vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist). Organismi Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos kaitsmine närvirakkudega. väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest. mõjude eest Taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ja termoretseptorid sooja ning külma. Higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. Nahas asuvad pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. Nahal elab normaalselt mitmeid mikroorganisme – seeni
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni
peamiselt luukoest, mille külge kehakaalust. kinnituvad kõõluste abil · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- vöötlihased. ja sidekoest koos · Luustik koos lihastega närvirakkudega. moodustab u poole inimese · Nahas asuvad taktiilsed kehakaalust. retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. Seedeelundkond · Tagab gaasivahetuse, mis on edasikandmises mõne organismi oluline eluegevuseks vajalike liikumisel. rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel.
4. Heliärritusi tajuv analüsaator. 5. Temperatuuriärritusi tajuv temperatuurianalüsaator. Sõltuvalt keskkonnast, kus ärritusi vastu võetakse, jagatakse analüsaatorid kahte suurte gruppi- 1. Välised analüsaatorid, mis võttavad vastu ärritusi väliskeskkonnast 2. Sisenemised analüsaatorid, mis võttavad vastu ärritusi organismi sisekeskkonnast. Väliste analüsaatorite hulka kuuluvad nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maistmis- ja taktiilsed analüsaatorid. Sisemised analüsaatorid on keemilised, ja baroretseptiivsed. Mõningad analüsaatorid võivad erutuda nii sise- kui ka välisärritajate toimel. Need on näiteks temperatuuri-, valu-, vestibulaarsed ja liigutusanalüsaatorid. Mõningatel juhtudel ärritusi adaptatsiooni tõttu enam ei tajuta. Näiteks ei tunne inimene kaua ruumis istudes enam lõhna, mida tundis ruumi sisenemisel. Adaptatsioon iseloomustab suurt spetsiifilust
või rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Katteelundkond · Kaitseb keskkonna mõjude eest. · Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. · Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid elundeid, moodustades 15-25% kehakaalust. · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega. · Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Seedeelundkond · Lagundab toitu. · Seedeelundkond on vajalik selleks, et toitu seedida ja toidust kätte saada toitained ja energia. · Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. · Seedeelundkond on: suu söögitoru magu 12sõrmiksool peensool jämesool pärak. Tugi- ja liikumiselundkond · Võimaldab liikuda.
kujutlus fantaasia mõtlemine kõiki protsesse saadab kõne Aisting Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess,mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile ehk analüsaatorile. Aistinguid liigitatakse selle järgi, missugune meeleelund ärritust vastu võtab. Aistingute liigid on nägemis, kuulmis, haistmis, maitsmis, kompimis tasakaalu ehk taktiilsed. Taju Taju on vahetu tunnete protsess. Taju kannab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel oma koostises suur tähtsus kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist. Tajule avaldab mõju nii mõtlemine kui tundmused. Mõtlemine annab taju objektile kindla tähenduse ja üldise mõtte. Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigitatakse aistingute järgi. Taju liigid on nägemis, kuulmis,
edasi kanda ja salvestada. Elundkonnad: Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühetalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. - katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. 1.) nahk 2.) sidekude ( rasv ja kõhrkude) 3.)närvirakud ja retseptorid ( Taktiilsed retseptor aktiivne retseptor, reageerib puudutustel; temp. muutustega seotud retseptorid. ) 4.) higinäärmed - tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Tugielundkonna moodustavad lihased, luud, liigesed, kõõlused. - seedeelundkond. Lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekana ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. a.) suu süsivesikud hakkavad lagunema, hormooni amülaasi toimel. b
1) kineesika- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt) 2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus Kauba tutvustamine · Uuri milline kaup kliendile meelepärane on. · Klienti ei tohi jooksutada ühest kohast teise. · Alati näita kliendile kaupa lähedalt. Lisamüük Kliendi enda sõnavaras selline termin, nagu lisamüük, puudub. Klient ei nurise kui ta lisamüügist "pääses", küll aga on ta ilmselgelt
