalugu. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sellest ajast pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sa...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM TALLINNA PÜHAVAIMUKIRIK referaat juhendaja:Annely Kallo Tallinn 2009 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................3 Ajalugu.........................................................................................4 Eesti kogudus.................................................................................4 Kokkuvõtte.....................................................................................5 Lisa...................
Vaimuelu Eestis varauusajal Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B · Alates 14. sajandi esimesest poolest on linnaelu varasemast tunduvalt paremini jälgitav kirjalikes allikates. Suurenes kodanikkond, ehitati välja linnakindlustused ja tänavatevõrk. Majandustõus peegeldus ka mõningates tähelepanuväärsemates üksiküritustes. Üheks niisuguseks ettevõtmiseks oli Pirita kloostri rajamine Tallinna lähistele 1407. aastal. · Klooster asutati Lõuna- Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul ning oli mõeldud eeskätt kaupmeeste vallaliste tütarde ja leskede jaoks. · 1435. aastal pühitseti kloostrikirik, mis ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Tallinna linnamüüride sees asus küll juba 13. sajandi keskel rajatud tsistertslaste püha Miikaeli nunnaklooster, ent selle asukad pärinesid valdavalt Harju-Viru a...
KORPORATSIOON TEHNOLA Kes on korporatsioon Tehnola? Korporatsioon Tehnola (lühendatult Korp! Tehnola) on 23. oktoobril 1921 Tallinnas asutatud Eesti meestudengite organisatsioon. Taasasutatud 22. mail 1989. Korporatsioon Tehnola ajalugu 1918. aastal avati Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused. 1920-nda aasta lõpuks oli nendest kursustest välja kujunenud 270 üliõpilasega riiklik õppeasutus Tallinna tehnikum. Koos kõrgema õppeasutuse arenemisega ilmnes Tallinna tekkivas üliõpilasperes vajadus organiseerumiseks, üliõpilaskonna esindamiseks ja uuele õppeasutusele tunnuse leidmiseks. Ka sõdade ja revolutsioonide tagajärjel noorsoo hulgas levinud lõtv ellusuhtumine kiirustas asutama organisatsioone, kus kindla distsipliini all saaks kasvatada väärikaid Eesti haritlasi. Tollane Tallinna üliõpilaskond koosnes suures osas Vabadussõjas osalenud meestest, kes pärast...
Rahvastik keskajal Referaat Õpetaja: Tallinn, oktoober 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus keskaega, allikatest.................................................................................................3 Linnade ja tsivilisatsioonide teke................................................................................................4 Talurahva õigusliku seisundi allakäik.........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus keskaega, allikatest Eesti keskaj...
1. Mis kloostri ruumides asub meie kool? Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster. Millal klooster asutati? 1249 2. Millal avati pidulikult meie kool? 6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? ...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Anita Tkatsenko 8k "Eesti Draamateater" Referaat Tallinn 2014 2 SISUKORD 1TEATRI AJALUGU........................................................................................................ 3 2EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD...........................................................................5 2.1Merle Karusoo..................................................................................................... 5 2.2Hendrik Toompere Jr........................................................................................... 5 2.3Uku Uusberg....................................................................................................... 6 2.4Ingomar Vihmar.................................................................................................. 6 KASUTATUD ...
Sisukord Kaubamaja ajalugu 1960 21. juulil avati riigiettevõte Tallinna Kaubamaja 1966 20. detsembril avati Tartu Kaubamaja 1973 avati Tallinna Kaubamaja juurdeehitus (B-hoone) 1994 RAS Tallinna Kaubamaja muudeti aktsiaseltsiks, enamusaktsiad müüdi E- Investeeringugrupile 1996 Tallinna Kaubamaja aktsia noteeriti Tallinna Väärtpaberibörsil Tallinna Kaubamaja AS omandas 75% AS Tartu Kaubamaja aktsiatest 1999 jaanuaris asutati Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 2000 oktoobris võeti Kaubamaja IGDS-i liikmeks 2001 aprillis omandati 100% Tartu Kaubamaja aktsiaid 2003 12. augustil võeti kasutusele uus visuaalne identiteet 2004 15. aprillil avati põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud ning Viru Keskusesse laienenud Tallinna Kaubamaja 2005 12. oktoobril avati uus Kaubamaja Tartus uues Tartu Kaubamaja keskuses 2006 Augusti lõpus avati põhjalikult uuendatud Tallinna Kaubamaja Meestemaailm ...