kus asub maitsetundlik keskus Posttsentraalkääru piirkonnas suuraju koores? 97. milliseid reflekse vallandavad Seederefleksid, maitseaistingud maitse- ja lõhnataju? 98. nimeta 6 erinevat tüüpi tundlikkuse taju retseptoreid 1. puute- 2. surve- 3. külma- 4. sooja- 5. valu- 6. kaitseretseptorid nahas! 99. millised retseptorid kuuluvad 1. termo (külm-soe) 2. valu 3. taktiilsed (puudutus, surve, vibratsioon puutemeele koosseisu? Lihasmeele sensorid, mis annavad infot lihase pikkuse ja pinge kohta on lihasekääv ja Golgi 100. mida kujutab endast lihasmeel? kõõluseorgan. 101. kus asuvad lihase pikkuse Golgi kõõluseorganis muutust registreerivad retseptorid? 102. Millistest kihtidest koosneb 1
Kõõlusorganeid on lihastes tavaliselt vähem kui lihaskääve (50-80 : 100). Paigutunud järjestikku ekstrafusaalsete lihaskiududega . Reguleerivad lihaspinget Naha- ja liigesretseptorid Valuretseptorid (notsiretseptorid) – vabad närvilõpmed. Paiknevad epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis, veresoontes, lihastes, kõõlustes, luuümbrises. Valuaisting tekib peaajus Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid. Paiknevad nahas, suu, nina ja kõri limaskestades Taktiilsed retseptorid: puudutus, surve ja vibratsioon – võimalik määrata esemete kuju, suurust ja konsistentsi, surve tugevust nahale. Asuvad nahas, liigeskapslites, kõõluste, sidemete ja luuümbrise läheduses Seljaaju reflektoorne funktsioon Refleksi morfo-funktsionaalseks aluseks on refleksikaar , mis kooosneb aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja eferentsetest neuronitest Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibil Mono- ja polüsünaptiline refleksikaar
Meeleelundid on organismi välis- või sisekeskkonnast tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid e analüsaatorid. Meelelendite teel saadud info põhjal tekivad aistingud ja tajud, mis võimaldab organismil ümbritseva keskkonnaga kohaneda. Somato- ja vistserosensoorne analüsaator naha (taktiline, valu, temp), liigeste (taktiline, valu), lihaste ja siseelundite tundlikkus. Naha ja liigese retseptorid valurets (vabad närviõpmed), termorets (sooja, külma), taktiilsed (puute), surve ja survevibratsioonirets. Vistseroretseptorid kõik siseorganis on rikkalikult varustatud nendega, nad on väga mitmekesised ja reageerivad vastavatele ärritustele: keemilistele, osmootsetele, mehaanilistele, tempile. Täiskõhutunne, õhupuudus, ainevahetus, hingamine. Tasakaaluanalüsaator vestibulaaraparaadi mood poolringkanalid ja otoliitaparaat.
Deliirium ehk segasusseisund on psüühikahäire, mille puhul on iseloomulik teadvuse hägunemine ja nägemishallutsinatsioonide esinemine. Lisaks kaasuvad veel desorientatsioon nii ajas, kohas ja ka enda isikus, ärevus, hirmutunde, psühhomotoorse rahutus. Mida mõistetakse hallutsinatsioonide all? Hallutsinatsioonid võivad olla visuaalsed e nägemishallutsinatsioonid kus võidakse näha kõikvõimalikke tavalisi ja ebatavalisi loomi ning esemed. taktiilsed hallutsinatsioonid "sisalikud/ussid roomavad kehal", "tunne nagu suu oleks karvu või traate täis". (Taktiilne (lad tactilis, puudutatud saama) on kompimisega tajutav tegevus, mis on seotud füüsilise kontakti ja kompimismeelega. Mis on Alzheimeri tõbi? Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mis on on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Sümtomatoloogia: orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime
· KATTEELUNDKOND · Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. · Inimese väliskatteks on nahk. · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega. · Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. · Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. · Nahas asuvate higinäärmete abil osaleb nahk termoregulatsioonis ja eritamises. · Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin, mis annab nahale värvse ja takistab UV kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. · Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on väga vajalik luude ja hammaste jaoks,
tegemist on subjektiivsete elamustega) Illusioon e. eksitaju on tegeliku objekti moonutatud tajumine (nt vaasi varju seinal tajutakse ähvardava loomana); füsioloogilised illusioonid, pareidoolia. Hallutsinatsioon tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega (objektidega). 1)kuulmishallutsinatsioonid 2) nägemishallutsinatsioonid 3)haistmishallutsinatsioonid 4)maitsehallutsinatsioonid 5)puute- e. taktiilsed hallutsinatsioonid 6) vistseraalsed hallutsinatsioonid(keha sisemusest pärinevad hallutsinatoorsed elamused) 1)hüpnagoogsed hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) - tekivad vahetult enne uinumist ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, välja arvatud mõningad situatsioonid, nagu algav alkoholvõõrutusdeliirium; 2)hüpnopompiinsed hallutsinatsioonid (hypnopompic h.) - tekivad vahetult pärast une lõppu ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega)
) - kuuldakse olematuid helisid, kõnet; 2) nägemishallutsinatsioonid (visual h.) - nähakse tegelikkuses olematuid objekte); teadvusehäirete korral nagu deliirium domineerivad nägemishallutsinatsioonid; 3) haistmishallutsinatsioonid (olfactory h.) - nt tuntakse "mürgilõhna" 4) maitsehallutsinatsioon (gustatory h.) - "toidul on mürgi maitse"; 5) puute- e. taktiilsed hallutsinatsioonid (tactile h.) - nt. "ussid roomavad seljal" või tunne, nagu suu oleks karvu täis; 6) vistseraalsed hallutsinatsioonid - keha sisemusest pärinevad hallutsina- toorsed elamused. *1) hüpnagoogsed hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) - tekivad vahetult enne uinumist ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, välja arvatud mõningad situatsioonid, nagu algav alkoholvõõrutusdeliirium;
● tekivad vabade närvilõpmete ärritamisel - nt hamba säsi sisaldabki vaid vabu närvilõpmeid, tunneb vaid valu - mingi kehaosa tundlikkuse kadumisel taastub esmalt valutundlikkus ● organismi kaitseks - hädaohu signaal, kutsub esile kaitsereaktsioone - valuretseptorite ärritus-->reflektoorsed reaktsioonid: suurenenud adrenaliininõristus, vererõhu tõus ● saab anesteetikumidega välja lülitada Kompeerutused ● taktiilsed: tekivad karvasibulate ümber koondunud närvipõimikute ärritamisel ➔ MEISSNERI kehakesed: pärisnaha näsakestes, palju sõrmeotstes ➔ VATER-PACINI kehakesed: alusnahas, palju peopesades, jalataldadel ➔ MERKELI kettakesed: naha pealmistes osades, ärrituvad juba kergel puudutusel. Külma- ja soojaärritused ● vastuvõtjad: ➔ KRAUSE kolvikesed ➔ RUFFINI kehakesed Sisikonnas ja lihastes-liigestes:
2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 6 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn
posttsentraalkääru ülemisse ossa; - tagumisest ja eesmisest spinotserebellaarsest juhteteest (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest > automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel), mille närvikiud suunduvad üles piklikajju, sealt silla kaudu väikeajju; - spinotalaamilisest juhteteest (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused), mis kulgevad valgeaine külgmist vääti mööda, suundub posttsentraalsesse kääru suurajus. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Need närvikiud on spinaalganglionide neuronite või seljaaju hallaine tagasammaste neuronite neuriidid. Funktsioonideks on info viimine posttsentraalse (tumesinise) kääru ülemisse ossa või väike ajju. Nende kaudu
2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE
2) miimika ehk näoväljendused 3) poos ning poosivahetused 4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE
seisundite ning kehaasendi kohta). 3) Tagumine ja eesmine spinotserebellaarne juhtetee – närvikiud suunduvad üles piklikajju, sealt silla kaudu väikeajju. (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest – > automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel). 4) Spinotalaamiline juhtetee - kulgevad valgeaine külgmiste väätide välimistes osades. (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused). 2) Alanevad juhteteed Motoorsed. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures. Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. 1) Kortikospinaalkulglad – kulgevad motokorteksi pretsentraalkäärust mööda
Kui mingi kehaosa tundlikkus ajutiselt kaob, siis taastub kõigepealt valutundlikkus. Valutundlikkus on organismi kaitse seisukohalt väga suure tähtsusega: valu on hädaohu signaal ja kutsub esile kaitsereaktsioone. Valuretseptorite ärritamine kutsub esile reflektoorseid muutusi: suureneb adrenaliini nõristumine, tõuseb vererõhk jne. Valuretseptoreid on võimalik anesteetikumide abil välja lülitada. K o m p e erutused (taktiilsed) tekivad karvasibulate ümber keerdunud närvipõimikute, Meissneri ja Vater-Pacini kehakeste ja Merkeli kettakeste ärritamisel. Meissneri kehakesed asetsevad pärisnaha näsakestes, eriti rohkelt on neid sõrmeotstes. Vater-Pacini kehakesed on 2-3 mm pikkused moodustised alusnahas (rohkelt on neid peopesades ja jalataldadel). Merkeli kettakesed asetsevad naha pealmistes osades ja erutuvad juba kerge puudutuse korral.