Tallinn erinevate võimude all Tallinn keskajal Tallinn muistsel ajal Tallinn Rootsi võimu all Tallinn Vene (kuni XIII sajandini) Tallinn Taani võimu all Tallinn Liivi ordu võimu all (1561-1710) Impeeriumi (1219-1345) (1345 – 1561) koosseisus (1710-1918) Sel perioodil tekkis 1219. aastal võttis Taani kuningas ...
Eesti piirid Eesti piirid pole täna sellised kui Esivanemad primitiivsete metslastena rüütliväe vastas. aastatuhandete eest, ja aastatuhandete 12. sajandiks olid eesti mehed juba mitu pärast pole nad sellised nagu täna. kõik tuhat aastat habet ajanud, seljas ei kandnud muutub, isegi rannajoon ja jõgede nad mitte takunööriga kokku tõmmatud voolusuund, ammugi siis inimesed. Kunagi viledaid hamesid, vaid korralikke villasest laius tänase Eesti kohal jää, siis ...
Ülevaade õenduse ajaloost Ivi Prits, RN Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Nursing, nutriere- toitma, söötma Nurse- nutrix- toitev ema Sõna ,,nurse" esmakordselt kasutusel Inglismaal 13. saj- naine, kes hooldas võõrast last Al 16. saj ,,nurse" - isik, peamiselt naissoost, kes hooldas haigeid Al 19. saj lisandus hooldamisele ka välja õpetamine ja medits tegevuste teostamine Termin ,,õendus" Eestis kasutusel alates 1996 Õenduse ajalugu on naise emantsipatsiooni ajalugu Lahutada õenduse ajalugu meditsiini ajaloost on võimatu Kas õendus algab Florence Nightingale ajastust? 1943 defineeris Davidson arstiteadust läbi nelja tsükli- primitiivne, renessansiaegne, apteegiperiood ja moderne Õenduse arengus samad tsüklid, va apteegiperiood ,,Õendus on kui nurgakivi arstiteaduse alusmüüris" (Davidson) Õendus kui v...
Eesti fotograafia ajalugu on peaaegu sama vana kui fotograafia ajalugu üldse. Hea ülevaate sellest annab 1972. aastal ilmunud Kaljula Tederi raamat "Eesti fotograafia teerajajaid ". Veidi üldisema ning visuaalselt nauditavama kokkuvõtte Eesti fotograafiast 18401940. aastatel leiab aga Raevangla fotomuuseumist. Tallinna Raekoja taga asuvasse hoonesse viib kivist trepp, kus asus kunagi raevangla. 18. sajandi keskpaigast kasutati hoonet kerjuste ja hulkurite varjupaigana, hiljem läks maja eravaldusesse. Nüüd asub selles aga Raevangla Fotomuuseum, kust fotohuviline leiab püsiekspositsiooni Eesti fotograafia ajaloost. Fotograafia sünnipäevaks peetakse 19. augustit 1839. aastal, mil Pariisi Teaduste Akadeemia istungil teatati uuest leiust dagerrotüüpiast. Juba 1840. aastal jõudis esimene dagerrotüüpkaamera Tallinnasse. Siit algab ka Eesti fotograafia ajalugu. Fotomuusemi esimesel korrusel on välja ...
Nimi: ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 2: teaviku leidmine elektronkataloogi ESTER vahendusel http://www.ester.ee/search~S1*est 1) Millega elektronkataloog ESTER näol tegemist on? Mida kataloog teha võimaldab? E – KATALOOG ESTER on 15 Eesti suurema raamatukogu ühiskataloog. Kataloogis on andmed ülikoolide kolledžite ja erialaraamatukogudes leiduvate teavikute kohta. E – kataloog ESTER sisaldab kirjeid raamatute,perioodikaväljaannete,nootide, helisalvestiste, e – ressursside jms kohta. Eesti ajakirjanduses ja kogumikes avaldatud artikleid otsi Eesti artiklite andmebaasist ISE. E – kataloog ESTER võimaldab: Otsida kataloogis sisalduvaid teavikuid paljude tunnuste alusel:autor, pealkiri, märksõna kohaviit, udk liik, isbn jne. Leida raamatute ja muude väljaannete bibliograafilised ning leidumusandmed Leida eksemplaride täpne asukoht raamatukogus Näha, ...