“ – st meeleinfo integreerimisel seotakse III väljas info, mis lähim vastavatele I väljadele. Mis see tähendab? Meil on II bloki primaarsed väljad, P1, T1, O1 Nende piirkondade vahele jäävad sekundaarsed ja tertsiaarsed väljad, mille tulevase funktsiooni määrab see, milliste primaarsete väljade vajel nad paiknevad. Näiteks P1 – P2 – PO3 – O2 – O1 teljel jaotuvad funktsioonid: taktiilne sensoorne – taktiilsed asjad – taktiilne-nähtav süntees – nägemisasjad – nägemissensoorne. Telgi on 3: P1-O1; P1-T1; T1-O1 + TPO Eraldi teljesüsteem on F1-F2-F3, siin 2 telge. Teooriat tuleb täiendada. Praeguses vormis ei vasta see olulisele printsiibile – „Normaalselt toimivas ajus kirjeldatud kolm kooreväljade gruppi koos oma ümberlülitumiste ja seostega üksteise ning koorealuste analüsaatorite instantsidega töötavad keerukalt diferentseerunud tervikus.“
Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad
Ärritaja Meeleorganile mõjuja Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess. Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid kehapinnal, spets. meeleorganeis ( silm ,kõrv) või siseorganeis (2) närviimpulssi edasi kandvad närvikiud, (3) erutust töötlevad peaasju osad. Aistingud Nägemis -, kuulmis-, kompimis-, maitsmis-, haistmisaistingud. (tänapäeval loendatud 20) Kontaktsed taktiilsed (kombitav) ja maitsmisaistingud, puudutus Distantsed nägemine, kuulmine, haistmine. Eksterotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed aistingud retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad
Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem. Sagedaseimad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad ähvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Taktiilsed h- nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd keskkonna elementidele (servad jne), vaid nende elementide koosluses esinevatele invariantidele (muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele), mida
teadvuslikult raskesti jälgitavad. Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem. Sagedaseimad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad ähvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Taktiilsed h- nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd keskkonna elementidele (servad jne), vaid nende elementide koosluses esinevatele invariantidele
AJUPLOKID 2 Teine blokk on teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Siin see kooreehitus on mitmekihilne. Oluline mõista kolme kihti. 1)Projektsioonitasand, kus reageeritakse aistingutele (tajutava teabe tunnustele), laps hakkab märkama, kas on mdiagi sile/krobe, toone jne. See on vundament tajukujultuse kontrueerimiseks. 2) gnostiline tasand: tajukujutluste kontrueerimine, esialgu meelet kaupa: visuaalse, taktiilsed, akustilised. Oluline ajupoolkerade koostöö on siin väga! Toimub väike tööjaotus, selle kujunemiseks on oluline tajude areng 2-5 a. vanuses. 3) kattetsoon: ülesanne on lõimida eri meeltega tajutud andmeid. Arengupuude korrral see ülekanne ühtel meelelt teisele, on aeglasem. Ehk peab toimuma koodivahetus: ühel poolelt saadud infoga minna teisele poolkerale. Oluline, kas märkame kus millal ja mis järjekorras mida toimub/me teeme.
annaabi.ee 