(kool) KICKBOXING EHK KICKPOKS Referaat (nimi) .klass 2013 Sissejuhatus Valisin teemaks kickpoks sellepärast, et see on Eestis veel küllaltki vähese populaarsusega spordiala ja soovisin teada saada, kas ja kus on Eesti üldse võimalik kickpoksiga tegeleda. Lisaks huvitas mind see, mida kickpoks täpsemalt endast kujutab, sest tean, et võitluskunste on mitmeid ja pealtnäha neis väga suuri erinevusi ei märka. Ajalugu Kickboxing e. kickpoks on spordiala, mis sisaldab jala- ja käelööke. Jalalöögid pärinevad karatest, taipoksist ja taekwondost, käelõõgid klassikalisest poksist. Kõige esimesena kasutas terminit Kickboxing jaapani poksi edendaja Osamu Noguchi 1950. aastal. Kickpoksi tunti alguses Full Contact Karate nime all. 1970 aastal toimusid USA-s esimesed kohtumised karatekade ja poksijate vahel, mis saidki aluseks uue spordiala tekkele. Mõned kickpoksi koolkonnad kasutavad...
Keila Gümnaasium Eduard Bornhöhe Referaat Õpilane: Tiina Veersalu Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Eduard Bornhöhe elulugu lk 3 2. Eduard Bornhöhe looming lk 5 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid ka hilisemate aastakümnete sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Tugeva loomupärase andega autorina, kuulub Bornhähe 19. sajandi lõpu kirjanduse eredamate kujude hulka. (1. Eest...
Eesti Mereakadeemia Uljana Kononova Polina Horeva Asukoht ja aadress Eesti Vabariik, Tallinn, Kopli 101, 11712, Tallinn Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA) -riiklik rakenduskõrgkool, kus lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konvensioonist ja teistest mereharidust reguleerivatest sätetest. Ajalugu Esimene merealane kool Eestis asutati 1715. aastal Tallinnas. Õpetati madruseid ja laevaehitajaid, üheks õppeaineks oli navigatsioon. 1880. a asutati Tallinnas kool sadamatehase ja töökoja töötajate lastele. Asutati Eestis merekoole 19. sajandi teisel poolel: Heinaste merekool (1816 1916), Narvas (1873 1918), Paldiskis (1876 1916), Käsmus (1884 1931), Kuressaares (1891 1915), (1919 1928), (1942 1944), Pärnus (1919 1922), (1945 1989). Tallinna Merekool oli navigatsiooniklass 1919. aastal. Laevamehaani...
Essee Linna plussid ja miinused Timo Stogov 10a Valga Gümnaasium Valga 2008 Linna plussid ja miinused Linna plussid : 1) Linna plussiks oli see , et linnas oli palju lihtsamini lihtrahvale kättesaadavad tõidu ained ja erinevad muud kaubad. Näiteks lihtsam oli selle tõttu kätte saada neid tooteid mida taheti , sest paljud suured kauomehed käisid linnadesse , mitte maale , sest linnas oli inimesi ja kauba tahtjaid rohkem. Kaupmehed käisid linnas , et kiiremini oma kaubad maha müüa ja raha saada. Eriti hästi arenes Vana- Liivimaal transiitkaubandus. 2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest. Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14. Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks juhtinud tuntud ...
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Oliver Lopato Sulgpall referaat Juhendaja: Priit Kuusk Tartu 2012 SISUKORD 1. Ajalugu....................................................................................................................................3 1.1 Ajalugu Eestis.......................................................................................................................3 2. Mänguolemus..........................................................................................................................4 3. Huvitavaid fakte......................................
annaabi.ee 
